14.Saj muusika Ars nova · Ladina k. ,,kunst'' tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. · Prantsusmaal keeruline aeg: · Kriis kiriku- ja riigivalitsemises, · Saja aastase sõja kestus, mis lõpetas suhteliselt rahuliku ja stabiilse ajastu. · Prantsusmaal sündisid keskaegse filosoofia, ehituskunsti ja kirjanduse tippteosed. · Mõiste ars nova on pärit aastatest 1320- 1330, mil mitmed muusikateoreetikud kasutasid seda, vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või ars antiqua ( ladina k. ,,vana kunst'') · Kui Euroopa kultuuri hilisemad sajandid väärustavad uut, siis keskaeg oli selle suhtes pigem ettevatlik. · Euroopa uusaegses kultuuris muutub see vaheldumine aga dramaatilisemaks : iga uus põlvkond pöördub milleski eelmise vastu, eitab seda. Tihtipeale on siis teineteise mõistmine parem üle ühe põlvkonna.
GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja thtsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmehlse kirikulaulu tbiks sai organum- saatehlte koosalaulmine Gregoriuse koraalile.
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3
maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Nimetusega ars nova (ld, uus kunst) tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele 1320. aasta paiku, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Silmapaistvaim helilooja, kelle loomingut me täna ka kõige enam tunneme, oli Guillaume de Machaut (u 1300-1377) Alates 14. sajandist hakati jubaa valdavalt seostama teost ja autorit. See annab tunnistust uue ajastu algusest, mis väärtustas loovat kunstnikku ja tema isikupära. Euroopa kultuuriloos mõistetakse Madalmaadena tänast Belgiat, Hollandit, Luksenburgi ja Kirde-Prantsusmaad
keeles). Algas Itaalias ning levis sajandite jooksul kogu ülejäänud Euroopasse. Põhja Itaalias kujunes kogu EU-le eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond . selles keskkonnas sündis ideaal vabast haritud inimesest ning nn ,,humanistlik" mõtlemine st. väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimesest. 2. Ars nova oli muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, see sillutas teed renessansiajastule muusikas. See mõiste võeti kasutusele et muusikateoreetikud saaksid eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust 1320. See oli uue põlvkonna muusikastiil. · Iga laulu võis mõni teine esitaja jätkata või muuta. · Hakati seostama teost ja autorit · 3- ja 4-häälsed motetid · Mitmehäälsed ilmalikud seltskonnalaulud tõusid kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. 3. 14. Sajandist hakati teost ja autorit juba valdavalt seostama. Need muutusid olulisemaks. 4
Renessanss muusikas o Uus kõlaideaal o Terts ja sekst intervall Hääled jäljendavad teineteist imitatsiooniline polüfoonia o Seos tekstiga o Lihtne, laulev ja tundeline meloodia o Lähtuti sellest, mis on ilus o Teksti rütm+vorm ---- muusika rütm+vorm = rütmipilt lihtsustub, selgepiiriline vorm o 16. saj vokaal ja instrumentaal eralduvad. Ars nova uus kunst o 14. sajandi Prantsusmaal välja kujunenud o Võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes vastandasid oma aega varasemale ars antiqua o Prantsusmaa ajaloost o Kirik vs riigivalitsemine o 100-aastane sõda alade kaotamine o Ilmusid esimesed terviklikud missatsüklid o Esinduszanr: 3-4 häälne motett o Mitmehäälsed ilmalikud zanrid: ballade, rondeau, virelai o Muusikateooria arenes rütmiõpetus!!! Philippe de Vitry o Kirjutas muusikateoreetilise trakaadi ,,Ars nova", sellest ka nimi
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
Sibeliust on pikka aega peetud maailma halvimaks heliloojaks. Sibeliuse teoste remiksimine tänapäeval oleks õnnestunud operatsioon. Muumia elluäratamise probleemi saaks lahendada just uuesti tõlgendamisega. Kus on surematu Sibelius-remix? Kergem on karta, vihata ja jumaldada. Eriti kuuekümnendatel, üldist ajavaimu kergesti omandades, oli väiksematel vendadel kombeks teooriasse rüütada oma kadedus ja soov suuri surnuid kamandada. See oli ülikoolides ametlik programm. Praegu on noored muusikateoreetikud professor Oramo sõnul adornoluse varju Sibeliuse kohal juba hüljanud. Sibeliuse vastu on tekkinud uus ja sügavam huvi. Heliloojale nagu luuletajalegi (heal juhul) on omane eelkõige nüansitaju, tundlikkus ja nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende
16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi,
Skulptuur vabanes arhidektuuri teenistusest- sai omaette liigiks Nt: Kõrgrenesanss – Rooma Peetri kirik Leanardo Da Vinci Raffael Michelangelo 3. Renessanss muusikas (3 tähtsat joont) Uus kõlaideaal Muusika seondus tekstida Lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ARS NOVA Ars nova – uus kunst – muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal Mõiste võtsid kasutusele 1320-1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat ars antiqua’le Ajaloosündmused ei olnud ars nova ajastul prantsusmaale soodsad: - kiriku ja riigivalitsemise kriis - saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati inglismaale suuri alasid Sel ajastul oli Organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud (mitmehäälsus oli niivõrd arenenud) Hakkati komponeerima missa ordinaariumi osi, ilmusid esimesed muusikalised terviklikus
hingamisega. 16.sajandil hakkavad vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eralduma, toimub intensiivne pillide areng. Renessanssmuusika raskuspunkt Madalmaades (kujutavas kunstis Itaalias), sellepärast nimetatakse ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. 4. Ars nova uus kunst muusikastiil 14. saj. Prantsusmaal (lühiiseloomustus) See nimetus (lad.k uus kunst) tähistab muusikastiili Prantsusmaal 1320-80. Mõiste võtsid kasutuse 1320- 1330 tegutsenud muusikateoreetikud, kes vastandasid oma põlvkonna muusikat varasemale. Ajalooliselt eelnenut nimetasid nad ars antiqua. Ajaloosündmused ei kulgenud ars nova ajastul Prantsusmaa jaoks soodsalt: kiriku ja riigivalitsemise kriis; saja-aastase sõja esimene faas, milles kaotati Inglismaale suuri alasid; katkutaud; näljahädad. Sel ajastul oli organum veel käibel, kuid selles laadis uusi teoseid enam ei kirjutatud. Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, sealhulgas ilmusid esimesed muusikaliselt
tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud''
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla. Liivimaal asendus katolliklus luteri usuga. 1535. a. ilmus ...
4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias – maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. 5. Kuidas oli Hiina muusika seotud ühiskonnaelu korraldusega? Läbi aegade on hiinlasi iseloomustanud äärmine konservatism: puudub fantaasia, loovus, isiku vaba arenemise võimalus
hulluseni viia nt. aulos. 3. Kes on leviit? Leviit oli kuningas Salomoni ajaks (965-926 eKr) templiteenistuse tarvis välja kujunenud kutseliste muusikute ehk leviitide seisus. Neil olid oma templikoolid ja tsumftilaadne organisatsioon. 4. Vanad kultuurid. Missugune oli muusika roll vanades kõrgkultuurides? Suurt tähelepanu osutasid muusikale vanad egiptlased, araablased, hindud jt. Nii tundsid hindud juba kaua aega enne meie ajaarvamist algelist noodikirja. Suured muusikateoreetikud olid araablased. Vastandina meie pooltoonidest koosnevale heliredelile püüdsid nad oma muusikat rajada helireale, mis koosnes 1/3 toonidest. Kõrgel tasemel oli muusika ka vanas Hiinas ja Indias maailma vanimateks peetud muusikakultuurides. * muusikal oli oluline osa tseremooniates, täitis kultuslikku funktsiooni * musitseeriti tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks * muusikat käsitleti kui loodusteadust, nähti seoseid muusika ja universumi korralduse vahel 5
kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 5) Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Muusikas ilmusid vaimulike zanrite kõrvale ilmalikud. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid väljakonservatooriumid. Esimeseks selliseks peetakse 1537. a.Napolis asutatud kooli. Aastatel 1320 14
inimesest. Renessansiajasu filosoofia ja kirjandus toetusid olulisel määral antiikkultuuri pärandil ning otsisid inimeses ideaalset harmooniat. Toimusid laialdased maadeavastused ja loodusteaduste kiire areng. 15. Sajandi keskel leiutati trükikunst. 6) RENESSANSSAJASTU MUUSIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS Nimetusega Ars Nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. See sillutas teed renessanssajastule muusikas. Muusikateoreetikud võtsid mõiste kasutusele, et eristada oma põlvkonna muusikat varem loodust. Alates 13. Sajandist hakati valdavalt seostama teost ja autorit. Samuti arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 15. Sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsoone. Eriti olulised olid Mandri-Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Kõige iseloomulikum oli aulmine paralleelsetes tertsides ja sektides, see matkis
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
