Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Norra metsad (0)

1 Hindamata
Punktid
Norra  metsad
Kadri  Kalmus 11.b
1
Norra metsasus

Norra metsasus on alla 
keskmise.

Metsad  moodustavad 
riigi pindalast 38,2%.

Majandatavad metsad 
neist on 21,6%.
2
Metsatüübid

Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega 
on liikide levikuvõimalused rasked.

Skandinaavia  ranniku okaspuumetsad.

Skandinaavia mägised  kasemetsad  ja 
rohumaad.

Sarmaatia segametsad.

Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam-
vähem võrdselt.
3
Peamised  puuliigid

Domineerivateks puuliikideks on harilik 
kuusk ja harilik mänd .

Põhjapoolsel  sisemaal  domineerivad madala 
kvaliteediga kased, aga mõnes paremas 
kasvukohas leidub ka mände.

Kõige järsematelgi mäenõlvadel kasvab 
mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas kask
saar,  pihlakas ja haab. 
4
Kasevöönd on merepinnast 900–1200 m kõrgusel. 
Kõrgemal on paju ja kääbuskase  vöönd .

Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt 
paksud kuuse- ja männimetsad.

Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe  kuuske

Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga 
sisemaaorgudes.

Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul 
ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. 
5
6
Kõige rohkem on puudega 
kaetud riigi idapoolsed alad.
Enamus metsadest asuvad 
lõunapoolsel sisemaal.
Suurimad metsad on Rootsi 
piiri ja Glåma jõe vahel Oslost 
idas. 
Umber pool Østlandetist on 
kaetud metsaga. Seal on ka 
enamus Norra metsa-varudest
Trøndelagist on metsaga kaetud 
umbes kolmandik.
7
Metsa kasutus

Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit 
hektarit.

Kask on oluline küttepuu ning samuti on 
kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes.

Norra metsi on kasutatud intensiivselt 
ümarpuidu ekspordiks, saematerjali ja puutõrva 
tootmiseks sadu aastaid. 

Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, 
ehitusmaterjale, tselluloosi jm.
8
Metsatööstus

Metsad ja teised puudega kaetud alad 
katavad ligikaudu 37% ehk 119 000 km2 
Norra maismaast. 

Tootlik  mets on jaotatud 125 000 
metsaomandi vahel. Keskmine metsaomandi 
suurus on 36ha. 

Umbes 79% majandatavatest metsadest 
omavad  eraisikud .

84% Norra metsadest on eravalduses.
9
Norra metsanduses on omane samaaegselt nii 
haritava kui ka metsamaa  olemasolu. 

Avalikud metsad, mis vastad riigimetsale, 
moodustavad väikese osa – 12% ning asuvad 
üksteisest kaugel.

12% avalike metsade alast moodustab vähem 
kui 7% aastasest raiemahust. 

Metsamajandust peetakse väga tähtsaks, eriti 
piirialade asustuse säilitamisel ning 
töökohtade kindlustamisel riigi äärealade 
elanikele. 
10
Metsamajandus

Norra metsamajandus on kõrgelt arenenud.

Seal jälgitakse raiet, hooldatakse ja 
istutatakse uusi metsi.

Olemas olevad puiduvarud rahuldavad riigi 
enda vajadusi.

Ainukeseks probleemiks võib lugeda metsa 
aeglast  kasvu. 
11
Kasutatud kirjandus

https://metsaring.files.wordpress.com/2012/03/13_ypef-boo
klet-2011-12_norra.pdf

et.wikipedia.org/wiki/Norra
12

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Norra metsad #1 Norra metsad #2 Norra metsad #3 Norra metsad #4 Norra metsad #5 Norra metsad #6 Norra metsad #7 Norra metsad #8 Norra metsad #9 Norra metsad #10 Norra metsad #11 Norra metsad #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 221533 Õppematerjali autor
metsasus%, metsa tüübid, peamised puuliigid, milleks metsasid kasutatakse, mida toodetakse

Sarnased õppematerjalid

Norra metsad
13
ppt

Norra metsad

Norra metsad Kadri Kalmus 11.b 1 Norra metsasus Norra metsasus on alla keskmise. Metsad moodustavad riigi pindalast 38,2%. Majandatavad metsad neist on 21,6%. 2 Metsatüübid Norras on vähe puuliike kuna pärast jääaega on liikide levikuvõimalused rasked. Skandinaavia ranniku okaspuumetsad. Skandinaavia mägised kasemetsad ja rohumaad. Lääne-Norras on okaspuid ja lehtpuid enam- vähem võrdselt. 3 Peamised puuliigid Domineerivateks puuliikideks on harilik kuusk ja harilik mänd.

Geograafia
NORRA METSAMAJANDUS
16
docx

NORRA METSAMAJANDUS

VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima.................................................................................

Geograafia
Norra analüüs
28
docx

Norra analüüs

Norra 1. Sümbolid Keel: Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas. 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani oli USA Kesk-Läänes elujõuline norra keele kõnelejate kogukond. Norra keel on väga sarnane rootsi ja eriti taani keelega. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Rahvusvahelised dokumendid tõlgitakse bokmål'i. Rahaühik: Norra kroon on Norra rahaühik. Üks kroon jaguneb 100-ks ööriks (øre). ISO 4217 kood on NOK, kuigi tavapärane lühend on "kr".Norra kroon võeti kasutusele 1875 Skandinaavia Rahaliidu tulemusel

Geograafia
Norra
42
docx

Norra

Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega(idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres jaKuninganna

Geograafia
Materjalid metsanduseks
17
doc

Materjalid metsanduseks

1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase

Eesti metsad
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus

Eesti metsad
Metsaökoloogia ja majandamine 1-KT
65
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

©V. Uri  Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa    1. Eesti metsad ja metsandus  Metsandus  on  väga  lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis  sisaldab  endas  metsade  kasvatamist,  mitmekülgset  kasutamist  (sh  metsahoidu),  tervisliku  seisundi  kaitset,  puidu  transporti  ja  töötlemist  ning  neid  toetavaid  metsandust  puudutavat  haridust,  metsateadust,  teabetöötlust  ja  kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt 

Eesti metsad
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd ­ 31,3% II kohal on kask ­ 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp ­ V kohal 9,2% haab ­ 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad ­ Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala eeskirjadest. Tulundusmetsade hulka kuuluvatel puistutel puudub majanduslikku tegevust piirav reziim, nõutav on metsanduslike üldsätete jälgimine. Tulundusmetsade osakaal on meil 74,2 %. Tulundusmetsade juhtfunktsiooniks on enamikel juhtudel puidu tootmine. Metsakasutus on siin vähem piiratud kui hoiu- ja kaitsemetsades

Eesti metsad




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun