Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus: S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda,
Põgenemine rahakoti eest On ilus päikesepaisteline ilm. Mööda Tallinna vanalinna tänavaid jalutab üks ilus siniste silmade ja heledate pikkade juustega tütarlaps. See on 17-aastane Gerli, kes külastab esmakordselt Tallinna. Ta imetleb keskaegsete hoonete arhitektuuri ja üldist miljööd. Gerli kujutleb end aega, kui linn kuulus veel Hansa liitu ning kuidas sakslased seal kaubitsesid. Korraga ta aga ärkab kujutlustest ja avastab, et kaks pikka meest, üks mustanahaline ja
Aitäh elu eest Kristi Rebane Raamat "aitäh elu eest", jutustab ühe viieteist aastase tüdruku, Deivi, loo, kes on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bullii...
• isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise juhtiva osaga, nagu vee- ja küttetorustikud, voolujuhtivad põrandad jms Ii = Uf/(Ri+Rj+Rm) Kaitse elektrilöögi eest peab üldjuhul välistama kas ohtliku puutepinge tekke või selle püsimajäämise, või pingestatud osade puudutamise võimaluse. Elektripaigaldiste kaitse realiseeritakse eelkõige sellega, et seadmete valmistajad on täitnud kõik kehtivad standardid ja eeskirjad, projekteerija on valinud seadmed vastavalt ümbrusoludele ja tööparameetritele, seadmed on paigaldanud litsentsiga elektritöövõtja, kes on järginud projekti ning eeskirjade
Riigiõpe Kodune töö nr.2 Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Tänapäeval on ligi pooled parlamendid kahekojalised, nagu näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa Kahekojalise parlamendi ülemkoda täidetakse sageli kahel erineval viisil: tsensuslikul ja territoriaalsel (kus on osariigid ja liidumaad). Väiksemates riikides on harilikult ühekojalised parlamendid. Eesti parlamenti nimetatakse riigikoguks. Selle juhtorganiks on juhatus, mille moodustavad esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi tähtsaimad tööorganid on komisjonid ja komiteed, mis võivad olla alatised ja ajutised. Igaüks neist keskendub ühele valdkonnale. Sinna kuuluvad saadikud oma professionaalsuse, mitte maailmavaate alusel. Saadikurühmad ehk fraktsioonid moodustatakse parlamendis samas erakonnas (valimisnimekirjas) olemise põhimõttel. Sinna kuulumine ei ole kohustus...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvi...
Bioloogia 22.05.2012 Kaitse haiguste eest Kaasasündinud kaitsemehhanismid 1. Kaitsebarjäär katted, mis takistavad patogeenide pääsemist organismi a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad
Kasside eest hoolitsemine Sigrid Järsk Juhendaja: Sirje Kereme Sissejuhatus Valisin teema kuna mulle meeldivad kassid. Töö eesmärk: Teada anda inimestele, kuidas kassi eest õigesti hoolitseda. Mida teha kassiga kui pere läheb reisile. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 2 Probleemid Kuidas kasside eest peaks tegelikult hoolitsema. Kasside tervise eest hoolitsemine. Mida teha kassiga kui pere läheb reisile. Kasside ajalugu läbi aegade. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 3 Töö hüpoteesid Kasside eest ei hoolitseta nii nagu tegelikult seda tegema peaks. Paljud inimesed ei tea, mida kassi jaoks üldse teha tuleb. 31.1.13 Kuressaare Gümnaasium 4
Struktuuriõpetuse mõisted · Keelemärk on sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. · Märgisüsteem on märkide ja reeglite hulk, mille abil saab lihtsamatest kirjamärkidest moodustada keerukamaid. · Polüseemia on nähtus, mille puhul sõnadel on mitu teineteisega tihedasti seotud tähendust. · Homonüümia on nähtus, mille puhul kahel keelemärgil on samakõlalised tähistajad. · Sünonüümia on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat. · Konsonandid on sulg- ja ahtushäälikud. · Foneetika on teadus, mis uurib häälikute füüsikalisi omadusi. · Fonoloogia on teadus, mis uurib häälikuid kui keeleüksusi. · Foneem on hääliku kujund. · Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. · Silbi tuum on täishäälik või täishäälikuühend. · Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõne...
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on?
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, la...
Eesti keskaegsed linnad: Narva Freaky geeky,noobshit,retard,saiaspetspe ts Asutamine Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Taanlaste poolt võidi Narva linnus (ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale) 1220ndatel aastatel, esimesed teated 1254. Esimest korda mainiti Taani Hindamisraamatus 1240. aastal. Linnaõigus Saadi 14. sajandi esimesel veerandil 1345 kinnitatud ja laiendatud Valdemar IV poolt 1347. a. Liivi Ordu valitsuse alla Asukoht Narva foogtkond (Liivi Ordu ajal) Narva jõe alamjooksul Soodne geograafiline asend, ristteed LääneEuroopa ja Venemaa vahel Linnus Alates 1347. a. Ordu esindajate peakorter Läänetiivas dormitoorium ja refektoorium Idatiivas foogti elamisruumid ja köök 2. korrusel kabel, laod Elanikkond Põ...
Kuhu põgeneda iseenda eest? Inimese suurim traagika seisneb selles, et ta ei tunne iseennast, et ta on tihti iseenda psüühika ees otsekui tumeda mere ees. Ta püüab ennast leida, aga alati ei pruugi see õnnestuda. Lõpuks võib tekkida tüdimus. Inimese sisemaailmas on tekkinud kaos, mida on raske mõista ja millega on raske toime tulla. Sees valitseb tühjus. Tahaks justkui põgeneda enda eest. Chateaubriandi ,,Réne" on lugu melanhoolsest mehest, kes seisab samade probleemide ees. Inimese arengu väga tähtis etapp on tema lapsepõlv. Inimese esmased väärtushinnangud, iseloom ja maailmavaade saab alguse kodust. Réne oli õnnetu laps, sest tal ei olnud ema. Tema ema suri sünnitusel. Réne tundis enda süüd selles. Mingil määral tekitas seda ka viimase isa suhtumine. Tal puudus peaaegu igasugune huvi oma poja vastu. Ainuke,
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid
Vaido Vahter HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST REFERAAT ÕPPEAINES: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 32a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:17.10.2016 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD.............................................................
EHITISTE KAITSE SEENTE EEST Seened on päristuumsed organismid, mis paljunevad eostega ning moodustavad omaette seeneriigi. Seened jagunevad nelja alaliiki: hallitus-, pärm-, parasiit- ja kübarseened. Parasiitseened on neist kõige ebameeldivamad. Parasiitseened elavad teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti ke...
Eestlased eesti keele eest Vanema põlvkonna inimesed teavad hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et luua ja säilitada oma riik, kombed ja keel. Ent nooremate inimeste jaoks on eesti keele olemasolu iseenesestmõistetav ja seetõttu ei oska nad seda piisavalt väärtustada. Ei mõelda ka selle peale, et kui me eesti keelt ei kaitse ega sellest lugu pea, siis võib tulevikus tekkida olukord, kus eesti keele kõnelejaid, keda on niigi vähe, pole eneam üldse. Kuid mida saaksid
Sagedased iseeneseslikud restardid. Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. Mis on arvutikaitse? Arvutikaitse all mõeldakse peamiselt tegevusi, mille eesmärgiks on arvuti omaniku tahtevastase tegevuse kõrvaldamine. • Arvutiviiruste vastaste arvutiprogrammide rakendamine; • Nuhkvara vastaste arvutiprogrammide rakendamine; • Tulemüüri kujundavate arvutiprogrammide rakendamine Kuidas kaitsta arvutit viiruste eest? Uuenda oma Windowsi Kasuta viirusetõrjet Kasuta nuhkvaratõrjet Kasuta tulemüüri Kasuta Temp/ebavajalike failide puhastajat Kasuta paroole ja loo piiratud õigustega kasutaja Ole ettevaatlik Eemaldada programmid, mida sa ei kasutata Uuenda oma programme Arvuti viirusetõrjed Tasuta: • Avira AntiVir Personal • avast! Free Antivirus • Comodo Internet Security • AVG Anti-Virus Free • Microsoft Security Essentials
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti • Mõnda piisknakkust saab ennetada vaktsineerimisega • Vältida kontakti haigega Vere ja muude kehavedelike kaudu levivad viirused Vältimiseks: • Kasutada kaitsevahendeid • Kasutada ühekordseid süstlaid • Protseduuridel kasutada kummikindaid • Vaktsineerida Nt. papilloom viiruse vastu • Vältida alkoholi ja uimasteid Saastunud vee ja toidu kaudu leviva...
Ilmatark ütles, et teda teeb õnnelikuks see, kui kõik elemendid on omal kohal ja ta saab rahvale ilusat ilma võimaldada. Peale ilmatargaga kohtumist liikus prints edasi ja kohtus haldjaga. Haldjas ütles printsile, et teda ei teeks miski õnnelikumaks, kui tõelise armastuse leidmine. Märkamatult oli aasta möödunud ja printsil oli aeg Miiaga uuesti kohtuda. Ta lausus tüdrukule: ,,Inimese teevad õnnelikuks asjad, mida ei saa raha eest osta. Peale materiaalsete väärtuste võin ma sulle pakkuda võimaluse luua perekond. Samuti kingin ma sulle oma südame ning armastuse ja loomulikult võimaldan ma sulle elu kõige ilusama looduse keskel." Selle peale lõid Miia silmad särama ja ta sai aru, et kui prints talle seda kõike võimaldab saab ta tõesti õnnelikuks.
Essee Kuhu põgeneda iseenese eest? Politsei eest suudavad leidlikud pätid põgeneda aastaid, tigeda abikaasa eest võib mees peita end päevi, pahurate vanemate eest leiavad lapsed ikka mõne peidupaiga. Kuhu aga põgeneda vahel suurima vaenlase, iseenda eest? Chateaubriandi ,,Renés" on peategelane peitunud Louisana rohtlaantesse. Ta on jätnud oma suursuguse elu Euroopas, et teha lõpuks rahu iseendaga. Inimesed loodavad leida loodusest puhtust, selgust ja rahu. Loodus vastandub igapäevaelu kiirusele ning muredele. Loodetakse, et loodus puhastab hinge ja viib minema rahutuse. Loodusesse justkui põgenetakse iseenese eest. Siiski enamasti karjuvad mõtted ja mured looduses veelgi valjemini ja nõuavad endale lahendusi. Mullegi
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik.....................................................
Astrid ja Karoliiina Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga, kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta. Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki.
Puidu kaitsmine mädaniku eest Sissejuhatus Puidu mädanemine ja kõdunemine on loomulik nähtus. See näitab, et looduslähedane materjal jätkab oma ringkäiku ning saab tagasi mullaks.Puu mädanemise põhjustavad seened koos bakteritega. Kaitse Puidu immutamine puidukaitsevahendiga puidu vastupidavuse suurendamiseks. (näiteks: vees lahustuv booriühend) Naturaalsed õlid ja vahad tungivad sügavale puitu, hoides selle elastse, hoides muutumast kuivaks ja rabedaks. Puit saab hingata, niiskus aurustuda. Seenmädanik Bioloogilistest kahjustajatest on kõige laastavam seenmädanik, mis kahjustab puidurakke. Tänan kuulamast !
ületamatud kui vastupidi. Palju on kohata valitsuse mahategemist ja pahameelt erinevate aspektide kohta. Tihtipeale paisutatakse probleemid üle, arvestamata, kui raske võib olla otsuseid teha suure hulga kriitika keskel. Ei arvesta sellega, et riik näeb palju vaeva, et elu sujuks paremini. Näiteks on firmadele, kes saadavad oma töölisi tasemeõppesse hakatud maksma erisoodustusmaksu, ning ettevõtetele toetust maksma tööliste palkamise eest, vähendamaks töötust. Tehtud on küll palju, kuid rohkem veel ees ja üritades seda saavutada peab rahvas olema ühtne ja arusaav, sest riigijuhte toetades saavutame võidu. Rasketel aegadel tuleb olla taibukas ning leida alternatiivseid valikuid. On ütlus, et rumal saab ka kirikus peksa ja eks selles oma tõetera ongi. Kes ei käi ajaga kaasas ja on teinud läbimõtlemata otsuseid, saab tunda kõige paremini, mis on sõita ,,künklikul teel". Tuleb olla taibukas ning leida
kohustuslik omandada põhiharidus ning edasi saab ta juba ise valida, kas läheb edasi õppima gümnaasiumi või siis kutsekooli. Lisaks keskharidusele õpitakse ametikoolis selgeks ka amet. Kõik see on tasuta, võib-olla on mingisugused väiksemad kulutused, aga mingit üüratut summat kindlasti pole. Mina leian, et meil ei tohiks olla erakoole, mis väidavad, et neilt on võimalik saada parem haridus kui tavalistest koolidest ning nõuavad selle eest kõrget õppemaksu. Samas hiljem tulevikus avastatakse, et haridus on samasugune nagu neil õpilastel, kes õppisid tavakoolis. Maakohtades elavad õpilased, kes tahaksid minna kuhugi linna gümnaasiumi või kutsekooli, peavad oma rahakotti natuke rohkem kergendama kui linnas elavad tudengid. Käies koolis, mis on kodust kaugel, läheb üpris kulukaks. Linnainimestel on aga hea kerge, sest kõik koolid on käe jala juures, ei ole vaja maha sõita nii pikki teid ja ei kulu nii palju raha
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad..............................................................................
Tervist austatud koolipere! Taaskord on saabumas see tähtis päev, mil Eesti Vabariik, meie kodumaa, saab aasta vanemaks, see kord siis saja aastaseks. Eesti-suguse väikese riigi jaoks on sada aastat suur saavutus. Kui nüüd järele mõelda, siis eestlased on ikka väga kangekaelne ja vastupidav rahvas. Läbi aegade oleme olnud nii Saksa, Rootsi, Vene, Taani kui ka Poola võimu all. Vaatamata kõikidele takistustele, võitlesime ennast siiski vabaks. Minu jaoks tähendab Eesti vabadust. Vabadust ning samas ka kohustust kaitsta ligimest ja kodumaad. Igal aastal, 24. veebruaril, käin Jõhvis Vabadussõja mälestussamba ja Kindral Tõnissoni monumendi juures lipuvalves ning järgneval päeval võtan osa Noorte Kotkaste vabariigi aastapäevale pühendatud matkast. Osalen ka Võidupüha paraadil, mis on samuti oluline tähtpäev Eesti jaoks. Vabadus on võimalus soovi järgi tegutseda, pidades samaaegselt kinni seadustest ning täites ka oma kohustusi. Meie, selle...
Kas peaksime õpilastele õppimise eest maksma? Oleme harjunud koolis teenitud heade hinnete eest saama kodus midagi muud kui paar kiidusõna ja patsutuse õlale, kuid milliseks muutuks Eesti koolisüsteem siis kui õpilased hakkaksid töö eest palka saama. Mõnedes paremal majanduslikul järjel olevates Skandinaavia riikides on vastav õpilaste palgasüsteem juba kasutusel. Taanis on kõikidel õpilastel, kellel on vanust 18 ja rohkem, võimalus kooliskäimise eest raha teenida. Noored, kes elavad kodus, saavad kuus keskmiselt 400 eurot ja kodust välja kolinud õpilastel on võimalus teenida kuni 950 eurot ühes kuus. (The Washington Post, 2015) Kuid sellise süsteemi toimimiseks on Taanil Eesti ees ka teatud eelised. Taani on üks Euroopa Liidu kõrgeima maksukoormusega riike, kus tulumaksumäär küündib progressiivselt 36% kuni 55,38%. Võrreldes Eesti 20%, saame aru, et praegusel hetkel ei jätku
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool MIDA TÄHENDAB VASTUTAN OMA VALIKUTE EEST Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on
Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks. Näiteks kui jõukas inimene ostab endale uue auto, samal ajal on tal garaazis juba neli autot, siis see teda oluliselt õnnelikumaks ei tee, vaid pakub mõneks ajaks rahulolu
Kes vastutab Doriani elu nurjamineku eest? Iga inimene vastutab ise oma elu eest, nii nurjaminekute kui ka õnne, ning oleks vale otsida süüdlast, kes sinu elu rikkus, vaid tuleks vaadata omaenese sisse, sest tavaliset letiakse süüdlane sealt. Mõningatel juhtudel, aga ongi inimene saanud halba mõju ja seetõttu muutunud ebaviisakaks, mitte tolerantseks, teisi ära kasutavaks ning halvemal juhul teisi inimesi vihkavaks isiksuseks. Doriani elulugu oli õnnetu. Ta oli noor ja ullike, kui tema eluteele juhtus sattuma Lord
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Orvi Rea EP1 EESTI TEENINDUSE HINNANG Uurimus Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö eesmärk on uurida teenindust Eestis tervikuna ja uurida teenindust Eesti pankades. Lisaks uurida teeninduskultuuri ja tuua välja teeninduse tugevused ja nõrkused. Autor püüab leida ka lahendusi probleemidele Eesti teeninduses. Uurimisülesanded: · selgitada välja teeninduskultuur Eestis, · leida seoseid teenindajate ja klientide vahel, · analüüsida teenindust Eesti pankades, · anda ülevaade teeninduse tugevustest ja nõrkustest. Materjali otsitakse päevakajalistet artiklitest ja lisaks ka ühest teadusartiklist. Töös arutletakse millised on Eesti teeninduse suundumused ja milline teenindusega seotud mõttekultuur on Eestis. 3 1. TEENINDUS 1.1. Teenindus Ee...
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS .........................................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiur...
Armastuse õppetunnid on juba väga vana teema. Kui on eksisteerinud õnnelik armastus, on alati ka olemas olnud õnnetu versioon või on rõõm muutunud kurbuseks. Nii oli ka ''Tões ja õiguses''. Esimeses osas poos ennast õnnetu armastuse pärast ülesse Juss, kes ei suutnud enam kannatada kuulujutte Mari ja Andrese kohta. Enne enesetappu üritas ta ka Andrest tappa, kuid tabas põlve. Pärast seda otsustas oma elu lõpetada. Tema jaoks oli see probleemide eest põgenemine, mitte lahendus. Mari kaotas oma rõõmsameelsuse ja lauluhimu, sest tundis süümepiinu. See oli naisele raske, kuid Andres ei mõistnud tema tundeid ja oli tihti endast väljas selle pärast. Kolmandas osas arvas Kristi, et surm on tema jaoks ainus mõeldav lahendus ja hüppas laevalt jääkülma merevette. Ta oli teada saanud, et tema isa on nuhk, see oli hirmsaim asi, sest neiu jälestas nuhke: ''Lähen ükskõik kuhu, aga mitte taeva, kui Kristus lunastab kuradi käest ka nuhid
TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.
Lugemine 1.Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Pealkiri oli: "Kui palju õnne saab raha eest osta?" kuigi tekstist esialgu pikemal vaatlusel selle vastust ei leidnudki. Pigem oli selline jutt, et kuidas inimesed reageerivad mingile juhtunule, olgu see positiivne või negatiivne. Alles lõpu poole sai pealkirjale sobiva vastuse leitud. 2.Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks?
Kodune töö 1. Analüüsi pealkirja vastavust tekstile. Põhjenda oma seisukohti. Mina arvan, et see pealkiri ei sobi sellele tekstile, kuna rohkem räägib ta mis üldse õnn on. Intervjueeritav vastab ainult ühes lõigus küsimusele: "Kui palju õnne saab raha eest osta?", ülejäänud tekst räägib üldisemalt õnnest. Minu arvates võiks olla selle teksti pealkiri: "Mis on õnn?", kuna intervjuu on nii laia tekstiga st põhiteema on ikkagi õnne kohta, mitte selle ostmise. 2. Autor väidab, et paljudel inimestel on ebatäpsed või vigased arusaamad sellest, mis on õnn. Nimeta kolm põhjust, mis teeb õnne/ebaõnne tunnetamise keeruliseks. Arvan, et keeruliseks teevad õnne tunnetamise, näiteks harjumus. Kui sa ikka liiga tihti
Frédéric Chopin Revolutsiooniline etüüd Kes on Frédéric Chopin? Fryderyk Franciszek Chopin 1810 kuni 1849 Helilooja ja pianist Poola rahvuslik koolkond muusikas Klaveripoeet Teine Mozart Pilt 1 Maria Wodziska. Chopini portree. Akvarell. (1835) Elulugu 20 aastat kodumaal, 19 võõrsil Isa prantslane ja ema poolatar Alustas teoste kirjutamist 7aastaselt 8aastaselt esimene klaverikontsert Varssavi lütseum, Varssavi kõrgem muusikakool Kopsuhaigus Ristikandja kirik (süda) Pilt 2 Looming Kirjutas tantsulisi klaveripalasid Nokturn, etüüd, prelüüd, polonees 1 tsükkel 24 prelüüdi Etüüdid emotsionaalsed Tähtsaim väljendusvahend meloodia Sulandas rahvamuusikat oma loomingusse Väikevormid Suurvormid 58 masurkat 3 klaverisonaati 17 valssi 4 skertsoti ...
Tööleht Eesti keel 6.klassile Käänded 1. Kirjuta puuduvad käänded, küsimused ja kääna sünu! Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse (happelisuse või aluselisuse) eest"
Nii jäädakse oma murega üksi. Kui üksikvanem leiab omale uue kaasa võib see teismelisele tunduda ehk reetmisena. Või ta on uue vaneme üle hoopiski õnnelik? See kõik oleneb mis nurga alt asja vaatata. Kui ei olda enam laps aga ka mitte täiskasvanu tahetakse ikka olla pigem see viimane. Kuna arvatakse et siis otsustad ainult ise oma mureda üle ja võib kõike teha. Kuid siis tuleb juurede ka vastutus enda eest. Alaealisena oli vastutus ju vanemate kanda. On ahvatlused kõik vara ära proovida aga siis ei ole enam tulevikus midagi uut oodata. Joomised ja suitsetamised hakkavad olema juba järjest nooremas eas. Ahelsuitsetajad on ka juba liigagi noorelt. Juba kuuendas klassis oli mingi konkurss ''Suitsuvaba klass''. Niisiis 12-13 aastaselt peaks juba suitsetamise vastu võitlema? Enam pole ju mingi probleem alaealisena tubakat ja alkoholi pooditest kätte saada ning kanepit ja teisi
NORRA KUNINGRIIK Referaat Pärnu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................3 1. ÜLDINFO NORRA KUNINGRIIGI KOHTA.....................................................................................................4 2. NORRA KUNINGRIIGI MAJANDUS.................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................................................................13 SISSEJUHATUS Autor valis antud referaadi t...
Õnn ja rõõm Õnn ja rõõm need on nii päikeselised sõnad. Nooremana arvasin, et õnn on pisike heledapäine patsidega tüdruk ja rõõm tema tumedapäine sõber. Mingil määral tahaksin siiani uskuda, et nii see on. Olen alati nõustunud väitega, mis ütleb, et meie ise oleme omaenese õnne sepad ja rõõmu kujundajad. Siiski kujundab seda paratamatult saatus. Aga mis need õnn ja rõõm siis tegelikult on? Need sõltuvad suuresti sinu väärtushinnangutest, valikutest, mida sa teed, maailmapildist ning kasvukeskkonnast. Nende kaalutluste põhjal võin ja peangi end väga õnnelikuks inimeseks. Minu jaoks peitub õnn üpriski pisikstes asjades. Tahan rõõmu tunda igast positiivsest juhtumist või juhusest. Pean oma suurimateks õnneallikateks perekonda, head tervist, sõpru, häid tulemusi haridusmaastikul, sporti, ühtekuuluvustunnet, s...
Emane pingviin muneb üheainsa muna ja ujub seejärel minema. Isane pingviin aga seab muna oma jalgadele ja katab selle erilise nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Siis seisab isane pingviin 64 päeva lumetormide keskel ja haub muna. Kogu selle aja ei söö pingviin üldse ja jääb kõhnaks. Emane pingviin naaseb kevadel jää murdumise ja poja koorumise ajal. Isane pingviin peab endale toidupoolist jahtima. Emane ja isane pingviin hoolitsevad väikese poja eest koos. Sündides on pingviinipojad üleni hallid. Kui pingviin on ise kalastamiseks veel liiga väike, toidavad vanemad teda väljaoksendatud krilli ja pisemate kaladega. Talvel lumetormide ajal, kui sajab lund ja tuul on lõikavalt külm, seisavad pingviinid ringis tihedalt üksteise vastas, seljaga vastu tuult. Nii võivad nad seista tunde, ilma midagi söömata. Vahepeal vahetavad nad kohti - väljaspool olnud lähevad sissepoole ringi ja vastupidi. Adeelia pingviinid suvel Antarktika
Tööandja nimi: Elise Soosaar Lisa töölepingule nr 26 [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: Jumestaja 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1.Üksus: Diamond 2.2. Kellele allub: Jumestaja allub vahetult omanik Elise Soosaarele, kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: Ei allu keegi 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat Elise Soosaare poolt määratud töötaja vajaliku teadmistega. 2.5. Aruandekohustus Omanik 3. NÕUDED AMETIKOHA TÄITJALE: 3.1. Haridus, Koolitus Omab keskharidust, on läbinud jumestaja/kosmeetiku koolitused. 3.2. Töö...
islamiusulised (60 000), nelipühilased (45 000), roomakatoliku kirik (40 000 või rohkemgi), evangeelne luterlik vabakirik (20 000), metodistid (13 000) ja mõned väiksemad vabakirikud. Norra kirik on tihedalt seotud ristiusu konservatiivse tõlgenduse ja aktiivse misjoniliikumisega. Norra kirikut juhib Norra kuningas koos kõrgeima seadusandliku organi Stortingiga. Kuninglik perekond on kohustatud kuuluma evangeelsesse luteri usku. Praktikas vastutab riikliku kontrolli teostamise eest kiriku üle kuningas koos Riiginõukoguga. Kultuuri- ja kirikuasjade ministeerium vastutab kiriku haldusküsimuste eest ning Storting (Norra parlament) võtab vastu kirikuga seotud õigusakte ja tegeleb eelarveküsimustega. Kõik piiskopid ja dekaanid nimetab ametisse valitsus. Kõrgeim vaimulik kogu on Üldsinod. Viimaste kümnendite jooksul on Norras esile kerkinud mitmeid usulisi kogukondi. Mis on viinud suurema usulise mitmekesisuse ja sallivuseni Norra ühiskonnas. Praegu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
