Norra analüüs (0)

Norra

1. Sümbolid

Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond . Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt ( keelekuju ): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i.
Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel. Norra münte ja rahatähti väljastab Norges Bank .
Kurss:
1Euro (EUR) = 7.89 Norra Kroon (NOK)
Norra lipp on punasel taustal sinine valge kontuuriga Skandinaavia rist .
Norra vapp on Euroopa üks vanimaid . Vapi kolmnurksel punasel kilbil on kujutatud vasakule vaatavat kuldset kroonitud lõvi, kes hoiab käes hõbedase teraga kirvest. Vapikilbi kohal on punakuldne kroon.

2.Üldandmed

Pindala: Norra põhiosa pindala on 323 782 km² (2008), millega ta on maailma maade seas 67. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Kohal. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart  Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Sellega on ta euroopa riikide seas 6. kohal.
Rahvaarv: Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata).
Pealinn: Norra pealinn on alates 1814. aastast  Oslo . Linna asutas 1048. aastal kuningas Harald III. Oslo on Euroopa tähtis merendusteadmiste keskus ja merendussektoris tegutseb umbes 980 firmat ja 8500 töötajat. Oslos elab 2010 a seisuga 1,422,442 inimest. Elanikke: 629 313 (2013)
Geograafiline asend: Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja  Soomega  (idas ja lõunas).Naabriteks on veel ka Taani ( lõunast ) ja Island (läänest). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas , tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad   fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja  Barents merega. Norra laiuskraadid on 62° 00' N and 10° 00' E.

3. Pinnamood

Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni.
Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp  Glittertind , kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26.
Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk. ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke.
Mullad ja pinnakate: Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rõhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tõusid 200 meetri kõrgusele merepinnast, settisid paksud savi-, aleuriidi- ja liivakihid. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb põllumaa.
Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kõrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti gneisid, gabro , lubjakivi, kildad ja liivakivid.
Kõigi Norra muldade lähtekivimitele (välja arvatud lubjakividele) on iseloomulik madal karbonaatsus, mille tõttu nad on vähearenenud ja väheviljakad.
Sageli ei lange taiga - ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate leet- ja pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult.

4. Kliima

Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus , mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).
Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.
Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid , mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.
Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm

5. Loodusvarad

Loodusvarad: Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli -, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt . Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.
Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.
Kalavarud on suured.
Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

6.Loomad

Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine .
Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes.
Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi .
Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised , praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.
Rebased , saarmad ja mõned kärplased on tavalised. Paljudes kohtades on mäkrasid ja kopraid.
Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka forelli ja lõhet. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast.
Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas.
Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva.
Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud.
Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.

7.Taimed

Taimed: Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Endeeme on vähe.
Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Ka kõige paksemates kuusemetsades on sammalt ja kanarbikku.
Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske , saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd .
Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt.
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast.
Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik.
Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.
Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%.
Norra rahvuslill on harilik kanarbik .

8. Kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Norra kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: Erinevalt naabermaadest Rootsist ja Soomest ei ole Norra astunud Euroopa Liitu, kuid jällegi erinevalt nendest on ta NATO liige.
Norra teeb naabermaadega koostööd Põhjamaade Nõukogu raames. 1.Jaanuaril 1995 liitus Norra ka WTO-ga.
• WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon
• ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon
• EEA- Euroopa Majanduspiirkond
• EFTA -Euroopa Ühenduse deklaratsioon
• Shengeni leping
• NATO
• OECD- Majanduskoostöö
• Arengu Organisatsioon
• UNICEF

9. Rahvastik

Inimeste arv Norras: 5 051 275 (1.01.2013) Oma rahvaarvu poolest on ta keskmine riik.
Alla 15- aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat.
Selle Riigi rahvastik ei vanane, püramiid on suhteliselt ühtlane.
Meeste ja naiste keskmine eluiga on suhteliselt kõrge ja tasakaalus.
Riigis on sündimus suurem, kui suremus . Ja sündimus on viimastel aastatel olnud enamvähem samal tasandil, natukene vähenenud. See on temograafilise ülemineku esimene etapp, kuna noori on rohkem, kui vanureid.

10. graafik

Norra rahvaarv on alates 18.saj olnud tõusuteel. Langusi pole olnud, ainult tõuse. 19. Saj algas suurem ja kiirem rahvaarvu tõus.

11. Paiknemise kaart

Norra iseloomuliku mägise maa tõttu on rahvastik kogunenud teatud kohtadesse nagu näiteks linnadesse. Tihedamalt on asustatud rannikuäärsed alad, kuna Skandinaavia mäestik läbib Norra keskosa. Rahvastiku tihedus- 15.5 in/km2 (2013)
Taani rahvastiku tihedus on võrreldes norra omaga tunduvalt suurem (130 in/km²)
Soome rahvastiku tihedus on küllalt sarnane (16,0 in/km²) Norra omaga.
Rootsi rahvastiku tihedus on natukene suurem, kuid mitte palju. (21,3 in/km²)
Venemaa rahvastiku tihedus on peaaegu poole väiksem Norra omast. (8,5 in/km²)

12. Linnastumine

Norra on linnastunud maa. 79% elanikkonnast elab linnades. Suured linnas asuvad rannikutel. Peamiselt riigi lõunaosas. See on tingitud sellest, et mere ääres on paremad ühendusteed teiste linnade ja maakondadega. Samuti on olluliseks teguriks ka mägine sisemaa, kuhu on raske linnu rajada.

13. Tähtsamad linnad

14. Energiamajandus

Energiavarudest leidub Norras naftat, maagaasi ja kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus.
Energiavarade eksport: Energiavaradest ekspordib Norra toornaftat, maagaasi ja elektrienergiat. Need moodustavad ekspordist umbes 63%.
Inport: Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. (Ei käi energiavarade kohta)
Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.
Elektrienergia toodangult 1 elaniku kohta on Norra maailmas esikohal.
2009. aastal kasutati 25 691 kW/h inimese kohta ja toodeti 27 549 kW/h inimese kohta.
Ma arvan, et selle riigi energiamajandus on vägagi paigas ja teised riigid peaksid võtma Norralt eeskuju, sest toota rohkem, kui tarbida ja seda väga rohelisel moel on suur saavutus.

15. Pildid hüdroelektrijaamast

16. Põllumajandus

Põllumaa hõlmab 3,3% riigi territooriumist, sellest 2,7% on haritav ja mitmeaastased põllukultuurid 0,01%. Rohumaad hõlmavad 0,6% Norra territooriumist, metsad 33,3% ja muud maad 63,4%
Norra pinnamood on peamiselt mägine. Idaosas asuvad suured orud. Need tegurid raskendavad põllumajanduse arengut.
Norra asub parasvöötmes. Seal on taiga- ja segametsade leet- ja pruunmullad , mis on väheviljakad. Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule Norra edelaosas.
Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km².
Taimekasvatus : Teraviljadest kasvatatakse Norras nisu, mille 2011. aasta toodang oli 265 000 tonni. Norras kasvatatakse erinevaid kultuure, nagu kartul (297 000 tonni), raps (10 000 t), tomatid (13 000 t), õunad (12 000 t), kurgid (19 000 t), roheline sibul (15 000 t), maasikas, porgand, sigur ja muud.
Loomakasvatus : Norras on arenenud loomakasvatuse harud. Loomade arv 2011. aasta seisuga FAO andmetel: kanad – 3,9 miljonit, küülikud ja jänesed – 2000, kalkunid – 450 000, pardid – 115 000, veised – 862 485, lambad – 2 300 000, kitsed – 68 000, sead – 845 000, hobused – 36 188.
Toiduainetööstus : Norras toodetakse palju lehmapiima, mille 2011. aasta toodang oli 1,515 miljonit tonni. Toodeti 234 000 tonni õlut, 20 000 t kitsepiima, 126 000 t sealiha , 576 000 t rasvata piima, 81 000 t juustu ja muud.
Kaubandus: Norrast eksporditakse sojauba (165 000 t 2010. aastal), juustu (13 000 t 2010. aastal). Imporditatakse sojauba (409 000 t 2010. aastal), nisu (384 000 t 2010. aastal), rapsiõli (184 000 t).

17. Metsamajandus

Norra maast on metsade all 38,2%. Seda on suhetliselt palju. Peaaegu pool.
Laiades liustikeorgudes kuni 850 m kõrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kõrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad.
Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske, saart, pihlakat ja haaba. Kasevöönd on 900...1200 m kõrgusel merepinnast. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd.
Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt.
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast.
Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik.
Põhjapolaarjoonest põhja pool on kuuske vähe. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes.
84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi. Norra metsas on raie väga range kontrolli all.

18. Tööstus

Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid alumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske.
Norras esindatud tööstusharud : Keemiatööstus, metsatööstus , ehitus, allmaarajatised, infotööstus, kalandus , energia tööstus, mööblitööstus, kergetööstus .
Eksport: Toornafta , kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti.
Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted , töödeldud nafta - ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed .
Import : Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism , finantsteenused ja laevandustasud.
Masinatööstus on Norra suurim ja äärmiselt mitmekesine tööstussektor. Tööpäevade järgi suurenes tööstustootmine 2010. aasta oktoobrist 2011. aasta oktoobrini 0,7%. Sel perioodil toimus märkimisväärne kasv sellistes harudes nagu töödeldud metalltooted , masinad, seadmed, laevad, paadid ja naftaplatvormid.

19. Transport.

Norra infrastruktuur on kõrgelt arenenud, kuigi mägine maa takistab palju liiklemist. Norrakad oskavad teha tunneleid ja oskavad ehitada teid otstarbekalt. Norras kehtib ka teedemaks.
Lennujaamu on Norras kokku 98 ja 2007 aastal lendas lennukiga 41,089,675  inimest
Raudteid on norras kokku 4,114km . Rongid veavad aastas umbe 60 miljonit inimest. Kuid Norras on raske luua raudteid, kuna pinnamood on mägine ja tunnelite rajamine on kulukas .
Auto teid on norras kokku 92 946 km. 600 km on kruusateed . Seega võib öelda, et infrastuktuur on kõrgelt arenenud. Bussid veavad aastas üle 290 miljoni reisija.
Ning Norras on ka väga kõrgelt arenenud laevatransport.

20. Turism
Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima . Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole.

Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka.
Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe.
Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid – näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra - ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks.

21. Trollid

Troll  (norra troll, taani trold) on mitmesuguste inimesesarnaste olendite ühisnimetus skandinaavia mütoloogias.
Trollide välimus ja omadused varieeruvad. Troll on kasvult kääbus või hiiglane, iseloomult ohtlik, rumal, samas heatahtlik ja lausa naiivne . Mõnikord on trollidel maagilisi võimeid, näiteks võib troll muunduda nooreks neiuks. Trollid elavad küngastes, kivide all, koobastes,mägedes ja metsades – tihtilugu paikades, mida inimesed püüavad vältida[1]. Enamasti on trollid inetud, räpakad, karvased, krimpsus nägudega ning igivanad.
Trollid on norra rahvausundi tähtsaimad tegelased, neis elab edasi ristiusu poolt kõrvale tõrjutud vanade skandinaavlaste paganlus oma deemonite ja hiidudega. Kristlikus maailmapildis kujutati trolle kurjade vaimudena, kuid norra talurahvas suhtus neisse soojalt ja südamlikult[2].
Lääne-Skandinaavia, ennekõike Norra inimeste kujutelmas on trollid enamasti hiigelkasvuga olendid. Samas on taanlaste ja rootslaste trollid reeglina haldjate hõimlased ja pisikest kasvu[3]. Taolise segaduse põhjuseks on ennekõike mitme traditsioonilise uskumuse segunemine ja see, et Skandinaavias oli ja osaliselt on praegugi troll koondmõiste, millega tähistatakse enam-vähem kõiki üleloomulikke olendeid . Norra hiidtrollid olevat pigem üksildased ja muinasjutupärasemad kui Lõuna-Rootsis. Norra muinasjututrollid (nagu ka "Edda" lauludes) katkuvad puid üles, nende silmad on tinataldriku suurused, suu kui veetoober ning käed nii pikad ja jämedad kui palgid . Nad pidavat olema inimestest kümme korda pikemad ja käivad pimeduse varjus näiteks jõuluõlut näppamas[3].
Varasemas folklooris elavad inimvaenulikud trollid kindlustes ning kollitavad pimeduse saabudes piirkonnas elavaid inimesi. Päevavalguse käes troll plahvatab või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimesesuurused või väiksemad olendid, kääbuste või haldjate sarnased[4].
Sarnaselt päkapikkudele toimetavad, koovad ja ketravad ning pruulivad trollid lakkamatult ning tänu oma usinusele on ülimalt rikkad.
Trollide tänapäevasele populaarsusele loodi alus 19. sajandi keskel, kui Asbjørnsen ja Moe rahvasuust kogutud trollilood avaldasid ning andsid tõuke nende kasutamisele norra kirjanduses ja kunstis[2].
Skandinaaviast leiab mitmeid paiku, mis on nime saanud trollide järgi. Näiteks Rootsi linn Trollhättan ja mägi Trollkyrka ('Trollikirik'). Tuntuimad trollidega seotud kohanimed Norras on Trollfjorden, Trollheimen ('Trollikodu'), Trollhetta, Trollstigen ('Trolliredel'), Trolltindan ja Trollveggen ('Trollisein').
14