hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk · lipiidid + kiudaine + suhkur · toidu konsistents näiteks rukkileivast tõuseb vere Glc kiiremini kui pähklisokolaadist
normaliseeruda, kuid vahel võib kujuneda välja ka II tüübi diabeet. Gestatsioonidiabeet on seotud suurema perinataalse suremuse ja haigestumisega. Gestatsioonidiabeedi puhul on nii ema kui vastsündinu ohustatud II tüübi diabeedi kujunemisest, kuigi riski on võimalik vähendada, hoides kaaluiive normi piires, regulaarse füüsilise tegevusega ja järgides tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere glükoositase ning jälgida loote seisundit, vähendades riski makrosoomia ehk rasvunud loote tekkeks. Dieedi jälgimine on alati väga oluline, kuid tavaliselt on vajalik lisaks ka insuliini manustamine. Kuna väga paljud gestatsioonidiabeediga naised on ülekaalulised, siis vähendab dieedi jälgimine ka liigset kaalu juurdekasvu. Normid: tühja kõhuga 4,8mmol/l 1 tund peale koormust 10,0mmol/l 2 tundi peale koormust 8,7mmol/l
kontsentratsiooni korral. Teistes kudedes oleva heksokinaasi Km (0.1 mM) on tunduvalt madalam kui glükokinaasil (10 mM). Selle erinevuse alusel on perifeersetes kudedes (sisaldavad heksokinaasi) võimalik veres sisalduvat glükoosi efektiivselt lõksustada konverteerides seda G6P-ks. Maksa oluline funktsioon on vereringet glükoosiga varustada ja see on võimalik tänu sellele, et hepatotsüütides oleva glükokinaasi Km on oluliselt kõrgem kui normaalne vere glükoositase (5 mM). Tänu glükokinaasi kõrgele Km-le on maks võimeline puhverdama vere glükoositaset. Vahetult peale söömist on maksa glükokinaas märkimisväärselt aktiivne, maks seob veres tsirkuleerivat glükoosi ja alandab seega selle kontsentratsiooni. Kui vere glükoositase langeb, siis glükokinaasi sisaldavad koed nagu maks ja neerud, mis ei ole tugevalt sõltuvad glükoosi tarbimisest, lõpetavad vähese saadaoleva glükoosi kasutamise
Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana. Insuliin eritub otse maksa, kus osa sellest ära kasutatakse ja osa lagundatakse. Võimaldades glükoosi transporti rakku, väheneb kaasuvalt ka vere suhkrutase. Ebapiisav või puudulik insuliini eritumine halvendab glükoosi imendumist ja nii ladestub glükoos maksa- ja
Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,33 – 6,1 mmol/l. Glükoosisisaldus tõuseb veres pärast söömist. Tavalise kogus süsivesikute söömisel on ta umbes 2h pärast juba normis tagasi. Glükoosisisalduse tõusu üle normi nim hüperglükeemiaks. Söömine on hüperglükeemia normaalseks füsioloogiliseks põhjuseks. Glükoosisisalguse regulaatoriteks veres on kaks pankrease hormooni: 1) insuliin – selle sekretsioon suureneb hüperglükeemia korral ja mille mõjul glükoositase viiakse normi tagasi; kui glükoositase veres normaliseerub, väheneb ka edasine isuliini produktsioon (INSULIIN TEKIB B-RAKKUDES EHK BEETARAKKUDES) 2) glükagooni – kõhunäärme hormoon - toimib vastupidiselt insuliinile – tõstab vere glükoosisisalduse taset (GLÜKAGOON TEKIB A-RAKKUDES EHK ALFARAKKUSES) Insuliin langetab vere glükoosisisalduse taset järgmiste mehhanismidega: 1) Insuliini toimel aktiveeritakse glükoosi transportvalgus, mille abil glükoos
Ainevahetusse mõjuvad ravimid 1. Tüübi diabeeti ravitakse insuliiniga. 2. Tüübi diabeet tekib enamasti peale 40. Eluaastat Iseloomustab hüperglükeemia ja insuliinresistentsus. 2 tüübi diabeedi puhul on oluline säilitada stabiilne glükoositase ning vältida diabeedi komplikatsioone. Biguaniinid, sulfonüüluureaderivaadid, tiasolidiindioonid, GLPretseptorite agonistid, DPP-4 ensüümi inhibiitorid, SGLT-2 inhibiitorid, (insuliin) Patsiendi glükoosikontrolli pikemas ajas iseloomustab glükosüleeritud(glükeeritud) hemoglobiin ehk HbA1c (USAs A1c). Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. Annab teavet iga 2-3 kuu punaliblede eluea vältel. Oodatav väärtus on väiksem kui 7 protsenti.
Peegeldab glükeemilist kontrolli ja võimalikke mikrovaskulaarsete kahjustuste teket. See näitaja kajastab hemoglobiini suhkrustumise protsenti ja annab pildi keskmisest veresuhkru tasemest punaliblede eluea 2–3 kuu vältel. 11. Milliste seisundite ravi on oluline makrovaskulaarsete tüsistuste tekke ennetamisel diabeeti põdevatel patsientidel? Makrovaskulaarsed kahjustused (südame, jalgade ja aju veresoonte kahjustused). 12. Millised soovitusi võiks anda patsiendile, kelle keskmine glükoositase on tõusund, aga ei ole piisav 2.tüüpi diabeedi diagnoosimiseks? Prediabeedi esinemisel tuleb jälgida veresuhkru taset, et saada infot 2. tüüpi diabeedi diagnoosimiseks. Veresuhkur võib ka normaliseeruda. alandades kehakaalu 7% võrra mõõdukas kehaline koormus 13. Millised on ketoatsidoosi sümptomid ja miks selline seisund tekkida võib? Eluohtlik seisund, mis tekib insuliini puudusest tingitud ketokehade kuhjumisel suhkruhaige organismis.
- hingamine - südamesse vere pumpamine - toidu liikumine sooltes - neerudes tekib uriin - mõtlemine - juuksed/küüned kasvavad - unenäod - soolestik ja magu - higinäärmed - kõrvad kuulavad Energiabilanss on kogum energiat, midagi organis saab, kaotab või kogub. E(energia)=A(ainevahetus) + K(kasv)+ M(metaboolne energiakadu liikumine) + V (väljaheited) + U (uriin) + T(töö) Veresuhkrusisalduse regulatsioon 1.)Toimub negatiivse tagasiside kaudu, st et kui veres langeb glükoositase, hakkab pankreas e kõhunääre tootma hormooni glükagoon. 2.)Insuliin aitab glükoosil siseneda lihasrakkudesse või rasvkoe rakkudesse. Insuliin teeb seda, siis kui veri on suhkrut täis.
Refleks – organismi vastus/reaktsioon ärritusele. Regulatsiooni juures on oluline printsiip: tagasiside printsiip. Põhiline tagasiside regulatsiooni seisukohalt on negatiivne tagasiside. Esialgne stiimul käivitab mingi reaktsiooni. Selle reaktsiooni iseloomu kaudu informeeritakse uuesti seda elundit, mis stiimuli mõjul käivitus. Kui see reaktsioon osutus piisavaks, et lähteolukorda taastada, siis on mõju algsele stiimulile pidurdatud. Inimese normaalne glükoositase on 3,33-6,1 mmol/l. Pärast söömist tõusis 8mmol/l peale. See stimuleerib insuliini väljutama ja pärast langeb ta tagasi nt 5,7 peale. Positiivset tagasisidet esineb harvemini. Sel puhul stiimuli mõjul tekkinud reaktsioon/vastus tugevdab veelgi reaktsiooni. Nt. sünnitustegevus. Sünnitustegevus käivitub siis, kui väljakantud loode laskub allapoole ja tekitab emakakaela venituse ja selle tõttu vabaneb hüpofüüsi tagasagarast hormoon, mille nimi on oksütotsiin. Oksütotsiin
· Peensooles imenduvad süsivesikud, valgud, vitamiinid, mikro- ja makroained veresoontesse, rasvad lümfisoontesse Jämesool · Vesi imendub tagasi Seedimise regulatsioon 9 · Täis- ja tühja kõhu keskus hüpotalamuses · Närvisüsteem aktiveerib või aeglustab seedimist · Seedekulgla retseptorid reageerivad pH taseme muutustele · Kui vere glükoositase langeb tekib näljatunne Diabeet ehk suhkruhaigus · I tüüpi diabeedi korral ei tooda kõhunääre insuliini üldse või toodab vähe. Süsivesikud ei lõhustu, vaid jäävad verre ning väljuvad neerude kaudu. Rakkudes tekib süsivesikute puudus. Raviks viiakse organismi insuliini. Esineb lastel. · II tüüpi diabeedi korral ei omasta rakud verest süsivesikuid. Raviks muudetakse toitumist. Esineb täiskasvanutel, eriti ülekaalulistel. Maksa ülesandeid:
e)ETS toimimisega kaasneb H pumpamine maatriksist membraanide vahelisse ruumi 15.Glükogeeni molekuli ehitus, bioloogiline roll ja paiknemine. Milline ensüüm katalüüsib glükogeeni lagunemist ja milline produkt tekib? Koosneb glükoosijääkidest. Kudedes (maksa- ja lihsarakkude tsütosoolis) ladustatud glükogeen on tähtis energiareserv ning tema lagundamine on rangelt kontrollitud. Glükogeen kui varusahhariid sünteesitakse loomades kui glükoositase on kõrge. · On maksas polüsahhariidne tagavara vere glükoositaseme reguleerimseks. · Lihastes tagavara kiireks glükoosi allikaks. · Epinefriin ja glükagoon stimuleerivad lagundamist · Insuliin stimuleerib glükogeeni sünteesi · Glükogeeni graanulid sisaldavad glükogeeni, sünteetilisi ja degradatiivseid ensüüme ja regulatoorseid valke Glükogenolüüs on glükogeeni lahustamise võtmeensüüm.
rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3…6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks. Liigne magusa söömine tõstab veresuhkru taset, selle tõus üle normi on hüperglükeemia. Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria
Kudede glükogeeni lagundamine toimub fosforolüüsi teel. Glükogeeni hoitakse suure molekulmassiga graanulites, kus asuvad nii glükogeeni sünteesiks ja lagundamiseks vajalikud ensüümid kui glükolüüsiks vajalikud ensüümid. Glükogeeni metabolism on kontrollitud glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi poolt. Glükogeeni lagundamise produktiks on glükoos-1-fosfaat, mis on glükolüüsi substraadiks. Glükogeeni sünteesitakse kui glükoositase on kõrge. Kui glükoositase veres on kõrge, sekreteeritakse pankreasest insuliini, mis toimetatakse maksa, kus see stimuleerib glükogeeni sünteesi ning takistab glükogeeni lagundamist. Lisaks insuliinile reguleerivad glükogeeni lagundamist ka adrenaliin ja glükagoon. Glükolüüsi oksüdatsiooni pentoosfosfaadi rada On rada, mis toodab pentoosfosfaat, CO2 ja redutseerijat. Algab glükoos-6-fosfaadist ja koosneb 8 reaktsioonist
Stabiilsena tuleb hoida neid parameetreid: · pH (happelisus) · Glükoosi kontsentratsioon · CO2 sisaldus veres · Vee hulk · Erinevate ioonide kontsentratsioon · Temperatuur VERE HOMÖOSTAAS Organismisisese tasakaalu hoidmisel on kõige olulisem hoida stabiilsena veri ja selle homöostaasi tagavad järgmised organid: · Neerud- Reguleerivad happelisust, kusiaine ja vee sisaldus · Kopsud- O2 ja CO2 sisaldus · Maks ja pankreas- glükoositase · Maks ja nahk- Temperatuur · Organite tööd homöostaasi tagamisel juhivad hormoonid ja närvisüsteem. Enamik eluprotsesse saab organismis kulgeda suhteliselt kitsas pH vahemikus (ideaalne pH inimese veres 7,365). Inimene sureb, kui pH langeb alla 6,8, või tõuseb üle 7,8. HINGAMINE · Ilma hapnikuta saab organism hakkama 4-6 min. · Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele
söömist insuliini mõjul. · Hüperglükeemia võib tekkida aga ka haiguslike seisundite korral, milleks on diabeet ehk suhkruhaigus. Kahte tüüpi suhkruhaigust: I tüüpi diabeet tekib puudulikust insuliini produktsioonist. · Kõhunäärme B rakud ei produtseeri piisavas koguses insuliini, selle tõttu vere glükoosi tase on normist pidevalt kõrgem. · Kui vere glükoositase ületab 10 mMol/l, siis tekib juba glükosuuria- see on glükoos uriinis. · Kui on alla 10 mMol/l, siis ei ole uriinis glükoosi. · Uriini teke neerudes on kahe etapiline: kõigepealt tekib neerudes esmasuriin, on oma koostiselt lähedane vereplasmale, tekib ööpäevas väga palju. Välja tuleb keskimiselt 1,5 l. Esmasuurinist imendub neerutorukestes suurem osa tagasi verre, koos veega imendub normaalselt täielikult tagasi ka glükoos ja aminohapped.
lammutamine.neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks. Liigne magusa söömine tõstab veresuhkru taset, selle tõus üle normi on hüperglükeemia. Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria. Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres (näiteks suhkruhaiguse puhul võib olla kõikumisi)
1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund) ja insuliin (glükoositase veres)on pikaajalised signaalmolekulid. 2. Metabolismi põhimõte, metaboolsed rajad, metabolismi kaardid. Organismide jaotus energia- ja süsinikuallika ning hapnikutarbe järgi. Organismidel on energiat vaja peamiselt: 1. Mehaanilise töö tegemiseks (lihaste kokkutõmbed, rakkude liikumine) 2. Ainete transpordiks 3. Makromolekulide sünteesiks Energia saadakse väliskeskkonnast valgusest (fototroofid) või süsinikuühendite oksüdeerimisest (kemotroofid).
Hingamise regulatsioon toimub põhiliselt vere süsihappegaasisisalduse aga ka pH alusel. Mida suurem on füüsiline pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb piimhappe sisaldus, mis alandab vere pH taset. Higamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on tundlikud vere süsihappegaasisisalduse ja pH alanemise suhtes. Selle tulemusena intensiivistub kopsude töö. v Veresuhkrusisalduse regulatsioon § Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l (0,6...1,1g/l). § Veresuhkrusisaldust reguleerib insuliin. Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks, toodavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin aktiviseerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. § Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. See hormoon
Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel 357. Diabeet I: autoimmuunhaigus, mille korral organism toodab antikehi insuliini produktseerivate pankrease B-rakkude vastu, haiguse väljaarenemine sõltub suuresti keskkonnateguritest (suhkru tarbimisest), vajavad insuliiniteraapiat, diabeedikutel on vere glükoositase kõrge sest glükoosi kasutamine ja transpost on häiritud insuliini puudumise tõttu 358. Diabeet II: insuliinist sõltumatu diabeet, esineb 85% kõigist diabeedijuhtumitest, avaldub eelkõige noortel, sekreteerivad insuliini, kuid organismis olev glükokinaas on insuliiniresistentne, pea 100% pärilik ja keskkonnategurite osa on täiesti tühine 359. Kasvajate avaldmisahelad: pahaloomulised kasvajad- kanduvad edasi ümbritsevatesse kudedesse, mööda vere ja
· Enne võistlusi soovitatakse kasutada kõrge ja keskmise glükeemilise indeksiga süsivesikuid (3 4t enne) Süsivesikute manustamine hoiab ära veresuhkru languse · Kehalise koormuse algul on peamine energia allikas lihasglükogeen · Koormuse mõjul lihasglükogeeni varud vähenevad ja hakatakse kasutama vere glükoosi · Kui 3t koormuse jooksul oleme kasutanud vaid tavalist vett, vere glükoositase väheneb ja tekib väsimus · Kui oleme aga manustanud süsivesikuid, kasutatakse neid energiatootmisel ja väsimuse teke lükkub edasi. Süsivesikud 60min enne starti · Üks tund enne võistlusi võib süüa süsivesikurikast toitu arvestusega 1 2 g/kg kehakaalu kohta. · Seega 70 kg sportlane peaks saama toiduga kuni 150g süsivesikuid. Selle koguse annavad · 1 banaan · 1 klaas apelsinimahla · 1 jogurt
Glükogenolüüs Glükoneogenees Suureneb aminohapete kasutamine energia saamiseks Rasvkoes aktiveerub lipaas, vabanevad rasvhapped, mis seostuvad vereplasma albumiiniga (NEFA - nonesterified fatty acids) ja transporditakse kudedesse või maksa Nälgimisel: Lülitumine rasvavarude tarbimisele, lihaskude säästetakse NEFA kasutatakse maksas ketokehade moodustamiseks (energia saamiseks glükoosi asemel) Ketokehade moodustumist stimuleerib glükagooni kõrge tase ja madal glükoositase. Osa NEFA-t kasutatakse maksas VLDL sünteesiks, mis on lisatranspordisüsteem rasvhapete viimiseks kudedesse Kasvuhormooni sekretsiooni tõus stimuleerib rasvade kasutamist ja vere suhkrusisalduse tõusu 63) Valguainevahetus: valkude ülesanded organismis, valkude bioloogiline väärtus, asendamatud ja asendatavad aminohapped, organismi lämmastikubilanss, valgu miinimum, süsivesikute ja rasvade valke säästev toime, valkude uuendamine organismis. Valguainevahetus. Valgud e
monosahhariidideks, peamiselt glükoosi, vähem galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks. Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Süsivesikute vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l. Vere glükoosisisalduse langust allapoole normväärtust nim. hüpoglükeemiaks, glükoosi taseme tõusu hüperglükeemiaks. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus- ajuripats-neerupealised süsteem.
aksonid pikad (aksonid ganglionilt efektororganiteni). Preganglioossete aksonite (jätked KNS-ist ganglionini) mediaatoriks atsetüülkoliin (muskariini või nikotiini tüüpi retseptorid). Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (alfa- ja beeta- retseptorid) ja neerupealiste säsis adrenaliin. Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, “fight or flight” reaktsioon. Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad. Seedetrakti talitlus aeglustub. Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline – stressi mõju kestev. Parasümaatiline närvisüsteem: keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas. Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed. Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini. Südames parasümpaatilisi kiude vähem kui sümpaatilisi, seedetraktis
See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida glükoosist ka rasvhappeid, kui SV-id on liiga palju saadavas toidus. Vere glükoositase hoitakse terves organismis stabiilsena, normväärtuse piirideks on 3,3-6,1 mmol/l (0,6-1,1 g/l). Seedesüst kiiresti imenduv glükoos tõstab kiiresti veresuhkru sis, millele organism reageerib veres glükoosi sisaldust langetava hormooni insuliini produktsiooni tõusuga. Lipiidid on org ained, on vees praktiliselt lahustumatud, kuid lahustuvad hästi mitte polaarsetes lahustes (kloroform, etüleen). Kuigi lipiide sis inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam naha aluses ja
talitlusest Määramine: peab toimuma hommikul, indiferentses toatemperatuuris, mil söömisest on möödunud 12-14h Hindamine: Miffini valemi järgi, milles võetakse aluseks sugu, kehakaal, pikkus ja vanus ning leitakse koefitsent, mille alusel saab määrata päevase vajaliku kalorite hulga. N: kerge koormus, põhiliselt istuv töö, sporti ei harrasta mees 1,55 naine 1,56 2. Süsivesikute tähtsus organismi talitluses. Normaalne glükoositase 3,3-6,1 mmol/l Tähtsus: - loomorganismi tähtsaim energeetiline materjal Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Süsivesikute ainevahetuse oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres. Glükoosiretseptorid registreerivad glükoosi kontsentratsiooni muutusi maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Kõhunäärme hormoon insuliin - langetab veresuhkru taset -suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse
möödunud 12-14h. Hindamine: Miffini valemi järgi, milles võetakse aluseks sugu, kehakaal, pikkus ja vanus ning leitakse koefitsent, mille alusel saab määrata päevase vajaliku kalorite hulga. N: kerge koormus, põhiliselt istuv töö, sporti ei harrasta mees 1,55 ; naine 1,56 B. Süsivesikute tähtsus organismi talitluses. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute tähtsus organismi talitluses: Normaalne glükoositase 3,3-6,1 mmol/l Tähtsus: loomorganismi tähtsaim energeetiline materjal Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Süsivesikute ainevahetuse oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres. Glükoosiretseptorid registreerivad glükoosi kontsentratsiooni muutusi maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Kõhunäärme hormoon insuliin: langetab veresuhkru taset suurendab glükoosi vastuvõttu kõikidesse keharakkudesse
glükogeeni ja rasvana; tarbib energiat. Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks; toitainevarude konverteerimine tarbitavale kujule; vabastab energiat. Süsivesikute anabolism: imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb vereringega edasi ajule, lihastele ja muudele organitele. Verest rakkudesse liigub glükoos transporterite abil. Üleliigne glükoos: Salvestatakse maksas ja lihastes glükogeenina. Kui plasma glükoositase langema hakkab, tehakse glükogenolüüsi abil glükogeenist taas glükoos. Lihase glükogeeni kasutab lihas ise - Sünteesitakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoes. Valkude anabolism: portaalveeni kaudu maksa jõudnud aminohapetest sünteesitakse plasmavalke. Ülejäänu läheb vereringega kehasse laiali, kasutatakse strukturaalsete või funktsionaalsete valkude sünteesiks. Kui aminohapete omastamine ületab nende vajaduse, salvestatakse ülejääk rasvana. Glükoosi
vaheldumisega korreleerub bioloogiliste rütmidega, millel võib olla oma osa epifüüsil. Kõhunäärme langerhansi saared: Kõhunäärme sisesekretoose funktsiooniga seotud rakud (jagunedes. A-, B-, ja D- rakkudeks).Insuliin B-rakud, mida on rakkudekoguarvust 60%, produtseerivad insuliini, mis kiirendab glükoosi trantsporti rakkudesse ja intensiivistab glükoosi oksüdatsiooni. Insuliini toimel kasutab organism enam suhkrut glükogeeni tootmiseks, mis talletatakse maksas. Vere normaalne glükoositase on 4,4-4,6 mmol/l (08,,,1,1 g/l), insuliini puudumisel tõuseb 8,8-10,0 mmol/l(1,6-1,8g/l)(hüperglükeemia)ületab neerude glükoosi tagasiimendumise võime, tekib glükosuuria(glükoos läheb üle uriini). Glükosuuriaga seoses suureneb diurees(polüuuria), see põhjustab janu ja suurema hulga vee joomise(polütipsia), millised sümptomid viitavad arenevale suhkrutõvele. Glükagoon-A rakud 25% rakkudest produtseerivadglükagooni, mis kiirendab maksas glükogeeni
• Alimentaarne – peale sööki enne süsivesikute varustamist • Müogeenne – kehalise töö alguses • Emotsionaalne – adrenaliini toimel. Adrenaliini ülesanne on maksa glükogeeni lõhustumine ja sellest süsivesikute tootmine. • Farmakoloogiline – ravimite tulemusena • Pataloogiline - diabeet (vere suhkrutase võib tõusta 400-500 mg%-ni) – kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini. Insuliin transpordib veres olevat suhkrut kudedesse ja rakkudesse. Vere glükoositase tõuseb ->suhkrut hakatakse välja viima isegi neerude kaudu, et taset vähendada ->koed/rakud ei saa energiat -> hakatakse lõhustuma koevalku ->tekivad mürgised laguproduktid ->surm. 15. Hüpoglükeemia Glükoosikontsentratsiooni langus alla 70 mg% Hüpoglükeemiline šokk – teadvuse kadu, kui vere suhkrutase on langenud 40 mg%- ni ja alla selle tekkepõhjused: 1) Insuliini süstides aga mitte süües viiakse liialt süsivesikuid ära ->kokku kukkumine
neerupealise säsi H adrenaliin mobiliseerib rasvu nende depoodest, suureneb vabade rasvhapete tase veres. Hüpofuusi eessagara somatotroopne hormoon viib lipiidid nende depoodest välja, kiirendab vabade rasvhapete vastuvõttu lihaskoes. SV te AV oluliseks reguleeritavaks suuruseks on glükoosi tase veres, mille konsentratsiooni muutusi registreerivad glükoosiretseptorid maksas, veresoontes ja hüpotalamuse ventrolateraalses tuumas. Vere glükoositase hoitaksesuht püsivana 3,3...6,1 mmol/l. Nälgimisel ja suurtel koormustel võib veresuhkru tase langeda. Vere glükoositaseme langust alla normväärtuse nim. hüpoglükeemiaks. Liigne magusa söömine tõstab veresuhkru taset, selle tõus üle normi on hüperglükeemia. Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria. Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres (näiteks suhkruhaiguse puhul võib olla kõikumisi)
·Insuliin Tema mõjul suureneb glükoosi sissevool lihas-ja rasvarakkudesse. Insuliini eritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus (negatiivne tagasiside!), suurendab GIP, glükagoonitase ja sümpatikuseärritus. ·Glükagoontõstab vere glükoositaset, insuliin aitab glükoosi transportida teistesse rakkudesse. ·Seega, glükagoonja insuliin nad teevad pigem koostöödkui on antagonistid! Diabetesmellitus ·=magusa vedeliku liikumine läbi organismi ·kui vere glükoositase tõusnud üle 10mM (1.8g/l), siis hakkab ta uriini kaudu erituma ·I tüüpi (lapse-või noorukiea diabeet) insuliinieritus beetarakkudest vähenenud või puudub täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või nende täielik hävimine. ·II tüüpi (täikskasvanuead.) beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond
Keskused seljaaju rinna- ja nimmeosas, ümberlülitused sümpaatilises tüves Sümpaatiline närvisüsteem · Preganglioossete aksonite mediaatoriks atsetüülkoliin (muskariini või nikotiini tüüpi retseptorid) · Postganglioossete aksonite mediaatoriks noradrenaliin (- ja - retseptorid) · Aktiviseerub stressi ja pingutuse korral, "fight or flight" reaktsioon · Vereringe aktiveerub, südamesagedus tõuseb, lihaste verevarustus paraneb, hingamisteed avarduvad, vere glükoositase tõuseb, pupillid laienevad · Seedetrakti talitlus aeglustub · Adrenaliini toime suhteliselt pikaajaline stressi mõju kestev Parasümpaatiline närvisüsteem Keskused kesk- ja piklikus ajus ja seljaaju ristluu piirkonnas Ümberlülitus ganglionid sihtorgani läheduses, tihti organi seinas asuvas põimikus, postganglioossed kiud lühikesed Parasümpaatiline närvisüsteem · Nii pre- kui postganglioossed aksonid vabastavad atsetüülkoliini
ja hepatomegaalia. Palavik, lööve, külmetusnähud. Viiruslik meningiit: äge palavikuga haigus, peavaluga, ajukelmete ärritusnähtudega, kuklakangestusega. Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole (bakteriaalse meningiidi korral on!), glükoositase normaalne või kergelt alanenud, valgutase normaalne või veidi tõusnud. Viiruse suhtes on liikvor harva positiivne. Kultuur: neelust võib polio kätte saada haiguse esimestel päevadel, roojast kuni 30 päeva, liikvorist harva. Coxsackie ja echo saab tavaliselt kätte kurgust ja väljaheitest infektsiooni ajal, tihti ka liikvorist. Ja siis paned ahvi neerukoekultuuri kasvama. Kultuuris kasvab 2-3 päeva. Kultuuri ainult enteroviiruste puhul kasutataksegi, mujal mitte.
Hüpoglükeemiline sokk ja glükosuuria. Vere suhkrusisalduse langus, mis võib kaasneda raske füüsilise pingutuse järgselt, insuliini sisalduse tõusu puhul veres. Glükosuuria on glükoosi eraldumine uriiniga. Normaalselt ei peaks seda uriinis olema. Kui veres suhkrusisaldus tõuseb ,siis eritub see neerude kaudu. Laktaadi teke lihastes puhkeseisundis ja kehalisel tööl ja selle kasutamine erinevates kudedes. Tervetel inimestel glükoositase töö ajal muutub vähekauakestval tööl arteriaalne glükoosi kontsentratsioon langeb, on kurnatuse märgiks. Seevastu laktaadi kontsentratsioon veres, olenevalt pingutusest ja selle kestusest väga erinev (9,10). See sõltub laktaadi produktsiooni ulatusest anaeroobselt töötavates lihastes ja tema eliminatsiooni kiirusest. Laktaat lammutatakse või töötatakse ümber mittetöötavas skeletilihases, rasvkoes, maksas, neerus ja südamelihases. Puhkeolekus on lac 1 mmol/l,
● Amülaase toodavad süljenäärmed (sülje amülaas inaktiveerub maos madala pH tõttu) ning pankreas; disahharidaase leidub enterotsüütide hariäärises Imendunud glükoos jõuab portaalveeni kaudu maksa, kus kasutatakse ära sellest 30%, ülejäänu läheb vereringega edasi ajule, lihastele ja muudele organitele ● Verest rakkudesse liigub glükoos GLUT transporterite abil ● Üleliigne glükoos: ○ Salvestatakse maksas ja lihastes glükogeenina. Kui plasma glükoositase langema hakkab, tehakse glükogenolüüsi abilglükogeenist taas glükoos. Lihase glükogeeni kasutab lihasise. ○ Sünteesitakse rasvhapeteks ja salvestatakse rasvkoes Valkude ainevahetus Seedimine: Proteolüütilised ensüümid jagunevad: jagunevad: ○ Proteaasideks (valk→peptiid) ○ Peptidaasideks (peptiid→aminohape) ● Endopeptidaasid (lõikavad peptiidi keskelt) ● Eksopeptidaasid (“hammustavad”
annaabi.ee 
