X = C × L × 103 × d× 100 = 0,0675×50×10-3×1.031328×100 = 0,348 % Seega sajas grammis sidrunimahlas on katseandmete põhjal glükoosi 0,348g Kirjanduse andmetel sisaldub 100g sidrunimahlas keskmiselt 0,5g glükoosi. Järeldus: Erinevused katsetulemuste ja teoreetiliste kirjandusest pärinevate tulemuste vahel on mõistetavad, sest iga sidrun on pisut erinev ja katsetulemus saadi vaid ühe üksiku sidruni testimisel, kirjandusest on võetud aga keskmine sidruni glükoosisisaldus, mis ilmselt on saadud mitmete sidrunite testimisel. Kasutatud kirjandus: http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/Lemon-blank-juice-coma-and-blank- raw http://tka.nutridata.ee/showFood.action?food.id=1924
Glükoosi kontsentratsiooni teada saamiseks tundmatus proovis tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga (A) ehk optilise tihedusega (D) lainepikkusel 410 nm. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni (C, mg/ml) ja y-telg absorptsiooni (= optiline tihedus) väärtust nimetatud lainepikkusel. Kindlakontsentratsiooniliste glükoosilahuste valmistamisel lähtusin glükoosi standard- lahusest, mille glükoosisisaldus oli täpselt 1,0 mg/ml. Standardlahusest valmistasin kolm lahjemat glükoosilahust, mille kontsentratsioonid olid 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Esimese lahuse valmistamiseks võtsin 2,5 ml standardlahust ja 7,5 ml destilleeritud vett. Teise lahuse valmistamiseks võtsin esimesest lahusest 5 ml ja lisasin sellele 5 ml vett. Kolmas lahus valmis analoogselt teisele. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsiooni viisin läbi toatemperatuuril. Võtsin 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning
1. Tärklis > Glükoosiks, süljes sisalduva ensüümi abil 2. Mao ensüüm PEPSIIN lagundab valgud > aminohapeteks 3. 12-sõlmiksool rasvade lagundamine Lipaasi abil rasvhapeteks ja glütserooliks. LK 82 1. Vere glükoosi tase tõseb pärast söömist. Kuna söögi ajal stimuleerib parasümpaatiline närvisüsteem süljeeritust ja sülg on vedel. 2. Järgmine muutus toimub 30min pärast. Kuna kiirendab panksease glükagonieritust. 3. Sportimine ajal glükoosisisaldus langetab. 4. On tähtis, et energia vahetusk, rasvade ja glükogeeni ühtlane moodustamine. LK 83 1. Ilma ensüümideta ei toimu seedimist. Nemad lagundavad. 2. Magu toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Peensool- imenduvad väga erinevad toitained verre- ja lümfiringesse. Kõhunääre- toodab suhkru ladustamiseks insuliini Jämesool- selles olevate bakterite osavõtul toimuval käärimisel
V2 - värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G - uuritava materjali kaalutis (g) W - uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed: C = 0,1675 V1 = 200 ml L=1 V2 = 1 ml G = 0,1033 W = 17,5% = 0,175 (keskmine väärtus) 3. Tulemused Glükoosisisaldus tuli antud katsega 39,3%. Enamuse suhkrusisaldusest mees jaguneb fruktoosi ja glükoosi vahel, millest fruktoos on enamasti ülekaalus 34-41%. Glükoosisisaldus on umbes 28-35%. (www.propolis.ee) Minu tulemus ületab veidi seda umbkaudset glükoosisisaldust, mille leidsin antud veebilehelt, kuid kuna need väärtused on ligikaudsed, siis võib katse lugeda õnnestunuks. 4. Kasutatud allikad Niiskuse ja glükoosisisaldus: · http://www.propolis.ee/?page_id=18 · Toitumisõpetuse praktikumi materjalid
2 0,25 0,2 0,15 D 0,1 0,05 0 0 0,05 0,1 0,15 0,2 0,25 0,3 [Glyc] mg/ml Katseklaaside 2 ja 3 keskmine optiline tihedus Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes leitakse valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule ~0,195 mg/ml L mahla lahjendustegur 500x d mahla tihedus (g/cm3) 1 g/cm3 Kirjanduse andmetel on viinamarjamahla glükoosisisaldus ~7%. Katse tulemus ei erine sellest väga palju, seega pean katset õnnestunuks. 3
Minu uuritava proovi korrigeeritud optiline tihedus oli 0,04. Nagu näha, siis joon ei alga koordinaatide alguspunktist, kuid sellegi poolest asetsevad kõik punktid ühel joonel. Oma proov1 =0,1062 Oma proov2 =0,0168 ykeskm= 0,1065 Võrrandi y= 0,714x+0,0675 põhjal arvutatud kontsentratsioon tuleb: X= 0,1065-0,0675 / 0,714 = 0,054 mg/ml Sidrunimahla tihedus = 1,026 g/cm3 (internetist) Glükoosisisaldus arvutatakse järgmise valemi järgi: 10-3*d*100, kus C- glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L- mahla lahjendustegur d- mahla tihedus (g/cm3) X= 0,054* 25*10-3*1,026*100 = 0,138 % Järeldus: Katse näitas, et kontsentratsiooni suurendamisel absorptsioon kasvab. Sain tulemuseks, et sidrunimahlas oli 0,138% glükoosi. tka.nutridata.ee andemete põhjal on 100g sidruni glükoosisisaldus 0,6g.
Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla Õppejõude märkused: Glükoosi sisalduse määrmine. Kas kasutasite korrigeeritud optilise tiheduse väärtusi, millest on kontrollproovi OD maha arvatud? Sellisel juhul peaks graafikul olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge. St et taas tuleb kasutada matemaatilisi manipulatsioone ning punktiparvest too sirge läbi tõmmata. Edasi tuleb uuritava materjali glükoosisisaldus tõepoolest välja arvutada (kus see praegu on?) ja tulemust analüüsida. Sedapuhku saab tulemust võrrelda teooriaga kui palju selline toode tavaliselt glükoosi sisaldab. Teoreetilised alused: Esimene etap: Glükoosisisalduse kvantetatiivseteks määramiseks bioloogilistes objektides rakendatakse sageli enisümaatilist meetodit (kasutatakse ensüümid oksüdaas (GOx) ja peroksüdaas (POx)).
C- glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses kalibreerimisgraafiku järgi V1 uuritava lahuse üldmaht L lahjendustegur 10-3 tegur üleminekuks grammidele V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud uuritava lahuse maht (ml) G uuritava materjali kaalutis (g) W- uuritava materjali niiskusesisaldus massiosana Minu andmed C= 0,17 mg/ml V1 = 200 ml L= 1 /2/ V2 = 1 ml G = 0,1199 g W= 0,17 X= = 34,17 % Kirjanduse andmete kohaselt on mees enamsti glükoos ja fruktoos, millest glükoosisisaldus on umbes 28-35 % /1/. Minu katsetulemusel saadud glükoosisisaldus sobib vahemikku. Kasutatud kirjandus 1. Interneti materjal: www.propolis.ee 2. Sõukand, Ü., Aunap, A. Eestis kogutud meeproovide analüüs mee kvaliteedinäitajate ja jääkainete määramiseks perioodil 01.09.2005 31.08.2006 Tallinn, 2006
Keskmine niiskusesisaldus Eesti mees on ~17,0% (http://2013- 2016.mesindusprogramm.eu/sites/default/files/3_meekvaliteedi_aruanne_01.03.14- 31.08.14.pdf) 0,15∗200∗1∗10−3∗100 Glükoosi sisaldus mee tõmmises massiprotsentides: X= =49,2 1∗0,115∗( 1−0,17 ) Kirjandusest leitud andmete põhjal on Eesti mee glükoosisisaldus massiprotsentides 38,9%. (Andmed leidsin samast meekvaliteedi aruandest, kust leidsin ka keskmise niiskusesisalduse.) Kuigi minu tulemus ei vasta täpselt kirjanduse andmetele, arvan, et võin lugeda oma katse õnnestunuks, sest nii niiskusesisaldus (mida kasutasin glükoosisisalduse arvutamisel) ning ka glükoosisisaldus on erinevatest kohtadest pärit metes erinevad (kirjanduses on antud Eesti mee keskmine niiskuse- ja glükoosisisaldus).
Arvutused 0,0732+ 0,0890 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,0811|¿| 2 Kaliibrimissgraafiku abil leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: C = 0,2377 mg/mL (200 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,2377 ×200=47,54 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: -3 X =C × L ×10 ×d ×100 C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,059 g/cm3 X =0,2377 ×200 ×10-3 ×1,059 ×100 5,03 Järeldus Katse tulemusena sain, et 1 gramm viinamarjamahla sisaldub 47,54 mg glükoosi,
Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on põhjust kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega. Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid, milleks söödetakse patsiendile 50 g laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 1015 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse, on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see asjaolule, et laktoos kääritakse jämesoole mikrofloora poolt ja tegemist on laktoositalumatusega. Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 23 g laktoosi päevas. Kindlasti tuleks
glükoosikontsentratsiooniga proovide absorptisooni väärtuste alusel. Graafiku x-telg näitab glükoosi kontsentratsiooni ja y-telg proovi absorptsiooni väärtust. Kasutasin korrigeeritud absorptsiooni väärtuseid. Joonis . Kaliibrimisgraafik Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,2206 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Järeldus Katse tulemusena sain, et ühes 1 g sidrunimahlas sisaldus 5,515 mg glükoosi, mis on 0,57 %. Kirjanduse andmetel sisaldub 100 g-s sidrunimahlas 0,5 g glükoosi ehk glükoosisisaldus on 0,5%. Seega suurujärk on õige.
m - mee kaalutis, mg Esimene kolb : 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Teine kolb : 1. 0,725 D 2. 0,725 D Invertsuhkru hulk : 10,2 mg x = 100 * 10,2 * 100/ 1500 = 68,03 % Kahe kolvi keskmine redutseerivate suhkrute sisaldus : (65,3 + 68,03)/2 = 66,65 % Järeldused Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale : 1) fruktoosi- ja glükoosisisaldus õiemees vähemalt 60 grammi 100 grammi kohta; lehemees ja lehemee ning õiemee segus vähemalt 45 grammi 100 grammi kohta. Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 66,65 %. Mee vabade hapete sisaldus Töö käik Kaalusin 10,02 g mett ja lahustasin selle 75 ml dest. vees. Tiitrisin 0,1n naatriumhüdroksiidiga (NaOH), indikaatoriks fenoolftaleiin. Tiitrimine pidi toimuma 2 minuti jooksul pH-ni 8,3.
Sirge läbib põhimõtteliselt kõiki nelja punkti lineaarselt. GLÜKOOSI KONTSENTRATSIOONI KINDLAKSTEGEMINE: Leian glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele : Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/sidrunimahl = 0,022 mg/mL (100 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: Leian glükoosisisalduse mahlas (kuivainesisaldus pole kindlaks määratud), avaldan glükoosisisalduse massiprotsentides (X,%) naturaalse mahla suhtes vastavalt valemile: kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml) L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3) d = 1,026 g/cm3 (internetist) Seega: 3.3
hingamise intensiivsust. *vererõhk-kui liiga kõrge siis pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringelundkonna kahjustumist Taimsed toidud sisaldavad tärklist, tselluloosi. Liha sisaldab gülkogeeni. Need ained on glükoosi polümeerid. Seedimise käigus lagundatakse tärklis ja glükogeen glükoosiks. Tselluloosi ei suuda seedida, need vajalikud soolte talitluseks. Veresuhkru hulga reguleerimine negatiivse tagasisside meetodil KÕRGE Keskne roll on kõhunäärmel. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. See hormoon jõuab vereringe kaudu igale poole kehasse. Insuliin aktiveerib transpordivalgud,võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka ensüüme, mis muudavad raku glükoosi glükogeeniks või suurendavad valkude ja rasvade sünteesi. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. MADAL Kui glükoosi hulk veres muutub liiga väikeseks algab glükagooni süntees. See jõuab vere kaudu maksa ning
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.5. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: YAGB21 Liidia Nazarova 082550 Palun teha parandused. Tulemus sellega küll oluliselt ei muutu, kuid arvutuskäik peab siiski õige olema. M.K. 08.03. Teoreetilised alused. Glükoosisisaldu määramiseks kasutataske meetodit, mis põhineb kahe ensüümi kasuutamisel. Need on glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD). GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleot...
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
Tallinna Pirita Majandusgümnaasium Diabeet ehk suhkrutõbi ehk diabetes mellitus Mis on diabeet (Diabetes mellitus)? Diabeet (Diabetes mellitus) ehk suhkruhaigus on raskekujuline päriliku eelsoodumusega energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks.
Katse tulemused: 1) 0-proob 0,059ABS 2) Uuritav lahus 0,173ABS 3) Uuritav lahus 0,170ABS 4) Glükoosi lahus 0,25mg/ml 0,196ABS 5) Glükoosi lahus 0,125mg/ml 0,130ABS 6) Glükoosi lahus 0,62mg/ml 0,106ABS Kaliibrimisgraafik: Leiame saadud sirge võrrandi valemiga: Läbiviidud mõõtmiste alusel sain, et y1=0,170; y2=0,173 ja seega ykesk=0,172. Konsentratsioon, saadud andmete põhjal, võrdub : . Internettist: sidruni mahla tihedus d=1,026 g/cm3. Arvutan glükoosisisaldus massiprotsentides (X,%) C-glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml) L-mahla lahjendustegur d-mahla tihedus Järeldus: Katse näitas,et absorptsioon kasvab kontsentratsiooni suurendamisel. Uuritavas lahuses (sidruni mahl) on 1,026% glükoosi.
glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused Koostatakse kaliibrimisgraafik ja tehakse kindlaks glükoosi kontsentratsioon Paralleelproovide optilised tihedused: 0,086 ja 0,087, keskmine on 0,0865. Massiprotsent arvestades 400x lahjendust: Järeldus: Erinevates allikates on apelsini glükoosisisaldus vahemikus 2% - 8%, seega võib eeldada, et katse tulemused on rahuldavad. Kasutatud apelsini glükoosisisaldus on 5,2374 4,75 grammi glükoosi 100 grammi mahla kohta. Allikad: http://thepaleodiet.com/fruits-and-sugars/ http://www.aqua-calc.com/page/density-table/substance/orange-blank-juice-coma-and-blank- canned-coma-and-blank-unsweetened http://www.diabetesincontrol.com/index.php?option=com_content&view=article&id=4486 https://www.google.ee/url?
kaliibrimisgraafikut. Sirge võrrand kahe punkti abil: x−x 1 y− y 1 = x 2−x 1 y 2− y 1 Leian sirge võrrandi: x−0,062 y−0,0323 = 0,125−0,062 0,0637−0,0323 y = 0,5x + 0,0013 Asendan paralleelproovide arvutatud keskmise optilise tiheduse sirge võrrandisse 0,1305 = 0,5x + 0,0013 → x = 0,2584 (mg/ml) Tundmatuks prooviks oli sidrunimahl seega tema glükoosisisaldus avaldatakse massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes järgmise valemiga: X = C • L • 10-3 • d • 100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (0,2584 mg /ml), L – mahla lahjendustegur (25) d – mahla tihedus (2,584 g/cm3) Glükoosisisaldus massiprotsentides: X = 0,2584 • 25 • 10-3 • 2,584 • 100 = 1,67 % Järeldused Allikaist leidsin, et sidrun sisaldab umbes 0,8 – 1,9% glükoosi. Toetudes sellele võin
Miks sirge ei läbi 0-punkti Parandasin graafikut, nüüd läbib 0,117+0,116 Paralleelproovide keskmine optiline tihedus: =0,1165|¿| 2 Kaliibrimissgraafikult leidsin, et sellele optilisele tihedusele vastab glükoosi kontsentratsioon: Cglükoos/apelsinimahl = 0,187 mg/mL (25 korda lahjendatud lahuses) Tundmatu proovi glükoosisisaldus on seega: 0,187 ×25=4,675 mg/mL Glükoosisisalduse massiprotsentides naturaalse mahla suhtes arvutasin valemiga: X =C × L ×10−3 ×d ×100 C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /mL) L – mahla lahjendustegur d – mahla tihedus (g /cm3) d = 1,031328 g/cm3 Kust see d väärtus Ja selline täpsus antud juhul on absurdne. Vabalt võib lugeda d1,0 X =0,187 ×25 ×10−3 ×1 ×100=4,675 ≈ 4,7
x = 100 * a * 100/ m , % a - redutseerivate suhkrute sisaldus vastavalt kalibreerimiskõverale, mg m - mee kaalutis, mg 1. 0,74 D 2. 0,74 D Invertsuhkru hulk : 9,8 mg x = 100 * 9,8 * 100/ 1500 = 65,3 % Järeldused Võin lugeda katse õnnestunuks, sest sain redutseerivate suhkrute sisalduseks mees 65,3 %. Mesi, mida turustatakse mee nimetuse all või kasutatakse toidu koostises, peab vastama järgmisele füüsikalis-keemilistele näitajale : fruktoosi- ja glükoosisisaldus õiemees vähemalt 60 grammi 100 grammi kohta; lehemees ja lehemee ning õiemee segus vähemalt 45 grammi 100 grammi kohta. Mee vabade hapete sisaldus Töö käik Kaalusin 10,0 g mett ja lahustasin selle 75 ml dest. vees. Tiitrisin 0,1n naatriumhüdroksiidiga (NaOH), indikaatoriks fenoolftaleiin. Tiitrimine pidi toimuma 2 minuti jooksul pH-ni 8,3. Mee vabade hapete sisaldus väljendatakse milligramm ekvivalentides (millimoolides) 1 kg mee kohta, s.o
vitamiinidele lahustiks jne Testosteroon – tagab sugulise Glükogeen- Laktaas- ensüüm, mis aitab arengu varuaine,organism kasutab laktoosi kätte saada nälja ja tugeva töö korral Östrogeen Tärklis – glükoosi varu Insuliin- reguleerib vere glükoosisisaldus Kolesterool – tekitab Glükoos- peamine energia Hemoglobiin- transpordib rakuümber rakumembraani allikas hapniku D-vitamiin Kitiin- süsivesik, Glükagoon – hormoon, mis Luude ja skeleti tugevus putukatekaitseks, seente teeb glükageenist glükoosi rakukestaks Riboos Klorofoüll – teostab
lahjendusmäära osas: tuli võtta 1ml sidrunimahla 25 ml lahuse jaoks. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks Glükoosi kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks sidrunimahlas tuleb esmalt koostada kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni (x telg) lahuse optilise tihedusega (y telg) lainepikkusel 410 nm. Glükoosilahuste valmistamisel lähtusime glükoosi standardlahusest, mille glükoosisisaldus on 1,0 mg/ml. Esmalt tuli sellest valmistada kindel maht (10ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, seejärel tuli seda lahjendada 2 korda ning saadud lahjendust omakorda 2 korda. Värvusreaktsiooni läbiviimine Vaja läheb 6 puhast ja kuiva katseklaasi, katse toimub toatemperatuuril. Katseklaas nr 1 pipeteerida 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov) Katseklaas nr 2 ja 3 pipeteerida 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi)
Vaadates graafikule leian glükoosi kontsentratsiooni minu uuritavas lahuses. Kui absorptsioon võrdub 0,0025 A, siis glükoosi kontsentratsioon C = 0,005 mg/ml. Kuna alguses mina lahjendasin apelsiinimahla, siis oma saadud tulemust pean korrutama lahjendusteguriga. Apelsiinimahla glükoosi kontsentratsioon võrdub 1 mg/ml. Glükoosisisaldus massiprotsentides (X, %) naturaalse mahla suhtes arvutatakse vastavalt valemile: , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg/ml), L mahla lahjendustegur, d mahla tihedus (g/cm3). Järeldus: Antud katses õnnestus glükoosisisaldust määrata. Katse protsessis K4[Fe(CN)6] oksüdeerus K3[Fe(CN)6] ks. Seda oli ka visuaalselt näha, sest katseklaasides lahuse värvus 20 minuti jooksul muutus helekollaseks. Vaadates kaliibrimisgraafikule võib järeldada, et katse oli korrektselt viidud, sest graafik kujutab endast koordinaatide alguspunkti läbivat sirget.
vastav ABS). Graafik peaks olema koordinaatide alguspunkti läbiv sirge (korrektne katse). ABS C Sirge ei läbi lineaarselt kõiki nelja punkti katsevea tõttu. Glükoosi kontsentratsiooni kindlakstegemine: Glükoosi kontsentratsiooni uuritavas lahuses leian kaliibrimisgraafikult vastavalt paralleelproovide keskmisele optilise tiheduse väärtusele (0,085). Valem: X= X glükoosisisaldus uuritava proovi kuivaines ? % (kaliibrimissirge järgi) mg/ml C glükoosi konts. uuritavas lahuses 0,21 mg/ml V1 uuritava lahuse üldmaht ml 200 ml L lahjendustegur 1 10-3 tegur üleminekuks grammidele 10-3 V2 värvusreaktsiooni läbiviimiseks võetud 1 ml uuritava lahuse üldmaht ml G uuritava materjali (mesi) kaalutis 0,11 g W uuritava materjali niiskusesisaldus (mees 17 %
substraadina ka kollast veresoola . Peroksüdaas katalüüsib oksüdatsiooni -ks, sealhulgas vesinikperoksiid redutseeritakse veeks. Tekib punane veresool , mis annab lahusele kollase värvuse ja on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsioon kulgeb peroksüdaasile sobivas mõõdukalt happelises keskkonnas . Peroksüdaas 2 Fe2+ + H2O2 + 2 H+ 2 Fe3+ + 2 H2O Käesolevas töös määratakse glükoosisisaldus mingis bioloogilises objektis, mis töö lihtsustamise eesmärgil ei tohiks sisaldada märkimisväärsel hulgal värvaineid. Peroksüdaasi substaadina kasutatakse antud töös kaaliumheksatsüanoferraat(II). Töö käik: Mahl või mõni muu vedelik · Tundmatuks prooviks oli värskest sidrunist pressitud sidrunimahl, millest tegin lahjenduse . · Filtreerisin sidrunimahla viljalihast. Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamine
Arvutused Kaliibrimisgraafiku võrrandi järgi leian glükoosi kontsentratsiooni: Paralleelproovide keskmine A = 0,0935 = y y = 0,5756x + 0,0541 0,0935 = 0,5756x + 0,0541 0,5756x = 0,0394 x = 0,0685 Võrrandi lahendamisel sain teada, et glükoosi kontsentratsioon uuritavas lahuses oli 0,0685 mg/ml. Nüüd leian glükoosisisalduse massiprotsentides (X, %). Kasutan järgmist valemit: 3 100 C L 10 X d , kus C – glükoosisisaldus uuritavas lahuses (0,0685 mg/ml ) L – mahla lahjendustegur (250) d – mahla tihedus (1,1 g/cm3) 3 100 0, 0685 250 10 X 1,56% 1,1 X 1,56% Järeldused Minu esialgsed arvutused olid ilmselgelt valed. Katse näitas, et melonis on glükoosisisaldus 1,56%. See tähendab, et minu võetud 1 ml-s melonimahlas, mille mass oli ~1,1 g, oli glükoosi 17,2 mg.
Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub. Suhkruhaige tunnused-janutunne, kõhnumine, kokkukukkumine. Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon Aminohapete sisalduse regulatsioon Plasmavalkude süntees Punaste vereliblede süntees lootel Vere punaliblede lagundamine Kahjulike ainete lagundamine Sapi tootmine Rasvade sisalduse regulatsioon Vitamiinide varu säilitamine Kolesterooli süntees. Maksastirroos-alkoholi joomise tagajärel vüivad maksa rakud hukkuda
Asub neerupealistes. TÜROKSIIN ainevahetuse üldine kiirenemine. Normaalne kasv ja areng. Asub kilpnäärmes. Selgita mõisteid: HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsivus, INSULIIN valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust, GLÜKAGOON hormoon, mis töötab vastupidiselt insuliinile, GLÜKOGEEN maksarakkudes gülkoosist moodustuv loomne varuaine, DIABEET haigus, mille puhul vere glükoosisisalduse regulatsioon on häiritud ja vere glükoosisisaldus tõuseb, STRUUMA kilpnäärme haiguslik suurenemine, MAKSATSIRROOS maksarakkude kärbumine ja sisekoelise asendumisega, MAKSAPÕLETIK (KOLLATÕBI) haigus, mille puhul tekib maksas põletik, MELANIIN tume pigment, mis kaitseb UV kiirguse eest ja annab nahale, karvadele ja vikerkestale värvuse, SÜNAPS koht kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku, HUMORAALNE REGULATSIOON hormoonide poolt
Triglütseriidid salvestatakse rasvkoes varurasvaga. Vajadusel saab neid kasutada energeetilisel otstarbel. Glükogeeni varud ei ole suured. Maksas on see tavaliselt hommikuks ära kasutatud, lihastes kasutatakse ära vastavalt lihaste koormusele (reeglina ei püsi päev). Enne matkadele minekut soovitatakse mitu päeva eelnevalt süüa pudrusid, et suurendada glükogeeni varusid – need varud lähevad koormusel kasutusse. Vere glükoosisisalduse regulatsioon Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,33 – 6,1 mmol/l. Glükoosisisaldus tõuseb veres pärast söömist. Tavalise kogus süsivesikute söömisel on ta umbes 2h pärast juba normis tagasi. Glükoosisisalduse tõusu üle normi nim hüperglükeemiaks. Söömine on hüperglükeemia normaalseks füsioloogiliseks põhjuseks. Glükoosisisalguse regulaatoriteks veres on kaks pankrease hormooni: 1) insuliin – selle sekretsioon suureneb hüperglükeemia korral ja mille mõjul
on 0, kasvab mõõdukalt on 0, kasvab vähesel on 0, väga vähesel ka 10% NaCl lahuses ja määral ka 10% lahuses määral kasvab 10% vähesel määral 20% ja väga vähesel määral lahuses, 20% lahuses NaCl mõju lahuses 20% lahuses kasvu ei toimu Optimaalne Optimaalne Optimaalne glükoosisisaldus on 20%, glükoosisisaldus on 0%, glükoosisisaldus on 0%, hästi toimub kasv ka 0% 20% juures toimub kasv 20% juures toimub kasv Glükoosi lahuses, vähem 40% vähesel määral, 40% vähesel määral, 40% mõju juures. juures kasvu ei toimu juures kasvu ei toimu Temperatuurioptimum Temperatuurioptimum Temperatuurioptimum
pulss ja selle mõõtmine. Pulss näitab südamelöögisagedust. Õppige kindlasti patoloogia osa- nt südameklappide rikked Klapirike klapi talitluse häire Klapi ahenemine klapp kitsam ja veri peab pressima, kui tahab kodadest vatsakestesse minna. 1. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. ADH suurendab neerudes vee tagasiimendumist. Oksütotsiin - Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid.
Nendeks on närvitundlikkuse häired ja veresoonte muutused kogu organismis. Tänapäeval on saanud selgeks, ei ainus viis vältida hilistüsistuste teket on hoida suhkruhaigete veresuhkur madalal tasemel. Diagnoos põhineb vere suhkrusisalduse määramisel kapillaar ( sõrmeotsa ) või veeniverest. Diabeeti on võimalik diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest >6,7 mg/dl (mmol/l ) või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mg/dl. Ebaselgetel juhtudel tehakse suhkrukoormustest. Diabeedi hilistüsistused (veresoonte kahjustusest põhjustatud infarkt, insult, gangreen, nägemise kaotus, neerupuudulikkus) võivad tekkida aastatepikkuse haiguse järel. Seda soodustavad suitsetamine, kõrgvererõhutõbi ning ülekaalulisus. Hilistüsistusi saab vältida või vähemalt nende teket aeglustada adekvaatse suhkruhaiguse raviga. Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel
KOLESTEROOL Mõningatel andmetel on ideaalseks kolesteroolisisalduseks 3,5 5,0 ja normaalseks 5,1 6,0. Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere kolesteroolisisaldust testribade abil, kasutades seadet ACCUTREND GCT, mis määrab üldist kolesteroolisisaldust vahemikus 3,88 7,75 mmooli/l. Tulemus: Minu kolesteroolitase oli 4,36 mmol/l. Järeldus: Minu kolesteroolitase on igati normis, see on lausa ideaalne. SÜSIVESIKUTE AINEVAHETUS Vere normaalne glükoosisisaldus on 3,5 -5,6 mmooli/l, vereplasmas 3,9 6,1 mmooli/l. Toitumisõpetuse praktikumis määratakse vere glükoosisisaldus testribadega, kasutades seadet ACCU-CHEK Performa. Tulemus: Minu veresuhkru tase oli 5,4 mmol/l Järeldus: Minu veresuhkru tase jäi normi piiresse. SÜLJE AMÜLAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Normaalselt on sülje amülaasi aktiivsus 160-320 ühikut. Määramise käik Kuiva katseklaasi kogutakse paar ml sülge. Pipetiga võetakse 1 ml sülge ja viiakse katseklaasi, kuhu
glükoos Homoöostaas-organismi võime tagada püsiv stabiilne sisekeskkond sõltumata väliskeskkonna muutustest Hormoonid-ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes ja omavad kindlat toimet rakkudele ja organitele Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel Immuunsussüsteem-kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu Insuliin-ensüüm, mida toodab pankreas e.kõhunääre juhul, kui vere glükoosisisaldus on kõrge. Kesknärvisüsteem-pea- ja seljaajus-informatsiooni töötlemine Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude).
reguleerivad teiste lihaste asendit, toimuvad refleksid endise asendi taastamiseks, kui reaktsioon liiga aeglane, inimene kukub) Kui 1 4-st on häiritud, saab tasakaalu hoida ( nt kui seljaaju on kahjustatud, on kahjustatud puutetundlikkus, süvalihaste tundlikkus, lihaste retseptorid) Tagasiside on oluline ka sisesekretoorsete näärmete tööks kui veresuhkru tase tõuseb, tõuseb insuliini tootmine, kui glükoosisisaldus normaliseerub, informeeritakse kõhunäärme rakke ja insuliini tootmine väheneb, tõuseb glükagooni tootmine pancreases, mille toimel hakatakse produtseerima glükoosi lihas- või rasvkoes. Luude ehitus, kasv ja seda mõjutavad tegurid Luude süsteem moodustab organismi jaoks tugisüsteemi ja omab kaitsefunktsiooni (kolju kaitseb peaaju, vaagen ja rindkere siseelundeid, lülisambad seljaaju). Luud koosnevad
Kaliibrimisgraafiku järgi on viinamarjamahla lahuse kontsentratsioon 0,15mg/ml. Lahjendustegur on 400. Algmahla kontsentratsioon on siis 400*0,15= 60 mg/ml Naturaalses mahlas on 60mg/ml glükoosi. 1 ml mahla on 1g mahla, ehk 1000mg mahla. Järelikult: 1000mg 100% = 60*100/1000=6% 60mg x% Kokkuvõte: Tegelikult peaksid viinamarjad sisaldama umbes 7% glükoosi, mis on ligilähedane selle, mis mina sain. Glükoosisisaldus oleneb viinamarjade küpsusest ja katseks võetud ainete mahu täpsusest.
Sidrunimahl 0,091 0,044 Glükoosilahus 0,25 0,203 0,156 Glükoosilahus 0,125 0,114 0,067 Glükoosilahus 0,062 0,079 0,032 Keskmine väärtus on (0,036 + 0,044)/2 = 0,04 ABS Tulemuseks on 0,02 mg/ml. Kasutades valemit siit saab arvutada protsendilist glükoosisialdust sidrunimahlas. X = C L 10-3 d 100 , kus C glükoosisisaldus uuritavas lahuses vastavalt kaliibrimisgraafikule (mg /ml), L mahla lahjendustegur d mahla tihedus (g /cm3). X=0,02 *50 *10-3 * 100 = 0,1 % Järeldus: minu sidrunis oleva glükoosi kontsentratsioon on väga madal, sidrunites on keskmiselt 0,6% glükoosi. http://www.kliinikum.ee/attachments/article/521/Suhkur_ja_sinu_tervis.pdf - siin on öeldud, et sidrunis on 0,6 g glükoosi 100g kohta, st 0,6% Aga 3,5% on üldist suhkru, vist sahharoosi http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B
Süsivesikud: suhkrud, tärklis, kiudained Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti. Glükoos ehk viinamarjasuhkur on paljude...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittev...
Tallinna Tehnikaülikool Keemia instituut Bioorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Tallinn 2013 Teooria Bioloogilistes vedelikes kasutatakse glükoosisisalduse määramiseks enamasti ensümaatilist meetodit. See põhineb kahe ensüümi glükoos oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GOD on substraadispetsiifiline ,D-glükoosi suhtes (tänu sellele võimaldab see meetod määrata glükoosisisaldust teiste taandavate suhkrute juuresolekul). GOD (,D-glükoosi:O2-oksüdoreduktaas) katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. GOD on liitvalk (flavoproteiin) ja sisaldab prosteetilise grupina (mittevalguline komponent) flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koensüüm. FADi abil kantakse glükoo...
lihast. Liigsel raual on suur roll paljude haiguste kujunemises ja arengus. Tsink Koguseliselt kõige rohkem skeletilihastes ja luudes, palju ka neerudes ja maksas. Leidub nii loomsetes kui ka taimsetes toiduainetes, paremini omastab inimene tsinki loomsest toidukraamist. Ohutu tsingi päevane kogus pikaajalisel kasutamisel on 25-30 mg. Kroom On vaja kõhunäärmes insuliini sünteesimiseks. Defitsiidi tunnuseks on vere suurenenud insuliini- ja glükoosisisaldus, samas aga rakkudel napib energeetilisi ressursse, sest glükoosi kasutamine on häiritud. Ohutu päevane kogus on 0,2-0,25 mg. Seleen Leidub seleeni maksas, neerudes, spermides ja lihastes. Defitsiidi tunnused on närvikoerakkude pigmenteerumine, nägemisvõime alaareng, nägemisvõime halvenemine, kardiomüopaatia, vähenenud immuunsus, suurenenud reumaatilised probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask
SISUKORD 1. LAKTOOSITALUMATUS 1.1 Üldiseluumustus Tihiti aetakse laktoositalumatust segamini piimaallergiaga. Tegelikult on piimaallergia üldiselt väikelaste haigus, mille puhul tekivad allergilised nähud piimavalgule (nahalööbed, mõnel puhul ka hingamisteede sümptomid). Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi laktaasi puudusest tingitud imendumishäire. Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Se...
1.Miks on valke vaja?Millest valgud koosnevad?Millistes toitudes on rohkelt valke? Neid on vaja rakkude moodustamiseks. Valgud koosnevad aminohapetest. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas kalas, lihas ja munades. 2.Miks on vaja süsivesikuid? Millised toidud sisaldavad süsivesikuid? Süsivesikud on keha peamine energiaallikas. Süsivesikuid saame leivast-saiast, suhkruga magustatud toodetest, puuviljadest. 3.Miks rasvad olulised? Millised toidud sisaldavad rasvu? Rasvad on energiavarud kehale. Seemned, pähklid, piimatooted, loomaliha. 4.Millised on ebatervisliku toitumise tagajärjed? 1.Kui inimene ei saa piisavalt kõiki toitaineid, kujuneb vaegtoitumus, mille tõttu kaal oluliselt langeb. 2.Rasvumine soodustab südame-veresoonkonna haiguste teket , suhkrutõbe, liigeseprobleeme jm. 3.Pikaajaline nälgimine põhjustab noortel kasvu pidurdumist ning mõned organid võivad pöördumatult kahjustuda. 5. Seedeelundkonna osad, neis toimuvad pro...
Rahvusvaheline CIDESCO-kool45-e grupp 2. DIABEEDI SÜMPTOMID JA DIAGNOOS Enam kui pooled 1.tüüpi diabeeti haigestunud lastest tuuakse esimeses staadiumis arsti vastuvõtule kurguvalu, hingamisteede haiguste, oksendamise, kõhuvalu või öise voodi märgamisega. Tavaliselt esinevad ka juba varem nimetatud haigustunnused: janu, rohke urineerimine ja väsimus. Väsimusnähud arenevad mõne päeva jooksul, võib esineda kiiret kõhnumist. Vere glükoosisisaldus on tõusnud insuliinipuuduse tõttu. Uriini eritub palju ning selle tagajärjel organism kuivab. Rasvkoest vabaneb rasvhappeid, mis muudetakse keto- aineteks. Ained kogunevad verre ja erituvad uriini. Samuti valkained lagunevad. Haige hingamine võib muutuda raskeks, sügavaks ning teadvushägestub. Üheks diabeediga kaasnevaks kriisiseisundiks on hüpoglükeemia. See tähendab, et vere glükoosisisaldus on väike. Seisund põhjustab südame pekslemist, higistamist, näljatunnet ja värinaid
Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on põhjust kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega. Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse laialdaselt kaudseid meetodeid, milleks söödetakse patsiendile 50 g laktoosi (vastab umbes liitris piimas olevale laktoosikogusele) ja määratakse 1015 minuti möödudes vere glükoosisisaldus. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse, on tegemist laktoositalumatusega. Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see asjaolule, et laktoos kääritakse jämesoole mikrofloora poolt ja tegemist on laktoositalumatusega. Olenevalt haiguse raskusastmest peab suuremal või vähemal määral vähendama laktoosi sisaldust toidusedelis. Tavaliselt talub hüpolaktaasia all kannatav inimene 23 g laktoosi päevas
Religioossed paljud idamaade usundid (metaan jne) soovitavad taimset dieeti, kuid ei karista liha söömise pärast. Veganluse eelised Madal energiasisaldus (oluline ülekaalus olevate inimeste puhul). Taimset päritolu toidus on palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Toit sisaldab C-vitamiini ja B-rühma vitamiine ning antioksüdante. Taimset päritolu toidu söömisel ei tõuse vere glükoosisisaldus kõrgele (seepärast sobib suhkrutõve korral). Hoolika valiku korral on taimetoidust võimalik omastada kõik kehale vajalik. Veganluse puudused Väike toiduenergia - vajaliku energiahulga kättesaamiseks peab sööma väga suure koguse toitu, mis omakorda koormab seedekulglat. Raskused asendamatute aminohapete kättesaamisel. Võib tekkida mõningate vitamiinide puudujääke (D-, B12-, B2-B6). Probleemid mineraalainete kättesaamisel (kaltsium, raud, jood, seleen, tsink).
on kontrollitav ◦ ta on "põhikütus" enamike organismide ja organite jaoks ◦ glükoos läbib piisava kiirusega hematoentsefaalset barjääri tagamaks ajukoe energiavajaduse ◦ ta on praktiliselt ainus arvestatav "kütus" ajukoe (aju kasutab ööpäevas 110-130 g glükoosi), erütrotsüütide, neerupealiste, silma võrkkesta (retina), spermatosoidide jaoks. Glükoosi metabolismi põhirajad ja vere glükoosisisaldus (nn veresuhkur) Glükoosi vajaliku taseme hoidmiseks veres ja rakkudes funktsioneerivad organismis glükoosi metabolismi rajad: ◦ glükolüüs – glükoosi osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine 1. anaeroobne ehk osaline (hapnikuta); 2. aeroobne ehk lõplik (hapnikuga) ◦ glükoneogenees – glükoosi uuesti süntees piimhappest, glütseroolist, aminohapetest ◦ glükogenees – glükogeeni süntees glükoosist (nt. kui on hüperglükeemia, aitab INSULIN)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
