ÜRGINIMESTE USKUMUSED Katrina ja EevaRuth Esimesed uskumused Algsed uskumused olid tavaliselt seotud küttimisega. · Koopa seintele joonistati koopamaalinguid, mis kujutasid inimesi küttimas · Vooliti inimeste ja loomade kujutisi KÜTTIDE JA KORILASTE RITUAALID · Enne jahti tantsiti, põristati trumme ja lausuti nõiasõnu, mis pidid kindlustama jahi kordamineku · Peale trummide kasutati ka vilepille · Rituaale korraldasid targad ehk nõiad Varajaste põlluharijate uskumused · Koos tsivilisatsiooniga arenesid ka uskumused.
Tänapäeval püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Handid matavad surnud kirstuga maa sisse. Lahkunule pannakse hauda kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid. Haua peale ehitatakse väikese maja kujuline hauaehitus. Matuse ajal söövad handid haua juures. Sööma kutsutakse ka lahkunu hing. Tapetakse põhjapõtru, kelle kolbad koos sarvedega asetatakse hauaehitusele või riputatakse läheduses oleva puu külge. Liha süüakse matuste ajal ära. Hantide uskumused on küll muutunud pika aja jooksul, neid on mõjutanud nii mitmedki tegurid, näiteks Nõukogude Venemaa ja õigeusk, kuid siiski ei ole suudetud muuta rahva uskumusi ja traditsioone. Handid järgivad oma uskumusi ikka, võideldes samal ajal teguritega, mis tahavad neid muuta. Nad võitlevad oma õiguste eest.
Jaanipäevased uskumused 1. usuti, et põldudel hõljuv suits on ohvrisuits ja, et see läheb põlluhaldjale kes pidi hävitama kahjurputukad, umbrohud ja kaitsma loomi haiguste eest. 2. Usuti ,et neiu võivat jaaniöö paiku ilusaks saada, selleks pidi ta minema hiieallikale ja seal oma nägu pesema. Enne pesemist tuli aga näkile allikasse hõbedat visata. Peale pesemist muutus neiu nägu ilusaks ja lisaks jäi kauaks ajaks nooreks. Allikale tohtis minna aga ainult üksi selle
Muistsed jumalad ja uskumused Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid, et maailm lõi jumalad. Enne, kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Muistsed kreeklased olid ühed suuremad müütide loojad Euroopas. Nad andsid isegi sõna millega me tähistame tänapäeval neid hämmastavaid lugusid jumalatest, kangelastest, inimestest ja loomadest. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Ateena filosoof Platon välja sõna mythologia, eristamiseks jumalikest tegudest pajatavaid fantaasiarikkaid jutustusi kas siis üleloomulike või tavapäraste sündmuste tõetruust kirjeldamisest. Kuigi ta elas ajastul, mis oli oma olemustest muutumas üha teaduslähemaks ning hoiatas ka õpilasi selle võrgutava lumma eest. Muistsed roomlased uskusid, et maailmas on lõpmatu hulk kõiksuguseid vaime puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime ja nii edasi. Selleks, et i...
ROOMA AJALOO VARANE PERIOOD. Pyrrhose sõjad ja Lõuna- Itaalia vallutamine. Lõuna- Itaalias asuvaist kreeka linnadest oli tugevaim rikas Tarentum. Temaga alustasidki roomlased sõda peale Kesk- Itaalia vallutamist. Tarentlased kutsusid appi Epeirose kuninga Pyrrhose. See oli auahne inimene, kes unistas Makedoonia Aleksandri vägitegudest. Ta oli meeleldi nõus Tarentumit aitama ja ilmus 280.a. kevadel e.u.a. Itaaliasse. Temaga koos oli 20- tuhandeline armee jalaväelasi, 3 tuhat ratsurit ning samuti hulk sõjaelevante. Roomlased purustati juba esimeses lahingus. Nad ei osanud siis veel võidelda lahinguelevantidega, keda Rooma sõjavägi kartis. Järgmisel aastal kohtusid roomlased uuesti Pyrrhosega. Lahing oli eriti äge ja vältas kaks päeva. Roomlased purustati uuesti, kuid ka Pyrrhos kandis nii suuri kaotusi, et hüüdis: "Veel üks niisugune võit ja mulle ei jää enam sõdureid!" (Siit ongi...
ALBERT ELLIS Laureen Filatov 11.So LAPSEPÕLV · Sündis 27.september 1913. · Isa ärimees. · Ema bipolaarse häirega. · Hoolitses oma õe ja venna eest. · Õppis hoolimatusest mitte hoolima. KARJÄÄR · 1934. bakalaureus ärivaldkonnas. · 1943. kliinilise psühholoogia magistrikraad. · 1947. doktorikraad. · Hakkas kirjutama ja uurima seksuaalsuse teemal. · Temast sai 20.saj. suurkuju.. · Oli ratsionaalse mõtlemise rajaja. TÖÖ SEKSUOLOOGINA · 1950. lõpus toimus seksrevolutsioon. · Julgustas abieluväliseid suhteid. · ,,The American Sexual Tragedy" (1954) · ,,Sex Without Guilt in the 21st Century" (1958) · Kokku 75 eneseabiõpikut. · Seksuaalselt terve mõistus tähendab ,,Avatud meeli ja eksperimente, mis on valitud nii, et nad ei tooks kaasa liiga palju ebamugavusi, sest seksuaalsetel avastusretkedel isik areneb. A. ELLISE ARMULOOD · Kaotas süütuse 24.aastas...
Põltsamaa Ühisgümnaasium VÄGI EESTLASTE MUISTSES MAAILMAPILDIS Referaat Põltsamaa 2012 Sissejuhatus Vana eesti rahva uskumused ja kombed loodusega seotud elamusringist on välja kujunenud peamiselt inimestele elatust andvatest majandusharudest. Need on majandeluliselt põhjendatud rahvakultuuri religioossed või maagilised nähtused, mis omasid kindlat ja konkreetset kohta inimese igapäevases elus-olus. Kogu rahvausund keerles haldjakultuse ümber. Iga loodusnähtuse ja loodusobjekti jaoks oli oma haldjas, mistõttu kogu ümbritsevat loodust kujutati elavana. Metsa vägi
Christmas in Ireland lasts from Christmas Eve to the feast of the Epiphany on January 6, which is referred to as Little Christmas. Ireland's Christmas is more religious than a time of fun. Lighted candles are placed in windows on Christmas Eve, as a guide that Joseph and Mary might be looking for shelter. The candles are usually red in color, and decorated with sprigs of holly. Irish women bake a seed cake for each person in the house. They also make three puddings, one for each day of the Epiphany such as Christmas, New Year's Day and the Twelfth Night. After the Christmas evening meal, bread and milk are left out and the door unlatched as a symbol of hospitality. St Stephen's Day, the day after Christmas, is almost as important, with football matches and meetings going on. For children, the Wren Boys Procession is their big event. Boys go from door to door with a fake wren on a stick, singing, with violins, accordions, harmonicas and ...
10. august on lauritsapäev. Sel päeval 258. aastal suri märtrisurma püha Laurentius. Lisaks diakon Laurentiusele hukati neil päevil veel üheksa kristlikku vaimulikku, teiste hulgas paavst Sixtus II. Laurentius piinati surnuks põletusrestil. Seetõttu kujuneski temast kõigi tulega seotud ametimeeste (pagarid, kokad, söepõletajad, klaasipuhujad) kaitsepühak, temalt loodeti abi tuleõnnetusete, põletushaavade ja palaviku korral. Laurentiuse kaitse all on ka kõik vaesed ja raamatukoguhoidjad. Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku...
Prantslased Prantslased suitsetavad, joovad ja söövad rohkem rasva kui keegi teine maailmas, ent elavad kauem ja neil on vähem südameprobleeme kui brittidel ja ameeriklastel. Neile tähendab hea toidu nautimine restoranis või kodus osava koka juures! Läbiaegade söövad nad madusid, konnakoibi ja küüslauk. Kuid toit ei ole nende jaoks alati mõeldud, kui täitavana vaid ka kauni naudinguna. Ka alkohol meeldib prantslastele väga. Keskmiselt tarbib üks prantslane 15.5l alkoholi aastas. Oma suure alkoholi tarbimise juures võivad nad öelda, et teavad veinidest kõike. Prantslased on rahavas, kes töötavad 35 tundi nädalas ja võtavad seitse nädalat (palgaga) puhkust igal aastal, kuid nende majandus on ikkagi suuruselt neljas maailmas. Nende majandus on nii võimas, et vahetatakse iga kolme aasta tagant autosi. Kasutatud autol puudub nende jaoks väärtus. Hoolimata sellest, et prantslased viimasel ütlevad, et riik pole see, mis kunagi, meeldib neile k...
Jumal on kõige vägevaim. Jetsijat Mitsraim e Väljaranne Egiptusest on juudi rahva ja judaismi tekkimise pöördepunkt. Moosese kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel üle kümme käsku (Kümme jumala Sõna) koos Tooraga. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahutamatult ühte põimunud. Uskumused Tingimusteta monoteism: Sma Jisrael, Adonai eloheinu, Adonai ehad! (Kuula, Iisrael, Jumal on meie looja, Jumal on ainus!). Jumal on ülim maailma looja, isand ja kohtumõistja. Jumal lõi inimese oma näo ja kuju järgi ning andis talle õiguse maailma valitseda; · vaimne ülimus materiaalse üle; · kõige väärtuslikum on inimese elu; · surematu hing. Tõekspidamised o Jumal ilmutab ennast äravalitud rahvale, kes on
Ebameeldivam oli kohustus osaleda uute isandate poolt korraldatud sõjakäikudel ning kirikute ja linnuste ehitamisel. Talupojad olid isiklikult vabad nagu varemgi. Võimalik, et suures osas säilis ka endine halduskorraldus ning isegi sõjaline organisatsioon, millele võiks osutada mõnede muinaslinnuste, nagu näiteks Varbola ja Lohu Harjumaal ning Pada ja Purtse Virumaal, kasutusel püsimine võib-olla isegi kuni Jüriöö ülestõusuni. Muistsed uskumused ja vahekorrad kirikuga Muinaseestlaste usundist tervikliku pildi saamist raskendab allikate nappus. Suures osas näib muistne rahvausund olevat põhinenud mitmesugustel animistlikel kujutelmadel, kus inimeste ja nii elus kui ka surnud looduse vahel puudus kindel piir. Ajal, mil peamiseks elatusalaks muutus maaviljelus, kujunes välja mitmesuguste kaitsehaldjate ning väikejumalate kultus, mida võib seostada indogermaani rahvaste kasvava mõjuga.
Mihklipäev Miks tähistati vanasti? · Lõppes karjatamishooaeg ja karjalaste tööleping. · Lõppesid kaubeldud teenijate lepingud. · Lõppes valge ja soe suveaeg. Uskumused · Lõuna-Eesti karjus vedas mihklipäeval valget oinast vastupäeva ümber kivi - siis hakkavat lumi sadama ja karjane pääseb tööst. · Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Mihklipäev tänapäeval Tänapäeval, kui mihklipäeva kombestik on kadunud ja selle tähistamine jäänud minevikku, tunneme seda päeva vanapärase ütluse "igal oinal oma mihklipäev" kaudu, mida lausutakse sageli siis, kui kedagi on tabanud suurem
Markus Kitt Mao Zedong Mao Zedong sündis 1893 Hunani provintsis praeguse Xiangtani alal Shaoshanis mõõdukalt jõuka talupoja perekonnast. Tema emakeel oli xiang'i keel. Mao oli radikaal ja romantik, kes otsustas sotsiaalse ja poliitilise käitumise üle moraalsete ja ideoloogiliste kavatsuste, mitte tegelike tulemuste põhjal. Ta ei hoolinud üksikisiku heaolust. Mao on vastutav rohkemate inimeste tapmise eest kui Stalin ja Hitler (ligikaudu kümnete miljonite). Mao oli ka suur unistaja ja dogmaatik, karismaatiline liider paljude silmis. Mao osales revolutsioonilises võitluses alates 1911. aastast.Tema kaasvõitlejaist on tuntumad Zhu De, kes juhatas Rahvavabastusarmeed, ja Zhou Enlai, kes tegeles diplomaatiaga. Mao Zedong oli Hiina Kommunistliku Partei juht alates 1935. aastast kuni oma surmani, aastani 1976. S...
Pirita Majandusgümnaasium Mariell Oolma Kummitustega seotud uskumused noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi näitel Uurimistöö Juhendaja: Mait Talts Tallinn 2017 Sisukord SISSEJUHATUS 2 1. KES VÕI MIS ON KUMMITUS? 5 2. KUMMITUSNÄHTUSED 7 2.1. Teadlaste seletused 7 2.2
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Pre...
Uskumuste ja religioonide kujunemine Vana-Ida rahvastel Maailmas on palju rahvaid ning igal ühel neist on omad uskumused ja tõekspidamised. Igal rahval on ka oma ajalugu, mis seletab meile kuidas on nad tekkinud, eksisteerinud ja levinud. kuidas millised olid vana-ida rahvaste religioonid ning kuidas võisid nad tekkida? Arvatakse, et kõik tsivilisatsioonide tekked on tihedalt seotud usuliste tõekspidamistega. Tsivilisatsioonid tekkisid erinevates maades iga üks omal ajal. Seetõttu kujunesid igal maal elaval rahval oma kultuur ja religioon. Kuidas arenes välja Egiptuse religioon
Ennustamise kõrval olid olemas ka MANTEIONid, kus sai jumalatelt nõu küsida. Meie teame neid ORAAKLITENA koht, kus jumal nõu annab. Tuntum oli DELFI ORAAKEL Kreeka keskosas paik, kus müüdi järgi Apollon oli tapnud lohe. Seal oli preestrinna, kes kõneles Apolloni suu järgi ja keda hüüti PÜÜTIAks. SURMAJÄRGSUS Ei pandud rõhku sellele, mis tuleb pärast surma. Karistused pidid tulema eluajal. Hinged rändasid Hermese juhtimisel Hadese juurde. Aeg-ajalt uskumused muutusid. KULTUUR SPORT Algusest saadik juba tähtsal kohal, kuulusid usupidustuste hulka. Kreeklased püüdsid olla täiuslikud. Spordikompleks = GYMNASION (nude place) Sport hariduses väga tähtis, aegamisi arenebki gümnaasium hariduskeskuseks. Spordi juures võistlused, tähtsamad tõusid esile OLÜMPIAMÄNGUD, mida peeti iga 4 a tagant Zeusi pühamus Olympias. Need neli a = OLÜMPIAAD. Osalesid vaid kreeklased,pealtvaatajad igast rahvusest. Naistele keelatud. Varaseim ala KIIRJOOKS.
Juhi tunnete ja uskumuste mõju meeskonnale (kuidas juhi tunded ja uskumused mõjutavad meeskonda?) Allikas: Vesso, S., Saue, K. Õnnelik meeskond. Äripäev 2008, lk 27 51 JUHI MÕJUJÕUD Juhil on meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, mida juhid enamasti täies ulatuses endale ei teadvusta. Juhi mõju on mitmeid kordi tugevam kui meeskonnakaaslastel. Juhtimises toimub peegeldamiseefekt juht arvab, et näeb meeskonda, kuid tegelikult näeb iseenda tegevuse tagajärgi
Muinasusundi ja tänapäeva uskumuste võrdlus Uskumused tänapäeval ja uskumused muinasajal erinevad üksteised väga palju. Pika aja jooksul on muutunud inimeste eluviis ja koos sellega tavad ja uskumused. Muinasajal olid eestlased väga tihedalt seotud loodusega, see oli nende jaoks püha. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Vägi on muinasusundi üks põhimõiste ja põhielement. Lisaks füüsilisele kehale arvati, et igal elusolendil on ka eriline vägi. Väge oli ka teatud objektides ja paikades. Taeva
nümfid · Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks · Sümbolid nool, oda, hirv Hephaistos · Zeusi ja Hera poeg, tule- ja sepatööjumal · Zeus paiskas ta Olümposelt alla, kui ta püüdis tülis ema eest seista · Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora · Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks Muud uskumused: Inimkond: 9 a) Tekkisid maast b) Jumalad voolisid veest ja mullast · Kaitsetud ja paljad · Titaan Prometheus õpetas eluks vajalikku: tule kasutamine käsitöö ja kunstid · Ohverdamine (=jumalate petmine) Pühamu: · Tempel ja selle juures altar · Altariks madal alus, kus sai ohvreid tuua · Igale jumalale oma tempel · Templeid igas polises palju Preestrid: · Iga inimene võis jumalaga suhelda · Siiski templites preestrid
MUINASAEG Elu Eestis enne vallutussõdasid. Muistsete küttide elu Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. ...
Judaism 30.04.2010 JHWH - jahve - jehova (juutide jumal, kristlased nimatavad nii, juudid ütlevad jahve). on teinud lepingu oma väljavalitud rahvaga, selle märgiks on maa (vahemereääres olev tõotatud maa - Iisrael). leping tähendab kahepoolsust, kummalg oma kohustused ja vastutused. jumal on kohustatud oma rahva eest hooldkandma, inimesed jälle peavad jumalat austama jne. kaksosapoolt - tähendab ka dialoogi. Toora - vanatestament - tähendab õpetust, mitte seadust - 10 käsku - 5 moosese raamatut jne. Tooras on ilmutatud jumala tahe. usklik juut täidab mizwasi - nõue või käsk. piiblis on 613 mizwad. see jaguneb 365 (päevi aastas) käsuks ja 248 (kehaosade arv mida inimese kehas arvatakse) keeldu. dialoogil pole vahet pühal ja ilmalikul - kõik on püha, vahet ei tehta nagu kristlastel. Kasher (koze) - juutide jaoks puhas toit, rabi juurest läbi käinud. on...
Nime andmisega saab laps inimese seisuse. - Inistsiatsiooniriitused lapsepõlvest täiskasvanuks. Mõnda aega hoitakse lapsi isolatsioonis, nad saavad suguharuvanematelt õpetust hõimutraditsioonide osas. Võib esineda ka nt. hammaste sisselöömist, noasisselõikeid. Tihti esineb ümberlõikamist. - Matuseriitused - Emaks saamise riitused MUINASEESTLASTE USKUMUSED Olid looduslähedased ega moodustanud veel väljakujunenud ja süstematiseeritud usundit. Puudus jumalate süsteem oma peajumala ja teiste vähemtähtsate jumalatega. Vanemuine, Pikker, Uku, Tuuslar jms. on üle võetud teiste rahvaste mütoloogiast 19. sajandil kui oli väga populaarne rahvusromantiline kirjandus. Kristjan Jaak Peterson tõlkis eesti keelde ,,Soome mütoloogia". Jumalatest on vaieldavad Peko ja saarlaste Taara (Thor?)
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral maagilist väge, mida oskaja inimene võis käsutada nii millegi või ke...
Kultuur minu elus Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet saab mitut moodu defineerida ja erinevalt käsitleda. Mina käsitlen kultuuri kui inimühiskonda iseloomustavat tegevust, mis hõlmab erinevaid valdkondi keel, traditsioonid, kombed ja uskumused. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend. Mõtete ja tähenduste edasi andmiseks kasutatakse zeste, hääli, sõnu. Ma ise valdan kolme keelt, kuigi vabalt võiksin ka 5. Kõige paremini oskan eesti keelt, mida olen kasutanud suhtlemiseks ema, venna, sõprade ja koolikaaslastega juba kaheksateist aastat. Vene keeles suhtlen vanaemaga, isaga ning temapoolsete sugulaste ja lähedastega. Tean, et oskan seda hästi, seega kui midagi vaja, saan seda zestide asemel kasutada. Aga
juhtida. Poegi kasvatati vaprateks ja mehisteks sõdalasteks ning osavateks meresõitjateks. Viikingite nimed Viikingite nimed olid näiteks Orm (madu), Ulf (hunt), Björn (karu). Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves. Viikingite uskumused Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks.
.......................................................6 Naiste riietus.................................................................................................................................6 Meeste riietus...............................................................................................................................7 Meeste tööd..................................................................................................................................7 Usk ja uskumused........................................................................................................................8 Kombed ja rituaalid......................................................................................................................8 Kokkuvõte....................................................................................................................................9 Kasutatud allikad............................................................................
õigeusust mõjutatud tooteid, nii pashat kui ka teisi kohupiimamagustoite. Munade värvimine · Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta. · Mune on üldiselt värvitud sibulakoortega. Muna ümber olevate koorte ümber mässitakse riide jupp ja see seotakse kinni niidiga. Vahetevahel pannakse riide vahele riisiteri,need jätavad kenad heledad täpikesed. · Spetsiaalsed värvid on tulnud hiljem. Vanad traditsioonid ja uskumused · Lõuna-Eestis algas lihavõttest kiikumisaeg. · Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati lihavõtteid lauahüppamisega. · Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks. Keelud vanal ajal · 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Seetõttu on saadetud noormehi ees, olgu siis õlut küsima või tervitama. · Keelati ka lastel külla minna neile visati vanad pastlad kaela.
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada. Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljend...
Religiooni mõju muistsete eestlaste igapäevaelule Muinasaja eestlaste elus oli väga tähtis roll usulisel osal. Siiski ei saa me rääkida mingist kindlast usu suunast.Peame arvestama, et olemasolev usund muutus pidevalt, olles mõjutatud nii kristlikku kiriku kui ka vene õigeusu kiriku poolt, mis üritas järk-järgul ennast sisse seada ning mõjupiirkonda laiendada. Usuliised erinevused olid ka tingitud eri piirkondadest, kus näiteks rännikurahval, kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks võ...
Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid)
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle üks olulisim osa oli esivanematekultus. Elust lahkunuid austati ja mingil määral ka kardeti, igal juhul püüti pälvida nende heakskiitu. Surnud maeti metsatukkadesse, mis aja jooksul kujunesid matmispaikadest pühadeks hiieteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste toimetamise paigad. Eestis on tänini tavaks surnuaedade ...
Muinasaeg kestis kuni XIII sajandini. Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja taimejäänuste vanusemäärangute järgi elati selles jõe kaldal paiknenud laagripaigas umbes 9000-8550 aastat e.Kr. Eestlased hakkasid ennast eestlasteks kutsuma alles ülem...
Elu pärast surma Heiro Kosemets Elu pärast surma Elu pärast surma on teema, mille kohta midagi väga kindlat väita ei saa. Läbi ajaloo on see olnud eelkõige suurte religioonide pärusmaa, kuid ka filosoofia ja tänapäeva teadus hakkab üha enam seda käsitlema. Selgitusi elule peale surma on seinast seina. Paljud usuvad, et inimese hing jääb kummitama vaimuna, satutakse taevasse või põrgu, sünnitakse uuesti kas loom- või inimkujul jne. Sellel teemal on kirjutatud ka mitmeid raamatuid (Vaimude raamat, Vaim Emanueli teadaanded, Reisikirjad vaimuilmast, Sethi raamatud, Michaeli sõnumid, Urantia, Sri Chinmoy, "Reinkarnatsiooni saladus"...) mistõttu võib tekkida küsimus: miks on käsitlused nii kardinaalselt erinevad mida sellest arvata? Kas elu pärast surma jätkub? Materialisti jaoks ei saa jätkuda, sest inimese ajutegevus lakkab. See on suhteliselt uudne seisukoht inimajaloos, kujunes välja teaduse domineerimisega ...
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp. Seejärel, kui oli selge, et Jaani elu pole ohus, hakati Jaani kulul üsnagi kohatuid nalju tegema. Pakuti talle küünlaid ja erinevaid seepe. Öeldi, et Jaan oleks nõus isegi väljaheiteid sööma, kui sellel oleks vaid huvitav lõhn. Huumori kohta on raske mõnd sündmust välja tuua, kuna minu arvates oli huumor rohkem varjatud kui iroonia. Üldjuhul läheneti kõigele...
Eestlaste jõulud Kristluse-eelsed jõulud Otseseid andmeid selle kohta, kuidas meie esivanemad muinasajal jõule pidasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esi...
Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost. Iisraellased austasid alates varajasest ajast ainult ühte jumalat – Jahvet. Jahve lubas esiisa Aabrahamile iisreallasi t...
koju tulla maod. Paljudes paikades oli keelatud õmblemine. Eriti kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele. Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesu pesemine – see meelitaks pikset ligi. Jüripäeval keelati ka lapsi, et nad ei tohi metsas puid murda. Siis pidavat lambad ja veised jalad ära murdma. Jüripäeval tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna. Mõningad uskumused 3 Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. 4 Kasutatud kirjandus Wikipedia.org Folklore.ee/berta 5
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Mona-Theresa Võlma MINU EETIKA Essee Juhendaja: Argo Buinevits Tallinn 2011 Eetika on teadus kommetest ning tavadest ning on filosoofia aru, käsitledes ühiskondlikku ning individuaalset hakkamasaamist, elukorraldust eestika on väärtusõpetus. Läbi ajaloo on eetikal leitud erinevaid tahke, püütud eetikat seletada ning leida universaalset eetika vormi, mis seleteks elu, inimesi ning ühiskonda. Kolm põhilist eetika vormi on tagajärje-eetika, kohuse-eetika ning vooruse-eetika, mis omakorda veel jagunevad väiksemateks harudeks. Käesoleva eesseega ma püüangi välja selgitada, millise eetika järgi mina elan ning mis on minu tõekspidamised ja ideaalid. Tagajärje eetika jaguneb egoismi-eetikaks ning utilitarismi eetikaks. Egoismi- eetika teooria järgi peab ...
,,Soostereotüübid kui ühiskonna arengu pidurdajad'' Referaat 02.03.2016 SOOSTEREOTÜÜBID on lihtsustavad ning liigselt üldistavad, kuid ühiskonnas sügavalt juurdunud uskumused ja hoiakud naiste ja meeste erinevuste, iseloomude, omaduste, neile sobivate rollide, ametite, käitumise, välimuse jms. suhtes. Soostereotüübid on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud viimastel sajanditel seoses traditsioonilise töö- ja võimujaotusega naiste ja meeste vahel. Põhiliseks soorollide eristajaks on olnud avalik ja kodune sfäär, millest esimeses domineerisid mehed, teises - pere- ja kodutööde eest aga vastutasid naised. Kehtivad soostereotüübid juhivad naisi ja
Nad pidid olema hästi kohanenud külma kliimaga. Arvatakse, et neandertallased olid arenenud, sest nad matsid surnuid ja panid neile haudadesse kaasa materiaalseid asju. Samuti ollakse arvamusel, et neandertallastel oli oma ühiskonnakorraldus, religioon ja kunst. Homo sapiens sapiens kujunes välja u 200 000 a. tagasi. Teda kutsutakse kromanjoonlaseks, kuna tema luustik leiti Prantsusmaalt Cro-Magnonist. 3. Iseloomusta kromanjoonlast (korilus, sugukond, hõim, perekond, uskumused, Altamira, totemism, animism) Cro-Magnoni inimesed ehk kromanjoonlased olid eluviisilt korilased, kütid ja kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm)
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med
ebameeldiv olla! Mida antud olukorrast õppisid? Olukorrast õppisin seda, et me kõik teeme vigu ja keegi ei ole täiuslik. Elus tuleb teha vigu, et neist õppida! Tuleb arvestada teistega ja me peaksime oskama ka oma vigu parandada. 3.) Eneseanalüüs. Minu tüüpkäitumine: Olen väga kaastundlik teiste inimeste suhtes, mulle meeldib teisi aidata. Pean ennast ka üsnagi kohusetundlikuks inimeseks. Mulle meeldib puhtus ja kord. Minu uskumused ja tõekspidamised: Kõige tähtsamaks pean perekonda ja suhteid lähedastega, seejärel suhteid sõpradega, tähtsal kohal on kindlasti õpingud ja karjäär ning ühiskonnale kasulik olemine. Minu käitumist mõjutavad või seni mõjutanud tegurid: Kaaslased, kodune elu, elumuutus, probleemid, eeskuju. Parasiitsõnad: Jumal auta, mida, just-just. Minule tüüpilised reageeringud: Äkilisus. SWOT analüüs: Tugevad küljed: Nõrgad küljed:
1054 aastal jagunes kristlus kaheks: 1) Lääne katoliiklik kirik. Keskusega Roomas. 2) Ida ortodoksne kirik. Keskuseks oli algul Konstantinoopol ja hiljem sai selleks Moskva. Lääne katoliiklik kirik. Vatikan Ida ortodoksne kirik. Moskva Katoliiklus Õigeusk Kristluse ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid. Uskumused Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse Jumalal on üks ainus poeg Jeesus Kristus Kes löödi risti. Usutakse et Jeesus tõusis kolmandal päeval ja läks taevasse. Via Dolorosa Via dolorosa ehk risti teekond See koosneb 14 peatusest. Praegu on 9 peatust nähtaval. Esimesed kaks peatust ei ole nähtaval. Kolmanda peatuse kohale on ehitatud Armeenia kirik. Kümnendast peatusest alates on Püha Hauakirik. Püha hauakirik
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas ? Tänapäeva ühiskonnas leidub palju erinevaid kultuurilise taustaga ja uskumustega inimesi. Kõikidel meil, inimestel, on erinevad prioriteedid ja arusaamad, kuid kas sellegipoolest inimesed saavad omavahel läbi ? Sallivus on kahepoolne asi, nõnda kuidas käitud sina teistega teised käituvad sinuga. Vana hea lause, mis ütleb ela ise ja lase ka teistel elada. Kindlasti on tänapäeva maailma sallivuse roll aja jooksul suurenenud. Tänavatel ei kohata halvustavaid reklaame, ütlusi ja inimesi aksepteeritakse sellistena nagu nad on. Tagasi vaadates ajale, kus põlati ning isegi kiusati inimesi nende uskumuste pärast, pean mina väga valeks. Inimesed kõik ei peagi ühte moodi olema, käituma ega üksteisele meeldima, kuid sellegipoolest pole meil õigus ta elu kallale kippuda. Paljud meist teavad, kui tähtis ja tugev on iga rahva jaoks ühtekuuluvustunne. Rahvad j...
koolile vajalikul viisil Suunatud probleemide · Tavaliselt on kooliga lahendamisele ja ennetamisele, mitte vigade seotud teatud tüüpi parandamisele vanemad · Soovitused vastastikused, · Kool esitab nõudmisi ja võrdväärsed partnerid soovitusi Õpetamis- ja kasvatamisviisid · Leebe (minna-laskev) õpetaja · Autoritaarne õpetaja · Autoriteetne õpetaja · Uskumused ja käitumine Leebe õpetaja · Uskumused · Käitumine · Pole õige enda · Passiivne arvamust peale suruda · Ebajärjekindel · Jõu kasutamine nii probleemide sõnades kui tegudes on lahendamine vale · Kõhklev · Hea sõna ja sõbralikkus võidab kõik · Lapsed peaksid oma probleeme ise lahendama Autoritaarne õpetaja · Uskumused · Käitumine
Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLEo Traditsioonid ja uskumused Uskumused: Usuti Püha Vaimu ehk “Wakan Tanka”. Usuti, et kõik asjad on elusad. Traditsioonid: Peeti usutseremooniaid. Tseremooniate tähistamiseks erinevad tantsud. Päiksetantsu tseremoonia võimaldas juhtidel kohtuda, et teha otsuseid, korraldada ning kavandada rüüsteretki. Eluolud Peamiseks ellujäämisviisiks oli piisoni küttimine. Elasid tipides (vigvamides). Naised kandsid pikki kleite, mehed niuderiiet ja mokassiine. Jaotatud soorollid. Traditsioonid ja uskumused
................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm...............................................................................................12 6. Tervendava veega allikas........................................................................................14 7. Uskumused..............................................................................................................15 8. Õigeusk...................................................................................................................17 9. Õigeusk ja palverännakud.......................................................................................19 10. Kokuvõte...............................................................................................................21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
