Olles Maaga ühesuurused on nad massilt sarnased hoopis Päikesele. Valged kääbused on jahtuvad tähed ning nad jahtuvad kuni muutuvad külmadeks mustadeks kääbusteks. Punased kääbused võivad olla nii noored kui ka vanad, kuid nad on Päikese massist väiksemad ning jahedad. Punasest tähest väiksema massiga tähtedes ei toimu tuumareaktsiooni ning seega nad ei kiirga valgust, kuid soojust küll. Sellisteks tähtedeks on pruunid kääbused. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles tekib uusi tähti ning neid on võimalik hästi vaadelda. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate,
udukogu) Edwin Hubble leidis, et osad udukogud ei paikne Linnutee galaktikas ja avastas, et osad udukogud, mis on väga kaugel, on hoopis uued galaktikad Udukogud moodustavad piirkondi, milles sünnivad uued tähed Taust: Andromeeda galaktika (M31) Udukogu koostis Vesinik Heelium Tolm (räni, metallid, jt heeliumist raskemad elemendid) Teised ioniseeritud gaasid Taust: Orioni udukogu Orioni udukogu Tähtede teke udukogus Udukogu aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud · ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad Piisava massi koondumisel tekib uus täht Tähe tekkest ülejäänud ainest moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad Tähtede teket soodustavad tegurid Läheduses toimunud supernoova plahvatused Molekulaar gaasipilvede kokkupõrge
Nende, termotuumareaktsioonide arvel kiirgabki täht soojust ja valgust miljardeid aastaid. Tähtede sünd: Tähed sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi- ja tolmupilvedes udukogudes. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks, nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud. Orioni udukogu: Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Tähe elu: Tähtede areng kestab miljardeid aastaid. Milliseks täht kujuneb ja kui pikk on tema elutee, sõltub tähe massist sellest, kui palju gaasi temas on. Suured tähed kulutavad oma kütust kiiresti ja seetõttu on nende eluiga suhteliselt lühike. Väikesed tähed, eeskätt punased kääbused, "põletavad" vesinikku väga
Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Tähtede tekkimine Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Orioni udukogu Orioni udukogu on meile lähim udukogu, milles noored tähed on hästi vaadeldavad. Praeguseks on Orioni udus leitud ka vähemalt 153 alles tekkivat tähte. Need kujutavad endast tihedaid tolmukettaid, millistest osade tsentrites on juba märgata seal tekkiva tähe punakat hõõgumist, osades pole aga tekkiv täht veel hõõgumagi hakanud ja need on nähtavad vaid tumedate varjudena lähimate tähtede valgust peegeldavate, ketaste taga olevatel gaasi- ja
miljonit kraadi ja rõhk üle saja miljardi korra suurem õhurõhust maapinnal.Vaadeldes läbi tumeda filtri, võib suuremaid Pildil on Päike. päikeselaike näha palja silmaga. Filtriks sobivad näiteks keevitusprillid. 2.4 Udukogud Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekott Lõunaristi tähtkujus. Mõnikord võib väga kuumade tähtede ümber näha helendavat pilve, nn. Emissioonudu. Helendav udu saab energiat kuuma tähe ultraviolettkiirgusest. Tuntumad gaasudud on Orioni Pildil on Orioni udukogu. udu ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. 6
..........................8 · Paisuv universum...............................................................................................8 · Kokkuvõte..........................................................................................................9 · Kasutatud kirjandus.........................................................................................10 2 PILDID Linnutee 3 Orioni tähtkuju Tähed 4 SISSEJUHATUS Valisin teemaks Linnutee, kuna see tundus huvitav teema. Ma olin enne juba kuulnud sellest, kuid ei teadnud päris täpselt, mis see on, tean, et see on seotud tähtede ja galaktikaga. Tahtsin selle kohta uurida ja referaadi teha. MIS ON GALAKTIKAD Nad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. Igas galaktikas on miljardeid tähti
Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum.
Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.
Sfinks pidi valvama surnud vaaraode rahu. Iga suurema püramiidi juurde kuulusid ka templid, templite ehitammisega tehti algust Uue Riigi ajastul.Tavaliselt ehitati 2 templit. Templeid ühendas pikk koridor . Templites asusid suured skulptuurid, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Templite ümber laiusid avarad aiad. Vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus vastab täielikult Orioni vööle taevas. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus.
10.veebruar 2017 Udukogu ★ tähtedevaheline pilv ○ tolmust, vesinikust, heeliumist ★ mõõtmed tohutud, diameeter ulatudes kuni mitmesaja valgusaastani ★ moodustavad sageli piirkondi, milles sünnivad uued tähed Ajaloost ★ esimene tõeline udukogu mainiti Pärsia astronoomi, Abd al-Rahman al-Sufi poolt (964) ★ 1054. aastal jälgisid araabia ja hiina astronoomid supernoovat, mis tekitas Krabi Udukogu ★ 1610. aastal esimene dokumenteeritud Orioni udukogu vaatlus Nicolas-Claude Fabri de Peiresc’i pool ★ 1864. aastal inglise astronoom William Huggins udukogudel vahet tegema nende spektrite järgi ★ 1912. aastal lisas ameerika astronoom Vesto Slipher “peegeldava udu” udukogu alamkategooriaks Difuusne (hajus) udukogu ★ välja venitatud ja piirideta ★ liigitatakse: ○ emissioonudu - kiirgab ise valgust erinevates värvides
tornid püramiidi kõrgus 10m võrra. Vapustavad on teisedki arvud: Külgede pikkus 230,37 m (enne pealiskatte kadumist 232,4 m). Pindala 5,4 ha. Kogukaal 6,5-7 miljonit tonni (aga on ka teisi andmeid). Huvitavad faktid püramiidist Cheopsi püramiidi aluse täielik pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama ,mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu. Kahtlemata ei ole püramiidide paigutus juhuslik. Püramiidid on Orioni tähtkuju tähtede maapealne peegeldus. Mis oli Orionis nii tähtsat, et selle püramiididesse pidi salvestama? Raamat ,,Orioni mõistatus" pakub välja omamoodi teooriaid ning käsitleb üksikasjalikult püramiidide orienteeritust ning mõõtmete seoseid. Ja seda teaduslikult. Isegi mitte teadus ei saa enam mööda vaadata nii ilmsetest märkidest, et Maa pole täitsa see, mida me oleme harjunud ette kujutama ning muistsed inimesed olid kaugelt midagi enamat kui vaid kivikirvestega vehkijad.
asub Maast 39,9 triljoni kilomeetri kaugusel. Astronoomide hinnangul on universumi meile tuntud osas vähemalt miljard triljonit tähte ning sajal miljonil planeedil või tähel on samasugused tingimused nagu Maal. Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel. http://www.youtube.com/watch?v=c8CgDGhYKe8 Tähtede värvus ja heledus Tähed paistavad esmapilgul eranditult valgena. Kui me neid aga hoolikamalt vaatleme, märkame juba erinevaid värve: sinine, valge, punane ja isegi kuldne. See mis värvi on täht oleneb tema temperatuurist. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse.
tonni, mis on niisama palju, kui kõik Euroopa katedraalid kokku. Püramiidi aluseks on kaljune küngas. Plokid, millest on see ehitatud, kaaluvad keskmiselt 7 tonni. Püramiidil on 203 astet. Kreeka grammatikule Agatharchidesele räägiti, et Suure püramiidi aluse täielik aluse pikkus on täpne murdosa maakera ümbermõõdust ning püramiidi kõrguse suhe aluse ümbermõõtu on sama, mis maakera raadiuse suhe ümbermõõtu. Sfinksi ja püramiidide vanust on hinnanud Bauval Orioni tähtkuju abil. Nimelt tema väidab, et maakera on orioni tähtkujuga teatud asendis olnud vaid ühel aastas 26 millenniumi jooksul. Tema väitel on Giza püramiidid ja sfinks tehtud aastal 10500eKr. Kasutatud kirjandus 1. Dr. Hart, George. "Vana-Egiptus". Sarjast Teadmisjanu. 1995. 2. Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995. 3. Burton ja Cavendish, Rosemary ja Richard. "Maailma imed". 1991. 4. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0008/giza
Parved koos rändavad tähed Eva Liisa Saag Haapsalu Gümnaasium 2011 Sisukord · Sissejuhatus · Topeltnägemine · Täherühmad · Kerasparved · Varjutusmuutlikud tähed · Näidised · Kasutatud materjal Sissejuhatus Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte
Aasia riigid nagu näiteks Hiina ja Jaapan kutsuvad seda hõbedaseks jõeks. Paljud teised riigid kutsuvad Linnutee galaktikat hoopis Piimateeks. Piimatee nime peale tulid kreeklased, nad said selle idee sellest, et piimatee on nähtav öösel nõrgalt helenduva vööna. Miks me seda galaktikat just nii näeme – Maa asukoha tõttu. Me asume galaktika keskpunktist umbes kahe kolmandiku kaugusel terve galaktika suurust arvestades. Meie päikesesüsteem asub seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat. Linnutee paksuseks on 3262 valgusaastat. Ta liigub kiirusega 5520-6300 km sekundis. Galaktika koosneb ligi 200-400 miljardist tähest. Pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. Arvatakse et meie galaktika vanus on ligi 13,2 miljardit aastat. Seega on Linnutee galaktika peaaegu sama vana kui universum. Linnutee mass on hinnanguliselt 6x1011 kuni 1x1012 M☉.
(Kelvinit) 1000 Ei ole silmaga nähtav, aga infrapunaseskiirguses on infrapunane. 3000 Punane Antaares 4000 Oranz Aldeparan 6000 Kollane Päike, Capella 10 000 Valge Sirius, Vega 30 000 - 50 000 Sinised Rigel, Orioni vöö tähed Kõikide tähetede atmosfääris on põhiliselt veinik ja heelium. Mida külmem on täht, seda rohkem on aatomeid, mida kuumem, seda rohkem ioone. Värvus-heledusdiagramm (HR-diagramm) näitab tähtede arvulist jaotust temperatuuri ja heleduse järgi. HR Hertzsprungi-Russell. Peajada on piirkond HR-diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest (90%).
Näiteks Linnutee keskosas ja Päikese ümbruses on nii palju tolmu, et seda läbinud tähevalgus nõrgeneb koguni 30 tähesuuruse võrra. Seepärast paistavadki Galaktika keskosa heledaimadki tähed vaid suurte teleskoopidega tehtud fotodel ja sealgi vaevumärgatavate punktidena. Tihedad tolmupilved moodustavad tumedaid udusid. Linnutee taustal paistavad need aukudena, kus ei ole tähti. Tuntumad tumedad udukogud on Hobusepea Orioni ja Söekoti Lõunaristi tähtkujus. Infrapunatehiskaaslaselt tehtud fotodel võib neis kohtades näha tihedaid tolmupilvi. Peegeldusudud Kui tolmupilve lähedal on hele täht, muutub tolm nähtavaks. Tolmuosakesed nimelt peegeldavad tähevalgust sarnaselt lumehelbekestega ja nii saab tolmupilvest helendav peegeldusudu. Sõel ehk Sõelatähed on hajusparv Sõnni tähtkujus. Teleskoobis on näha, et Sõela kõiki heledamaid tähti ümbritseb peegeldusudu.
000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest. • Asub Orioni tähtkuju suunas ja välimise Perseuse haru vahel. VÄLIMUS • Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. • Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. • Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. • Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on
2. Tähti iseloomustavad suurused. · Heledus · Värvus · Kaugus ja liikumine · Kiirgusvõime · Temperat. · Läbimõõt · Mass · spekter 3. Ühe tähe elulugu · Sünnivad hiiglaslikes, külmades, tumedates gaasi-ja tolmupilvedes udukogudes. · Udukogus tekib palju gaasitompe. · 70% vesinikku, 29% He, 1% kosmilist tolmust. · Me ei näe tekkivat tähte, kuna külm gaasipilv varjab ta kiirguse. · Orioni udukogu, meile lähim (153 tekkivat tähte). · Punane hiid. · Väiksemad tähed kaotavad oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. · Tähe võimalikud lõpud: 1) supernoova (plahvatus) mõned jätkavad tuumana 2) pulsas ehk väga tihe neutrontäht 3) must auk · Gravitatsiooni mõju suurenemisel täht tõmbub kokku. · Mida suurem tähe mass, seda kõrgem temperat
Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti või üldisemalt mitmiktähti
fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus.
Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast, Suur- ja Väike Magalhãesi Pilv on nähtavad joonise alumises parempoolses osas ja näiteks Orioni tähtkuju asub pildi parempoolse serva lähedal just Linnutee tasandi all. (http://www.aai.ee/~urmas/ast/gal.html) 2. Suur ketas Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Päike ei asu Galaktika keskmes, vaid umbes 25 000 valgusaasta kaugusel sellest. Päike koos teiste tähtedega tiirleb umber Galaktika tuuma, tehes täistiiru 250 miljoni aastaga. Galaktikas on mitusada miljardit tähte
4 The Pleiades Star Cluster Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,7 miljardi aastani (universumi arvatav vanus). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, vaevalt suurlinna suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni (ülimassiivsete tähtedeni) nagu Põhjanael (Polaartäht) ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit. Samas on viimaste tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks massiivsemaid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Tähtede poolt toodetav energia kiirgab kosmosesse nii elektromagnetkiirgusena (peamiselt nähtava valgusena) kui ka neutriinode voona. Tähe näivat heledust mõõdetakse näiva tähesuurusega
Kaardistamise tähtsus Kaardistamine on inimkonnale vajalik olnud juba aegade algusest saadik. Isegi kurikuulsad Giza püramiidid on rajatud teatud täpsusega ilmakaarte suhtes ning kujutavad endast teadupärast Orioni vöö maapealset projektsiooni. Seega ei saa kaardistamisest praktiliselt mitte kusagil mööda vaadata ja seda nii ajalises kui ka ruumilises mõttes. Kaardistamine on petlikult lihtne toiming. Kaardistamine on põhimõtteliselt maailma mõõtmine. Kaardistamine pole seotud ainult matemaatikaga see võib olla nii poliitiline, spirituaalne kui ka moraalne. Sama põhimõtte järgi võib öelda, et kaardistamise andmed ei ole ainult arhiivipõhised, need võivad olla ka vaatluslikud,
ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ehitamist järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari)(ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni
VÄIKE VANKER- tuntud eelkõige temasse kuuluva heleda tähe Põhjanaela tõttu. Väikese vankri teised tähed asuvad Põhjanaelast arvates kaares Suure Vankri poole. ORION- üks ilusamaid tähtkujusid, meenutab lendavat liblikat või riidepuule riputatud pilut viltuse vööga kleiti. Nimetus tuleneb kreeka mütoloogiast või kujutab kütti Orioni võitlemad teda ründava sõnniga.(H.Raudsaar "Pilk tähistaevale") 7 Tähtede surm Tähed ei helenda ühtviisi lõputult. Kui tähesüdame vesinik lõppeb, lõppeb ka energia tootmine, mis ei tähenda aga tingimata tähe aeglast kustumist. Mõne tähe elukäik lõpeb metsikus plahvatusmöllus.( D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad")
Joonisele on käsitsi kantud kõigile kuni 8-nda tähesuuruse tähtedele vastavad punktid, milliste suurused on valitud võrdelistena vastava tähe näiva heledusega. Tulemuseks on praktiliselt foto kvaliteediga pilt meie Linnuteest, kus Galaktika tasand kulgeb horisontaalselt keskel, Galaktika põhjapoolus on ülal ja lõunapoolus all. Galaktika kese on joonise keskel, Linnutee kaks kääbuskaaslast, Suur- ja Väike Magalhãesi Pilv on nähtavad joonise alumises parempoolses osas ja näiteks Orioni tähtkuju asub pildi parempoolse serva lähedal just Linnutee tasandi all. [6] 12
Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, paljudes teistes maades kreeklaste eeskujul Piimateeks (kr. Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.
Mykerinos (Mekaure). Külje pikkus on 108m ja kõrgus 70m. See on viimane kolme suurema püramiidiga võrreldav, ja ei erine eriti eelmistest. Selle seest leiti muumia, mis anti Briti Muuseumile Londonis. Lõppsõna Enamik teadlasi on tänaseks jõudnud veendumusele, et Giza püramiide ei püstitatudki vaaraode hauakambriteks, vaid mingil muul otstarbel. On välja uuritud, et kolme püramiidi asend vastab täpselt Orioni vööks nimetatud tähtede asendile. On teada, et Cheopsi matusekambri ehitamiseks kulus 30 aastat. Nii tohutu ehitise rajamiseks sellise ajaga kulunuks tuhandeid ja tuhandeid töökäsi! Selgitust otsides on teadlased püstitanud erinevaid hüporteese. Paar neist on praktiliselt ka võimalikud. Nimelt on Grupp teadlasi jõudnud minu arust üsna tõenäolisele järeldusele. Nimelt on nad välja nuputanud, et
Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR- diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Mis juhtub gaasikettaga, seda me juba teame. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja
(sajal miljonil planeedil või tähel on samasugused tingimused nagu Maal). Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani (universumi vanuseks on määratud 13,73 ± 0,12 miljardit aastat). Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuv Betelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus
graafiku ülaosas. Peajada tähed on tavalised, parimas meheeas olevad tähed. Peajadasse on koondunud valdav enamik tähtedest. Nende tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kuid osa neist on ka võrdlemisi noored ja osavanad. Kuid neis kõigis onpiisavalt kütust - vesiniku. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks. Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Kui Päikese asemel oleks ülihiid Betelgeuse Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest
ülitihedad: tihedus umbes miljon korda suurem kui Maal; kiirgab vähe; võib eksisteerida väga kaua). Kui ka see energia tähel otsa saab, tekib must auk (nimetatakse universumi solgitoruks, mis neelab kõik teda ümbritseva endasse). Mustad augud on mootorid, mis panevad galaktikad tööle. 6. Miks loetakse Päikest teise põlvkonna täheks? Kui täht on suurema massiga kui Päike, siis võib see täht plahvatada supernoovana, millest paisumise tagajärjel tekib udukogu (nt. Orioni udukogu). Supernoova plahvatuse oluliseks tagajärjeks on see, et tekivad uued raskemad keemilised elemendid kui raud. Kui plahvatusi ei toimuks, jääksid kõik rasked elemendid tähtede sisse ja meil poleks millestki valmistada ei "jääd" ega "kive", elusorganismidest rääkimata. Seega pole meie Päikesesüsteem mitte esimene tähtede hulgas. Juba ammu enne Päikese ja planeetide teket pidi siin eksisteerima varasemate tähtede põlvkond, mille sisemuses valmistati eluks vajalikke
mainis toetudes araabia käsikirjale: ,,Cheopsi püramiid sisaldab mitmekesiste teaduste ja ametialade kaudu omandatud tarkust ning kogemusi... selleks, et teadmised aritmeetika ja geomeetria alalt oleksid alatiseks jäädvustatud, kasuks neile, kes tulevikus on võimelised neid mõistma, ühes tähtede asetuse ja tähtede tsükliga, koos mineviku ning tuleviku ajaloo ja kroonikaga." Teadlased arvavad, et kolme Suure Püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Püramiidide uurimisel on teadlaste ette kerkinud palju mõistatusi seoses hiiglasliku Cheopsi püramiidiga. Kuidas suutsid ehitajad tõsta nii kõrgele kiviplokke, mis kaalusid kümneid, isegi sadu tonne? Kuidas seletada muistsete ehitusmeistrite arvutuste täpsust ja arhitektuurimõtte tehnilise teostatuse filigraansust.
Järgmisel aastal toetudes föderaalkohut otsusele, antakse Gouldile kõik neli taotletud patenti."1 1 KÄÄMBRE, H., Kolmekümneaastane patendisõda, Luup, 2000, nr 13 5 2. LASERITE AJALUGU 1864 - 1940 : ,,Astronomiliste spketroskoopide aeg. 1917 : Einstein postuleeris valguskvante (footoneid) ja ergastas kiirguse. 1954 : Esimene mikrolainete laser. 1960 : Mikrolaine laser avastati Orioni udukogus. 1965 : Mikrolaine laserit kasutades avastati kosmilise tagatausta radiatsioon. 1966 : Esimene gaasdünaamiline laser. 1970 : Esimene laseri töötamise tõestamine tähtedel. 1973 : Laserit kasutades kvasarite avastamine. 1979 : Orioni udukous täheleid, kasutades infrapunalaserit. 1981 : Avastati Marsi ja Veenuse atmosfäär, kasutades süsihappegaas laserit. 1984 : Esimene rõntgenlaser 1993 : Gaasühendus plasmalaser. 1994 : Tehislaser tähtede vahel rändamas (kosmoses)
6.0000 3.8197 4.8570 5.7088 7.0000 4.4563 5.6664 6.6603 8.0000 5.0930 6.4760 7.6117 9.0000 5.7296 7.2855 8.5632 10.0000 6.3662 8.0950 9.5146 ASETUS Giza püramiidide asetus maapinnal langeb täpselt kokku Orioni vöö tähtede asetusega, kusjuures Niilus kujutab sel juhul Linnuteed. Lisaks kajastavad püramiidide suurused tähtede eredust Cheopsi püramiidiga seotud täht Alnitak on kõige eredam - Cheopsi on kõige suurem kolmest püramiidist. Chephreni püramiid on mõned meetrid lühem ja väiksem, kuid seotud täht Alninam on samuti ereduse poolest veidi nõrgem. Mykerinose püramiid on aga üle poole väiksem eelnevast kahest, kuid ka
Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Esimese rühma taevakehadest moodustavad tähed. Tähed on isekiirgavad taevakehad, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest, tüüpiline täht ongi meie Päike, milleta ei oleks elu Maal. Päikesesse mahuks enam kui miljon Maa suurust planeeti, kuid tegelikult on Päike tähtede seas kääbus. Leidub temast suuremaid ja heledamaid (teda on võrreldud ülihiidtähega Betelgeusega Orioni tähtkujust, Miles ja Smith 1999), kui ka väiksemaid ja tuhmimaid. Tähti on tohutult palju. Teise rühma taevakehadest moodustavad planeedid ehk ekslevad tähed (kr k planetes ekslev). See on seotud nende tiirlemisega ümber Päikese silmusekujulist trajektoori pidi. Neli nendest on siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, ülejäänud viit nimetatakse välisplaneetideks Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. On veel planeetide kaaslased kuud, mis moodustavad ühe rühma taevakehi.
elementidega (metallidega). Seetõttu kuulub Päike nn esimesse põlvkonda. Päike asub Maalt keskmisel ca 149,6 mln km kaugusel. Seega tema valgus jõuab Maani ca 8 minutiga ja on heledaim objekt meie taevas. Tema ketta näiv läbimõõt on ca 32’. Päikese poolt kiirgatav energiavoog on Maa orbiidi kaugusel ca 1,37 kW/m2 (nn päikesekonstant). Peaaegu kõik protsessid Maal ja teistel planeetidel toimuvad Päikese energia arvelt. Linnutees asub Päike nn Orioni spiraalharu sisemisel äärel kaugusel ca 27 000 valgusaastat (va) Linnutee tsentrist. . Foto: Päike ja seda ümbritseva korona kiht Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 3.MERKUUR Teadaolevalt on päikesesüsteemis 8 planeeti. Päikesele lähemad neli sisemist planeeti on nn Maatüüpi planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Neli välimist on: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun – on gaasihiiud. 19ndast sajandist eksisteerib hüpotees, et Merkuur
Me ei näe tekkivat tähte -ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Seda tähe sünnimomenti nimetatakse avastaja C. Hayashi järgi Hayashi piiriks. Lähim tähtede sündimispaik - Orioni udukogu. Sealsetes tumedate kiududena paistvates tolmupilvedes tekivad praegugi uued tähed. 13. Linnnutee galaktika Nõrgalt helenduvat, ebaühtlase heledusega riba on vast igaüks mõnel pimedamal sügisööl tähele pannud. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Riba moodustab tähistaevas 10-20-kraadise laiusega "tee". Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste
peaaegu vertikaalne, vastates ligikaudu temperatuurile 3000 K. Siit alates toimub tähe kokkutõmbumine kiiresti, temperatuur kasvab ning täht liigub HR-diagrammil vaskule, kuni jõuab peajadani. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline (näiteks pöörlemise tõttu), toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt (pöörlemise korral pooluste kohal) ning suur osa gaasist jääb (rõngana) tähte ümbritsema. Need on "proto-planeedisüsteemid", mida on näha Orioni tähtkuju noorte tähtede ümber. Täht ise jätkab kokkutõmbumist seni, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes kümne miljoni kraadini, mis on vajalik vesinikuaatomi tuumade ühinemiseks -- termotuumasünteesiks. Algab pikaajalise stabiilsuse periood -- täht on jõudnud peajadale. Tähe energiatoodang (see tähendab tähe heledus) on määratud sisetemperatuuriga ja viimane omakorda massiga (kiirgusvõimsus on ligikaudu võrdeline massi kuubiga)
valitsejate püramiidides. Encyclopaedia Britannica määrab ajaperioodiks 2686 - 2160 aastad e. Kr. Esimese vaheperioodi tulekuga püramiiditekstid kaovad ja nende funktsiooni võtavad üle sargatekstid, mis ei seostu enam ainult vaaraodega, vaid on laiemalt levinud ja käsitlevad laiemat teemaderingi. Kõik tekste sisaldavad püramiidid asuvad Sakkara nekropolis. Püramiiditekstide funktsiooniks arvatakse olevat garanteerimine, et surnud vaarao jõuab õnnelikult teispoolsusse - tähtkuju Orioni (Osiris) juurde, milleni pidi teda juhatama täht Siirius (Sothis - Isis). Neid retsiteeriti rituaalsete toimingute saatena vaarao matuse läbiviimisel. Samuti sisaldavad need loitse erinevate takistuste ületamiseks teel, müüte ja legende. Püramiiditekstide leidumisest Järgnev on ülevaade olulisematest püramiididest, kust tekste on leitud: Unase, Teti, Pepi I ja Pepi II ja samuti kahe viimase juurde kuulunud kuningannapüramiididest. Unase püramiid Unas, 5
kaaslased.www). 5.5. Taevased udulaigud Taevased udulaigud (Joonis 11.) sattusid teravama tähelepanu alla alles pärast teleskoobi leiutamist, kui Galileil õnnestus lahutada tähtedeks Sõime täheparv. 1610. aastal lahutas ta neljakümneks nõrgaks täheks ka Plejaadide täheparve ning mitmed teised. Lähtudes nendest tulemustest, kuulutas ta uduste laikude probleemi lahendatuks ja luges kõik nad nõrkade tähtede kogumiteks. Samal aastal tulid aga ka esimesed ebaõnnestumised Orioni udu ei lahutunud tähtedeks isegi mitte teleskoobis. Järgnenud sajandi jooksul avastati taevas umbes kümmekond udust laiku, millest mõned osutusid teleskoobiga vaatamisel nõrkadeks tähekogumiteks, teised jäid aga udulaikudeks ka teleskoobis (Veskimäe 1997: 5). Joonis 11. Taevased udulaigud (Taevased udulaigud. www). 13 6. KOKKUVÕTTE GALILEO PÄRANDITEST FÜÜSIKASSE
Tuletas valguse murdumisseaduse.Mis võimaldas täiustada optikariistu. Pani aluse optikale kui eraldi teadusharule. Tõi ausse uuesti füüsika ja matemaatika. Avastas refleksid. Huygens (14. aprill 1629, Haag 8. juuli 1695, Haag) oli madalmaade füüsik, astronoom ja matemaatik. Huygens huvitus eriti loodusteaduste rakenduslikest külgedest ning sai hakkama mitmesuguste leiutistega. Õnnestus saada teleskoobile 98x suurendus. Avastas Orioni udukogu. Määras Marsi pöörlemisperioodi ja seda üsna täpselt. Leiutas pendelkella. Leiutas projektori, mida nimetati algselt imelaternaks. Optikas rajas Huygens valguse laineteooria (Huygensi printsiip), uuris kaksikmurdumist, täiustas läätsteleskoopi liitokulaari ehk Huygensi okulaariga. Mehaanikas uuris ta elastsete kehade põrget, tsentripetaaljõudu ning pendli võnkumist. Huygensit loetakse Saturni rõngaste (täpsemalt A- ja B-rõnga) avastajaks, sest rõngaid varem
ehitamine annab neile võimaluse nautida hauatagust elu koos vaaraoga. Üksnes tee ehitamine kivimurrust tulevase püramiidini kestis mitmeid aastaid. Püramiidi ehitati kogu vaarao elamise aja ja kohe peale vaarao surma alustati uut püramiidi ehitamist järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari) (ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni
Paljude tähtede vanus on miljard kuni 10 miljardit aastat. Mõnede tähtede vanus võib isegi ulatuda 13,5 miljardi aastani (universumi vanuseks on määratud 13,73 ± 0,12 miljardit aastat). (Vaata artikleid Suur Pauk ja täheevolutsioon.) Tähtede mõõtmed varieeruvad väikestest, paarikümne kilomeetri suurustest neutrontähtedest (mis on tegelikult kustunud tähed) ülihiidudeni, nagu Põhjanael ja Orioni tähtkujus asuvBetelgeuse, mille diameeter on ligi 1000 korda suurem kui Päikesel - umbes 1,6 miljardit kilomeetrit või väga haruldaste hüperhiidudeni, mille absoluutsed heledused on suuremad kui -10. Samas on ülihiidude tihedus Päikese omast palju väiksem. Üks väga massiivseid tähti on Eta Carinae, mille mass on Päikese massist umbes 100...150 korda suurem. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises
5 Osal jahti pidavatest põhjarahvastest on Suur Vanker Päikesepõder, tema liikumine ümber Põhjanaela (jahimehe) aga kujutab mütoloogilist jahti. Suure Vankri asend taevas on olnud peamiseks ajamäärajaks. Liivlastel on kolm sirges reas paiknevat tähte kandnud lisaks veel ka nime Sandisau, meil on Sandisauadega seostatud Orioni. Saaremaal on Suur Vanker kandnud nime Rattad, Suured Rattad, Setus Rikka Mehe Rattad. Väga tuntud on Jakob Hurda poolt avaldatud lugu peremees Peedost ja hundist-härjast (Mizar ja Alkor). Suure Vankri rataste eelne nimetus on olnud Odamus. Suures Vankris asuvaid tähepaare on kutsutud Taevapaarideks. Tähtedest moodustunud silmapaistvamatele kujunditele ja heledamatele tähtedele on inimene andnud nimed. Läbi aegade on pandud neile väga erinevaid nimesid.
atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. 1650 Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. 1650 Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. 1654 Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. 1655 Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1656 Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. 1657 Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. 1662 Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. 1663 Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani. 1665 Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks. 1665 Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist. 1665 Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse
suuruses. Teadusajakirjas Nature 19. juunil avaldatud uurimus pakub välja, et üks kaksiktähtedest on märgatavalt varem tekkinud. Kuna seni on astrofüüsikud eeldanud, et kaksiktähed tekivad samaaegselt, paneb avastus proovile teooriad, mis kirjeldavad tähtede tekkimist. Teoreetikud peavad kontrollima, kas nende mudelid võimaldavad kaksiksüsteeme, mille tähed tekivad erinevatel aegadel. Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks, et mõista äsja tekkinud tähtede elulugu. Tema ja Robert D. Mathieu WisconsinMadisoni Ülikoolist juhtisidki uurimisprojekti.
fenomeniga püramiididega. Sest alates esimestest täpsetest mõõtmistest ja uuringutest 19.sajandi lõpul ei usu enam ainuski ekspert, et need omalaadsed monumentaalehitised oleksid püstitatud juhuslikult sellele kohale ja juhuslikult sellisel arhitektuurilisel kujul. Näiteks arvavad teadlased, et kolme Suure püramiidi (Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid Giza lähedal) paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutatud kolm tähte tähtkujus. Nagu juba öeldud, Snofru oli esimene vaarao, kes tahtis endale rajada mitte 7 astmelise, vaid tõelise püramiidi. Kuid Medumi lähedal (Sakkarast ja Dahsurist lõuna poole) alanud ehitus ei jõudnud lõpule, sest Snofru viis oma residentsi põhja poole
Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades) Teised galaktikad Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“ Andromeda „udukogu“ Orioni „udukogu“ Suur ja Väike Magalhaesi Pilv mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte. Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks: elliptilised galaktikad spiraalgalaktikad korrapäratud galaktikad Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“
annaabi.ee 
