puudub raha NÕUDLUS Nõudlus soovitakse ja on ka raha (N.: Hooaja lõpul tõstetakse nõudlust odava väljamüügiga) Nõudlusseadus kui ülejäänud NÕUDLUS tingimused (kvaliteet, otstarbekus) on võrdsed, siis müüakse Hind MADALAMA hinna puhul rohkem Nõudlustabel ühel ajahetkel erinevate hindade puhul nõutavad kogused (graafik) Nõudluskõveralt hindame ka Kogus vahepealse hinnaga potensiaalseid oste Madalamate hindade puhul soovitakse ja NÕUDLUS jõutakse osta rohkem, sest: Madalamate hindadega saavad seda lubada rohkem inimesi (endal
põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelnes. 9) Nõudlus Demand - On seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodilsooivad ja suudavad osta (ceteris paribus ) 10) Pakkumine - Supply on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel , mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil toota ja müüa (ceteris paribus) 11) Kogukasulikkus Rahulolu, mis tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel Demand schedule-Nõudluse kajastus tabeli kujul. Kajastab neid hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta 13) Nõudluskõver Demand curve On nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõveral on negatiivne tõus, mis näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid (ceteris paribus)
Ressursid ehk tootmistegurid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks.Tootmistegurid on- Maa, kapital ja töö. Alternatiivkulu hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC)- näitab kahe hüviste eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kasvavate alternatiivkulude seadus toimib, kui ühe hüvise täiendava koguse saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja tur...
eelnes. 9) Nõudlus (demand)- nim sellist kaupade ja teenuste hulka (kogust), mida tarbijad soovivad antud ajaperioodil osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures soovitud hinda. 10) Pakkumine (supply)- all mõistetakse sellist kaubakogust, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. 11) Kogukasulikkus rahulolu, mida tarbijad saavad oma tarbimisvalikutest 12) Nõudlustabel (demand schedule)- peegeldab nõudluse koguse ja hinna vahelist seost ehk nõudluse struktuuri 13) Nõudluskõver (demand curve)- andes tabelis toodud andmed koordinaatteljestikku, saame nõudmise struktuuri kirjeldada ka graafiliselt. 14) Asendusefekt (substitution effect) on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (kaup mille hind tõuseb asendatakse teise kaubaga)
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
1. Mis on mikro- ja makroökonoomika põhiline uurimisobjekt/- küsimus? Mikro- ja makroökonoomika uurib kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud resursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. 2. Mis on makroökonoomika? Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda valikut mõjutavaid majandusjõude. 3. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. 4. Joonista tootmisvõimaluste kõver ja too selgitused. Tootmisvõimaluste kõver (joonis) on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on võimalik antud ressurssidega toota. Kauba A ja B tootmisvõimaluste kõveral asuvad punktid kujutavad maksimaalset toodangu hulka, mida antud ressurssidega on võimalik toota. Punkt O tootmisvõimaluste kõveral näitab, kui palju me saame toota kaupa A ja kaupa B. Kui me tahane suurendada kauba A hulka, peame vastavalt ...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse iga kindla hinna juures. Toome näiteks jäätise nõudlustabeli keskmisel suvepäeval väikeses kaupluses. Tabel 1 Jäätise nõudlustabel Simulaatori poes Jäätise hind kroonides Jäätise nõudlus tükkides 2.00 60 4.00 40 6.00 30 8.00 25 10.00 20 12.00 15 Kandes selle tabeli andmed graafikule, saame joonistada nõudluskõvera. Graafiku vertikaaltelg tähistab hinda (H) ja horisontaalteljele on märgitud kogus (K). Nagu graafikult näha, liigub nõudluskõver alla paremale. Kõver peegeldab
tootmishooned, rajatised, varud, ehk mis on kord toodetud ja määratud edaspidiseks tootmiseks. 6. Nõudlus. Milliseid seoseid iseloomustab , kuidas seda väljendatakse (+graafiline esitus) Nõudlus on seos toote/teenuse hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Tegemist on suhtega. Tähisttakse D. Nõutav kogus- kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust kajastab nõudlustabel või nõudluskõver. Iga konkreetne punkt näitab nõudluskõveral nõutavat kogust antud hinna korral. Kui kauba hind muutub, siis kajastab seda liikumine piki nõuduskõverat, liikumine piki nõudluskõverat välejdnab nõutava koguse, mitte nõudluse muutumist. Kui kauba nõudlus suureneb, tarbitakse antud kaupa antud hinna juures rohkem. 7. Toote/teenuse turunõudlust mõjutavad tegurid. Näide. Turunõudluse mõjurid: · Tarbijate sissetulek ja sissetulekudünaamika
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. ...
200 c 120 4 d 160 d 160 3 c e 200 2 120 b 80 a 40 0 2 4 6 8 10 Kogus Joonis 3.1 Nõudluskõver ja nõudlustabel Muutus nõudluses Konstrueerides nõudlustabelit ja nõudluskõverat olid meil kõik ülejäänud tarbija otsuseid mõjutavad tegurid konstantsed. Ent missugune on nende muude tegurite mõju? 1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa
Positivistlik majandusteadus – olemasolevate majandustingimuste ja –poliitika ning nende mõju analüüs (põhineb faktilisel materjalil) Normatiivne majandusteadus – otsuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika situatsioonid väärt on. Turg - mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kindla hinnaga müüa ja osta fikseeritud omadustega kaupa Nõudlustabel – kajastab hüviste koguseid, mida tarbijad soovivad ja suudavad teatud perioodil osta Nõudluskõver – nõudlustabeli graafiline kujutis. Nõudluskõvera negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid Nõudlusseadus – väidab, et tarbijad ostavad rohkem ,kui kui hüvise hind langeb ja vähem, kui hind tõuseb Turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul Hind eurodes Nõutav kogus tk 50 0 30 1 20 3 15 5 12, 8 5 10 13 7,5 20 5 30 Nõudlus • Nõudlust kajastab terve nõudlustabel või nõudluskõver kogu oma pikkuses. • Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul. Nõudluskõver - Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehk nõudluskõver on negatiivse tõusuga (Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost). - Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel.
200 c 120 4 d 160 d 160 3 c e 200 2 120 b 80 a 40 0 2 4 6 8 10 Kogus Joonis 3.1 Nõudluskõver ja nõudlustabel 3.1.3 Muutus nõudluses Konstrueerides nõudlustabelit ja nõudluskõverat olid meil kõik ülejäänud tarbija otsuseid mõjutavad tegurid konstantsed. Ent missugune on nende muude tegurite mõju? 1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
kolme põhilist ülesannet: vahendab informatsiooni toimib tootjate-müüjate ning tarbijate-ostjate jaoks stiimulina toimib tulude (ümber)jaotajana ühiskonnas Nõudlus e nõudmine ( D ) on ostja valmisolek ja suutelisus osta teatud kogus kaupa või teenust antud hinnataseme juures. Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja selle koguse vahel. Nõudlust kui seost saame kirjeldada: verbaalselt nõudlustabeline nõudluskõverana matemaatilise funktsioonina Nõudlustabel on nõudluse kajastus tabeli kujul. (hinna ja nõutavate koguste seose) Nõudluskõver ( D ) on nõudluse graafiline kajastus kordinaatteljestikus, kus vertikaalteljel mõõdetakse kaubaühiku hinda P ja horisontaalteljel nõutavaid koguseid Qd Nõudlus väljendab seost kauba hinna ja nõutava koduse vahel. Nõutav kogus Qd on ostjate poolt turul nõutava kauba või teenuse konkreetne kogus, mida tarbijad konkreetse hinna puhul soovivad ja
1.Mikroökonoomika . Sissejuhatus. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldustest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaguneb kolmeks majandusharuks. 1)Majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega tegeleb majandusteooria. 2) Rakenduslik majandusteadus tegeleb sellega, kuidas õpitud seadusi üksikute majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõ...
TR- TC · Kolmanda ühiku piirtulu: 10 · Firma optimaalne tootmiskogus: MR=MC 5 · Tooteühiku hind: 20 · Viienda ühiku piirkulu: 20 · Firma kahjumis suurus: 20 · Kas firma peab oma tootmismahtu suurendama või vähendama, kui hind ületab piirkulu? Suurendama · Kas firma kasum suureneb või väheneb, kui hind on piirkulust madalam ja firma vähendab tootmismahtu? Suureneb Tasakaaluhind on 5 kr. Harus on 100 firmat ja turu nõudlustabel on järgmine: Hind 3 5 7 9 Nõutav 300 200 150 100 kogus · Kui suurt kogust toodab iga firma üksinda? · Kas pikal perioodil tuleb harru uusi fimasid või lahkub sealt osa firmasid? Lahkub 6. kontrolltest Õige-vale. Tee vale õigeks! · Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga
Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta .Nõudlust saab väljendada tabeli kujul(hind/nõutav kogus) ja graafiliselt Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud.madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul. Nõudlust kajastab terve nõudlustabel võinõudluskõver kogu oma pikkuses. Iga konkreetne punkt nõudluskõveral näitab nõutavat kogust antud hinna puhul. Nõudluskõver kulgeb ülalt alla paremale, ehknõudluskõver on negatiivse tõusuga. Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost. Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavad pöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: tarbimisel
Nõudluskõveral asuvad punktid a kuni e vastavad ridadele nõudlustabelist. Nõudluskõverat saab interpreteerida kahel moel: Antud hinna juures näitab see meile kogust, mida soovitakse osta. Näitab meile maksimaalset hinda, mida tarbijad on nõus maksma viimase ostetava kasseti eest. Näiteks maksimaalne hind, mida tarbijad oleksid nõus maksma kuue tuhandenda kasseti eest oleks 80 krooni. Joonis 3.1 Nõudluskõver ja nõudlustabel Muutus nõudluses Konstrueerides nõudlustabelit ja nõudluskõverat olid meil kõik ülejäänud tarbija otsuseid mõjutavad tegurid konstantsed. Ent missugune on nende muude tegurite mõju? 1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
