naaber. · Kaugus: 2,53 miljonit valgusaastat. · Visuaalne heledus: 3,4 tähesuurust. · Mass: 100 miljardit Päikese massi. · Kaks lähikaaslast: elliptilised kääbusgalaktikad M32 ja M110. Andromeeda Linnutee · Linnutee on tavaline spiraalgalaktika, õhuke, umbes 1 kpc paksune tähtedest ja gaasist- tolmust ketas, mida ümbritseb peaaegu kerakujuline vanadest tähtedest ja täheparvedest koosnev, äärte suunas hõrenev pilv - halo. · Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike · Kõige tolmusemad kohad Linnutees on tumedad udud (e. udukogud) ja peegeldusudud. Linnutee Udukogud · Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. · Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi · Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Udukogud Mädamuna udukogu
Pandi alus aastal 1545 Mikolaj Koperniku poolt. Mudeli esmaseks väljatöötajaks peetakse Mikolaj Kopernikut, hiljem täiustas seda Galileo Galilei ja lõplikult tõestas selle Johannes Kepler. Loomisaasta 1545 maailma vanim siiani samas kohas asuv botaanikaaed. Asub Itaalias Kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Leiutaja Galileo Galilei Leiutati aastal 1608 Tema teleskoop võimaldas näha kraatreid Kuul, tähti Linnutees ja uurida nelja Jupiteri kuud. http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://meiekirjandus.pbworks.com/tr%C3%BCkipress http://et.wikipedia.org/wiki/Tr %C3%BCkimasin#Gutenbergi_panus http://et.wikipedia.org/wiki/Miko%C5%82aj_Kopernik http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/heliotsentriline_m aailmassteem.html http://et.wikipedia.org/wiki/Padova_botaanikaaed http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/teleskoobid_ev elin.htm
Koostis ja struktuur Lati-kujuline tuuma piirkond, mida ümbritseb gaasist, tolmust ja tähtedest koosnev ketas Üldiselt arvatakse Linnutee massiks olevat 6x1011 kuni 1x1012 (päikese massi) Enamuse massist moodustab tume aine ClickClick icon icon to to picture add add picture Meie Linnutees Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Ajaloost Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et Linnutee võib koosneda kaugetest tähtedest Astronoom Alhazen (9651037 pKr) leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei
väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju. Pildid galaktikast:
Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop. Taevas On Ka Teisi Gammakiirguse Allikaid Gammakiirguse allikateks on näiteks ka a´ktiivsed galaktikate tuumad ja kvasarid. Gammakiirguse allikas on ka näiteks ka galaktika NGC253 ehk Hõbedollari galaktika, mille avastajaks oli Caroline Herschel 1783. aastal Oli näha gaasi ja tolmu joad, mis purskavad galaktika tasandist. Lähedasi gammasähvatusi Linnutees peetakse ohtlikuks maisele elule. Aravatakse, et katastroofid Universumis on kajastunud ka Maal, mil peaaegu kogu elusloodus hävis gammakiirguse mõjul Kasutatud kirjandus Ajakiri Horisont
Viimsi 2008 Sisukord 1. Tähesüsteem..........................................................lk 2 2. Suur ketas....................................................lk 5 3. Spiraalne galaktika........................................lk 5 4. Kord või korralagedus..........................................lk 6 5. Ketas, halo ja teised.......................................lk 8 6. Tähtkujud................................................................lk 11 7. Must auk Linnutees........................................lk 12 8. Teised galaktikad...........................................lk 13 1. Tähesüsteem Nagu ikka, jäid esimesed pakutud mudelid vaid oletuste tasemele. Nii arvas inglise antikvaar William Stukeley 18. sajandi algul, et meie tähesüsteem sarnaneb Saturnile - keskel on suur heledate tähtede parv, millesse kuulub ka Päike, seda parve ümbritseb aga mõningasel kaugusel nõrkade tähtede lame rõngas. Keerulisema mudeli pakkus 1734
Sellesse auku hakkab kukkuma üha uusi tähti. See massiivne must auk on võimas kiirgusallikas, kuid ainult niikaua, kuni tema ümbruses jätkub kütust tähti. Auku langev täht kiirgab seda heledamalt, mida suurem on musta augu mass. Kui mass läheb ülisuureks, siis auk plahvatab, aine paisatakse laiali ja kõik algab otsast peale. Selliseid supermassiivseid musti auke arvatakse olevate iga galaktika keskel, kaasa arvatud meie Linnutees. Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul pole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised vastastikmõjud ning keha tõmbub lõpmatult kokku
sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest kuni Päikese puhul vaadeldut ületavateni. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
sisaldus varieerub suurtes piirides - küllaltki väikesest kuni Päikese puhul vaadeldut ületavateni. Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
Linnutee koosneb paljudest tähtedest ja suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Galaktika võib olla pöörlev keha paljudest tähtedest, mida hoiab koos gravitatsioon. Linnutee on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on seotud jäljed müütidest. Suurem osa tema tähtedest, tolmainest ja gaasist. Linnutee galaktika põrkub kokku väiksema galaktikaga. Me elame Linnutees hiiglaslikus tähesüsteemis. Linnutee ümber tiirlevad kääbusgalaktikad. Linnutee koosneb loenadmatust hulgast tähtedest, mis on ühte kokku koondunud. Galaktikate põrkumine Galaktikate möödumine üksteisest põhjustab galaktikate moondumist . Kokkupõrkumine toimub kui kaks galaktikat lähevad täpselt läbi üksteise. Gaas ja tolm aga põrkuvad. See võib kaasa tuua uute tähtede sünni. Ühinemisel võib galaktikate kuju muutuda märgatavalt. Selline sündmus ei toimu
- neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. Meile nähtav Universum võib üleni asuda musta augu sisemuses, mida ümbritseb meile tundmatu universumiosa. Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk
tähed, koosneb Päike Nagu teisedki peajada tähed, koosneb Päike enamasti vesinikust ja heeliumist. Päikese keskosas toimuvad termotuuma reaktsioonid, mille tulemusena vesinik muundub heeliumiks. Selles protsessis eraldatav energia ongi Päikese energiaallikaks. Spektraalklassi järgi kuulub Päike kollaste kääbuste hulka. Vaatamata sellele, võrreldes enamiku tähtedega Päike ei ole väike. Ta on massiivsem, kui 85 % Linnutees olevaid tähti; 50 lähimate tähtede hulgas on Päike oma heleduse poolest 4. kohal. Päike sündis ca 4,6 mlrd aastat tagasi tähtedevahelisest molekulaarpilvest, mis hakkas kollapseeruma iseenda gravitatsiooni mõjul. Kuna selle pilve aine koosnes kaugminevikus supernoovadena plahvatanud tähtede ainest, oli pilv rikastatud raskemate elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Jaak Janniste, Füüsika 1999 2. PÄIKE
väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju. Eristamine teistest udukogudest William Parsoni visand veekeerise galaktikast (1845) Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al-Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat, kirjeldades seda kui väikest pilve. Al-Suf tuvastas samuti ka Suur Magalhãesi Pilve, mis oli nähtav Jeemenis, aga mitte Isfahanis. Need olid kaks esimest galaktikat, peale Linnuteed, mida uuriti Maal. Thomas Wright spekuleeris (õigesti) 1750
väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist. Linnutee tähesüsteemis on vesinikki toheduseks keskmiselt üks aatom suhkrutükisuuruse ruumiosa kohta. Maa-suurusesse kerasse mahuks vesinikku paar kilo. Peale vesiniku leidub maailmaruumis raskemaid aatomeid ja mitmesuguseid molekule. Linnutees leiduv tolm on erakordselt peenike. Tolmuosakeste suurus on umbes sama mis tubakasuitsus. Tolmu keskmiseks tiheduseks on üks osake mitmekorruselise maja ruumala kohta. Ka massi poolest on tolmu palju vähem kui gaasi üks gramm tolmu saja grammi gaasi kohta. Tolm ja gaas esinevad alati koos. Kus on palju gaasi, seal on ka palju tolmu. Tähtedevaheline gaas ja tolm ei jaotu galaktikas ühtlaselt. Hajusaine on koondunud
astronoomia ajalugu. Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide tõlgendab astronoomia valguses paleoastronoomia. Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke, ajaloo ja lõpu küsimustega, on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga. Universumi kärgstruktuur mõjutab otseselt galaktikate arengut Astronoomia üks huvitavamaid ja senini lahendamata probleeme on galaktikate tekkimine. Galaktikad, mida on Universumis rohkem kui Linnutees tähti, on peamised ehituskivid Universumis. Ometi ei ole veel lõplikult selge, kuidas morfoloogiliselt erinevat tüüpi galaktikad täpselt tekivad ning mis protsessid mõjutavad galaktikate evolutsiooni. Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt, Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur mõjutab galaktikate arengut. Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme,
- neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool univesumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. * TEISI UNIVERSUMI TEKKE TEOORIAID On mitmeid teisi mateeria põlvnemise teooriaid, kuid on erinevad variandid Suurest Paugust. Põhimõtteliselt samad probleemid rakenduvad nendele: Stabiilse seisundiga universumi teooria. Algatajaks Fred Hoyle aastal 1948. See teooria ütleb, et galaktikate vahelises ruumis uut mateeriat on vaikselt kuid pidevalt eimillestki tekkimas. Aastal 1965 Hoyle kuulutas avalikult, et hülgab selle naeruväärse teooria.
Kaksiktähed Kaksiktäht on kahest gravitatsiooniliselt seotud tähest koosnev süsteem, kus mõlemad tähed on orbiidil ümber nende ühise massikeskme. Heledamat tähte kahest nimetatakse peatäheks ehk primaartäheks. Teist tähte kutsutakse üldiselt kaaslaseks ehk sekundaariks. Kui kaksiktähed on teineteisele küllalt lähedal, võivad nad gravitatsiooniliselt mõjutada kaaslase atmosfääri. Mõnedel juhtudel võib toimuda isegi massi ülekandumine. Ligikaudu 1/3 tähesüsteemidest Linnutees on mitmiksüsteemid. Neid on mitut liiki. Tõelise kaksiktähe moodustavad kaks tähte, mis gravitatsiooni toimel nagu tantsijad teineteise ümber tiirlevad. Näiva kaksiktähe moodustavad kaks tähte, mis ei kuulu tegelikult kokku, kuid juhtuvad Maa suhtes samas suunas paiknema. 4 Varjutusmuutlikud kaksiktähed tiirlevad teineteise ümber nii, et Maalt vaadates
nendest 500 miljonit planeeti asuvad ,,eluks kõlbulikus tsoonis" - kaugus tähest, kus Maa taolisel planeedil oleks võimalik omada vedelas olekus vett tema pinnal. Lihtsustamaks näidet Linnutee suurusest, võib kahandada meie Päikesesüsteemi diameetrit 2,5 cm suuruseks siis Linnutee oleks umbes India suurune ( 3,287 miljonit ruutkilomeetrit) või Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Poola, Rootsi, Soome ja Norra kokku. Vanus Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. Näiteks, kui valge kääbus on tekkinud, siis hakkab toimuma tähe pinnal radioaktiivne jahtumine ja temperatuur langeb sujuvalt. Mõõtes sellist kõige madalama temperatuuriga tähte ning võrrelda seda eeldava algse temperatuuriga, saab arvutada välja tähe vanuse. Sellise tehnikaga arvutati välja meie galaktikas kerasparv M4 vanuse, milleks hinnati 12,7± 0.7 miljardit aastat
Maal kulub ümber Päikese tiiru tegemiseks üks aasta. Kõige kaugemal planeedil Pluutol kulub pika tiiru tegemiseks peaaegu 250 maa aastat. Päike. Andmed · Vanus: umbes 4 600 000 000 aastat · Keskmine kaugus Maast:150 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt: 1 392 000 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:5 800 C · Temperatuur keskmes: 15 000 000 C · Pöörlemisperiood:24 Maa päeva ja 16 tundi · Tiirlemisperiood Linnutees:225 miljonit aastat · Planeetide hulk:9 Meie Päike on ainult üks universumi miljarditest tähtedest. Hõõguva gaasi tõusvad sambad,mida nimetatakse protuberantsideks, kestavad mõnest päevast mõne nädalani.Päikeselaigu piirkonnast lööb lõkkele gaasipõleti, mis saadab üles loite. Päikese sisse mahub üle miljoni Maa-suuruse planeedi. Päike on tohutu kera,mis koosneb gaasilisest vesinikust ja heeliumist. Päikese tuum on tuumareaktor
matemaatik ja natuurfilosoof. Ta elas 16.-17. sajandil. Panspermia on teooria, elu Maal sai alguse tänu kosmoses lendavale nn. Seemnele, mis maandus Maale. Seeme võis siia sattuda näiteks Marsilt, kuhu lendas meteoriit, mis lennutas Marsi osakesi kosmosesse. Arvatakse, et Marsil oli elu enne, kui see jõudis tekkida Maal. See teeks meid marlased. Eksoplaneet on planeet, mis ei asu meie päikesesüsteemis. Tähti on linnutees hinnanguliselt 400 miljardit ja potentsiaalselt võib iga täht omada enda orbiidil tiirlevad planeeti. Kõige kaugem täht võib meist asuda 70 000 valgusaasta kaugusel. Sellisele kaugusele ei jõua me tõenäoliselt mitte kunagi.
22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800 eksoplaneedi, mis omakorda moodustavad vähemalt 1100 Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007. aasta kevadel teele kosmoseteleskoobi Kepler, mille ülesandeks on otsida ja leida uusi eksoplaneete. Keplerilt saadud andmeid töödeldakse pidevalt, kuid juba praegu võib ennustada, et nende põhjal tuvastatakse lähiajal veel paartuhat eksoplaneeti. Ainuüksi meie tähesüsteemis – Linnutees – on umbes 200 miljardit tähte. Teadlaste hinnangul on eksoplaneetide keskmine esinemissagedus 1 planeet tähe kohta. Loomulikult on tähti, mida ümbritseb oluliselt enam planeete, aga küllap on piisavalt ka selliseid, millel pole ühtegi planeedist kaaslast. Jättes kõrvale väga suured ja kuumad, samuti väga väikesed ja külmad tähed, võib teadlaste hinnangul olla Linnuteel vähemalt 11 miljardit tähte, mille läheduses on
kui Universum. Linnutee diameeter on ligikaudu 100 000 ning paksus on umbes 1000 valgusaastat, sisaldades umbes 200 kuni 400 miljardit tähte. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Linnuteel puudub terav galaktika serv - raadius, millest alates enam ei leidu tähti - kuna tähed hajuvad sujuvalt raadiuse suurenedes. Üksikute tähtede vanus Linnutees on ligikaudselt mõõdetud pikaealiste radioaktiivsete elementide abil. 14. Universum. Lõpmatus. Kosmoloogiline printsiip. Universumi all mõeldakse kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Tänapäeva dateeringute järgi toimus Suur Pauk umbes 13,7 miljardit aastat tagasi.
Ühtlase kiirusega v liikuva keha poolt ajavahemiku t läbitav teepikkus avaldub: s=vt Seega läbib valgus aastaga teepikkuse 1 valgusaasta – 1 ly (inglise keelest light year) 1 ly ≈ 9,50·1015m ≈ 10Pm NB! Kuna valgusaasta ei ole kümnendsüsteemi suurus, siis tema puhul kordsust suurendavaid ega vähendavaid eesliiteid ei kasutata. Valgusaastat kasutatakse peamiselt meie tähesüsteemis – Linnutees asuvate objektide, aga ka selle lähinaabrite, kauguste kirjeldamiseks. Parsek Parsek on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi raadius paistab nurga all 1 kaare sekund. Termin tuleb sõnadest parallaks ja kaaresekund. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. Kuna parsek defineeritakse SI lisaühiku radiaani kaudu, siis kasutatakse tema kordsust nii peamiselt suurendavaid kui ka vähendavaid eesliiteid – 1Mpc, 5Gpcjne
Avaldas korpuskulaarteooria, millele tuginedes konstrueeris kaks peegelteleskoopi. Newton formuleeris neli optika põhiseadust. Kuna korpuskulaarteooria ei seletanud kõike, hakkas tegelema mehhaanikaga. Väitis, et asju peab seletama ilma hüpoteesideta. Natuurfilosoofia mõju füüsika arengule Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof. Arvas, et Maa Päikese süsteem on tekkinud tänu pöörlemisele. Meie Päikesesüsteem on osake Linnutees, mis pöörleb keskmes. Ennustas galaktikate olemasolu. Kanti eelsed empiirikud (Locke, Hume, Berkeley) väitsid, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Ratsionalistid (Spinoza, Descartes) väitsid, et kõik tõelised teadmised tulevad mõistusest endast. Kanti arvates alahindasid esimesed mõistuse, teised aga kogemuse rolli tunnetuses. Inimtunnetuse käsitluses sooritas Kant oma sõnul "kopernikliku pöörde". Kant väitis,
gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma. - neis hakkasid tekkima galaktikad. Samal ajal jätkasid tihenevad gaasipilved Suurest Paugust saadud hooga laialilendamist - universum paisub. Viis miljardit aastat pärast paisumise algust tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem.Päikesesüsteem-Kui oli möödunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika ääre lähedal üks järjekordne tavaline täht - Päike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool universumis, ka Linnutees, jätkub tähtede tekkimine tänapäevani. 1.Universum om oma kõigis punkides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtava Universumi osaga. 2.Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. See on täielik kosmoloogiline printsiip; punkt üks väljendab tema ruumilist , punkt kaks ajalist osa. 22.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.
tulejumalale ohverdades leekides tuhaks põles, ent siis tuhast jälle ellu ärkas '' (Kaplinski 2009:161). '' Kuigi teadusel pole päris usaldusväärseid vahendeid maailmalõpu stsenaariumite kontrollimiseks, tõestamiseks või ümberlükkamiseks, ei takista see teadlasi seda arutamast. Kuskil, siin universumi piiril on ka piir, kus lõpeb päris teadus ja algab miski, mida võiks nimetada teadusfantaasiaks või fantastiliseks teaduseks. Nii nagu võime küsida, kas Linnutees või teistes galaktikates on meie Maa taolisi planeete, kus elab arukaid või vähemalt enda meelest arukaid olevusi. Võime küsida sedagi, kas meie universum on ainus või on olemas midagi muud, mõni teine universum, mis on võib-olla sündinud samasuguse Suure Paugu tulemusena või kuidagi teisiti '' (Kaplinski 2009:162). '' Matemaatikutele ei tee raskust tegeleda ruumidega, millel on rohkem mõõtmeid kui ruumil, milles asume meie
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
