Norra Kuningriik (0)

Janar Käos Norra
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Janar Käos
011PK
NORRA KUNINGRIIK
Referaat
Juhendaja : Ülle Toots
Tallinn 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 3
GEOGRAAFILINE ASEND 4
PINNAMOOD 5
LOODUSVARAD 6
KLIIMA 6
VEESTIK 9
RAHVASTIK 10
MAJANDUS 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS: 12

SISSEJUHATUS

Norra on Põhja- Euroopas asuv kuningriik, mis on üks rikkamaid Põhjamaades tänu oma suurtele nafta - ja gaasivarudele, samas on aga kogu tema pindalast ainult 3 % põllumajandusmaad. Skandinaavia kõrgeimad tipud asuvad mägises Norras, kus kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26.
Paljudele on Norra eelkõige tuntud kui mägine, puhaste vete ja suurte nafta varudega riik. Samas aga ei teata tema kohta suurt midagi. Antud töö raames oli mul hea võimalus saada Norra kohta rohkem teadmisi ning neid teadmisi kajastan ka antud töös.

RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS

Norra Kuningriik
Norra lühend: NOR
Joonis 1 Norra Kuningriigi lipp Joonis 2 Norra Kuningriigi Vapp
Riigi 2- täheline kood: NO
Norra pealinn: Oslo
Norra pindala: 324 220 km²
Norra riigikeeled: Norra ja Uusnorra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel)
Rahvaarv: (1.1.2008 seisuga) 4 737 171, (1.01.2009 seisuga) 4 799 300
Rahvastiku tihedus: 16 in/km²(01.01.2008 seisuga)
Riigipea : Tema Majesteet Norra kuningas Harald V (ei oma poliitilist võimu)
Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltberg
Poliitiline süsteem: Formaalselt on Norra parlamentaarse demokraatliku valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia .
Haldusjaotus : Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke). Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454.
Rahaühik: Kroon (NOK) 1 kroon = 100 ööri
Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg

GEOGRAAFILINE ASEND

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes , põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas , tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².
Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².
Rannajoon on 83 000 kilomeetrit pikk ning seda iseloomustavad järsud sisselasud - fjordid, aga ka suur hulk saari ning saarestikke. Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m).
Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga.
Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen.
Joonis 3 Norra kaart

PINNAMOOD

Enamiku Norra mandriosast asub Skandinaavia mäestikus, mis on lauge ida- ning järsu läänenõlvaga. Järsku läänerannikut liigestavad mägiliustike töödeldud orud, mille kitsaid ning sügavaid käärulisi suudmelahti nimetatakse fjordideks (Sogne, Hardangeri jt). Norrale on iseloomulikud mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähesemal määral ka mujal rannikul.
Mägise Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on ka kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Norras on üle 2300 m kõrgusi mäetippe 26.
31,7% pindalast on kuni 299 m kõrgusel merepinnast, 28,7% pindalast 300...599 m kõrgusel, 19,5% pindalast 600...899 m kõrgusel ning 20,1% pindalast kõrgemal. 39 000 km² on vähemalt 1000 km kõrgusel merepinnast, 91 000 km² 500...1000 m kõrgusel. Keskmine kõrgus merepinnast on umbes 490 m (Euroopa keskmine kõrgus on 300 m).

LOODUSVARAD

Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Nafta omab väga suurt majanduslikku tähtsust. Piisavalt pole mineraalseid maavarasid .
Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad. Norras on suured kalavarud. Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

KLIIMA

Kliimat kujundavad asukoht, mere lähedus ja pinnamood. Arvestades Norra asukohta kaugel põhjas, on sealne kliima üllatavalt mahe ja niiske.
Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled , mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused ( Golfi hoovus). Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.
Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes.
Norra kliima erineb ülejäänud Skandinaavia omast. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm.
Joonis 4 Norra keskmine aastane temperatuur mõõdetuna vahemikus 1961–1990.
Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm.
Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150–200.
Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Sellest tulenevalt varieeruvad kiiresti tuulte tugevus ja suund.

VEESTIK

Veevarud Norras on piisavad , kuna sademeid langeb palju ning auramist praktiliselt pole. Lisaks vabaneb palju vett ka liustike sulamisveest.
Norra pinnast moodustavad järved ja jõed 6 %.
Jõgesid iseloomustab kõrged joad ja kalarikkus. Jõgede peamised toiteallikad on liustikuveed, millele lisanduvad allikad ja sademetevesi. Kõige pikim jõgi on 601 km pikkune Glåma, mis suubub Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m).
Kuna mägise pinnamoe tõttu pole Norras palju laevatatavaid jõgesid, siis pole see majanduslikult tähtis, küll on oluline aga jõgede vee rakendus hüdroenergia tootmisel.
Erineva suurusega järvi on Norras vähemalt 250 000. Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas. Euroopa neli kõige sügavamat järve asuvad Norras: Hornindalsvatnet (514 m), Salsvatnet (464 m), Tinnsjø (460 m) ja Mjøsa (449 m).
Suurima pindalaga järved
Sügavamad järved
 
Suurima ruumalaga järved
Nimi  
Pindala (km²)
Nimi
Sügavus (m)
Nimi
Maht (km³)
Mjøsa
365,19 või 369,0732
Hornindalsvatnet
514
Mjøsa
56,24
Røssvatnet
218,61 või 218,5398
Salsvatnet
464 või 482
Røssvatnet (pärast reguleerimist)
14,8
Femunden
203,52 või 203,4837
Tinnsjå
460
Tyrifjorden
13,13
Randsfjorden
139,23 või 140,0991
Mjøsa
444 või 443,5
Røssvatnet (enne reguleerimist)
12,6
Tyrifjorden
138,56 või 137,4297
Fyresvatn
377
Hornindalsvatnet
12,06
Snåsavatnet
121,58 või 121,9841
Suldalsvatnet
376
Tinnsjå
9,71
Tunnsjøen
100,18 või 100,0869
Bandak
325
Tunnsjøen (Røyrvik og Lierne)
8,68
Limingen
93,50 või 93,2366
Lundevatnet
314
Limingen
8,34
Øyeren
84,74
Storsjøen (Rendalen)
309
Randsfjorden
7,31
Blåsjø
84,48 või 80,5269
Totak
306
Nisser
7,19
Tabel 1 Suurimad järved

RAHVASTIK

Norra rahvaarv 1.01.2009 seisuga on 4 799 300, kasvades aastas 0,57% võrra. Peamiseks selle põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Rahvastiku keskmine tihedus on12 inimest/ km. Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt, umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Selle põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Umbes 1/2 rahvastikust elab idaosas, peamiselt Oslo fjordi ümbruses, umbes 80% rahvastikust paikneb mere lähedal. 73% rahvastikust elab linnades. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Oma lae saavutas rahvaarvu kasv - 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970-ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980-ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne.

MAJANDUS

Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur , merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse , energia, tehnoloogia ja side.
Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede „taltsutamisega“, et toota elektrit metallurgia -, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist.
Kuna Norras on maad mis sobib põllumajandusega tegelemiseks ainult 3% pindalast, siis on merel Norra majanduses  tähtis roll. Toorainevedu pani aluse Norra tõusule juhtivaks laevandusriigiks. Laevandustraditsioonid lõid omakorda baasi tänapäevastele meretööstusharudele, milleks on nafta- ja gaasitööstus, laevandusvarustuse tootmine ja mereandide tööstus. Hiljaaegu on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid.
Kõigest paari aastakümnega on Norra muutunud loodusvarapõhise majandusega maast teadmispõhiseks ühiskonnaks. Ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust . Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa  uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara - ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia .
Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige (otsustades mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994), tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%.

KOKKUVÕTE

Antud tööd tehes veendusin veelgi enam, et Norra on väga omapärane maa, olles üks parimaid paiku nii reisimiseks kui ka elamiseks. Sealne mägine maastik ning kõik selle juurde kuuluv - kärestikulised jõed, järved, fjordid jmt peaks lummama igat inimest oma iluga . Samas on tänu mägisele maastikule põllumaaks kõlbliku ala ainult 3 % kogu Norra pindalast, siis on merel ja maavaradel nagu nafta ning gaas Norra majanduses suur roll. Tänu neile on Norra üks rikkamaid Põhjamaid. Tähtsa loodusressursi moodustab hüdroenergia; umbes 99 % elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades, tänu millele on Norra loodus vähe saastunud.

KASUTATUD KIRJANDUS:

http://et.wikipedia.org/wiki/Norra#Asend.2C_piir_ja_suurus (14.09.2009)

http://norra.ee (14.09.2009)

http://www.eki.ee/knab/maadiso.ht m (14.09.2009)

http://www.countrywatch.com/pdfs/**_cntymap.pdf (14.09.2009)

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/ (12.09.2009)

http://flagspot.net/flags/ (14.09.2009)

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/docs/gallery.html (14.09.2009)

http://www.photius.com/rankings/population/population_2007_1.html (13.09.2009)

http://www.photius.com/rankings/index.html#GEOGRAPHY (14.09.2009)

http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/gpw/global.jsp (14.09.2009)

https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html (15.09.2009)

Eesti Entsüklopeedia

Maailma kaart
Avstand: 0m
Areal: 0m²
Omkrets: 0m
Menu
12