Norra Kuningriik lühireferaat

., Merilin

Norra Kuningriik lühireferaat (1)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

3 HALB

Lõik failist

Norra Kuningriik

Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis

Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all.
Norra asub parasvöötme alas , kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima.
Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku –6-8 C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500-1000 mm.
Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest hoolimata on mõnes piirkonnas võimalik tegeleda põllumajandusega.
Kõige saagirikkamad põllud on Jaereni tasandikul, kus on head liustikutekkelised mullad , väga mahedad talved , pikad põlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid.

Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks

Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud turumajandus ja riigi sekkumine.
Põllumajanduslikult toodavad nad oma tarbeks, sestg saagikus on väike ja põlluharimiseks maad vähe.

Põllumajanduse spetsialiseerumine ja eksport

Peamisteks põllukultuurideks lõunas ja läänes on kartul ja muud juurviljad , mis ei vaja väga viljakat mulda.
Põllumajanduse on enamjaolt tegu naturaalmajandusega ning põllumajandussaadusi ei ekspordita. Küll aga ostetakse mitmesuguseid külmakartlikke saadusi nagu näiteks troopilised puuviljad kui ka kapsas jm.
Igal pool üle Norra on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
Kuigi põllumajandussaaduste eksport on minimaalne, on Norra näiteks toornafta ja maagaas ekspordiga maailmas kõrgel kohal (40% Norra koguekspordist).

Metsasuse portsent

38% Norrast on metsade all, mis teeb umbes 123 037 km , mis on omajagu hea tulemus.

Peamised metsa- ja puuliigid.

Laiades liustikeorgudes on valdavad paksud kuuse- ja männimetsad. Kõige järsematelgi nülvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kaske , saart, pihlakat ja haaba. Umbes 900-1200 m kõrgusel merepinnas on paju ja kääbuskase vöönd.

Metsade paiknemine

Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-vähem võrdselt.
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glama jõe vahel.
Ostlandetist on umbes pool metsaga kaetud (umbes pool Norra metsavarudest).

Metsade kasutusala

Metsandus on Norras traditsiooniline tegevusala.
Enamasti toodetakse puidust mööblit, kuid suur on sa läheb ka külmas kliimas kütteks.

Metsamajanduse ja –tööstuse iseloomustus

Arvestades riigiüldist majanduslikku arengutaset , on metsanduse osatähtsus väike.
Puitu kasutatakse igakülgselt. Olemasolevad varud rahuldavad riigi vajaduse.

Metsamaterjali/ puidutoodete eksport

Norra küll ekspordib mõningal määral oma toorpuitu ning töödeldud esemeid, kuid selle osatähtsus maailma metsatööstuses on väike.

Tööstuslike toorainete leidumine

Tööstusharud

Norra on arenenud majandusega riik. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.

Tööstustoodete eksport

Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.

Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti.

Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed .

Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused , turism ja naftapuurimine.

Tööstustoodete import

Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.

Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merilin . Õppematerjali autor

kaardil pole nafta ja maagaasi leiukohti märgitud, ise sain selle eest muidu viie

norra norra kuningriik

Sarnased õppematerjalid

docx

Norra analüüs

Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel

Geograafia

docx

Norra referaat

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA Õnne-Mari Lilletai NORRA Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres,

Geograafia

doc

Norra referaat

Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo

Geograafia

doc

Riikide uurimustöö: Norra

1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300. Rahvastiku tihedus on 14,82 inimest ruutkilomeetri kohta. Riigikorraks on konstitutsiooniline monarhia ja kuningas on Harald V. Rahaühik on kroon. Luterlus on riigiusk. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit ja

Geograafia

docx

Norra

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna

Geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (1)

katre rohumagi: see ei aidanud absoluudselt

16:55 20-09-2011

Kõik kommentaarid

Norra Kuningriik lühireferaat (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Norra analüüs

Norra referaat

Norra referaat

Riikide uurimustöö: Norra

Norra

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Meedia

Kommentaarid (1)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti