Eesti Muinasaeg (0)

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Eesti muinasaeg
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine , dateeringud.
Muinasaeg ehk esiaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil.
Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt:

Kiviaeg
a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr)
b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr)
c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 – 1800 eKr)

Pronksiaeg ( 1800 – 500 eKr)

Rauaaeg
a) vanem rauaaeg (500 – 450 eKr)
b) keskmine rauaaeg (450 eKr- 800 pKr)
c) noorem rauaaeg (800 – 1200 pKr)
2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika , venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering , millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad , elatusalad, matmiskombed . Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel.
Kunda kultuur
Kammkeraamika kultuur
Nöörkeraamika ehk venekirveskultuur
Dateering
Mesoliitikum,
9000 aastat eKr
Neoliitikum
Umbes 4000.a eKr Umbes 3000.a eKr
Nime saamine
Kundast avastati esimesed selleaegsed märgid ning oli mesoliitilistest asulatest esimene, mis avastati.
Savinõude välispinda kaunistati kammi meenutava hambulise templiga ja kuna taolised nõud olid tüüpilised võtsid arheoloogid kasutusele kammkeraamika nimetuse.
Nimetus tuli sellest, kuidas nõusid kaunis- tati. Nimelt punuti tai- medest nöörid, mis mässiti toore nõu üm- ber. Samuti valmistati tolajal venet e. paati meenutavaid kirveid, mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud.
Tuntumad asulad(dateering)
Pulli (9000- 8500 a eKr)
Sindi- Lodja (200 a Pullist noorem)
Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr)
Tamula, Akali ( Peipsi järve ääres), Narva Joaoru.
Asulad, hooned
Asulad paiknesid jõgede ja järvede ääres. Elati koonusekujulistes püstkodades.
Asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal, väikesaarel. Elamud tavaliselt ridastikku ukseavaga veekogu poole. Lisaks koonusjatele elamutele ka neljakandilised postidel tuginevad hooned.
Asulad paiknesid kaugemal suurtest veekogudest . Majad olid neljakandilised ja tuginesid postidel. Ilmselt elati taludes.
Oskused
Oskasid algeliselt lihvida kivi, valmistada puust, sarvedest ning luust tööriistu, punuda püüniseid.
Kodustati koer.
Oskasid:

Tööriistu korralikumalt lihvida ning teritada;
Valmistada savinõusid
Valmistada ehteid , teha väikseid skulptuure (st kunst oli kujunenud)
Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast)
Algeliselt põldu harida
Tekkinud oli religioon

Töö-ja tarberiistad
Kivikirved, ahinguotsad, harpuunid, püünised, nooled, viskeodad, naasklid, talb .
Savinõud, kivikirves , vibu , oda, talv, nuga, kõõvits, kalapüügivahendid, kõblas jt.
Samad, erinevuseks silmaauguga kivikirves.
Elatusalad
Kalapüük, korilus , küttimine
Küttimine, kalapüük, korilus
Loomakasvatus, maaviljelus , kalapüük, korilus, küttimine
Matmiskombed
Ei saa midagi kindlat öelda, sest avastatud on väga vähe matuseid.
Surnud maeti asula territooriumile (vahel isegi elamu põranda alla), kaasa pandi ehteid, kõõvits, noakesi, luust kujukesi , merevaiku,
Maeti asulast välja poole, surnu asetati külili nagu ta magaks.
3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes, Asva asula, kindlustatud ja avaasulad, kooselu, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed, uut tüüpi kinnismuistised .
Pronksiaeg (1800-500eKr) jäi lühikeseks, kuna ....
Pronksi eelised kivi ees on see, et ta on tugevam ning tänu sulavusele sai teda paremini vajalikku vormi.
Uut tüüpi kinnismuistised, mis iseloomustavad pronksiaega on:

Kivikirstkalmed (Jõelähtmel)

Kindlustatud asulad (Asva asula)

Laevkalmed (Saaremaal Sõrves)

Põllud, põldude jäänused (Sahva-Loo põllud, Rebala)

Lohukivid (Saaremaa Tumalas, Assaku)
Tuntuim asulakoht
Asva asula, Saaremaa; tekkimine 9.-8.sajand eKr.
Asulate iseloomustus
Oli kahte liiki asulaid: a) avaasulad, kus elas suurem osa inimestest.
b) kindlustatud asulad – kindlustatus seisnes palkidest ja/või paekivist aia ehitamises, elati püsivalt.
Kooselu
Elati peredena, igal perel oma talu. Ilmselt oli kujunenud põllumaa eraomandus, varanduslik ebavõrdsus.
Töö-ja tarberiistad
Endiselt kivist, puust, luust. Pronks esemeid vähe. Kirves, sirp , nuga, kõplad (nt sarv), lina töötlemise vahendid, jahvatamiskivid, harpuun , oda( otsad ), ahing, ader , savinõud.
Elatusalad
Karjakasvatus: lambad , kitsed, veised , vähem aga hobuseid, sigu.
Põlluharimine: oder , nisu ja kaer, hirss , uba ning lina.
Matmiskombed

Kivikirstkalmed – maapealne matmispaik , mis kujutab endast kirstu matusega ja selle ümber laoti 1-3 kivist ringi. Rajati 1000-200 eKr. Matused nii laipadena kui põletatult, hauapanuseid väga vähe.

Laevkalmed – maapealne matmispaik, mis kujutas endast kirstu matusega ja selle ümber laotud laeva kujulist müüri. 9.-8.sajand eKr vanimad põletusmatused.

Maahauad – laipadena või põletatult.

Põletatud jäänused puistati maa peale.
4. Rauaaeg: dateering; raua eelised pronksiga võrreldes, kooselu, asulate iseloomustus, elatus- ja tegevusalad, matmiskombed, uued oskused.
Rauaaeg (500eKr-1200pKr)
Keskmisel rauaajal (450-800) oli elu võrreldes eelmise perioodiga muutunud rahutuks. Seda näitas linnuste ehitamine, arvukate peiteleidude olemasolu ja ohvriandide leidmine, mis võib viidata jumalatele ohverdamisele enne sõjaretke, hauapanuste hulgas leidub relvi .
Raua eelis: vastupidavam kui pronks ning lihtsam töödelda ja tööriistad saavad teravamad.
Kooselu
Elati üksikperedena, kuid olid tekkinud jõukad talud – varanduslik kihistumine .
Asulate iseloomustus
Talud moodustasid küla, mis kuulus mingi linnuse piirkonda – linnus-asula kompleks . Külad ühinesid kihelkondadeks ja need maakondadeks. Rauaaja lõpul tekkisid esimesed varalinnalised asulad ehk aolinnad .
Elatus- ja tegevusalad

Karjakasvatus (lambad, kitsed, sead)

Põlluharimine:
1) hakati kasutama kahevälja süsteemi; 11.sajandil kolmevälja süsteemi, sest kasutusele tuli talirukis (vastavalt 1. vili, kesa ;; 2. kesa, talivili( rukis ), suvivili)
2) puuadrale tehti rauast ots
3) ribapõllud – pikkadeks siiludeks jagatud põllud, et iga pere saaks erineva viljakusega maid.

Endiselt säilisid küttimine, kalapüük, korilus, mesindus

Senisest suuremat rolli hakkasid etendama käsitöö ja kaubandus
Oskused
Täienesid pronksi ja raua töötlemise oskused: õpiti ehteid emailima, oskasid saada soomaagist rauda ja sellest esemeid valmistada, eriti täienesid relvaseppade oskused. Rauaaja lõpul kujunesid hõbesepad ja võeti kasutusele potikeder.
Matmiskombed

Tarandkalme – maapealne matmispaik, mis koosnes ühest või mitmest suurest rüstikülikukujulisest kirstust. Reeglina maeti sinna põletatult, suurus 5-8m x 2-4m.

Kivivare – ebakorrapärased kivihunnikud, mille vahele puistati reeglina põlenud luud ja hauapanused.

Kääpad – kääbastesse matsid eelkõige Kagu-Eesti elanikud, nii ümmargused kui ka piklikud kääpad, sügavus umbes 0,5-1m. Maeti põletatult, hauapanused väga tagasihoidlikud.

Maahaud – haudade sügavus 0,5-1m, maeti laipadena.
5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused. (loe lisaks lehekülg 24-25)
Linnuseid hakati ehitama juba keskmise rauaaja algul, kuid tunduvalt rohkem hakati neid ehitama 8.sajandi paiku. Paljud neist olid kasutusel ka terve viikingiaja (umbes 800.-1050.aasta). Linnuseid rajati selleks, et kaitsta oma vara ja inimesi.
Välisilme põhjal jagavad arheoloogid linnuseid rühmadesse:
Mägilinnused – rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.
Neemiklinnused – mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused .
Kalevipoja säng - Rajati enamasti voortele, külgedelt kaitses looduslikud järsud nõlvad, vallid ja kraavid rajati vaid otstele, eemalt vaadetes meenutavad kõrgete otstega voodit.
Ringvall-linnused – ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid.
Linnus-asula – eelviikingiajal välja kujunenud kompleks, mis hõlmas linnust mäe otsas ning avaasulat selle jalamil.
6. Külade tüübid.
Külasid oli kolme liiki:

Sumbküla – küla, kus talud olid tihedalt põldudel koos (nt Saaremaal, Põhja- ja Lõuna-Eestis)

Ridaküla – talud paiknesid üksteise kõrval (nt Ida-Eesti voortel)

Hajaküla – talud paiknesid üksteisest kaugel n-ö oma künkal (Lõuna-Eesti kuppelmaastikel)
7. Muinasmaakonnad . Osata kanda kaardile.
8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid.
Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele . Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni.
Eestlaste naabrid olid:

Idaslaavlased :
a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg’il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tšuudideks.
b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi.
c) 12.sajandil algas Venemaal feodaalne killustatus, eestlaste oht nõrgenes.

Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike naaberrahvaste vastu.

Skandinaavlased: suhted vaenulikud:
a) 900.aastal tegid Norra kuningapojad Halfdan Valge ja Halfdan Must sõjakäigu Eestisse ja lahingu käigus tapsid eestlased H.Valge.
b) Eesti mereröövlid (968) ründasid Norra kaupmeeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks .
c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna.
Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks.

Teised soome-ugri hõimud ( soomlased , hämelased, karjalased, vadjalased , liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed.
sloveenid
liivlased
kuršid
kuralased
isurid
latgalid
tšuudid
eestlased
vadjalased
karjalased
hämelased
soomlased
svealased
9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse , vaimud, haldjad , jumalad.
Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse valitsejana, vaid pigem suhtuti loodusesse kui endasugusesse ning looduse vastu oldi sõbralik ning heatahtlik .
Hilissügise, mihkli - ja mardipäeva vahel oli hingede aeg. Hingede ajal pidi olema vaikselt ja lärmitseda ei tohtinud, kuna see oleks võinud hingi pahandada. Hingede ajal liikusid hinged ringi ja neile kaeti laud kõige paremaga. Sügiseti lõikuse ja loomade tapu ajal oli alati värsket liha, käkke, leiba, putru ja üldse uudseid asju. Mitmel poole viidi toit hoopis tareotsale, sauna, reheparsile, lakka. Hingede ärasaatmisel köeti neile sauna ja pandi valmis vihad ning pesemisvahendid .
Religioon ehk usund – usk üleloomulikusse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat.
Vägi – muinaseesti muinasusundi põhimõiste, tähendab üleloomulikku jõudu, elujõudu, rammu , võimu. (Eesti oma sõna, umbes 5000 aastat vana)
Hing – Eesti mõiste, inimese isikupära kandja ja elushoidja (umbes 3000 aastat vana)
Tark ehk nõid – inimene, kes oskas sõnadega ravida ja nõiduda.
Mõnel üksikul vaimul-haldjal oli ka nimi:

Tõnn – koduhaldjas, keda austati Viljandimaal ja Pärnumaal.

Pekko(Peko) – setude viljakuse-, karjaõnne- ja koduhaldas, kelle kuju hoiti viljasalves ja viidi külvi ajal põllule, karja väljalaskmisel karjamaale. (Väljas pidi Pekko olema peidetud.)
Eestlaste tähtsaim jumal oli Taara (Tara, Tarapita ), kelle päritolu pole teada. Eestlased pöördusid tema poole enne lahinguid.
Teine jumal oli Uku ( vanamees ), keda austati Virumaal, mida kaitses – ei teata.
10. Muinasusund ja tänapäev.
Tänapäevani on säilinud muinasusundist hingede aeg. Tänapäeval on see aeg lühem, seda peetakse 2.novembril, kuid siiani jäetakse omaksetele toit lauale ning mõnel pool köetakse veel saunagi. Samuti on alles kadri - ja mardipäev.
On säilinud ka mõistete vägi ja hing tähendused.
11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul.
Kuna Eestis käis palju ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaa kaupmehi, siis olid eestlased juba enne muistset vabadusvõitlust ristiusuga tuttavad. Eestlased hakkasid põletusmatuste kõrval ka haudadesse matma (peaga lääne poole, nagu kristlased ), mis kinnitas seda, et ristiusk ei olnud muinasusu kõrval täiesti tundmatu. Samuti hakati juba 12.sajandil kandma ehtena pronksriste.
Üheks Eestis tegutsenud misjonäriks oli munk Hiltinus (piiskopina Johannes) ei saavutanud kahe aastase tööga misjonärina tulemusi.
12. Selgita:
arheoloogiline kultuur – sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
adramaa – muistne maamõõtmise ühik, mis ei olnud konkreetne suurus. Tegemist oli maatükiga, mille sai üks perekond ühe adraga üles harida (8-10 hektarit).
Alepõllundus ehk aleviljelus – algeline põllundusviis, kus maad väetati maatükil kasvanud puude ja võsa tuhaga (esialgu põletati kasvavaid puid, hiljem maha langenud metsa).
söödipõllundus – põllundusviis, kus põldu hariti paar aastat ning siis jäeti sööti.
kaheväljasüsteem – põlluharimise korraldus, kus igal aastal külvatakse täis umbes pool põllupinnast ja teine pool jäetakse kesana puhkama .
kolmeväljasüsteem – maaviljelussüsteem, kus maatükk on jaotatud kolmeks enam-vähem võrdseks osaks ja eri aegadel kasvatatakse talivilja, suvivilja ja osa on jäetud kesaks.
vahetuskaubandus – kaubanduse liik, kus vahetati kaupa kauba vastu (nt Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, relvi; välja viidi teravilja, karusnahku ja vaha)
vahenduskaubandus – kaubanduse liik, kus kaupu osteti edasi müügiks (nt müüdi venelastele vilja, selle eest saadi karusnahku, mis müüdi vaheltkasuga Euroopasse)
linnus – muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis , mille ümber rajati asulaid.
kihelkond – ajalooline kiriklik ja etnograafiline piirkond.
maakond – esimese järgu haldusüksus Eestis.
vanem – tähistab kogukonna, seltsi või haldusüksuse juhti.
ruunikivi – ülestõstetud kivi ruunides pealiskirjaga, kuid seda mõistet võib kasutada ka rahnudele ja kaljudele raiutud kirjade kohta.
Idatee ehk tee variaagide juurest kreeklasteni – tee, mis viis Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal sõitsid 800-1050 viikingite laevad.
Religioon – usk üleloomulikkuse jõududesse, millest tuntakse end sõltuvat.
animism – uskumus , mille kohaselt kõik eluta ja elus asjad meie ümber omavad hinge.
lohukivi – kivid, mille sisse uuristati ümarapõhjalisi lohukesi, miks seda tehti ei teata, aga võimalusi on pakutud kolm: 1) ohvrikivid
2) surnute mälestuseks
3) päikese sümbol.
13. Piltide järgi tunda ära kamm- ja nöörkeraamikanõud, venekirveskultuuri matus, laev-, kivikirst- ja tarandkalme, erinevate kultuuride tööriistad, linnuste tüübid, ruunikivi, külade tüübid, lohukivi.
Kammkeraamikanõu nöörkeraamikanõu
Kivikirstkalme tarandkalme
Ruunikivi lohukivi
Kunda kultuuri
Jäätuurad harpuunid ahinguotsad
Vaata lisaks töölehelt pilte kivikirvestest, õngekonksudest,

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 57 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

57 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

Vastab küsimustele:
1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud.
2. Kiviaja kultuurid: Kunda kultuur, kammkeraamika, venekirves- ehk nöörkeraamikakultuur: dateering, millest tuleneb kultuuri nimi, tuntumad asulad (dateering), nende asukoha ja elamute lühikirjeldus, kooselu vormid, oskused, töö- ja tarberiistad, elatusalad, matmiskombed. Osata tuua näiteid, mis tõestaksid, et iga järgnev antud kultuur on varasemast kõrgemal arengutasemel.
3. Pronksiaeg: dateering; miks jäi periood suhteliselt lühikeseks, pronksi eelised kiviga võrreldes, Asva asula, kindlustatud ja avaasulad, kooselu, töö- ja tarberiistd, elatusalad, matmiskombed, uut tüüpi kinnismuistised.
4. Rauaaeg: dateering; raua eelised pronksiga võrreldes, kooselu, tasulate iseloomustus, elatus- ja tegevusalad, matmiskombed, uued oskused.
5. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused.
6. Külade tüübid.
7. Muinasmaakonnad. Osata kanda kaardile.
8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid.
9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad.
10. Muinasusund ja tänapäev.
11. Eestlased ja ristiusk muinasaja lõpul.
12. Selgita: arheoloogiline kultuur, adramaa, alepõllundus, söödipõllundus, kahe- ja kolmeväljasüsteem, vahetus- ja vahendusaubandus, linnus, kihelkond, maakond, vanem, ruunikivi, Idatee, religioon, animism, lohukivi.
13. Piltide järgi tunda ära kamm- ja nöörkeraamikanõud, venekirveskultuuri matus, laev-, kivikirst- ja tarandkalme, erinevate kultuuride tööriistad, linnuste tüübid, ruunikivi, külade tüübid, lohukivi.

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti muinasaeg

1. Jääaja mõju Eesti maastikule. Ühe-kahe km paksused jääkihid .. kandsid endas liiva-, kruusa- ja savimasse paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna lihvisid mägedest kaasa võetud kaljupanku, mis jäid hiljem maha rändrahnudena Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine. TV lk.4 KIVIAEG Vanem kiviaeg ehk PALEOLIITIKUM Keskmine kiviaeg ehk MESOLIITIKUM (u 9000-500 eKr) Noorem kiviaeg ehk NEOLIITIKUM (u 5000-1800 eKr) PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) RAUAAEG Vanem rauaaeg Eel-rooma rauaaeg (u 500 eKr 50 pKr) Rooma rauaaeg (50 450 pKr) Keskmine rauaaeg (u 450-800 pKr) Vanem rauaaeg Viikingi aeg (800-1050 pKr) Hilis rauaaeg (1050-1200 pKr) 3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur levis Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani. ASULAKOHAD veekogude läheduses, soodne kalastada, küttida veelinde, vee äärde jooma tulnud metsloomi. järved-jõed paremad liikumisvõimalused. elati 15-30-liikmeliste kogukondadena, mis koosnes 2-4 perest

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus

Ajalugu

odt

Muinasaeg

· Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit ja saari hiiglaslik Balti jääpaisjärv · X aastatuhande paiku eKr murdusid Baltii jääpaisjärve veed Kesk

Ajalugu

docx

Ajaloo KT, 10. klass, Eesti muinasajal

Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule

Ajalugu

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200)

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum

Ajalugu

Rohkem sarnaseid