Norra referaat (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
LOGISTIKA KLIENDITEENINDAJA

Õnne-Mari Lilletai
NORRA
Referaat
Juhendaja : Ene Külaots
Pärnu 2013

SISUKORD

Pindala 4
Rahvaarv 4
Asustus 4
Kliima 6
Eksport 8
Import 8

SISSEJUHATUS

Norra (ametlikult Norra Kuningriik ) on riik Euroopas, üks PõhjamaadestNorra põhiosa asub  Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes , põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas , tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad  fjordid . Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km².Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asetsevat Islandi vetega piirnevat saart  Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ning Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km².Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõudlus nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

ÜLDANDMED

Pindala

Norra põhiosa pindala on 323 782 km²[, millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6%  siseveed . Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal.Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal.

Rahvaarv

Norra rahvaarv on 5 051 275 (seisuga 1.01.2013). Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. kohal (Türgit arvestamata).
Rahvaarvu dünaamika:

• 1801: 883 487
  
• 1900: 2 240 032
  
• 1940: 2 953 028
  
• 1960: 3 568 000
  
• 1990: 4 233 000
  
• 2000: 4 319 000
  
• 2008: 4 737 200
  
• 2009: 4 799 252
  
• 2010: 4 858 200
  
• 2011: 4 920 305
  

Asustus

Rahvastikutihedus on 14,82 in/km².Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lõunaosas (pealinnas Oslos ja selle ümbruses), ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lõunaosa on tihedamalt asustatud.Asulate all on 0,7% pindalast.Tähtsamad linnad on pealinn  Oslo , Bergen,  Trondheim  ja Stavanger.

LOODUSVARAD

Maavaradest leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt.Tähtis loodusressurss on ka hüdroenergia; umbes 99 protsenti elektrienergiast toodetakse hüdroelektrijaamades.Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad.Kalavarud on suured.Tähtis loodusvara on ka mets. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses.

Kliima

Norras lahutab Skandinaavia mäestik kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast.Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus , mille haru Norra hoovus toob 4...5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetõttu isegi Finnmargis (sealhulgasHammerfesti ja Kirkenesi sadam) enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere mahendav mõju, mis on tingitud hoovuse kohalt puhuvast soojast meretuulest, annab tunda ka õhutemperatuurides, eriti talvel (umbes −5 °C kuni +2 °C).Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nõnda on Bergeni linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lõuna poolt põhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel.Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad.Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C võrra laiuskraadi keskmisest kõrgem. Põhjapolaarjoonest põhja pool paiknevatel Lofootidel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kõrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid.Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi.Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm.

MAJANDUS

Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud  mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta - ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine.Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused  mineraalsed maavarad.Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel .Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994.Aastal 2000 müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi poolt omatud firmast  Statoil.  Majanduskasv  oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema. 2009. aastal langes majandus 1,4% ja aastal 2010 taas 1,5% tõusis. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftavarude all peitub suuri koguseid kivisütt. Sütt on praegu võimatu kaevandada , aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.Norra on traditsiooniline mereriik. Tuhatkond aastat tagasi jõudsid Norra viikingitest meresõitjad  Suurbritannia saare, Islandi, Gröönimaa ja isegi Põhja-Ameerika mandrini. Kalapüük, laevaehitus ja  laevandus  on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik.Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne.

VÄLISMAJANDUS

Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni

Eksport

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste ekspordi  kogumaht 1196 miljardit norra krooni, sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt  alumiinium  ja nikkel),  kalatooted , töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused  masinad  ja seadmed . Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused,  turism  ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40 protsenti Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest.

Import

Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni.
Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.
Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.
Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA.
Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi norra krooni väärtuses.

KOKKUVÕTE

Norra on riik Põhja-Euroopas, Skandinaavias. Norra on heaoluriik. Peamised tegevusalad on kalastus , mäendus ning nafta eksport.

KASUTATUD KIRJANDUS

https://et.wikipedia.org/wiki/Norra