TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb
ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained Valgud Vitamiinid Lipiidid Mineraalained Süsivesikud Vesi Seedekulg · Seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: Ø Suu Ø Neel Ø Söögitoru Ø Magu Ø Kaksteistsõrmiksool Ø Peensool Ø Jämesool Ø Pärasool Ø Pärak Seedenäärmed · Seedimisest võtavad osa seedenäärmed: Ø Süljenäärmed Ø Maks Ø Kõhunääre · Mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi. Suu · Seedimine algab suus. · Toit peenestatakse hammastega · ja segatakse süljega, mida toodavad süljenäärmed 0,8 - 1,5 liitrit ööpäevas ·
Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamisteede haigused: nohu, sinusiit (antibiootikumid), bronhiit (sineplaastrid, mädase röga
monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine - toidukördi edasilükkamine (toimetamine) Pärasool (12-17cm) toitainete imendumist ei toimu! Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine. - vee ja soolade tagasi imendumine. 1/3 väljaheite massist on baktereid- jämesool eritab ka lima. Pärasool on seedetrakti lõpp osa mille välimine sulgurlihas on vöötlihas ehk tahtelealluv. Sisemine sulgurlihas on silelihas
Peensool Magu Väliskõrv Näärmed Seedeelundid Aitab silma IMETAJAD Karv pinda niiskena hoida Jämesool Pärasool Umbsool Varbad Küüned, küünised, sõrad, kabjad Närvisüsteem Seljaaju Peaaju Kaitsevad varbaid Väikeaju Ajukäärud
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS · Toit peenestatakse hamm...
KURK KOPSU- TORUD NINAAVA KÕRI SÜDA VERESOONED KOPSUD HINGETORU KÕÕLUSED HINGAMIS- RINGE- ELUNDKOND ELUNDKOND JUUKSED LIHASED NAHK TUGI- LUUD ELUNDKOND INIMENE KATTE- ELUNDKOND LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRV...
liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning
skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, kus toitained imenduvad verre,pärasool,pärak Hingamiselundkond Ninaava,neel ja kõri Tagab gaasivahetuse Ringeelundkond Süda,veresooned,veri Ainete transpor:*hingamisgaasid*toitai ned*jääkained*hormoonid osaleb dermoregulatsioonis,osaleb
Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid organismis. Seede-ensüümid satuvad kesksoolde, kus
Emaka seina kestad ● Sisemine- limaskest ehk endometrium ● Keskmine ehk myometrium ● Välimine - serooskest ehk perimetrium Mis on emaka funktsioon? Looteareng Mis asetsevad tupe ees? Kusepõis ja kusiti? Mis asetseb tupe taga? Pärasool Mis on tupe funktsioon? Sünnitee, reproduktsioon Rinnanääre (lad. k) mamma Kuna saavutab rinnanäärmed suurimad Raseduse lõpul ja imetamise perioodil. mõõdud? Mitmest sagarast koosneb rinnanääre? 15-20 sagarast Lahkliha (lad. k) perineum Kus on lahkliha? Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal.
elutähtsaid organeid. Seedeelundkond Seedekulgla-suuõõs(keel), Toidulagundamine, süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis,
· Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre · peensool · jämesool · pärasool Meeleelundid · Meeleelundid võtavad vastu teateid ümbruse kohta · Silmad- nägemiselund · Kõrvad- kuulmis- ja tasakaaluelund · Nina- haistmiselund · Nahk- kompimiselund · Keel- maitsmiselund Närvielundkond · Närvisüsteem korraldab keha eri osade koostööd · Närvisüsteemi moodustavad: peaaju, seljaaju ja närvid · Nimeta mõned elundid · Mis on luude ülesanded? · Millest koosneb süda? · Nimeta mõni seedeelund · Mis moodustavad närvisüsteemi
Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit.
(piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak . amülaas- süljenäärmes, aluseline kk, niiske suus, kui suhu satub toit või vedelik hakkab rohkelt sülge eritana, hävitab suus leiduvad bakterid, süsivesikud , tärklist . pepsiin- maoseinte limaskesta näärmed, maos, eritingimustel, mao temp 37 C, happeline kk , lagundab valke, aminaalhape. Lipaas- kõhunääre, kõhunäärmes, kaksteistsõrmiksool, soe, aluseline kk, lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Sapp- maksas, koguneb
seedimine. peensool seeditakse toit lõplikult, pind hatuline, kurviline, et pindala oleks suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine
Seedimine Seedimine on toidu lõhustumisprotsess. Toit koosneb toitainetest, mis saab jagada kahte rühma: makrotoitained ja mikrotoitained. Makrotoitainete hulka kuuluvad: valgud, lipiidid, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Toidu seedimine toimub seedekulglas, mille osadeks on: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool ja pärak. Minu söögiks on teraleib vorsti ja kurgiga. Toidu peenestamine ja seedimine algavad suuõõnes, kus toit tükeldatakse hammastega, niisutatakse süljega ja segatakse keelega. Sülg sisaldab lisaks limale ensüümi amülaas, mis lõhustab süsivesikuid. Peale selle on sülg leeliselise reaktsiooniga ja liikudes koos toiduga makku, aitab seal vältida mao ülihappesuse teket. Peenestatud toiduained liiguvad neelu kaudu söögitorusse. Neelamise ajal
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga
Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere
Süda – vasak peopesa veresoon kehaosa Aort (ülenev osa) Süda Aordikaar (vasak Süda, rangluu, rangluualune arter) rindkere a.axillaris / kaenlaarter kaenlaauk, rangluu, rindkere Õlavarrearter (jaguneb õlavars 2ks) Vasak küünarluu arter küünarvars (mediaalsel) Kodarluu arter küünarvars Pindmine pihukaar labakäsi Pärasool – süda veresoon kehaosa v. rectais superior pärasool alumise pärasoole pärasool veenid sisemine niudeveen väikevaagen (interna) ühisniudeveen vaagen, kube alumine õõnesveen süda Süda – tühisool veresoon kehaosa aort süda aordikaar süda aordi rinnaosa rindkere
Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga (nina, ninaneel, hingetoru, kopsud, kopsutoru e. bronh, kopsutoruharud e. bronhioolid) Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda, veresooned, lümfisooned) Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neerud, kusepõis, kusejuha Närvisüsteem koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni (peaaju, seljaaju)
Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne Jämesoole 3 ülesannet organismis: Organismile vajaliku vee tagasiimendumine veresoontesse; Jääkide ladustuskoht , toimub ka käärimine ja roiskumine bakterite abil ning väljaheite moodustamine; Teatud bakteriliikide abil K- vitamiini valmistamine GLÜKOOS - põhiline energiaaallikas
lümfikapillaaridesse. Jaguneb difusiooniks ja aktiivtranspordiks. Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni.
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4
valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2. glükogeeni kui loomse varusahhariidi lagundamisel maksast või lihastest 3. keha rasvavarude lagundamisel( näiteks nahaalusest rasvkoest või kollases luuüdis olevast rasvkoest) 4. kehavalkude lagundamisel( see on viimases järjekorras keha pikaaegsel nälgimisel) 15.Milliste elundite kaudu väljutatakse Sinu kehast jääkaineid? Kopsud, nahk, pärasool ja neerud. 16.Otsusta, kas väide on õige või väär.Väära väite puhul esita lause õigel kujul eitust kasutamata 16.1. Südames on omavahel ühendatud vasak ja parem koda Õige 16.2. Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse rasvu Vale; Maos hävitatakse mikroobe, soojendatakse toitu ja lõhustatakse valke. 16.3. Ajuripats on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres Vale; Insuliin on sisenõrenääre, mis reguleerib suhkru sisaldust veres. 16.4
Toimuvad menstruaaltsükkel ja ovulatsioon. Üle 4550 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus algul muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära menstruatsioon ja järglaste saamise võimalus. Naise seemnerakud on liikumisvõimetud ja nende eluiga on umbes 3236 tundi. 0 Mehe naise suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel
7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11.Erituselundkonnad ja nende eritised(5) Soolestik-tahked ained Kopsud, co2, o2 Neerud-kusiaine, soolad,vesi Põis- uriin
glükoosi hulk veres langeb *toodetakse glükoosi *lagundatakse glükogeen *glükoos verre glükoosi hulk veres tõuseb(pärast söömist) *toodetakse insuliini *glükoos siseneb rakkudesse *sünteesitakse glükogeeni *glükoosi sisaldus veres langeb HUMOERAALNE REGULATSIOON on elundkondade talitlust reguleeritakse hormoonide abil · Seedeelundkond Joonis ülevalt alla: suuava, kõri, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak, maks, kõhunääre MAKS: *toodab sappi *kahjulike ainete lagundamine *toodab verevalke *talletab varuaineid · Hingamiselundkond Reguleerib piklikaju hingamiskeskus sisaldus tõuseb Vere CO2 , pH Hingamisekuse kemoretseptorid hingamissagedus tõuseb Joonis: nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutoru, kops ÜLESANNE: varustab organismi hapnikuga · Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon
2)Kude-uurib hüstoloogia 4 põhikudet: *katte- ehk epiteelkude *lihaskude (vööt-, südame-, silelihaskude) *närvikude *sidekude- 'seob organismi tervikuks, 'ühendab elundeid, 'jaguneb tahkeks(luud) ja vedelaks(veri,sülg) 3)Elund ehk organ-uurib anatoomia ja nende tegevust füsioloogia. 4)Elundkond-selle moodustavad sarnase ülesandega elundid(seedeelundkond) Seedeelundkonna kulg: 1)suu 2)neel 3)söögitoru 4)magu 5)12-sõrmiksool 6)peensool 7)pimesool 8)jämesool 9)pärasool 5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer) 6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid. Elab üks inimliik Homo sapiens. 7)Populatsioon- on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär) (nt.Hiiumaa pruunkaru) 8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond. (nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid)
antakse. 5. Elundkondade talitlus ja regulatsioon Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimesel on 9 elundkonda: 1) KATTEELUNDKOND (juuksed, nahk, küüned) kaitseb keskkonnamõjude eest. 2) TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed, luud, lihased) võimaldab liikuda. 3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu. 4) HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni.
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 4
kõrge tihedusega lipoproteiin) "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, madala tihedusega lipoproteiin). 10. Vitamiinide tähtsus. Vitamiinid tagavad ainevahetuse õige kulgemise, kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest, reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd 11. Seedimine, protsess. Seedekulgla suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, pärasool, pärak Soolenõrede toimel lõpeb valkude, süsivesikute ja lipiidide lõhustumine. Toimub toitainete imendumine verre ja lümfi 12. Eritoitumine. On toitlustamisviis, mille eesmärgiks on tagada tervisehäiretega inimeseparanemine või normaalne elu. 13. Valkude, rasvade, süsivesikute lõhustumine. valkude lõhustumine aminohappeiks ja polüsahhariidide (nt tselluloosi ja tärklise) lõhustumine lihtsuhkruiks 14. Diabet, insuliin, laktoos, laktaas, laktoositalumatus.
iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha, seemnepõieke, emakas) Sisenõrenäärmed (kilpnääre, käbikeha, ajuripats, kõrvalkilpnääre,
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
- maht u 0.5l (0.3-1l) diaphragma urogenitale’s Süntoopia Tunica serosa - eespool – sümfüüs - katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt - tagapool – meestel pärasool ja naistel emakakael koos tupe ülaosaga - mesoperitoneaalselt - alumine pind – meestel liitunud eesnäärmega ja naistel paikneb - tagapool läheb kõhukelme mehel põielt pärasoolele ja naisel emakale diaphragma urogenitale’l
Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid Seedeelundkond suuava,söögitoru, magu, maks,kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak - tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise Hingamiselundkond suu/nina, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud, kopsutorukesed, kopsud, alveoolid(toimub gaasivahetus verega); hingamislihased: vahelihased, roietevahelised lihased -Tagab gaasivahetuse, rakuhingamine- energia saadakse oraaniliste ainete lagundamisel, (glükoosi oksüdeerimisel). Hingamiskeskus asub piklikajus. Hingamiskeskue ärritust põhjustab:
2013 5 a. Tüdruk veriistega, koloskoopia 17.09. DR. MARI-LIIS KUMM Seedeelundkonna ehitus Seedeelundkond Ehitus: • Suuõõs (keel, kõrvasüljenääre-glandula parotis, submandibulaarne ja sublinguaalne süljenäärme ) • Neel • Söögitoru • Magu • 12- sõrmiksool (maks ja sapiteed/-põis, kõhunääre e. pankreas ) • Peensool e. iileum • Jämesool e. kolon (pimesool (apendiks), astsendeeruv, transversne, destsendeeruv), sigmasool, pärasool Funktsionaalne kõhuvalu • Kõhuvalu on sagedaseim seedetrakti poolne kaebus • 90% laste kõhuvaludest on nn. funktsionaalsed • Funktsionaalse kõhuvalu puhul ei leita seedetrakti põletikku ega muud taolist probleemi • Kõhuvalu on naba ümbruses, päevasel ajal, ei kaasne palavikku ega oksendamist ja kõhulahtisust, kaalulangust • Võib olla seotud psühhoemotsionaalse stressiga (vt. ka somatoformsed häired) • Võib olla korduv (10-15%-l), nn
sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku mõõtmine toimub, peab nahk olema terve ja puhas. Kui mõõdetavas piirkonnas esineb turset ja nahk on punane, võib seal olla põletik ning see tõstab paikset temperatuuri. (Loogna jt 1998: 24). Kaenlaalune, rektaalne, oraalne ning kõrva trummikile piirkonnad on enamkasutatavad kehatemperatuuri mõõtmiseks. (El-Radhi 2014: 91). Imikutel on sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde (Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii on termomeeter paigal ja ei saa nihkuda (Loogna jt 1998: 25). Temperatuuri mõõtmiseks erinevatest keha piirkondadest kulub aega erinevalt:
Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
ärritab vastsündinu hingamiskeskust. Sellest üha suurenemast hingamiskeskuse erutusest tekib esimene sissehingamine. Stimuleerimiseks pritsida pisut vett kehale või anda kerge laks vastu tuharat. Kui see aita, siis tehakse süstid – süstitakse veeni stimuleerivaid lahuseid (nabaveeni). ------------------------------------------------------------- ---------------- Jämesoole osad on järgmised: 1. ülenev osa 2. Risti osa 3. Alanev osa 4. Sigmasool 5. Pärasool (colon = koolon) Küümus jõuab jämesoolde peensoolest ileotsökaalsulguri kaudu (sulgurlihase kaudu). Selgur on põhiliselt kinni ja avaneb siis, kui peensoole peristaltika intensiivistub ja lükkab .... lõppossa. Jämesoole sisaldis ei lähe, sest kui rõhk jämesoole sulgurlihase juures tõuseb, läheb see veel rohkem kinni. (mida vittu) Jämesoole mikrofloora on kahesugune: seal olemas roisubakterid ja käärimist põhjustavad bakterid – normaalselt on nad tasakaalus.
Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru Allpool: magu, peensool (12sõrmiksool, tühisool, niudesool), jämesool (umbsool, käärsool, pärasool) 50) Millises seedetrakti osas algab süsivesikute ja missugustes valkude seedimine? Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded.
lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid -> motoneuronid seljaajus -> hingamislihased aktiivs.: piklikaju, ajusild, suurajukoor, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 8. Seedeelundkond koosn.: suuõõs -- keel, hambad; süljenäärmed; neel; söögitoru; magu; peensool -- kaksteistsõrmik, tühi-, niudesool; jämesool -- umb-, käär- (ülenev, risti-, alanev-, sigmakäärsool), pärasool; maks; sapipõis; kõhunääre tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust. -> tühi- ja niudesool -- soolenõre - dishhariidide lõhust. => toitainete imend
choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha. Lihaskest tekitab poolkuukurrud (plicae semilunares) –
Võivad esineda verine voolus või vererohkem menstruatsioon, aga ka iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja palavik. Protsess võib levida lisaks kõhuõõnes, tekitades maksa ümber mädakoldeid. Kergemad, kroonilisemad juhud võivad põhjustada ainult kõhukaebusi ja düspareuuniat (valulik suguühe). Üleneva gonorröa hilised tagajärjed on viljatus, emakaväline rasedus ja krooniline kõhuvalu peamiselt liidetest. Anaalseksi harrastavatel naistel ja homoseksuaalidel võib infitseeruda ka pärasool. Võib esineda valu ja eritis pärasoolest, päraku ümbruse nahk on ärritatud ja punetav. Umbes 25% naistel (rasedatel isegi sagedamini) ja homoseksuaalsetel meestel ning 5%-l heteroseksuaalsetel meestel on infitseerunud kurk. Sümptomid tavaliselt puuduvad. See on orofarüngeaalne gonorröa, mis on orogenitaalse seksi, mitte suudlemise tulemus. Kui gonorröa tekib raseduse ajal, kujutab see mitmeid ohte vastsündinule lootekestade
Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid Sisenõresüsteem Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari, munandid Sigimiselundkond eesnääre, seemnesari, peenis; rinnanääre, munasari, emakas, tupp 7
annaabi.ee 
