Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Teadlased ja leiutajad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud:

  • Alexander Graham Bell - oli šoti päritolu ameerika teadlane . Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal.
  • Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik . Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv.
  • André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik . Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper .
  • Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse , selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell .
  • Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859 . aastal raamatus "The Origin of Species ".
  • Dmitri Mendelejev - oli vene keemik, lõi keemiliste elementide perioodilisussüsteemi, mille põhjal õnnestus tal ette arvata avastamata elementide omadusi. 1869. aastal esitles uut keemiliste elementide süstematiseerimist.
  • Edward Jenner - oli inglise arst, kes võttis kasutusele rõugetevastase vaktsiini. Jenner avaldas oma katsetuste tulemused esmakordselt 1798.a.
  • Guglielmo Marconi - oli itaalia insener, keda peetakse raadio leiutajaks.
  • Heinrich Rudolf Hertz - oli saksa füüsik. Võttis vastu ja edastas esimesena raadiolaineid Tema järgi sai nime sagedusühik herts .
  • Hiram Stevens Maxim – oli ameerika leidur, kes leiutas 1884 .a. esimese tänapäevase kuulipilduja . Tema järgi sai nimetuse Raskekuulipilduja Maxim.
  • Isaac Singer – oli ameerika leiutaja, kes leiutas õmblusmasina. Isaac Singer sai 1851 .a. õmblusmasina patendi .
  • James Clerk Maxwell - oli šoti füüsik ja matemaatik ning elektromagnetilise väljateooria rajaja. Maxwell'i järgi on nimetuse saanud Maxwelli võrrandid ning Maxwelli jaotus. Ta on tuntud ka esimese värvifoto tegijana 1861 .a.
  • James Joule - oli inglise füüsik, kes avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. James Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik džaul.
  • Jean-Joseph Lenoir e. Étienne Lenoir – oli belgia leiutaja. Teda loetakse süüteküünla leiutajaks. Konstrueeris oma esimese sisepõlemismootori 1860 .a.
  • Johann Gregor Mendel – oli saksa päritolu tšehhi vaimulik ja leiutaja. Pani aluse geneetikale ja avastas pärandumisseadused. Teadusliku geneetika rajaja. Teda peetakse “geneetika isaks”.
  • John Dalton - oli inglise keemik ja füüsik. On üks nüüdisaegse molekulaar- atomistliku õpetuse rajajaid . Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. Tema järgi on nimetatud daltonism ehk värvipimedus ja Daltoni mudel.
  • John Joseph Thomson - oli inglise füüsik. Katsetega jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Avastas 1897. aastal katoodkiiri uurides elektroni. Töötas välja Thomsoni aatomimudeli.
  • Karl Benz - oli saksa leiutaja. Lõi esimese bensiinimootoriga auto. Automark Mercedes -Benz looja. Kahetaktiline sisepõlemismootor loodi Karl Benzi poolt aastal 1879 .a.
  • Lord Kelvin e. William Thomson - oli iiri-šoti füüsik, matemaatik ja insener. Võttis 1851. aastal kasutusele absoluutse temperatuuriskaalaga ehk Kelvini skaalaga termomeetri. Tema järgi on oma nime saanud temperatuuri mõõtühik kelvin.
  • Louis Pasteur - oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist. Avastas Siberi katku vaktsiini ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu.
  • Marie Curie – oli poola päritoli prantsuse füüsik ja keemik. Koos abikaasa Pierre Curie'ga avastas ta 1898 .a. radioaktiivsed elemendid polooniumi ja raadiumi. Esimene naine, kes sai Nobeli preemia.
  • Michael Faraday - oli inglise füüsik ja keemik, kes rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse. Leiutas voltmeetri, elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad .
  • Paul Ehrlich – oli saksa füüsik, teadlane ja immunoloog, kes katsetas esimest korda keemiaravi. Pani aluse kemoteraapiale. Avastas ravimi Salvarsani (arsphenamine), mida kasutati laialdaselt süüfilise raviks.
  • Richard Jordan Gatling – oli ameerika leiutaja, kes konstrueeris maailma esimese eduka kuulipilduja „Gatling gun’i“ 1861 .a.
  • Samuel Morse – oli ameerika leiutaja ja maalikunstnik . Tema tuntuimad leiutised on juhtmeta elektromagnetiline telegraaf (1836) ja morsetähestik (1838).
  • Sigmund Freud - oli Austria psühhiaater, arst ja neuroloog. Freud rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi ning psühholoogiateooria.
  • Thomas Alva Edison - oli ameerika leidur. Edisoni tähtsamad leiutised on fonograaf, elektrihõõglamp, süsimikrofoni ja raudnikkelakumulaatori. Tema nimel on ligi 1100 patenti.
  • Thomas Crapper – oli inglise torumees ja leiutaja, kes leiutas veekloseti.
  • Alfred Nobel - oli rootsi keemik ja tööstur. Dünamiidi leiutaja. Tema järgi on nimetatud Nobeli preemia.
  • Wilhelm Conrad Röntgen - oli saksa füüsik. Tema kõige olulisem avastus oli 1895 . aastal avastatud röntgenikiirgus. 1901. aastal pälvis ta esimese Nobeli füüsikaauhinna. Tema järgi on nimetatud keemiline element röntgeenium ja mõõtühik röntgen.
  • Wilhelm Gottlieb Daimler- oli saksa insener ja leiutaja. Konstrueeris esimese neljarattalise sisepõlemismootoriga auto. Ta töötas koos Wilhelm Maybachiga välja esimese hõõgsüütega kiirekäigulise bensiinimootori
Teadlased ja leiutajad #1 Teadlased ja leiutajad #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Wingardium Leviosa Õppematerjali autor
Suuremad teadlased ja leiutajad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Newtoni eelne füüsika areng

Newtoni eelne füüsika areng Descartes 31. märts 1596 ­ 11. veebruar 1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Võttis kasutusele tähtsümbolid.Tundmatud muutujad xyz. Töötas välja analüüsi meetodid. 1631-32: Lahendades Pappuse probleemi, leiutab Descartes algebralise geomeetria. Formuleeris inertsiseaduse. Avastas, et atmosfääri rõhk kahaneb kõrguse kasvades. Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag ­ 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas

Füüsika
thumbnail
15
ppt

Klassikaline füüsika ja lähismaailm

Klassikaline füüsika ja lähimaailm Isaac Newton (1643 ­ 1727) · Inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. · Ta õppis 1661­1665 Cambridge'i ülikoolis ja oli 1669­1701 selle ülikooli professoriks. · Londoni Kuningliku Seltsi liige, hiljem pikka aega ka selle president. · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse gravitatsiooniseaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal- ja integraalarvutusele. · Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). · Oli suur autoriteet tolleaegses teadlaste hulgas · Teenete eest lõi Inglise kuninganna ta rüütliks. Loe lisa Lord Kelvin (

Füüsika
thumbnail
2
doc

Tähtsamad nimed veterinaarmeditsiini ajaloos

Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika. On üks võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Eristas omavahel luid, kõhri, kõõluseid ja närve. Võttis kasutusele mõiste aort, kuid ei eristanud veene ja artereid. Asklepios (antiikaeg, Vana-Kreeka) Apollo poeg, Cheironi õpilane. Arstiteaduse jumal. Asklepiose templites õpeta

Ajalugu
thumbnail
11
doc

Leiutiste referaat

Võrumaa Kutseharidusekeskus Turismikorralduse õppetool T-08 LEIUTISED,MIS MUUTSID MAAILMA Referaat Väimela 2008 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 Paber........................................................................................................................4 Aurumootor, aurumasin.......................................................................................5-6 Seep.........................................................................................................................6 Telefon.....................................................................................................................7 Auto, antibiootikumid...........................................................................................8-9 Arvuti.....................................

teaduslikku uurimistöö alused
thumbnail
13
doc

Valgustusajastu

Kuna kaitsepookimine tuli kasutusele lehmade kaudu, hakati seda nimetama vaktsineerimiseks. 18. sajandi üks suurimaid leiutisi oli elekter, mille kasutuselevõtt uue jõuallikana muutis maailma majanduselu kui ka inimeste teadvust. Esimese elektripatarei ehitas 1782. aastal itaallane Alessandro Volta. See koosnes kahest metallplaadist, mille vahel oli väävelhappega immutatud vildikiht. Järgnevalt ehitasid ka mitmed teised teadlased elektripatareisid ehk generaatoreid, mis muutsid keemilise energia elektriliseks. Katsetele tuginedes ehitas Faraday elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka ameeriklase Joseph Henry konstrueeritud elektrimootorile. Sotimaal Aberdeeni ülikoolis töötanud professor James Clerk Maxwell esitas 1863. aastal avaldatud töös väite, et elekter ja magnetism levivad lainetena samamoodi nagu vesi ja sinna sisse visatud kivi. Elekter ja magnetism mitte ainult ei põhjusta teineteist, vaid on ka

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 ­ 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele.

Füüsika
thumbnail
12
doc

Keemia ajalugu kordamine

KEEMIA AJALUGU (LOKT.01.001) Valik keemia ajalooga seotud küsimusi (kordamiseks) 1. Millisteks põhilisteks perioodideks jagatakse keemia ajalugu? Milliste ajavahemikega (ligikaudselt) neid perioode seostatakse? Keemia ajalugu jagatakse põhiliselt alkeemia-eelne periood: umbes 6000- 300 eKr alkeemia periood: umbes 300 eKr kuni 16. saj (vahepeal iatrokeemia) keemia kujunemisperiood 16 saj lõpp kuni 18 saj kesk murrang keemia ajaloos 18 saj lõpp Tänapäevase keemia kujunemine: 19 saj keskelt umbes 20 saj alguseni 2. Millistele eeldustele ja/või tingimustele nende perioodide kujunemine tugines? Millised on iga perioodi iseloomulikud jooned ja tähtsus keemiateaduse kujunemises ja edasises arengus? Keda võib esile tuua iga perioodi väljapaistvama(te) esindaja(te)na? Alkeemia-eelne periood: Antiik-Kreekas linnriikides, kus valitses demokraatia ja Linnakodanik tundis end alluvat polises (linnriigis) valitsevale

Keemia
thumbnail
13
doc

Elektri avastamise ajalugu

kehasid. Gilbert pidas kehade hõõrumisel tekkinud tõmbejõudu eriliseks loodusjõuks, millele andis nimeks elektrijõud. Keha mis mõjutab teisi kehi elektrijõuga, hakkas ta nimetama elektriseeritud kehaks. Sõna elekter tuleneb sõnast electron ­ merevaik, sest oli ju merevaigust keha esimene, mille juures pandi tähele elektrinähtusi. Gilberti katsetest sai alguse elektrinähtuste teaduslik uurimine. Kuigi elektrinähtusi hakkasid uurima paljud teadlased , möödus veel kaks sajandit kui avastati elektriliselt laetud kehade vastastikumõju seadus. Seda seadust kasutades saab arvutada ühe elektriseeritud keha poolt teisele elektriseeritud kehale mõjuva elektrijõu suuruse. Veel ei osatud aga vastata küsimusele, kuidas üks elektriseeritud keha mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, 4

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun