-ratuur 179°C- Äärmiselt hõre Maa omast *Kõrge 176 Maapäeva, Merkuur 427°C (Vesinik, 100 korda metallisisaldusega. Pole Aastaajad olemas heleium,kaalium) nõrgem *Kraatrid ja Jää + mäeahelikud 100 korda * Sarnaneb 117 Maapäeva tihedam Maa kivikõrbega Pole Pole + Sünoodiline aasta Veenu 480 °C omast (96,5% Puudub *Pruunikas värv, 584 päeva s tuhandeid vulkaane,
Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. 4. # Keeruline põlde harida - rajatakse terrasse; # Karm kliima - vähestele kultuurtaimedele sobilik; # Raske ehitada, puudub materjal ja raske/keeruline vedu; # Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5.
Kreeka geograafilised olud ja nende mõju tsivilisatsioonile Geograafilised olud: Mägine pind ja väga liigendatud maa koos paljude poolsaarte ning saartega Vähe tasandikke, mida eraldasid raskesti läbitavad mäeahelikud Maismaasse sügavalt lõikuvad lahed Geograafiliste olude mõju tsivilisatsioonile: Mägine pinnamood killustas Kreeka sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks Väheste tasandike ja paljude mäeahelike tõttu oli vähe maismaalisi ühendusteid Kreekat ümbritsevad lahed ja mered muutusid peamiseks ühendusteedeks naabermaadega
PÕHJA-KOREA Andreas Org ASUKOHT • 40 N ; 130 E • Erusaaia Maailma jaol MÄESTIKUD JA GEOLOOGIA • kõrgeim tipp Paektusan 2744 m. • orud ja kitsad tasandikud ja mäeahelikud RAHVAARV JA RASS • 22 837 000 miljonit • Kollane rass KLIIMA JA RAHVATIHEDUS • Põhja-Koreas on soojad suved ja kuivad ning külmad talved • 189.4 inimest 1 ruut km kohta KLIIMA • Põhja koreas on meriline kliima • Jaapani meri • Vaikne ookean TÄNAN KUULAMAST
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
RIASRANNIK IIRMAAL Kadri Kiiker Eva-Susanna Reedi MHG 10c ASEND Iirmaa edelarannikul Läheduses pole väga tuntud kohti Lähedal on kolm lennujaama: Reenroe, Bantry Aerodome, Kerry Airport Lähedal palju majutuskohti Saab tegeleda sukeldumisega Surfivõimalus TEKE Riasrannik-rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed. Lahed on tekkinud jõeorgude üleujutusel kohtades, kus mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti. Need on olnud endised jõeorud, mis nüüd on veega täitunud, võivad olla mitukümmend km pikad. Veel: Pürenee ps loodeosas (Galicia), Suurbitannia saarel (Cornwalli ps), ja Mustal merel (Krimm). KASUTATUD KIRJANDUS http://www.panoramio.com/photo/3581068?source=wapi&referrer=kh.google.com http://www.panoramio.com/photo/3214892?source=wapi&referrer=kh.google.com http://www.panoramio.com/photo/101680823?source=wapi&referrer=kh.google.com
m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult maavarasid. Uurali mäed moodustavad loodusliku piiri Euroopa ja Aasia vahel. Lääne-Siberi lauskmaa Hõlmab suurt piirkonda Uurali mägedest ida pool. Peamiselt on need soised alad. Kagus piirneb Lääne-
Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon · Umbes 1500 vallutasid kreeklased Kreeta saare, suur osa Egeuse merest oli nüüd
Laamad on naaberalade suhtes liikuvad litosfääriplokid. Laamade liikumise põhjustab vahevöös ainete liikumine. Kui laamad eemalduvad, siis maakoor rebeneb. Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeanilaama serv jääb kergema mandrilaama alla. Kui põrkuvad kaks ookeanilist laama, siis ühe laama serv sukeldub vahevöösse. Kui põrkuvad kaks mandrilist laama, siis nende servad purunevad ja painduvad. Kui laamad liiguvad teineteise kõrval eri suundades, siis tekivad kõrged mäeahelikud. Islandi saar on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusena. Kui kivimikihid pressitakse kurdudesse, toimub kurrutus. Näiteks Himaalaja ja Alpid. Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab ta seda kõrgemale. Maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore pangasteks. Murrangulõhed tekivad maakoore rebestumisest. Ülang on pangas, mis on maakoore rebenemise käigus kõrgemale kerkinud. Alang on pangas, mis on maakoore
the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees elanike grupid: the young, the old, the rich, the poor muusika instrumentidel mängima: play the piano; the guitar; the flute tantsud: the waltz, the samba jõed, mered; ookeanid; kanalid; väinad; va. järv kõrbed; mäeahelikud mitmuses oleva perekonnanime ees ilmakaared ajaloosündmused tiitlid rahvused teatrite; kinode; hotellide nimed Present Simple tuleviku sündmused, mida ei saa muuta (sõiduplaanid, eksamiajad) Present Continuous be + -ing isiklik kokkulepe tegevuste kohta tulevikus, kus aeg ja koht on kokku lepitud be going to kavatsus oletus, mis põhineb oleviku faktidel
LOODUSVÖÖNDID MÄESTIKES *maakeral välja kujunenud kliima erinevuste, eriti päikesekiirguse jaotuse alusel *kõrged mäeahelikud mandrite servaaladel takistavad õhumasside liikumist, mistõttu on raskendatu külma õhu (raske) edasiliikumine st. esineb järske temperatuurimuutusi *talvel väga külm, sest õhuvahetus on piiratud ja päike paistab madalalt; ei soojenda orgusid (Oimjakoni nõus põhjapoolkera külmapoolusel) *talvel võib olla nt -71C, suvel +35C *mägedes esinevad lähestikku päikselised ja varjus olevad alad. Nende alade erinev soojenemine toob kaasa õhurõhu erinevuse ja kohalike tuulte tekke
Prantsusmaa on rahvaarvu poolest maailmas 22. riik. Riigi korraldus. Prantsusmaa pealinn on Pariis ja riigikeel on prantsuse keel. Rahaühik on euro (enne 1999. Aastat Prantsuse frank). Riigihümn on marseljees. Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. Riigi president, kes valitakse iga 5 aasta tagant, on Nicolas Sarkozy. Parlament koosneb Rahvuskogust , mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. Loodus Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m). Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandusmaa oma suurepärase pinnase ja kliima tõttu. Maa põhjaosa on jahe ja niiske. Lõunaosa on kuivem ja soojem, suvel on siin soojakraade üle 25 Kasutatud veebileheküljed https://www.cia
1. kui eemalduvad 2 okeaanilist laama, siis tekib nende vahele sügav vahevöösse väljaulatuv riftiorg, mida mööda tõuseb maa pinnale pidevalt tulikuuma magmat, mis tardudes tekib okeaanilist maakoort, magma kivimite kuhjudes tekivad veealused mäeahelikud ja kui need ulatuvad üle veepinna, siis moodustavad vulkaanilisi saari, taoline olukord on ookeanide keskmäestike aladel 2. kui eemalduvad üksteisest kaks ML, siis võib laieneda ookean ning eralduda uued maismaa tõmbed 3. kui põrkuvad OL ja ML, siis rsakem OL sukeldub oma servaga kergema ML alla, sukeldumisjoonele tekib kitsas sügav vagumus, sukelduv laam sulab vahevöös ning annab põhjuse magma kollete tekkeks, mandrilise laama serv surutakse tuhandete
Mina ja loodus Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud. Normaalsete inimeste keeles lilled, puud, põõsad, ookeanid, mäeahelikud ja paljud muud asjad, mida oled ilmselt õppinud esimesest klassist saatik. Loodus on midagi, milleta inimkonda ei oleks, sest kui ei oleks päikest, ei oleks valgust ja taimed ei saaks fotosünteesida. Kui ei oleks hoovuseid, siis ei oleks ka kliima erinevusi nii palju. Loodus on paljudele tähtis, aga minule hädavajalik. Aga miks ma ei suuda loodusest hoiduda? Minu jaoks on loodus eelkõige inimese poolt puutumata mets, sest seal on loodus ise rajanud teed ja saab ise hakkama
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalj...
Metèora Metèora on kummalised kaljusambad, mis asuvad väikelinna Kalabàka põhjaküljel, Tessaalias pindhos Òros`e mägede idaosas asuvas orus. Linn asub Ateenast 274 km loodes ehk 161 km Thessalonki`st edelas peatee ääres. Need oleksid nagu kivistunud hiiglastest valvurid. Pärimuse järgi olid need mäeahelikud omavahel ühendatud vähemalt paartuhat aastat enne Kristust kuni tugeva maavärina tagajärjel mäeahelik lõhenes ja seal asunud järve vesi voolas välja. Nii moodustusid need kõrguvad kivihiiglased, mille välimuski viitab sellele nagu oleks neid järvevesi tõepoolest sajandeid lihvinud ja töödelnud. Kaljude tipud ulatuvad oru põhjast umbes 305 m kõrgusele, kõrgeim neist on 549 m. Sammaste küljed võivad olla järsud, vahel isegi vertikaalsed, siledad või isegi mõhnalised
Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E vahel. Norra vähem, sest suur Skandinaavia mäestik, varjab nende sademed. Läänes läänes on kaetud tuhandete peitsevate on mägine maa. Iseloomulikud on sajab rohkem. Madalikudel ümber Oslo on kõige soojemad ja lindudega, nt merikajakas. Leidub palju mäeahelikud ja platood. Idaosas asuvad päikesepaistelisem suved, kuid ka talvel on ka külm ja sajab lund. forelli, lõhet. suured orud. Enamus maast katab Pärismaiseid taimeliike on 2000 kandis. Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim tipp on
In the country Listen to the radio In the street Go to the theatre What is the time? On the right Tell the truth o ARTIKLIT LOENDAMTUTE NIMISÕNADEGA ÜLDISELT EI KASUTATA: Iron is heavy History is boring o ARTIKLI TARVITAMINE PÄRISNIMEDEGA: Tavaliselt ei kasutata isikunimede ja geograafiliste nimedega artiklit. Where is Tom? Big Ben is is in London. Erandid, millel on THE: 1. Jõgede, merede, ookeanidega The Baltic Sea, The Thames 2. Mäeahelikud The Alps Kuid mäetippude puhul ei ole. 3. ajalehed The Sun, the Postimees 4. teatrid, kinod The Ekraan, the Vanemuine 5. hotellid, laevad the Ritz, the Titanic 6. The United States the United Kingdom the Republic of Estonia 7. mitmuses olevad perekonnanimed The Browns The Johnsons o ARTIKLI PUUDUMINE: 1. aastaajad, kuud, pühad, nädalapäevad 2. söögiajad 3. school, hospital, bed, college, church 4. keeled
tehnoloogiat, kuid ka keskkond saastub. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelate süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks. Seal algabki laamade teineteisest eemaldumine e. spreeding (tänu ainese tõusuvooludele). Samuti tekib seal uus maakoor ning vulkaanilised mäeahelikud, pangasmäestik ning esineb maavärinaid. Ookeanipõhjas asuvad kivimid on nooremad kui 180 milj. a., kuid mandreilt leitud vanimad on kuni 4 miljr. aastat (ookeaniline maakoor vajub vahevöösse ning hävib). Vulkaaniline saarkaar on maakoore vahevöösse vajumisest põhjustatuna tekkinud vulkaanide rida. Vulkaaniline mäestik tekib siis, kui maakoor upub vastu mandri serva (Vaikne ookean). Mandriline maakoor tekib vahevöösse uppuva ookeanilise maakoore 'jäänustest'.
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
Mõõdetakse m/km kohta. Jõestik on peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega. Delta on jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu. Estuaar ehk lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud. Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre). Veelahe on piir vesikondade või jõgikondade vahel. Tavaliselt on veelahkmeks mäeahelikud, mäestike kõrgemad osad või kõrgustikud. Veereziim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi
Ookeanilaama ja mandrilaama põrkumine: · Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla · Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks · Ookeanis tekib süvik · Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid · Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: · Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii.
Raskema OL serv sukeldub kergema ML alla Sukeldumisp. kutsutakse ka aktiivseks ookeaniääreks Ookeanis tekib süvik Tekib kurdmäestik, magmakolded, tugevad maavärinad, vulkaanid Tekkisid nt Andid Ookeanilaamade põrkumine: Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: Tekivad mäeahelikud ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb Tugevad maavärinad Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: Tekivad murrangud, sügavad lõhed Maavärinad (nt Los Angeleses) Nt San Andrease murrang 1.1 Vulkanism ja maavärinad Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii.
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel ...
Referaat INDIA India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. As...
värvi vastavalt aastaaegade vaheldumisele Marsil ja neid on peetud taimestikuga kaetud aladeks ning isegi mõistusega olendite poolt ehitatud niisutussüsteemideks. Marsi uurimine kosmosetehnika abil on aga kaasa toonud pettumuse. Hästi uuritud Marss osutus tunduvalt igavamaks, kui oli unistuste planeet. Hõre (õhurõhk Marsi pinnal on 6,1 mb ehk 1/170 maapealsest rõhust) klassikalise koostisega süsihappegaasiatmosfäär katab kiviklibuga kaetud elutuid tasandikke. Mõned mäeahelikud ja kanjonid, neli suurt kustunud vulkaani, hulganisti meteoriitse päritoluga kraatermägesid ja mõned "mered" -- tasase pinnaga madalikud. Isegi polaarmütsid näivad olevat vaid õhuke kiht härmatist (veeauru on vähe, kuna vee kerget molekuli ei suuda Marsi maapealsest kolm korda nõrgem gravitatsiooniväli kaua kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga
( inertsjõud, mis tekib maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Kõik kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjap parem, lõunap vasak. Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud maapinna kohal tuule kiirus väheneb ja tuule suund muutub. Globaalne õhuringlus-õhu seaduspäane liikumine, millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest pk teise. Aastaaegade vaheldumine, maismaa ja mere ebaühtlane jaotumine, suured mäeahelikud, maakera pöörlemine. Mussoonid tuuled, mida põhjustab nii mandrite kui ka ookeanide erinev soojenemine ja jahtumine, puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. Ainult Aasias. Talvel maismaal K. Suvel M. Sest ookean jahtub aeglaselt. 30' tulevad alla, 60' üles, 90' alla. 0-M, 30'-K, 60'-M, 90'-K K t' muutub palju, sademed vähe M t' muutub vähe, sademeid palju El nino vaiksel ookeanil, mis muudab ilmastiku kõrvalekaldumist kogu maakeral. Esineb ebareg.
Põhjast piirneb Montenegroga . Lääne poole jääb Aadria meri . Edela poole Joonia meri. Lääne-Albaania madalikud piirnevad Aadria mere ja Otranto väinaga. Albaania Vabariigi pinnamood Albaaniast on mägine. (Balkani poolsaare kõige mägisem maa) Mägiseim on Põhja-Albaania, mida katavad Alpid. Keskmine kõrgus merepinnast 700 m Kõrgeim mägi on Korab (2764m) Lõuna-Albaanias on kirde-edelasuunalised mäeahelikud (koosnevad lubjakivist)Nende vahel on laiad orud. Kaetud on hõreda vahemerelise põõsastiku, tammede ja vahemere mändidega. Albaania vabariigi maavarad Maavarade poolest rikas. (35 erinevat) Albaania üks olulisemaid kroomitootjaid. Vase-ja rauasulfiidid. Kuld, nikkel, titaan, plaatina, hõbe, koobalt, tsinki,arseen,boksiit, fosforiit, süsivesinikud. Nafta ja maagaas. Leidub pruunsütti (elekter) Albaania vabariigi kliima
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel. Suurema osa poolsaarest hõlmab Meseta kiltmaa, mida äärestavad 2000-3000 m kõrgused mäed. Kesk-Kordiljeeride mäeahelik jaotab kiltmaa Vana- ja Uus-Kastiiliaks. Poolsaar asub vahemerelise kliima vööndis. Pürenee poolsaarel asuvad ka Hispaania, Andorra ja Gibraltar. Naaberriigid: H...
) · kui midagi on maailmas üks (The Sun, the Earth) · rahvuslikud grupid (The British like to drink tea.) · Kui inimesed on jaotatud klassidesse (the rich, the poor, the Social Democrats) · Kui kindel asi esindab kogu klassi (The fork is used for eating.) · Muusikainstrumendid, kui neid mängitakse (I can play the violin.) · Ühendatud riigid (The United States) · Jõed, kanalid, mered, ookeanid, regioonid · Lahed, väinad · Mäeahelikud, saarestikud, kõrbed · Ilmakaared · The president of the United States, the director of studies · Ajalehed · Filmide, raamatute pealkirjad · Kohanimed, kui on väljend of (the University of Leeds) · Ülivõrre · First, next, only, right, same, wrong väljendites · Hotellide, pubide, teatrite, kinode nimed · Üldistavate terminite seletamisel · Leiutiste ees · Televiisor, raadio asjadena · The press, the media · The police
Litosfäär - Maa tahke kest,mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär - ülemises vahevöös,umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond,kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel:astenosfääriga seostatakse litosfäärilaamade liikumist. Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keem...
Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest
kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud · Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis · Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel, suvi peaaegu et sademetevaba · Suurem osa Prantsusmaa maastikust koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest · Kolmest küljest piiravad teda kõrged mäeahelikud: kirdest Vogeesid, edelast Püreneed ja kagust Alpid, kuhu kuulub ka Prantsusmaa kõrgeim tipp Mont Blanc (4807 m) · Prantsusmaa keskosas kõrgub keskmassiiv. Pealinn Pariis paikneb tasandikul Seine`i jõe kallastel. · Teised suuremad jõed on Loire, Rhone ja Garonne. · Prantsusmaa asub Lääne-Euroopas · Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas.
Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. · Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maakeel. · Põhjasaare lõunaosas on 1000 kuni 2000 m kõrgused kirde-edelasuunalised mäeahelikud. Kaugemal läänes on mitu suurt vulkaani, millest mõned on tegevad, näiteks Ruapehu (2797 m). Kõige kaugemal läänes on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. · Lõunasaarel kulgevad peaaegu kogu saare ulatuses edela-kirdesuunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles ahelikus on 16 üle 3100 m kõrgust tippu. Kõrgeim tipp on Aoraki ehk Mount Cook (3574 m)
LAAMTEKOONIKA On õpetus laamade ehitusest ja liikumisest.Maakorr koosneb 35-st erineva suurusega laamast. PROTSESSID LAAMADE SERVAALADEL: 1) TÕUKESERVAD iseloomulik ookenite keskmäestikel. kaasneb vulkanism ja maavärinad. 2)PÕRKUVAD a)ookeaniline/mandriline võivad kaasneda maavärinad, vulkanism b)mandriline/mandriline tekivad mäeahelikud, maavärinad 3)LIUGSERVADEGA San Andrease murrang Calinfornias MAAKOORE AEGLASED KÕIKUVLIIKUMISED (Kerkimine või vajumine) Kõikuvliikumised on maa sisejõudude poolt põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade kokkupuutealadega. EESTI GEOLOOGILINE EHITUS OOKEANI PÕHJA RELJEEF 1 mandrilava e self
1. Asend. Geograafilised olud. Ajaloo perioodid, lühiiseloomustus. Kreeka kolonisatsioon Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on väga mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk (u 2000-1100 eKr) 2000 eKr algas Minoiline kultuur Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua. Arhailine ajajärk (u 800-500 eKr) u 800 eKr võeti kasutusele tähestik ja 776 eKr hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid, seega umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj
Järved: Jõed, kanalid, väinad, merehoovused: Lake Peipus (NB! the Peipus) the Thames, the Nile the Seine, the Rhine the English Channel, the Amaxon the Strait of Dover (väin) the Gulf Stream Mäed, mäetipud: Mäestikud, mäeahelikud: Mont Blanc the Alps (Mount) Everest the Swiss Alps Ben Nevis the Himalayas the Andes Saared: Saarestikud: Saaremaa the Bahamas Madagascar the Channel Islands Pühad, aastaajad, kuud, nädalapäevad: Ajaloolised jm
tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14. Kihtvulkaan, kilpvulkaan, slakikoonus. 15. tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kus: Ookeanite keskaladel. 16. tekib laava ühtlasel väljavoolamisel, mis moodustab madala kilbi. Kihtvulkaanid
NORRA Andmed Pealinn: Oslo Riigikeel: Norra, uusnorra Pindala: 323 782 km² Rahvaarv: 5 051 275 Riigikord: Kuningriik Kuningas: Harald V Peaminister:Erna Solberg Rahaühik: Norra kroon Norra ei kuulu Euroopa Liitu Sümbolid Norra lipp Norra vapp Pinnamood Peaaegu kogu Norra mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik, millele on iseloomulikud mäeahelikud ning platood. Norra idaosas on suured orud ja fjordid. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (rohutirts, 2469 m). See asub Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Üle 2300 m kõrgusi mäetippe on Norras 26. Geograafiline asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaa ning Soomega. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Umbe...
Põllumaa; 6% Igijää; 3% Metsad; 45% Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23% Metsad Tundra Märgalad Linn Igijää Põllumaa Mäeahelikud Magevesi Joonisel 4, on näha Kanada maa-ala kooslust ehk see näitab kui suur osa antud maa-alast on kaetud näiteks metsadega või tundraga. Jooniselt saame järeldada, et põllumajanduseks sobilikud alad on: metsad (45%), põllumaad (6%), märgaladelt (12%) saab turvast ning tundrates (23%) saab kasvatada selles kliimas elada suutvaid loomi. Kliima Kanadal on kolm põhilist kliimavöödet: parasvööde, lähispolaarne ja polaarne.
KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagus Sierra Mastra.Kõrgeim mägi on Turquino, mis on 2005 m kõrge.Ahelike vaheline maa on tasasem ja ka viljakas. Kuuba jõed on kärestikulised ja lühikesed.Kõige pikem jõgi on Cauto, mis on 250 km pikk ja mis ääristab Sierra Maestrat.Toa jõgi on veerikkaim, kuid kõige lühem jõgi. Taimestik on troopilin, umbes 30 liiki erinevaid palme.Väga palju mitmesuguseid kultuurtaimi võib leiduda Kuubal
Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes Taimkate Inimtegevus- suurlinnad soojasaared Kiirgusbilanss Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R=Q(1-A)-E Q-kogukiirgus albeedo, aluspinna peegeldumisvõime E-efektiivne kiirgus ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON Gradientjõud Tingitud õhurõhkude erinevusest K>M Tuul liigub alati kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga alade suunas. Coriolisi jõud
Näiteks: Põhja-Ameerika laam ja Euraasia laam. Lahknemisest tekivad ookeani keskahelin, vulkaanilised sademed, vurkaanidepursked ja maavärinad. Laamade põrkumine (Ookeani laama sukeldub mandi laama alla, mandri laama serv pressitakse tugeva surve mõjul kõrgeteks mäeahelikuks. Näiteks Lõuna-Ameerika laama. Põrkumisest Mandriline laama Ookeani laama tekivad süvik, kurdmäestik, pursked ja maavärinad. Mandriline põrkumine tekivad kõrged mäeahelikud ja tugevad maavärinad. Näiteks Euraasia laam. Ookeani laamade põrkumine (laam sukeldub teise laama alla, tõusevad magmavoolud, mis kasvatavad vulkaanikuhikud. Tekivad süvik, vulkaanilised saared, pusked ja maavärinad. Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta.
on, seda purustavamad on maavärinad. Maa sees liikumisi nimetatakse seismilisteks laineteks. Maavärinaid mõõdetakse 2. moel- tugevust pallides ja võimsust magnituudides. Kõige nõrgemaid värinaid suudab mõõta vaid aparaat ja neid toimub aastas tuhandeid. Kõige ohtlikematesse kohtadesse on rajatud seismoloogiajaamad, mis uurivad maavärinate põhjuseid ning on võimelised neid ette ennustama. 12.Lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud on tekkinud piirkondadesse, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega. Näiteks leidub riarannikuid Hispaania loode-rannikul ja Venemaa Kaug-Ida rannikul Vladivstoki ümbruses.
süsteem, mida nimetatakse ookeani keskahelikuks - vahevöö sügavustest ülesliikuv tulikuum aine tõusuvoolused põhjustavad ookanilise maakoore rebenemise ja laamade teineteisest eraldumise. Sellest algab keskahelikust lähtuv ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding. Lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale - nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aha jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
