puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. Isiklikud jäätme- ja veehoolduskeskused (ühistutele). s i m u s i ? Kü
vähesus. · 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu. · Vein on paljulubav ekspordiartikkel ning valitsus on tungivalt soovitanud viinamarjaistanduste omanikel toota kõrgema kvaliteediga veine, et suurendada nende populaarsust rahvusvahelisel turul. · Kitse- ja lambaliha ning piim on populaarsed ning moodustavad umbes 6 protsenti põllumajandustoodangust. Turism · Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. · Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. · Kreeka on turistidele enamasti rahulik ja turvaline reisisihtkoht. · Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Vaatamisväärsused
turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas 2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal.Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik. Kreeka turismipiirkonnad on muutunud (nagu kogu maailma kuurortid) monotoonseteks, kus kohaliku elu omapära jääb aina vähemaks, ent Kreeka saared ja rannik on oma eraldatuse tõttu suutnud säilitada oma eripära.Enamik
seista valikuga hävingu või uue kodu leidmise vahel · Kõige rohkem inimesi elab soodsa loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Rahvastiku tihedus sõltub elupaikade sobivusest : kliima,pinnamood, timestik, loodusvarad, mullad, veekogud, majanduslik olukord, loomulik iive. Tänapäevased asustust mõjutavad tegurid: ajalooline tegur, majanduslik arengutase, töökohad, transpordi tingimiused, infrastuktuur - hariduse võimalused, keskkond. 2. Kaks kõige levinumat rahavaarvu juurdekasvu näitajad on rahvaarvu kas protsentides/promillides ja iive 1000 inimese kohta. See võimaldab omavahel võrrelda rahvastikuprotsesse erineva suurusega asulates või riikides. Iga riigi rahvaaru muudab 4 tegurit: sünimus, suremus, sisse- ja väljaränne. · Laste arv sõltub sünnitusealiste naiste arvust ja nende soovist sünnitada,
Eestis on tollivabad tsoonid otse sadamates Meretranspordi plussid Ökonoomne, pikkade vahemaade ja suurte veomahtude korral Piiramatu läbilaske võime Odav Mahukas Pole vaja ehitada teid Meretranspordi miinused Pikalt etteplaneeritud Piiratud võimalused otsesidemeteks Suhteliselt keeruline ja kallis infrastuktuur Tundlik ilmastikumõjudele Väike veosagedus pikkadel liinidel, suurte intervallidega veograafikud Ranged kaupade pakkimise ja kinnitamise nõuded Suhteliselt väike keskmine kiirus, pikad veoajad ehk aeglane Vähene paindlikkus Kõrged sadamamaksud Meresõidu ohutuse seadus Ohtlik last on pakitult või mahtlastina veetav kemikaal või kemikaalisisaldav toode, materjal või valmistllde-
keskmist kiirust 10 km võrra tunnis ning vähendab sõiduaega 25% võrra. Vaiksemad linnaosad Paljud kunagised vaiksed linnaosad on tänapäeval täitunud autodest. Selmet juurutada keerulisi liikluse rahustamise võtteid, võiks autod lihtsalt asendada jalgratastega. Ka linna rahakoti tervis paraneb Hollandis läbi viidud uuringu kohaselt maksab kilomeetrise sõidu jaoks vajalik jalgrattainfrastruktuur 23 USA senti, ühistranspordi infrastuktuur nõuab aga iga sõidukilomeetri kohta 40 senti ainuüksi tegevuskulude katmiseks. Linna maine paraneb Ummikute puudumine paneb külalised linna imetlema ja kadestama. Linnas on rohkem puhast õhku Kõige rohkem heitgaase paiskub mootorist õhku auto käivitamisel. 11-kilomeetrisel sõidul langeb 90% heitgaasidest esimese 1,6 kilomeetri läbimise arvele, mis kulub mootori soojenemiseks. Arvestuste kohaselt aitaks autoliikluse vähendamine 1 protsendi võrra kahandada heitgaase 24%.
Aafrikasse tarnitakse näiteks arvuteid mis on ülesse keeratavad. · Turgude virtualiseerimine- viitab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võidukäigule. Nt. hotelli hinnad, kui aastaid tagasi otsis hotelli välja sulle reisiagent ja sa maksid meeletud hinda hotelli eest, siis tänapäeval otsid ise netist nt. booking.com, hotels.com lehelt välja sobiva hotelli, sobiva hinnaga ja neid on lihtne võrrelda. · On tekkinud täiesti uus tehnoloogiline ja sotsiaalne infrastuktuur- lihtne on korjata kasutajatelt tagasisidet, lähtudes sellest siis oma toodet, teenust arendada.
kommunikatsioon- protsess. Vaatame seda kui mingit tegevust, sündmuste jada. Kust algab, lõpeb. meedia- vahend. Ei ole sünon. Ajakirjandusega. See on laiem. Nagu keskkond. nt. Keel on meedium- ta vahendab. ajakirjndus- tegevusvaldkond. Tegelevad informatsiooni tootmise ja levitamisega, kasutades meediat kui informatsiooni vahendajat. Teadusest eeldatakse, et ta annab midagi objektiivse teadmise. Kommunikatsiooni tähendus erinevates valdkondades tehnilised kommunikatsioonid- infrastuktuur infosidemed- teabeväli sotsiaalsed suhtes ja sidemed- interaktsioon. On olemas suhe, mis mingil viisil muudab. Vaimsed sidemed-väärtused ja nomid(võimaldab vahetteha hea ja kuja vahel), teadmus(kujutame ette,mis on keel,muld jnejne) selle kohta,mis olemas, idenditeet. Tunne, mis me ise oleme. Kui me vaatame teabelevi välja, siis see on alati keskendunud. Identiteet on intekaktsiooni aluseks. Kommunikatsiooni all on mõistetud ka(fil.) ühendust kõiksusega, vaimsed sidemed, loodusega jne
Side. Ei kujuta ette elu ilma telefonita. Telefoni kasutus minu peres on igapäevane. Üks lastestki omab telefoni ja hea on teada,kui saa lapse igal võimalikul momendil kätte jne. 3. Miks on globaliseerumine kasulik arenenud riikidele ja miks arengumaadele? Arenenud riikides on odav tõõjõud,et firmadel kasum ikka suureneks...sama ka odava toorainega. Arengumaades haridustaseme, elatustaseme ja kvalifikatsiooni tõus. Infrastuktuur areneb ja paraneb. 4. Miks globaliseerumine on kahjulik arenenud riikidele ja arengumaadele? Arenenud riikides suureneb immigratsioon ja töökohad emigreeruvad Arengumaades suureneb sõltuvus RV firmadest. Arengumaades lihtsamad, odavama tulemiga tootmisetapid.Majanduse ühekylgne areng,ühekülgne ekspordistruktuur. 5. Miks on välisinvesteeringud riikidele kasulikud? Välisinvesteeringud kasvavad kiiresti.Peamised rahavood USA,EL ja Jaapani vahel
liiklemist. Norrakad oskavad teha tunneleid ja oskavad ehitada teid otstarbekalt. Norras kehtib ka teedemaks. Lennujaamu on Norras kokku 98 ja 2007 aastal lendas lennukiga 41,089,675 inimest Raudteid on norras kokku 4,114km . Rongid veavad aastas umbe 60 miljonit inimest. Kuid Norras on raske luua raudteid, kuna pinnamood on mägine ja tunnelite rajamine on kulukas. Auto teid on norras kokku 92 946 km. 600 km on kruusateed. Seega võib öelda, et infrastuktuur on kõrgelt arenenud. Bussid veavad aastas üle 290 miljoni reisija. Ning Norras on ka väga kõrgelt arenenud laevatransport. 20. Turism Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima. Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete
15 miljoni turisti igal aastal, pärast selliseid riike nagu USA, Hiina, Hispaania ja Suurbritannia. Turism moodustab suure osa riigi majandusest üle 15% SKPst. Otseselt või kaudselt töötas 2004. a sel alal 660 000 inimest, mis oli umbes 16,5% kõikidest töökohtadest sel aastal. Spetsiaalselt turismi arendamiseks on avatud palju hotelle, loodud töökohti ja turistilõkse, mis on küllastunud kõiksugustest suveniirikauplustest. Turismi infrastuktuur on tunduvalt paranenud pärast 2004. aasta Kreeka olümpiamänge. Lisaks suvisele turismile arendatakse ka ökoturismi ja spaasid. Mis on paljudele üllatuseks, on see, et Kreekas leidub mitmeid suusakeskusi ning talveturism on täiesti võimalik. Joonis 29: Turistide arv kuude lõikes 2006. aastal Enamik turiste tuleb Kreekasse Euroopast, eriti Euroopa Liidu riikidest, kuid ka USA-st. Teistest maadest pärinevate turistide hulk jääb tagasihoidlikuks. Aastatel 1989-1991 olid
annaabi.ee 
