Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
glükoos, jämesool, insuliin, glükoosisisaldus, ainevahetus, glükoosisisalduse, pärasool, peensooles, sulgurlihas, ensüümid, glükogeen, hüpo, hüperglükeemiaooma, bilanss, pärasooleõhukinnisus, defekatsioon, lõtv, sigma, maksas, glükagoonehakaal, sigmasool, peristaltika, sisaldis, jämesoolesiudainedoores, põie, energiavahetusmõjutavate hormoonide liigproduktsiooni korral. · PAV on aeglustunud nende näärmete alatalitluse korral. · PAV määramine on väga levinud analüüs, ei ole inimestele ebameeldiv (lamab, mask näo ees või huulik suus). · PAV standard, saab ka välja arvutada erinevate tegevuste kaudu, palju mingi tegevus energiat võtab. Kehalise aktiivsuse koefitsient üliõpilasel KAK on 1,7. Süsivesinike lõhustamine ja ainevahetus. · Algab suuõõnes sülje alfa amülaasi mõjul. Kuna toit ei ole suus kaua, siis jätkub alfa amülaasi mõju maos seni, kuni toit ei ole maomahlaga segunenud- maos katkeb alfa amülaasi mõju happelises keskkonnas. · Edasi jätkub lõhustumine peensooles kõhunäärme alfa amülaasi mõjul disahhariid maltoosiks, monosahhariidideks lõhustatakse peensooles soole enda ensüümide- maltaas, laktaas- (lõhustsuproduktideks on galaktoos ja glükoos).
süsivesikutest) energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine – ja energiavahetusel 2 suuremat funktsiooni: ENERGEETILINE JA PLASTILINE E EHITUSLIK FUNKTSIOON. Energiat saadakse suuremalt jaolt glükoosi oksüdatsioonil (see võib olla aeroobne(19 x efektiivsem) ja anaeroobne). Tavaliselt energia saamine toimub organismis aeroobsel teel, ainult väga intensiivse töö korral võib see toimuda anaeroobsetes tingimustes (sprint, trepist üles minek ja toimub lühikest aega). Peale glükoos saab energiat ka teistest toitainetest, ainult et enamus juhtudel muudetakse need toitained glükoosiks. See toimub glükoneogeneesi teel s.o glükoosi saamine aminohapetest (vt. ülevalt). Energiat saab ka rasvhapetest, see on aga aeglasem. Rasvhapetest saadakse energiat nälgimise korral, kus ta võtab rasvarakud kasutusele. Rasvhapetest energia saamine võimaldab kokku hoida või säästa lihaskude ja siseelundite rakke liiga varasest ärakasutamisest. Nt
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui üksteise ppeal paiknevatest sarnastest se
koguneb sapipõide, söömise vaheaegadel. sapipõis tühjeneb söömise ajal. Saadab oma sisaldise 12sõrmiksoolde. pärak (anus). Maks pole puhtal kujul seedeelund, vaid on seotud ka ainevahetusega, aga seedeelundina ta produtseerib sappi. Seedeelundkonna funktsioonid: Toidu peenestamine ja toitainete lõhustamine. Peenestamine toimub osalt suuõõnes ja enamvähem viiakse lõpule maos. Lõhustamine toimub seedenäärmete poolt produtseerivate nõrede osavõtuna. Nõredes sisalduvad ensüümid, mis lõhustavad erinevaid toitaineid. Süsivesikud lõhustatakse monosahhariidideks (glükoos, galaktoos ja fruktoos). Valgud lõhustatakse lõplikult aminohapeteks. Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon
vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, seejärel hakkavad lõhustuma valude aminohapeteahelates olevaid peptiidsidemeid. Valgud lõhustatakse maos fragmentideks. Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul. Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre.
KORDAMISKÜSIMUSED, SEEDIMINE JA AINEVAHETUS 1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
pankrease ja sapijuhad (ühissapijuha tuleb duodenumi pars descendens'isse ja avaneb papilla duodeni majori'il koos pankreasejuhaga- ductus pancreaticus'ega. Juhade lõpposad võivad olla ka ühinenud ampulla hepatopancreatica'ks). Duodeenumi limaskesta näärmerakkudes sünteesitakse palju seedekulgla hormoone, mis reguleerivad seedenäärmete tegevust. Peensoole lihaskihid kindlustavad küümuse segamise ja transpordi. Enamik imendumisprotsessidest toimub peensooles. Jämesooles imenduvad vesi ja elektrolüüdid lõplikult ning bakterite ensüümide toimel lõhustatakse kiudained. Jämesoole lõpposas moodustub väljaheide, mis sisaldab imendumata jääkaineid, irdunud sooleepiteeli rakke, mikroobe ja vähesel hulgal vett. Defekatsiooniga eemaldatakse pärasoole kaudu 1 roojamassid. Maks osaleb bilirubiini moodustamises, sapi abil lipiidide seedimises, toksiinide kahjutustamises
Endokriinsed rakud, produtseerivad hormoone, lähevad verre ja mõjutavad seedeelundite talitlust d) imendumine: toitained peavad olema lõplikult lõhustunud e) motoorne funktsioon: toitainete edasi transport piki seedekulglat; söögitoru-magu-peensool Seedeensüümide toimeks vajalikud tingimused: a) kindel temp +37 b) teatud kindel pH SEEDIMINE SUUÕÕNES Suuõõnes toimub toidu peenestamine, süljega niisutamine ja sülje koostises olevad ensüümid algatavad ka toitainete lõhustamise. Peenestamine toimub hammaste abil, neid on täiskasvanul 32, lapsel sõltuvalt vanusest. Toidu niisutamine ja lõhustamine toimub sülje mõjul ja süljenäärmed jagunevad suurteks ning väikesteks süljenäärmeteks. Väikesed süljenäärmed asuvad põskede limaskestas, pehmes suulaes ja keelel. Keele süljenäärmeid kutsutakse Ebneri näärmeteks. Sülje hulk, koostis ja omadused: Sülje kogus võib varieeruda, 0.5-2 liitrit. Sülje hulk ja
apelsin 9,2-11,4 banaan 21,8-23,5 mustsõstar 9,8-13,6 pähklid 11,1-23,5 piim 4,5-5,1 loomamaks 3,5-5,1 kanamuna 0,4-0,5 viinerid 0,4-2,7 Funktsioon organismis 1. Energeetiline Organismi põhiline energiaallikas - ~ 60 % kogu ööpäevasest energiast saadakse süsivesikute arvelt (süsivesikud - glükoos, fruktoos - on kõigi heterotroofsete organismide energiaallikaks). 1 g süsivesikute lagunemisel eraldub 4,1 kcal (17,1 kJ) energiat. 2. Plastiline ehk ehituslik Kõikides kudedes ja organites on süsivesikuid. Nad on rakukestades, rakkude sisemuses. Nad on ka kõigi taimede, lülijalgsete loomade ja paljude mikroobide põhiline ehitusmaterjal (taimedes - tselluloos ja pektiinained; lülijalgseis ja seentes - kitiin; kõigi organismide nukleiinhappeis - riboos ja desoksüriboos). 3
juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb: o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C
hingamise intensiivsust. *vererõhk-kui liiga kõrge siis pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringelundkonna kahjustumist Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise käigus lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda seedida, need vajalikud soolte talitluseks. Veresuhkru hulga reguleerimine negatiivse tagasisside meetodil KÕRGE Keskne roll on kõhunäärmel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse. Insuliin aktiveerib transpordivalgud,võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka ensüüme, mis muudavad raku glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning
Globuliinid ◦ Kõik vereplasma valgud, v.a. albumiinid, klassifitseeritakse kui globuliinid, mis omakorda jagunevad alfa-l, alfa-2, beeta ja gamma-globuliinid ◦ Albumiinide ja globuliinide suhe veres on normaalses terves (mitte haigestunud) organismis püsiv suurus VALKUDE KLASSIFIKATSIOON 2. Päritolu järgne klassifikatsioon 4. Funktsionaalne klassifikatsioon ◦ loomsed ◦ ensüümid - pepsiin, trüpsiin, amülaas jt. ◦ taimsed ◦ transportvalgud - hemoglobiin, müoglobiin, ◦ bakteriaalsed transferriin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad (Na- ◦ viiruste valgud pump, Ca-pump) ◦ 3. Lokalisatsiooni järgne klassifikatsioonstruktuursed valgud - kollageenid, elastiinid,
1. Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. - Toitainete mehhaaniline ja füüsikalis-keemiline töötlemine. Mehhaaniline: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine. Füüsikalis-keemiline: toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega (muudab omastavaks), sapi eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid
Kui kaalu langus ületab 10%, on see liiga suur. d. Sünnikaal taastub 10.elupäevaks e. Aastane laps kaalub umbes 10 kg f. Kuni puberteedi alguseni on valem M=10kg+2n (kg) n on aastate arv 3. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes. Lihas vajab töötegemiseks energiat. Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja
Inimese toidulauast lähtudes pakub kõigepealt huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigis 1 g süsivesikuid annab 4 kcal Kuna toit sisaldab alati ka mitteomastatavaid süsivesikuid, siis on täiskasvanu ööpäevane vajadus 300-400 g Soovitused süsivesikute tarbimiseks · Pärast süsivesikud sisaldava toidu söömist algab seeduvate süsivesikute lõhustumine monosahhariidideks, põhiliselt glükoosiks, ning nende imendumine verre · Glükoos on parimaks energiaallikaks peaaegu kõikidele keharakkudel · Vere glükoosisisalduse tõusule reageerivad maks ja pankrease hormoonid, hakates seda talletama ja kasutama · Nii saavutab vere glükoosisisaldus peaaegu esialgse taseme ca 2-3 t möödudes Soovitused kiudainete tarbimiseks · Kiudainetel on oluline roll inimese seedetalitluses
Toidus esinevad süsivesikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena, (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudaine). Polüsahhariidid jagunevad tärkliseks ja mittetärkliselisteks polüsahhariidideks (MTPS). Mittetärkliselisi polüsahhariide tuntakse toidus ka kiudainete nime all. Keemilise ehituse poolest on need tselluloosid, hemitselluloosid ja pektiinid. Kiudainete vananenud nimetusena võib kohata mõistet ballastained. Seedenäärmete ensüümid ei lõhusta kiudaineid, need läbivad seedekulgla kuni jämesooleni keemiliselt muutumatult ja lõhustatakse alles jämesoole bakterite ensüümide poolt. Küll aga seovad nad seedekulglat läbides rohkesti vett ja sapphappeid ning oma suhteliselt suure mahu tõttu stimuleerivad soolte motoorikat. Kestev kiudainetevaene toit võib põhjustada või soodustada kroonilist kõhukinnisust ja sellest
· Sapihapete soolad on kõhunäärme lipaasi fregmendiks. Nende juuresolekul aktiveerub lipolüüs. · Sapihapped emulgeerivad rasva · Sapihapete abil toimub rasvhapete imendumine organismi. Kõhunäärme e. pankrease tähtsus seedeprotsessis · Trüpsaiin lõhustab valke · Amülaas lõhustab süsivesikuid · Lipaas põhiline sooletraktis rasvu lõhustav ferment. Seedimine peen- ja jämesooles. Seedimine peensooles. Peensooles toimub seedimine peensoole hattudes. hattudega. Kui toit satub soolestikku, hakkavad hatud liikuma nad liiguvad erinevatel aegadel. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Seedimine jämesooles. Põhiliselt lõpeb toidu seedimine peensooles
ja tüves. Seentel on peamiselt glükogeen. Loomadel samuti glükogeen, mida esineb maksas (3-4%) ja lihastes (70 kg-l inimesel on 0,4-0,5 kg glükogeeni, enamus on lihastes). Taimedes on inuliin, mis on fruktoosi homopolüoos ja botaanilises mõttes iseloomulik korvõielistele. 2) Transport taimedes toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne (kevadel kasemahl jne). Seentes on glükoos ja tema teisendid. Loomades samuti glükoos (veresuhkur, mille tase on kindlates piirides: 0,8 1,0 g/l). · Bioloogiline e füsioloogiline: Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni. Auksotroofsed ei sünteesi kõiki enda jaoks vajaminevaid
1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi
· Energeetiline substraat -peamine · Ehituslik funktsioon glükopreteiinid ja lipiidid, heteropolüoosid kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape, hepariin hüdrofiilsed, limaained Seedetraktis lõhustuvad sahhariidid kergesti, nende lõhustumiseks on vaja suhteliselt vähe erinevaid ensüüme. Inimese süljel on suur amülaassi aktiivsus. Mao happeline keskkond inhibeerib amülaasi ja edasine lõhustumine toimub peensooles pankreasenõre amülaaside, maltaasi, sahharaasi ja laktaasi toimel. Verre imenduvad monosahhariidid, peamiselt glükoos ja vere glükoositase tõuseb. Organism püüab vere glükoositaset konstantsena hoida nii et paigutab Glc kiiresti rakkudesse. Rakkudesse paigutust organiseerib pankrease hormoon insuliin, abistavad K+ ja Cr See, kui kiiresti vere glükoositase tõuseb, oleneb toiduainest. Olulised tegurid on : · tärklise seeduvus · suhe tärklis/valk
peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamiseks. Nt. isotermia, isoioonia, isotoonia, sisekeskkonnamaht, pH, vere vormelementide arv ja vere glükoosisisaldus. 3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine
Seesmine maos Neelu ja söögitoru kaudu jõuab makku. POLE PROGRAMMIS Neelamise faasid: Suuõõne faas – toidukämp lükatakse keele abil ja pehme suulae lihaste abil tahapoole Neelu faas – ülemine söögitoru sulgurlihas lõdvestub, kõripealis ehk epoglottis suleb hingetoru – selle tõttu toit hingetorru ei pääse, aga küll liigub edasi söögitorusse. Suuõõne poolt on keel veel endiselt taga, teisipidi toidukämp liikuda ei saa. Pehme suulae lihas tehitab kõrge rõhu Söögitoru faas – söögitoru lihased tõmbuvad laineliselt kokku, lõõgastus ees, kokkutõmme taga. Lõõgastunud ossa lükatakse toidukämp edasi. Kontraktsioonilaine liigub lainelisel kuni alumise söögitoru sulgurlihaseni. Alumine
Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS Keerukas energiatarbimisega seotud vastusreaktsioon ärritaja toimele. See on protsess, mille käigus muutub nii ärritunud koe füüsikalis-keemiline seisund kui ka ainevahetus. Erutuse üldine tunnus: rakumembraani depolarisatsioon (puhkeolekule iseloomuliku rakumembraani sisepinna negatiivse laengu vähenemine) Erutuse spetsiifilised tunnused: Närvikoel närviimpulsside teke ja levik Lihaskoel lihaskiudude kontraktsioon Näärmekoel sekreedi eritumine Kõikidele erutuvatele kudedele on omane erutusjuhtivus võime erutust edasi anda. PIDURDUS Erutuvate kudede funktsionaalse aktiivsuse alanemine või lakkamine ärritajate toimel.
seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus, keskmiselt 5..10 m/s. Sfügmogramm – pulsilaine leviku üleskirjutus. Veresoonel alati tugevam laine ja järellaine. Näitab, kuidas veri veresoones edasi liigub. 16.Vereringe kapillaarides Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare. Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb. Arterio-venoossed anostomoosid – otseteed arteriaalse ja venoosse süsteemi vahel, mis avanevad, kui verd liiga palju ühte kohta kuhjub. Tööpuhune hüpereemia: muutused kehalisel tööl: veresoonte laienemine; tsirkuleeriva vere üldmahu tõus; vere ümberpaiknemine 17.Vereringe veenides. Suur venoosse süsteemi mahtuvus (2x).
happelist keskkonda, nt piimatooted. 6. rääsumine rasvadega toimuv protsess, mille kutsub esile valgus ja happed. 2. Valkude, rasvade, süsivesikute (SV) seedimine ja imendumine inimese seedetraktis Toidu lõhustamisprotsessi nim seedimiseks ja sisekeskkonda absorbeerimist imendumiseks. Viimane toimub kas passiivselt difusiooni, aktiivselt kandurite vahenusel või endotsütoosi teel. (Suu söögitoru magu (küümus) peensool jämesool pärasool. Valkude seedimine ja imendumine. Valgud on kõrgmolekulaarsed orgained, mis koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast, peamisteks ehituslikeks ühikuteks on aminohapete jäägid, keem el sis: C, O, H, S ja N (sisaldus stabiilne), väga suur molekulmass, ruumiline struktuur. Lihtv.-koos ainut AH jääkidest, *Fibrillaarsed (niitjad mol) reeglina vees mittel; müosiin, keratiin, kollageenid, elastiinid. Globulaarsed
Lühikeses -struktuuris seovad peptiidgruppide vahelised vesiniksidemed ühe ja sama polüpeptiidahela volte. · Teised stabiliseerivad lisajõud: aminohappejääkide R-gruppide hüdrofoobsed interaktsioonid ja erinimelise laenguga R-gruppide elektrostaatilised interaktsioonid (vastaktoimed). Tertsiaarstruktuur: kerajas-ellipsoidne (gloobul) või niitjas (fibrill) kolmemõõtmeline konformatsioon. Enamik valgud on fibrillaarsed, kõik ensüümid nt. Teda hoiavad põhiliselt nõrgad sidemed, neid palju => struktuuri stabiilsus. Tekib väga kiiresti, spontaanne. Selles struktuuris esinevad domeenid Kvaternaarstruktuur: vähemalt kaks tertsiaarstruktuuriga polüpeptiidahelat ehk alaühikut ehk subühikut, nõrgad või disulfiidsidemed. Nim oligomeerseteks valkudeks. Nt hemoglobiin. Võib öelda, et see on uus kvaliteet valkude funktsioneermises, lubab elimineerida mõningaid juhuslikke/ajutisi biosünteesi vigu. 7
lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni.
Valgud on keha peamised ehitusmakterjalid ( lihastes valgu osakaal 80%) Ainevahetus (vitamiinide ja teiste ainete trantsport) Aitavad vere pH säilitada (puhversüsteemid) Vere hüübimist teostab vereplasma valk- fibrinogeen Trantsport hemoglobiin, mis varustab kogu keha hapnikuga Biokatalüsaatoriteks-> fermentideks( ensüümid) Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erituse tekke ja erutuse levimise Funktsioonid: *ensümaatiline katalüüs (CO2 hüdraatimine, RNA). Peaaegu kõik ensüümid on valgud. * Transport ja säilitus funktsioon. Ainete transport biovedelie kaudu, transport läbi biomembraanide * Koordineeriutd liikumine (lihaste kontraktsioon, kromosoomide liikumine mitoosis) * strukturaalne (nahk, kondid) * immuunvastutus * närviimpulsside teke ja ülesanne (retseptorvalgud meeleelundites, sünapsis) * rakkude, kudede, organismi kasv ja diferentseerumine, jagunemine
muutustest. Reguleerimisprotsessid on näiteks kehatemperatuuri säilitamine, vererõhu säilitamine, kehaasendi säilitamine gravitatsiooni keskkonnas. Vere ringlusel säilitatakse lahustunud ainete kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Need tuleb rahuldada, et kindlustada ellu jäämine. Need on kaasa sündinud aisitngud. Valkude ainevahetus. Valgud e. proteiinid on elusa organismi iseloomulikemaiks osadeks, nad kuuluvad kõikide rakkude struktuuri, kiirendavad paljusid keemilisi reaktsioone, on regulaatoraineteks ja antikehadeks. Ööpäevane valgu vajadus on 0,8 g valku 1 kg kehamassi kohta puhkeolekus, kehalisel tööl on see poole suurem. Toiduvalgud jagunevad:väärtuslikud- sisaldavad kõiki organismile vajalike aminohappeid ja õigetes kogustes (loomsed valgud) ja
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit
See suhe määrab: · üldise verevoolu suuruse organismis · üksikute organite verega varustamise Erinevates veresoonte süsteemi osades ei ole vererõhk ühesugune. Olles kõige kõrgem suurtes arterites, langeb vererõhk väikestes arterites, arterioolides, kapillaarides, veenides ja õõnesveenides, viimastes isegi madalamale atmosfääri rõhust. 15. Vereringe kapillaarides ja väikeses vereringes. Vereringe kapillaarides: · toimub ainevahetus vere ja kudede vahel · verevoolu kiirus kapillaarides ei ole suur 0,3-0,5 mm/sek · jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare · kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb tööpuhune hüpereemia · arterio-venoossed anostomoosid. Vereringe väikeses vereringes: · suur venoosse süsteemi mahtuvus - elastsed sooned · hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid · kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem
Polaarsed; 2. Apolaarsed; 3. Amfifiilsed Struktuurne klassifikatsioon: 1. Lihtvalgud a) Fibrillaarsed kollageenid, elastiinid, keratiinid, fibroiinid (fibrinogeen), müosiinid b) Globulaarsed albumiinid, globuliinid, histoonid, protamiinid, prolamiinid, gluteliinid 2. Liitvalgud: kromoproteiinid, fosfoproteiinid, glükoproteiinid, proteolipiidid, lipoproteiinid, nukleoproteiinid, metalloproteiinid ja liitensüümid. Funktsionaalne klassifikatsioon: · Ensüümid ( pepsiin, trüpsiin, amülaas) · Trantsportvalgud (hemoglobiin, vereseerumi albumiin, ioonpumbad) · Struktuurvalgud (kollageenid, elastiinid, histoonid) · Kontraktiilsed valgud (aktiin, müosiin) · Regulatoorvalgud (insuliin, histoonid) · Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibrinogeen, trombiin) · Toite ja varuvalgud (piima kaseiin, muna ovoalbumiin) 10. Kromatograafia. Elektroforees. <- valkude lahutamise meetodid
annaabi.ee 
