Mis on muusika? Muusika nagu teisedki kunstid on inimese loomulik eneseväljenduse vahend. Muusika on suhtlemisvahend. Loodusrahvad matkisid lindude ja loomade keelt kasutades muutuvaidhelikõrguseid, õlavärve, rütmi ja tantsu. Muusika abil suhtleb inimene kõrgemate jõududega(mitte ainult jumal, vaimude poole, surnud lähedased, hingede poole). Väga paljude rahvaste müütides omastatakse salapärast väge. Muusika väljendab inimlikke tundeid ning püüab kuulajates tundeid äratada. Muusika tundmiseks on vaja tunda muusikalisi väljendumisvahendeid: 1)helikõrgus- meloodia (tume,salapärane,vaheldusrikas) 2)helitugevus- dünaamika(valjenev) 3)helivältus- rütm, tempo (vahelduv) 4)helitämber- harmoonia Vanaaja muusika (8 saj. eKr- 5 saj. pKr) Antiikmaade muusikakultuur Muusikaajalugu algab ürgajast. Selle ajastu muusika kohta on vähe fakte (koopamoolid, väljakaevamisel pillitükid). Muusika tekkis ürginimese praktilisest vajadusest, allutada endale loo...
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9
· Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra
variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevaselt Proprium missa need tekstid, mis on igal päeval erinevad Neuma noodimärgid mida kasutati keskajal Kvadraatkiri kirjaviis / tähed, mis võimaldasid üles märkida täpseid helikõrgusi Musike muusade kunst; lauldes ette kantud luule Tragöödia kurbmäng; traagilise lõpplahendusega näitemäng Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna-Prantsusmaal Truväärid rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaal
- Romantism 19. saj. - Stiilide paljusus 20. saj. 10.Missa mõiste! - Missa on katoliku kiriku igapäevane 2. Kes olid rapsoodid ja aoidid? jumalateenistus mida hakati 4.-5. saj. - Rapsoodid rändlaulikud lauludega saatma. - Aoidid kutselised laulikud 11.Missa osad! 3.Mis keeled olid algselt kristlaste - ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ühiskeeleks? - proprium (vastaval kirikukalendri - kreeka keel päeval) - ladina keel 12.Mida tähendab organum? 4.Gregorius Suure teene muusikas! - Saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse - Viis läbi kirikureformi, millega võeti koraalile. kasutusele uus liturgia. - Valis välja laulud mida võib kirikus 13.Mis saj. tekkis motett
saj. 330. a eKr) · Hellenismi ( 330.a 146. a eKr) · Rooma võimu ajajärk ( 146.a eKr 395. a pKr) 10. Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne
*MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu
..nimetatakse iseloomulikku laulmisviiisi roomakatoliku jumalateenistusel Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema
laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda.
· Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi · Kvadraatkiri võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi · Musike lauldes ettekantud luule · Tragöödia traagilise lõpplahendusega näidend · Trubaduurid rüütlilaulikud Lõuna - Prantsusmaal · Truväärid rüütlilaulikud Põhja - Prantsusmaal
9. Tunnipalvus. 1) Lihtne, ilma eriliste rituaalideta. 2) 8 korda päevas. 3) Peamiselt kloostrites. 10. Missa. 1) Igapäevane jumalateenistus. 2) Keerulisem ülesehitus ja palju rituaale. a) Eelmissa sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. b) Peamissa keskpunktiks altarirituaal ja armulaulud. 11. Tunnipalvuses ja missas on tekste, mis on alati samad. Ordinaarium. 12. Proprium tekstid, mis muutuvad iga päev vastavalt kirikukalendrile. 13. Gregooriuse laul. 1) Roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Saateta. 2) Ei saa lahutada muusikat ja teksti, sest liturgilised tekstid pole algselt eksisteerinud kõnelduna. Neid on alati ühel või teisel viisil lauldud. a) Tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuse või eriliste rituaalsete talituste jaoks.
ANTIFOON refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles
mõnes isegi üle poolesaja hääle (eriti madalmaades). Missa · Igapäevane tähtsaim liturgia. · Officium tunnipalvus, ilma eriliste rituaalideta. · Eelmissa palved, sõnaliturgia. · Peamissa armulaud, altarirituaal. Matutinum enne koitu. Laudes päikesetõus. Priima esimesel päevatunnil. Tertia 3. tund. Missa keskpäevane. Sexta 6. tund. Nona 9. tund. Vesper päikeseloojang. Completorium öötulek. · Ordinaarium ehk muutumatu osa. Kyrie eleison, christe eleison Issand halasta, Kristus halasta. Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges. Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse. Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis peccata mundi Jumala tall, kes sa maailma patud kannatad.
Ta kogus ja pärandas leitud viise. Ta määras ära kirikus lauldavad laulud ja neid nimetati Gregoriuse koraalideks. Noodikiri Tänapäevane noodikiri hakkas välja kujunema 9. Sajandi. Tulid kasutusele neumad. Need noodimärgid kirjutati sõnade kohale ja tähistas meloodiat. 13. 14. Sajand tulid kasutusele uued noodijooned ja uued märgid. Keskaja teisel poolel kujunes välja missa, mis koosnes: I. Ordinaarium- koosneb 5 osast, mille tekstid jäävad muutumatuks kogu kirikuaste jooksul a) Kyrie Issand halasta b) Gloria Au olgu c) Credo Usuvanne d) Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu e) Agnus Dei Jumala tall II. Proprium teksid muutuvad vastavalt kiriku kalendrile III. Õpetlikud tekstid ja evangeeniumi lõigud Ilmalik muusika keskajal Ilmalik muusika keskajal oli ülehäälne, jagunes kaheks: 1
ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa, *õpetlikud apostlite kirjad meloodia võib muutuda=ORDINAARIUM *evangeeliumi lugemine, üks lõik, 1.Kyrie Issand, halasta! millest tuleneb peamissa jutlus 2.Georia Au *pidulik usutunnistus=Credo 3.Credo Mina usun 4.Santus Benedictus Püha kiidetud olgu 5.Agnus Dei Jumala tall 2. muutuvad tekstid=PROPRIUM
· Üldnimetus lauldud laulud · Vaba meetriumiga, rütm, tekib loo käigus, sõnade rütmist Katoliku kirik- läänekirik Katoliku kiriku liturgia Katolik ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud "lääne" kultuuri rohkem kui idakirik · Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord. · Tunnipalavus-8 korda päevas peetav lihtne palvus · Missa-igapäevane peamine jumalateenistus. Missa jaguneb kaheks osaks: · Ordinaarium-muutumatu tekst: koosneb 5 osast: kyrie eleison - issand, halasta; gloria in exceisis Deo - Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid
õukonnamuusikat. Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal). Paavst Gregorius määras keskajal kindlaks jumalateenistuste korra. Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november) Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10
Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia. Püha Benetictus Nurmia Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja, asutas benetictlaste ordu. Liturgia: Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud, muutumatud tekstid; EELMISSA sissejuhatavad palved, sõnaliturgia. Ordinaarium muutumatu, iga päev korduv osa missast. Proprium muutuv osa. Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil). Psalmoodia psalmitekstide laulmine, peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel. Antifoon sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul.
Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selges suhtes arvudega • Keskaja üldiseloomustus Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat osa: Kirikumuusika Rahvamuusika ja kultuur Rüütlite muusika • Katoliku kiriku liturgia. Missa. Ordinaariumi osad. Missa – igapäevane peamine jumalateenistus, jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium – missa muutumatud tekstid (korduvad igapäevaselt) 2. Proprium – missa muutuvad tekstid (iga päev erinevad) 5 teksti, igal missal: Kyrie eleison – Issand, halasta Gloria in excelsis Deo – au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus – Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall • Gregooriuse koraal Gregooriuse koraal – üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele Levis sajandeid suulisel teel
MATUTINUM enne koitu 2. LAUDES päikesetõusul 3. PRIMA 1.päevatunnil 4. TERTIA 3.päevatunnil 5. MISSA päeva keskne jumalateenistus 6. SEXTA 6.päevatunnil 7. NONA 9.päevatunnil 8. VESPER päikeseloojangul 9. COMPLETORIUM öö tulekul Igapäevane missa koosneb kahest osast: 1. Eelmissa sinna kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2. Peamissa keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele
Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium
moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot)
gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal teenistusel ja on seotud igapäevase liturgiaga. 1)Kyrie-Issand, halasta 2)Gloria-Au olgu jumalale kõrges 3)Credo-Mina usun ainsasse Jumalasse 4)Sanctus/Benedictus-Püha/kiidetud olgu 5)Agnus Dei -Jumala Tall Proopriumis on laulud, mis lähtusid kirikukalendri tähtpäevadest ja seetõttu vahelduvad iga päev Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Liturgia vajas ühtset lauluviisi
“Ars Nova” andis ajastule nime ! 14.saj mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõstmine kirikulaulude kõrvale. Chanson - lihvitud vormiga, prantsuse keelne, mitmehäälne ilmalik laul Guillaume de Machaut (Ars Nova helilooja) - I tervik missatsükkel “Notre - Dame’i Missa” UUED ŽANRID 15. JA 16. SAJ 15. saj tõusis esile kirikumuusika (missad, kiriklikud motetid ja hümnid) Kõige esinduslikumaks žanriks kujunes missa ordinaarium Kujunes leinamissa e reekviem Motetis kadus mitmehäälsus Motett žanr muutus taas ka vaimulikuks Väga populaarseks muutus ilmalik polüfooniline laul (selle lihtsaim vorm oli kaanon) Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega (hiilgeaeg 16. saj) Noodi trüki leiutamine aitas kaasa väga laiale levikule linnakultuuris. Koolihariduse edendamine, kuhu juurde kuulus väga kõrgel tasemel muusikaõpetus.
# missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas # ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud.
mitmehäälsele kunstmuusikale Missa ja noodikiri - Missa ja tunnipalvus - kaks põhilist jumalateenistuse liiki - Missa - igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem (rituaalid) - Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks - ● laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri tähtpäevadele ja pühadele - missa propium ● laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel - missa ordinaarium - Missa odinaariumi 5 osa: ● Kyrie eleison - palvelaul ● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks
orelisaadet. Olenevalt liturgiast võis laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Taktimõõt puudus. 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki tunnipalvus ja missa. . Kõik Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: proopriumiks ja ordinaariumiks. Prooprium laulud vahelduvad iga päev. Ordinaarium laulud kõlavad kõikidel teenistustel. Kyrie eleison Issand, halasta Gloria in excelsis Deo Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum Mina usun ainsasse Jumalasse Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala Tall 8. Millal tekkis vajadus ühtse noodikirja järele ja miks? Noodikirja areng. ,,Guido käsi" 8.-9.sajandil, mil tekkis Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil
loodus. c) Ars Nova - (ladina keelest 'uus kunst') on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. d) Reekviem - on liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. e) renessansiaegsed tantsud - braanl, pavaan, galliard. f) süit - oli instrumentaalmuusika levinuim vorm kuni 18. sajandi keskpaigani g) missa osad – ordinaarium ja proprium h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862. aastal i) pillid - orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer
paljudele Euroopa laulukoolidele missa katoliku kiriku ühtne liturgia, jumalateenistus 1x päevas, kõikidele kristlastele eelmissa avalau introitus(räägib, mis päevas tuleb, sündmused) + loetakse õpetlikke tekste ja apostlike kirju + loetakse lõik evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus peamissa rituaalne ohvritalitus altaril. Jaguneb kaheks: muutumatute tekstidega, lauludega osa - ordinaarium meeloodia võib muutuda, tekst on sama; 5 kohustuslikku laulu: kyrie(issand halasta, vanimaid missa laule, koguduse ja preestri vaheline lühike palvelaul), gloria(au, liigendatud, psalmoodia karakteriga), credo(mina usun, tekst NIKAIA usutunnistus), sanctus benedictus(püha kiidetud olgu, kuni 17. saj olid koos) ja agnus dei(jumala tall); + lõpulaul ITE MISSA EST muutuvate tekstidega, lauludega osa propium
Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirjaks nii panigi munk Guido Arezzost 11. sajandil aluse tänapäevasele noodikirjale. 3)Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust,sest ilmalik laul
Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta
annaabi.ee 
