seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² . Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Äärmuspunktid Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02" N) Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44" N). 4 Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46" N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on Pyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N). Mõõtmed Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km või 1752 km
mägiplatoo (11 900 km). Kliima Niiske kliimaga rannikuala läänes ja kontinentaalse kliimaga ala idas Lahutab Skandinaavia mäestik Kesk-Norras. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojad, talved märgatavalt külmemad. Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4-5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5°C kuni +2°C). Mere kohalt tulnud niiskis sajab alla mägedest lääne pool. Nonda on Bergeni linn üks Euuroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7°C, mis on 30°C võrra
Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Kliima Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes -5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see
millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Äärmuspunktid Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02"N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on skäär Magerøya saarel asuva Knivskjellodden põhjaotsa juures (71°11'09"N). Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44"N). Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46"N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt onPyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N).
pruunmuldade piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas Holotseeni vältel. Sinna, kus pruunmuldade areaal ulatub põhja ning on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad ja ümberpöördult. 4. Kliima Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C). Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn 2 üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole
annaabi.ee 
