Norra referaat (0)

Norra
Mõniste Kool
Koostaja : Madis Kängsep
2011
 
Riigipea :
Tema Majesteet Norra kuningas Harald V
Valitsusjuht:
Peaminister Jens Stoltenberg
Pindala:
385 199 km²
Rahvaarv (2009):
4 799 252
Rahvastikutihedus km² kohta:
16
Pealinn:
Oslo
Keel:
Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka saami keel)
Riigikirik :
Norra Kirik (evangeelne luterlik )
SKP (2008):
2 548 miljardit NOK (4 623 miljardit EEK)
SKP (elaniku kohta):
534 440 NOK (969 850 EEK)
Kurss :
Norra krooni (NOK)
1 kroon = 100 ööri
Rahvuspüha:
17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev)
Rahvastiku kasv (2008):
1,3
Keskmine oodatav eluiga (2008):
naised: 83 aastat
mehed: 78 aastat
Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia .

Asend, piir ja suurus

Norra põhiosa asub  Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega  (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest  Barentsi merega.
Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe.
Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont.

Pindala

Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6%  siseveed . Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal.
Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² . Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal.

Äärmuspunktid

Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel.
Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02" N)
Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44" N).
Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem  Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46" N).
Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt on Pyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N).

Mõõtmed

Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km või 1752 km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandril on Lista ja Kavringen (väike neem Vardøst põhja pool). Nendevaheline kaugus on 1790 km.
Norra mandriosa suurim laius on 432 km.
Norra põhiosa vähimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 6,3 km Hellemobotni juures Tysfjordi vallas Nordlandis. Finnmargi idaosas Sør-Varangeri vallas on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini , nimelt Bøkfjordenist Elvenesi juurest, Jarfjordenist Jarfjordbotni juurest ja Langfjordenist Boris Glebi juurest (vastavalt 1,5 või 1,6, 2,6 ja 5,8 km). Sadamalinn Narvik asetseb vaid 8 km kaugusel Rootsi piirist.

Piir

Norra põhiosa piirneb  Rootsiga  (1619 km), Soomega (727 km) ja Venemaaga (196 km). Maapiiri kogupikkus on 2542 km. Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises Põhjas. Piir Rootsiga ulatub Lapimaalt põhjas Skagerrakini lõunas.
Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused  Barentsi meres asuvate territoriaalvete vahelise piiri suhtes ning mõlema riigi poolt hallatud mereala nimetati Halliks tsooniks. 27. aprillil  2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister  Sergei Lavrov ja Norra välisminister  Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks.

Loodus

Rannajoon

Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km.

Fjordid

Suurim fjord on Sogne fjord. Ta on pikim (205 km) ja sügavaim (1308 m).
Geirangerfjorden ja Nærøyfjorden kuuluvad alates 2005. aastast  UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Geirangerfjorden

Saared

Saari on umbes 150 000 või 50 000. Tuntumad saarterühmad on Lofoodid ja Vesterålen.
Suurim saar Norra põhiosas on Hinnøya (2204 km² või 2198 km²).
Norra 10 suuremat saart on:

• Lääne-Teravmäed
  
• Kirdemaa
  

• Edgeøya
  
• Hinnøya
  

• Senja
  
• Barentsi saar
  

• Langøya
  
• Sørøya
  

• Kvaløya
  
• Kvitøya
  

Vega saared Norra keskosas Nordlandi  maakonnas kuuluvad alates 2004. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Pinnamood

Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik.
Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Norra idaosas on suured orud. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad , kus orud ja lahed ei anna tooni.
Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m) Jotunheimenis, kus on kogu Skandinaavia kõrgeimad tipud. Varem oli kõrgeim tipp  Glittertind , kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kõrgus on 2464 m. Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26.
Galdhøpiggen
Galdhøpiggen on kõrgeim mägi Norra Kuningriigi territooriumil (2469 m üle merepinna ) ja kogu Põhja-Euroopas.

Loodusvarad

Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-,  nikli -, raua-, tsingi- titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.
Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.
Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.
Kalavarud on suured.
Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.
Norra nafta puurtorn

Kliima

Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.
Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus , mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgas Hammerfesti ja Kirkenesisadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).
Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole.
Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.
Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.
Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.
Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm.

Veestik

Järved ja jõed moodustavad 6,0% Norra pindalast.

Jõed

Iseloomulikud on kõrged joad ja kalarikkad jõed.
Ülekaalukalt pikim jõgi on 601 km pikkune  Glåma, mis suubub  Fredrikstadi lähedal Oslo fjordi. Teised Lõuna-Norra suuremad jõed suubuvad merre Drammeni ja Skieni lähedal. Teine pikk jõgi on Teno (360 km), mis voolab piki Soome piiri kirdesse.
Kõrgeim juga on kahest järjestikusest joast koosnev Mardalsfossen (705 m).
Glåma

Järved

Üle 1,5 hektari suuruseid järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on Mjøsa 80 km Oslost põhjas.
514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.
Norra 10 suurema pindalaga järve on:

• Mjøsa 
  
• Røssvatnet
  

• Femunden
  
• Randsfjorden
  

• Tyrifjorden
  
• Snåsavatnet
  

• Tunnsjøen
  
• Limingen
  

• Øyeren
  
• Blåsjø
  

Kobbvatneti järv Sørfoldi vallas Nordlandimaakonnas

Liustikud

Jostedalsbreen on Euroopa kõrgeim mandriliustik ja suurim liustik Norra põhiosas (487 km²).
Liustikud moodustavad 1,0% pindalast (7000 km²).

Taimed

Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000.
Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast.
Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid.
Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%.
Norra rahvuslill on harilik kanarbik.
Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks .

Loomad

Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine .
Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes.
Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt  hirvi .
Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised , praegu aga leidub neid vähestes kohtades, peamiselt põhjas.
Rebased , saarmad ja mõned kärplased on tavalised. Paljudes kohtades on mäkrasid ja kopraid.
Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka  forelli  ja lõhet. Viimane elab vähemalt 160 jões. Lõhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast.
Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas.
Põhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva.
Näiteks Ålesundis on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega.
Mägedes ja metsades on tavalised püüd, kes on populaarsed jahilinnud.
Norra rannikult ja avamerest võib leida tuhandeid süvaveekorallide elupaiku. Neist tuntuim on Lophelia pertusa.

Maakasutus

Maast on:

• asulate all 0,7%
  
• siseveekogude all 6,0%
  
• liustike all 1,0%
  
• soode ja märgalade all 5,8%
  
• põllumajanduslikus kasutuses 3,2%
  
• metsade all 38,2%
  
  • produktiivsete metsade all 21,6%
    
• muud maad 45,1%
  

Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km².

Looduskaitse

1. jaanuaril 2006 oli Norra põhiosas 753  looduskaitseala  kogupindalaga 3846 km², mis vastab 1,2 protsendile pindalast. Lisaks on Svalbardil 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast.
Norras on 36 rahvusparki, neist 7 Svalbardil. Norra põhiosas hõlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hõlmavad 14 500 km².

Haldusjaotus

Norra on jaotatud 19 maakonnaks (fylke):

Akershus

Aust-Agder

Buskerud

Finnmark

Hedmark

Hordaland

Møre og Romsdal

Nordland

Nord -Trøndelag

Oppland

Oslo

Østfold

Rogaland

Sogn og Fjordane

Sør-Trøndelag

Telemark

Troms

Vest-Agder

Vestfold
Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks.Neid on 454.

Inimareng

Norra on ÜRO inimarengu indeksi poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001–2006 oli ta esimesel kohal (arvestatud 1999–2004 andmete põhjal) ning 2007. ja 2008. aastal (andmed 2005. ja 2006. aasta seisuga) teisel kohal Islandi järel (kuigi inimarengu indeksid olid Islandil ja Norral samad – vastavalt 0,967 ja 0,968)

Majandus

Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud  mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.
Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus  ja riigi sekkumine.
Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused  mineraalsed maavarad .
Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel .
Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia  ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.

Väliskaubandus

Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni.

Eksport

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi  kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport.  Toornafta , kütuste ja elektrienergiaeksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti.
Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt  alumiinium  ja nikkel),  kalatooted , töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused  masinad  ja seadmed .[22]
Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad  laevandus , finantsteenused,  turism  ja naftapuurimine.
Norra suuremad ekspordipartnerid on  Suurbritannia , Saksamaa,  Holland , Prantsusmaa, Rootsi ja USA.

Import

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni.
Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.[24]
Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.
Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA.

Kalandus ja vaalapüük

Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas Newfoundlandini. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kõikumise tõttu. Pärast madalseisu 1990. aastatel on kalapüügi maht kahekordistunud. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku võrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapüügi üle 10 600 inimese, kuna 1950. aastatel oli vastav arv üle 68 000. Püütakse peamiselt turska, heeringat, kiltturska, makrelli ja krevette.
Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu 1986. aastal on vaalapüük tunduvalt vähenenud, kuid mitte lõppenud hoolimata Rahvusvahelise Vaalapüügikomisjoni ja Euroopa Liidu kriitikast. Püütakse vaid kääbusvaala, mis ei ole ohustatud liik. 2007. aastal oli vaalapüügilimiit 1052 isendit, püüti 592 vaala .

Põllumajandus

Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km².

Haridus

Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat.
Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat.
Vanim kõrgkool on 1750 asutatud sõjaväeakadeemia Krigsskolen. Vanim ja suurim ülikool on 1811 rajatud Oslo Ülikool. 1946 avati Bergeni Ülikool ja 1972 Tromsø Ülikool. Hiljem on ülikooliks saanud Stavangeri Ülikool (2005), Agderi Ülikool (2007).
Norra oli juba 19. sajandil üldise kirjaoskusega maa], praeguseks on kirjaoskuse tase peaaegu 100%.

Riigikaitse

Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Mobilisatsiooni korral võib see tõusta umbes 83 000 sõjaväelaseni. Igal aastal on sõjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sõjaväeteenistus on kohustuslik kõigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6–12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik.
Kaitsevägi koosneb maaväest (Hæren), mereväest (Sjøforsvaret), õhuväest (Luftforsvaret) ja kodukaitsest (Heimevernet).
19