hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Eelarvekitsendus on esmane põhjus, miks tõusvad hinnad viivad nõudluse langusele. Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Hinnatõusuga sissetuleku ostujõudmuutub. Millisel määral sissetulekuefekt ilmneb, sõltub suurestihüvise tähtsusest tarbijale. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad
Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad Kui piirkasulikkus ühe euro kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks, on kogukasulikkus maksimaalne Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne: o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on normaalhüvisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooridega Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale
ühe ühiku võrra rohkem. Samaväärsuskõver iseloomustab kahe toote kombinatsioone, mis annavad tarbijale võrdse kasulikkuse. Asendamise piirmäär kuidas ja kui palju peab muutma teise hüvise kogust, et kasulikkusetase ei muutuks. MRS=Y/X=-MUx/MUy. Asendusefekt kuidas olen valmis asendama ühte kaupa teisega. Hüviste omavaheline asendamine. Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale (asendusefekt on neg.). Sissetulekuefekt kui hind langeb, siis suhteliselt mõõdetuna selles kaubas on mul raha rohkem. Sissetulekuefekt on pos kui tegemist on normaalhüvisega, neg kui ktegemist on inferiooridega. Majapidamine on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks.Majapidamine tarbib erinevaid hüviseid erinevas koguses valib tarbimiskomplekti. Tarbimisvõimalused on piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidmise tarbimiseelarve.
ARVESTUSTEST 3.1 (Tarbija käitumine) (41 õiget 44st; 9,32 punkti 10st) 1. Tarbja valikuteooria eeldab, et: a. Tarbjate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust b. Kõiki nimetatuid c. Tarbjatel on piiratud sissetulek d. Tarbjad teavad hüviste eelstusjärjestust 2. Kahanev piirkasulikkus näitab, et: a. Nõudluskõver on negatiivse tõusuga b. Asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt c. Sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. Pakkumiskõver on positiivse tõusuga 3. Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks osta: a. Rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y b. Rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb c. Vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb d. Rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X 4. Piirkasulikkus: a. Väheneb tarbimise kasvades b. Suureneb tarbimise kasvades c
suudavad osta (ceteris paribus). Vastavalt nõudlusseadusele on hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud (ceteris paribus). Nõutav kogus on see hüvise hulk, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlust võib väljendada nõudlustabeli või nõudluskõvera abil (joonis 3). Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma
erinevate hindade korral tarbida soovib. Nõudlust mõjutavate tegurite hulgas on olulisimad hüviste hinnad ning majapidamise sissetulek. Nõudlus ja hüvise hind hüvist nõutakse tavaliselt seda rohkem, mida madalam on selle hind. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: 1. Hüvis muutub teiste hüvistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); 2. Endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Ühe hüvise nõudlust võivad mõjutada ka teiste hüviste hinnad, näiteks asendus- ja kaaskaupade korral. Asenduskaupade puhul toob ühe hüvise hinnatõus kaasa teise analoogkauba nõudluse kasvu kui näiteks üks leivatootja tavalise musta leiva hinda tõstab, siis hakkavad tarbijad seda vähem ostma ja lülituvad ümber teise tootja musta leiva tarbimisele. Kaaskaupade puhul on hinnatõusul vastupidine efekt, st ühe hüvise hinnatõus
Ükskõiksuskõver näitab: Vali üks: a. kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korra; b. kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu c. võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal d. kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral Küsimus 24 Küsimuse tekst Kahanev piirkasulikkus näitab, et: Vali üks: a. asendusefekt on suurem kui sissetulekuefekt b. pakkumiskõver on positiivse tõusuga c. sissetulekuefekt on suurem kui asendusefekt d. nõudluskõver on negatiivse tõusuga Küsimus 25 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt: Vali üks: a. on kogukasulikkus maksimaalne, kui tarbija rahulolu iga tarbitud kaubaühiku puhul on ühesugune b. tuleb sellest, et tootjad kaupa rohkem pakuksid, kauba hinda alandada c
Küsimus 22 Asendamise piirmäär Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. väheneb, kui antud ÜKKl allapoole küsimus liikuda b. on konstantne kõigis ÜKK punktides c. võib antud ÜKK piires muutuda sõ1tuvalt sellest, kumb efekt (asendus või sissetulekuefekt) domineerib d. suureneb, kui antud ÜKKl allapoole liikuda Küsimus 23 Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus Valmis (vaata joonis): Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Vali üks: a. nihutab EJ paremale b. nihutab EJ sissepoole, kuid tema
tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise hinna ja sissetuleku konstantseks jäädes. Kõik selle kõvera punktid esindavad hüvise X optimaalseid nõutavaid koguseid antud hinnataseme korral. Hüvise hinna muutusest põhjustatud koguefekti võib jagada: · asendusefekt muutumatu kasulikkuse korral põhjustab suhtelise hinna muutus hüvise nõutava koguse muutuse (tarbija asendab suhteliselt kallima hüvise suhteliselt odavamaga). · Sissetulekuefekt hüvise hinna muutus toob kaasa reaalsissetuleku muutuse. Joonis 5.5 lk 105 5.3 TARBIJA HINNAVARU Lk 105 107 Tarbija hinnavaru vahe maksmise koguvalmiduse (summa, mida tarbija on nõus antud koguse eest maksma) ja tegelikult makstava summa vahel. Tarbija hinnavaru suurust näitab viirutatud pindala joonisel.
väärtusega, mida kulutatakse mittemajanduslikuks tegevuseks - Kui palgamäär tõuseb, muudavad majapidamised pakutava töö hulka - Kõrgem palgamäär toob endaga kaasa töö pakutavat kogust mõjutavad sissetuleku ja asendusefektid. - Asendusefekt tähendab seda, et mittemajandusliku tegevuse alternatiivkulu kasvab kui palk kasvab. See efekt motiveerib majapidamisi suurendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb - Sissetulekuefekt tähendab, et kõrgem palk suurendab sissetulekuid. Suurem sissetulek omakorda suurendab inimeste nõudlust normaalhüviste järele. Et vaba aeg on samuti normaalhüvis, siis sissetulekuefekt motiveerib majapidamisi vähendama tööjõu pakkumist kui palk tõuseb
Mudel väljendab põhjus-tagajärg seoseid. Vajaduste piiramatus-vajadusi ei saa kunagi täielikult rahuldada. Definitsiooni kohaselt on sirge ükskõik missuguse punkti tõusud võrdsed.Mittelineaarsete kõverate tõusud on aga kõvera igas punktis erinevad. Nõudlus-seos hüvise hinna ja selle koguse vahel.Majandusseadus-hüvise hinna ja nõutava koguse vaheline seos.Nõudlusseadus-hüvise hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil on pöördvõrdeliselt seotud. Sissetulekuefekt-hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Normaalhüviste nõudlus kasvab, kui tarbijate sissetulek kasvab.(nt esmatarbekaubad ja luksuskaubad)Inferioorsete hüviste nõudlus aga väheneb, kui sissetulek kasvab.Asenduskaubad-kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise kauba hind tõuseb ja vastupidi.Täiendhüvised-ühe hüvise hinna tõus toon kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise.Jaotusmehhanismi funktsioonis
Õige, nõudluskõvera nihe toimub siis, kui muutub mõni muu tegur peale hinna. Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Küsimus 10 Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõutava koguse vähenemine Jah! Sissetulekuefekt väljendab asjaolu, et hüvise hinna alanedes tarbija ostujõud
väheneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam Question 9 Question text Mis alljärgnevast on nõudluse kohta õige? Select one: Kui suur hulk tudengeid tahab teksaseid, on nende nõudlus suur Teksaste nõudluskõver ei nihku, kui teksaste hind muutub Kui teksaste hind alaneb, nihkub nende nõudluskõver vasakule Kui teksaste hind tõuseb, nihkub nende nõudluskõver paremale Question 10 Question text Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Select one: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12
32. Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist. 33. Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused. 34. Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga. 35. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes. 36. SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi. 37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis
korral osta suuremaid koguseid (ceteris paribus) 14) Asndusefekt Substitution effect - On osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (Näiteks, kui kauba hind langeb, siis muutub see kaup teiste samasuguste kaupadega võrreldes suhteliselt odavamaks ja seepärast soovib ning suudab tarbija osta seda kaupa rohkem ja teisi samasuguseid kaupu vähem, st kaubaga mille hind langeb asendatakse teisi kaupu) 15) Sissetulekuefekt Income effect tarbija ostujõud suureneb, kui hüve hind langeb. On hüvise (kauba või teenuse) nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (Näiteks, kui hüvise hind langeb, siis on sellel sama mõju, mis sissetuleku kasvulgi, kuna tarbija võib osta koguse ja tal jääb raha ülegi. Osa sellest rahast võivad osad tarbijad kulutada selleks, et osta rohkem alanenud hinnaga kaupa)
MRSFw=w. Inimestele on kättesaadavad kõik punktid, mis asuvad eelarvejoonel või sellest allpool. Tööjõu pakkumine eeldab valikut töö- ja vaba aja vahel. Aja jaotamine sõltub palga ja vaba aja kombinatsioonist, mis annab inimestele teatavat kasu või rahulolu. Palga tõusu asendusefektiks (wS) nimetatakse efekti, mille korral inimene asendab vaba aja tööajaga, selle tulemusena tööjõu pakutav kogus suureneb. Palga tõusu sissetulekuefekt (wI) toob kaasa tööjõu pakutava koguse vähenemise, kuna saab sama sissetuleku lühema tööaja eest. Palga muutuse asendus- ja sissetulekuefekt toimivad vastupidises suunas. Kui asendusefekt domineerib on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kui domineerib aga sissetulekuefekt, siis pakuvad inimesed kõrgema palga korral vähem tööd ning sellisel juhul on tööjõu pakkumiskõver tagasipöörduv. Tööjõu
3 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS hind D o kahanev funktsioon kogus NÕUDLUSSEADUS D Hinna mõju: Asendusefekt kui hüvise hind tõuseb, püütakse see asendada teiste, odavamate hüvistega. Sissetulekuefekt muutub tarbijate ostujõud hüvise hinna tõustes reaalne sissetulek väheneb ning kallimat hüvist on võimalik osta vähem. Kahanev piirkasulikkus jätkuval tarbimisel täiendava ühiku tarbimisest saadav rahulolu väheneb, mistõttu ollakse selle eest nõus ka vähem maksma. 4 4.02.2014 NÕUDLUSSEADUS
12) Nõudlustabel (demand schedule)- peegeldab nõudluse koguse ja hinna vahelist seost ehk nõudluse struktuuri 13) Nõudluskõver (demand curve)- andes tabelis toodud andmed koordinaatteljestikku, saame nõudmise struktuuri kirjeldada ka graafiliselt. 14) Asendusefekt (substitution effect) on üks osa hinna muutuse efektist nõutavale kogusele, mille põhjuseks on suhteliste hindade muutus. (kaup mille hind tõuseb asendatakse teise kaubaga) 15) Sissetulekuefekt (income effect) - on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. (alanenud hinnaga ost. rohkem) 16) Pakkumistabel (supply schedule) Pakutava kaubakoguse ja selle eest nõutava hinna vahelist seost (struktuuri) saab vaadelda sarnaselt nõudluse struktuuriga antud kaupadele 17) Pakkumiskõver - (supply curve) Pakkumise struktuuri saab kujutada graafiliselt, kandes tabelis olevad andmed koordinaatteljestikku.
hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Täiend- e siduskaubad on kaks kaupa, mida tavaliselt kasutatakse koos. Täiendkaupadest ühe kauba hinna tõus põhjustab teise kauba nõudluse ja nõutava koguse vähenemise. Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõus. Kõikide kaupade hinna muutuse asendusefekt on alati vastassuunaline. Hinna muutuse sissetulekuefekt e tulu efekt on kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse mõjust tarbija reaaltuludele. Hinna muutuse sissetulekuefekt on normaalkaupadel vastassuunaline ja inferioorsetel kaupadel samasuunaline. Nõudlusseadus on kui antud ajaperioodil turul ostetava hüvise kogus on pöördseoses tema hinnaga. Nõudlusseadus kajastab vastassuunalist hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Turunõudlus on turul avalduv kõigi ostjate ühisnõudlus, mis
Nõudlusseaduse väljendamine: Qx=f(Px), kus Qx on kauba x nõutav kogus ja Px on kauba x hind. Kauba hind võib sõltuda sissetulekust (M või I) ja m'ne teise kauba hinnast (Py). Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks? 1) Piirkasulikkuse langus kogurahulolu üha väiksem kasv tarbitava koguse suurenedes 2) Asendusefekt (substitution effect) hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus. 3) Sissetulekuefekt (income effect) hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade muutusest tingitud reaalsissetuleku muutus. Nõudluse mõjurid Nõudlust mõjutavad tegurid: 1) Tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad teiste kaupade hindade muutused
QS = QD QD = 500 4p QS = -100 + 2p 500 4p = -100 + 2p 600 = 6p ; p=100 NÕUDLUS JA PAKKUMINE NÕUDLUS (D-demand) väljendab seost HINNA ja KOGUSE vahel, mida potensiaalsed ostjad antud ajahetkel soovivad ja tegelikult on võimelised ostma tasudes KEHTIVAT turuhinda (Cetris paribus). Kauba hinna muutus mõjutab nõutavat kogust, mitte nõudlust. Kõikide kaupade hinna muutuse ASENDUSEFEKT on ALATI VASTASSUUNALINE. Hinna muutuse SISSETULEKUEFEKT on: · Normaalkaupadel vastassuunaline · Inferioorsetel kaupadel samasuunaline NÕUDLUSKÕVER: · Nõudluskõveral D on negatiivne tõus · Nõutava koguse muutus QD leiab aset kauba enda hinna muutumise korral (cetris paribus) ja graafiliselt kajastub LIIKUMISENA PIKI nõudluskõverat. · Nõudluse muutumisel nõudluskõver nihkub. Nõutav kogus QD D nõudlus
tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad
Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg). Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes). Tarbijate arv Pakkumine Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas
Turg institusioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad ning vahetavad vastastikku tootmistegureid ja hüvesid. Nõudlustabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta (nõudluskõveral on negatiivne tõus näitab, et tarbijad suudavad ja soovivad madalamate hindade korral osta suuremaid koguseid). Asendusefekt odavamaks muutuv hüvis hakkab asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorne hüvis hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades kahaneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvis hüvised võivad teineteist asendada (õun ja pirn), ühe hinna tõus suurendab teise nõudlust.
tingimusele:peavad olema täpselt ajastatud, hästi suunatud (kasutatakse tarbimiseks), nende mõju peab olema ajutine. Fiskaalpoliitika võib mõjutada inimeste otsuseid valiku tegemisel töötamise ja vaba aja vahel, säästmis- ja investeerimisotsuseid, uute tehnoloogiate väljatöötamist. Palgalt võetav maks vähendab algul inimese heaolu, ta hakkab vähem tarbima ja rohkem töötama (maksu sissetulekuefekt). Kui töötasu väheneb, väheneb ka tema töömotivatsioon (maksu asendusefekt), isik asendab tarbekaupade tarbimise vaba ajaga. Tulumaksu kehtestamine on ekvivalentne palga alandamisega. Kui tulumaks on proportsionaalne, toimivad asendusefekt ja tuluefekt vastassuunas: sissetuluefekt ajendab inimest rohkem töötama, asendusefekt vähem. Kui riigis on kehtestatud väga kõrge tulumaksukoormus, vähendab see inimeste soovi oma tööjõudu pakkuda.
Ühiskond ei saa toota punktis, mis asub väljaspool TVK-d, kuna antud ressursid ja tehnoloogia on selles punktis kättesaamatud. Üks põhjus, miks kauba nõutav kogus kasvab, kui tema hind alaneb, on see, et hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta. Ülikoolis õppimise alternatiivkulu mõõdab kõige paremini sissetulek, millest loobutakse õppimise kasuks pluss õppemaks. Ümbriku (normaalkauba) hinnatõusu sissetulekuefekt on ümbrike nõutava koguse vähenemine. X ja Y vahel on võrdeline seos, kui hüpoteesi kohaselt "x suureneb, kui y suureneb)
soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). NÕUTAV KOGUS on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. NÕUDLUSSEADUS sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2. hinna muutuse asendusefekt; 3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; 2. teiste hüviste hinnad; 3. tarbijate ootused (oma tulevase sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. Hüvised jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); jagunevad esmatarbe- ja luksushüvisteks; 2
213. Human capital ................................................. inimkapital 214. Image .............................................................maine, reputatsioon 215. In a cost-effective manner .............................tulutoovalt 216. Incentive ......................................................... stiimul 217. Income ...........................................................sissetulek 218. Income effect .................................................sissetulekuefekt 219. Income elasticity of demand ..........................nõudluse sissetulekuelastsus 220. Income tax .....................................................tulumaks 221. Income-generating .........................................tulu tootev 222. Increase profits ............................................... kasumi suurendamine 223. Increasing-cost industry .................................kasvavate kuludega tegevusharu 224. Incur the risks ...........................
tarbijate eelistused, tarbijate ootused ja tarbijate arv. Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, teiste hüviste hinnad, pakkujate arv ja pakkujate hinnaootused. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Majandussüsteemid: Tavamajandus: ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Nt. Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas.
Samas on valiku tegemisel määravaks tarbimiseelarve võimalused. Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup. Kauba omandamisega ostukäitumine veel ei lõpe. Alles tarbides saame aru, kas ostetud hüvis vastab ootusele. Kui puhvetis ostetu rahuldas meie vajadusi (maitses), ostame seda ilmselt ka edaspidi. Ostujärgne hinnang mõjutab meie edaspidist ostukäitumist. Tarbimise mõjurid Tabrimist mõjutab asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekt tähendab, et suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga. Näiteks puuvilja isu korral saab kallimat nektariini asendada õunaga. Sissetulekuefekt tähendab, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta toodet või teenust samas koguses mis ennemgi, kusjuures raha jääb üle. Hüviste klassifikatsioon Normaalkaup on hüvis, mida ostetakse rohkem, kui sissetulek tarbijal suureneb. Enamik hüviseid on normaalkaubad.
Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb. Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule.
Kirjeldage iga teguri puhul ka mõju suunda. Hüviste hinnad ja sissetulek- seega, nõudluse põhilised mõjutajad on ehk tegelikult needsamad muutujad, mis määravad eelarvejoone asukoha. Sissetulek kasvab, suureneb tarbimiseelarve ja eelarvejoon nihkub nullpunktist kaugemale. Sissetulek väheneb, eelarvejoone joon nihkub allapoole, tarbmisvõimalused vähenevad ning esialgne komplekt ei ole enam kättesaadav, seega tarbija kasulikkus väheneb. 21. Mis on asendusefekt ja sissetulekuefekt? Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu
perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus - on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta. Nõudlusseadus - sätestab, et hüvise nõutav kogus muutub antud perioodil hüvise kogusega vastupidises suunas (ceteris paribus). Nõudluskõver - on negatiivse tõusuga. Selle põhjused on: 1. piirkasulikkuse vähenemine hüvise tarbimisel; 2. hinna muutuse asendusefekt; 3. hinna muutuse sissetulekuefekt. Turunõudlus (D) - kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P
tahetakse Turunõudluskõver – on kõigi indiviidide nõudluskõverate horisontaalsumma. Turunõudlusfunktsioon saadakse kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel ning selle graafik väljendab turunõudlust (langev). Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust
tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad
tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral, põmst kui palju kokku mingit hüvist tahetakse, turunõudluskõver – väljendab graafiliselt turunõudlus, langev kõver; tarbija hinnavaru - tasakaal nõudluse ja hinna vahel? Tegelt on see, et osad tarbijad on tasakaaluseisundi puhul nõus maksma hüvise eest kõrgemat hinda, kuid saavad
Ressurss – tootmistegur Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital, ettevõtlikus. Kitsamas tähenduses – masinad, seadmed, gaas, vesi jne. Sisendi keskmine produkt – (average product, AP) iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Sissetuleku-tarbimise kõver – Optimaalsete tarbimiskogumite geomeetriline koht erinevate sissetulekute korral, kui hüviste hinnad ei muutu (cet. Paribus). See ühendab tasakaalupunkte erinevate sissetulekutasemete korral. Näitab I muutuste mõju tarbimisvalikutele. Normaalkauba sissetuleku-tarbimise kõver on positiivse tõusuga (sissetuleku suurenedes kasvab ka kauba tarbitav kogus), inferioorse kauba sissetuleku-
D 30 4 E 40 2 Asendusefekt kui hüvitis muutub teiste sarnaste hüvitistega võrreldes suhteliselt odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi hüviseid vähem. s.t. Hüvisega mis odavamaks muutus, hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt väljendab asjaolu, et tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle. Tarbijate käitumist mõjutavad: 1. Hind 2. Tarbijate sissetulek 3. Teiste antud hüvisega seotud hüviste hinnad 4. Tarbijate maitse või eelistused 5. Ostjate ootused 6. Tarbijate arv turul
Kuivõrd mõlema kauba hind on kaks siis on turul võimalik neid kaupu vahetada võrdses suhtes ehk üks ühele. Ühe kauba hulk, millest tarbija võiks loobuda teise kauba ühe lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral. 19.Ükskõiksuskõver. Mida odavamalt saavad nad osta ühte hüvist, seda rohkem jääb neil raha teiste hüviste ostmiseks. Samaväärsuskõver mille korral hind ja väärtus tarbja jaoks on võrdsed. Pitsa asemel hamburger. 20.Sissetulekuefekt. Seega sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab (ja langedes muidugi väheneb). Seda nimetatakse sissetulekuefektiks. 21.Asendusefekt. Kui mõne hüvist saab teise hüvisega asendada. Näiteks pitsa hind tõuseb siis tarbja ostab, odavamat hamburgerit, mis asendab tarbja jaoks tema vajaduse. 22.Sidruniturg 23.Moral hazard is a situation in which one party gets involved in a risky event knowing that it is protected against the risk and the other party will incur the cost
Nõudluskõveral negatiivne tõus näitab, et tarbijad soovivad ja suudavad madalamate hindad korral osta suuremaid koguseid. Turu puudujääk - olukord, mille puhul nõutav kaubakogus ületab pakutava kauba koguse antud hinna puhul Asendusefekt - olukord, kus toode muutub teiste sarnaste kaupadega võrreldes odavamaks ning tarbija ostab seda toodet rohkem ehk asendab odavama tootega teisi, kallimaid tooteid. Sissetulekuefekt - olukord, kus pärast kauba hinna langemist saab tarbija sama sissetuleku juures seda kaupa rohkem osta. Nõudlust (nõudluskõvera nihkeid) mõjutavad tegurid : o Kauba hinna muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine
langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Nõudluskõvera seadus: Nõudlus langeb kui selle hüvise hind tõuseb Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Nõudluskõvera kulgemise teiseks teguriks on võimalus hinnatõusust mööda minna, valides asenduskaupu. Tehniliselt räägitakse asendusefektist, mis tähendab seda, et kui ühe hüvise hind tõuseb, siis tema asendushüviste atraktiivsus ja ka nõudlus suurenevad. Kui tarbijad reageerivad vähe, annab see pakkujatele lisastiimuli hindu veelgi tõsta. Elastsuse- iseloomustatakse nõudluse suhtelist muutust (kohanemismäära), kui hind muutub 1% võrra. Investeering varasse:
2. Nõudlusseadus- väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida tarbijad võivad ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil (ceteris paribus) Nõutav kogus-kauba või teenuse naturaalne hulk, mida tarbija antud hinna juures soovivad ja suudavad osta. Hind-väärtuse rahaline väljendus Nõudlus- Demand Hind langeb, nõutav kogus kasvab: Piirkasulikkuse langus Asendusefekt Sissetulekuefekt 3. Turunõudlus- erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa Nõudlust mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulek- erievus normaalkaupade ja iferioosete (väheväärtuslike ) hüviste puk.. · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused · Tarbijate arv · Tarbjate maitse ja eelistused 4. Pakkumisseadus- väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad saavad ja on suutelised müüma. Põhimõisted: · Pakutav kogus
Täiendkaupade puhul kui üks on liiga kõrge hinnaga kaob nõudlus teise suhtes. Arvuti odav tarkavara hirmkallis · nõudluse mõju- tarbijate ootused- tarbija ootab madalamat hinda ja sissetuleku kasvu · tarbijate arv · tarbijate maitse ja eelistused hinnalangus ei mõjuta nõudlust(tikud) vähetähis spetsiifiline kaup Nõudluskõveral on negatiivne tõus. Selle kaks peamist põhjust on asendus- ja sissetulekuefekt. Saab eristada individuaalset ja turunõudlust. Turunõudlus kujutab endast seost vastava hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma
või nõudluskõverana. Hind langeb, nõutav kogus kasvab, miks?? *piirkasulikkuse langus - kui inimestel on kaupa vähe, siis nad väärtustavad seda kõrgelt. Seega ollakse nõus selle eest ka maksma. Kui teatav kogus olemas, kui tahetakse veel seda osta, ollakse nõus seda odavamalt ostma. (kui kasulikkuse juurdekasv 0, siis enam juurde ei taha) *asendusefekt - kui mingi kaup läheb odavamaks, asendatakse see kaup sellega, mis oli kallim. Ostad rohkem, et asendada kallimat kaupa. *sissetulekuefekt - reaalse sisetuleku kasvu juures saab teatud kaupa osta rohkem (tarbida rohkem. ei pea olema just see kindel kaup). Nominaalne sissetulek(arvuline), reaalne (kui palju ma selle eest saan osta rohkem. Siin arvestatakse ka inflatsiooni) TURUNÕUDLUS on erinevate nõudluskõverate (erinevate tarbijate) horisontaalne summa. (üks pere ostab 50 liitrit piima, teine pere ostab 75 liitrit päevas, kolmaas pere ostab 90 liitrit päevas. Liidame kokku Dturg=50+75+90=215) Nõudlust mõjutavad tegurid
Kui eelistused jäävad samaks, mõjutavad individuaalset nõudlust sissetulek ja hüviste hinnad. Sissetuleku suurenedes normaalhüviste nõudlus suureneb ja inferioorsete hüviste nõudlus väheneb. Hüvisekoguse sõltuvust sissetulekust kirjeldavad Engeli kõverad. Normaalhüvise hinna alanemine toob kaasa selle nõudluse suurenemise kahel põhjusel: · hüvis muutub teistega võrreldes odavamaks (asendusefekt); · endise koguse ostmisel vabaneva raha arvel saab rohkem tarbida (sissetulekuefekt). Hüvise hinnamuutuse mõju teiste kaupade nõudlu-sele sõltub sellest, kas tegemist on asendus-kaupade, kaaskaupade või sõltumatute kaupadega. Turunõudlus Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad, kui palju tarbija konkreetse hinna korral hüvist ostaks. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Kuna iga tarbija poolt nõutav kogus on seda väiksem, mida kõrgem on hind, on turunõudlus- kõver langev.
(Negatiivse tõusuga kõver peegeldab alati pöördvõrdelist seost). - Nõudluskõvera puhul on negatiivne seos kauba hinna ja ostjate poolt nõutava koguse vahel. Majandusteadlased põhjendavadpöördvõrdelist seost järgmiste asjaoludega: - Tarbimisel leiab aset piirkasulikkuse langus - Toimub ühe kauba hinna suhteline muutumine teiste kaupade hindade suhtes ehk asendusefekt - Sissetulekuefekt, kus kauba hinna tõus või langus vastavalt kas vähendab või suurendab inimese reaalset sissetulekut Muudatusi nõutavas kauba koguses põhjustab kauba hinna muutumine Nõudluskõvera nihkumine paremale - nõudluse suurenemine Nõudluskõvera nihkumine vasakule –nõudluse vähenemine Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine
koguseid erinevatel hinnatasemetel. Selleks kanname koordinaatteljestiku x-teljele hüvise kogused ning y-teljele hüvise hinnad. A 4 Nõudluskõvera puhul on tegemist langeva ehk negatiivse tõusuga sirgega. Miks? Nüüdseks juba teame, et hüvise hinna langedes (liikudes punktist A punkti B) nõutav kogus suureneb. Nõudluskõvera negatiivsel tõusul on kaks sisulist põhjust: vahetusefekt ning sissetulekuefekt. 3) Mida väidab pakkumisseadus? Pakkumiskõvera graafiline esitus. Pakkumisseadus: hüvise hinna tõustes selle pakutav kogus suureneb ning hüvise hinna langedes selle pakutav kogus väheneb. Seega, hüvise hind ja pakutav kogus liiguvad (üldjuhul) ühes ja samas suunas. Pakkumistabel tervikuna väljendab tootjate pakkumist (ehk hüvise kogused, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda).
(normaalhüvistel tõusev, interferioorsetel langev kõver) Asendushüvised ühe hüvise hinnatõus sunnib MP-d otsustama teise hüvise kasuks ja selle nõudlus suureneb Kaashüvised ühe hüvise hinnamuutus mõjutab mõlema hüvise nõudlust samas suunas. Sõltumatud hüvised ühe hüvise hind ei mõjuta teise hüvise nõudlust. Asendusefekt hüviste omavaheline asendamine, kui ühe hüvise hind tõuseb, ostetakse teist rohkem ja kui hind langeb, ostetakse seda rohkem Sissetulekuefekt mõlema hüvise tarbimine suureneb hinna languse ja suhtelise sissetuleku suurenemise tõttu Turunõudlus mingi hüvise kõigi selle tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral Turunõudluskõver turunõudlusfunktsiooni graafik. (kõigi MP-de individuaalse nõudlusfunktsioonide summade graafik) Tarbija hinnavaru tarbija maksab kõigi hüvise ühikute eest võrdset hinda ja valib sellise
Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus). Asendusefekt kui hüvis muutub teise sarnaste hüvistega võrreldes suhteliselt odavaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ning teisi vähem st. Odavama hüvisega hakatakse asendama kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt tarbija ostujõud suureneb kui hind väheneb. Sama mis sissetuleku kasv hinna samaks jäämisel. Nõudluse mõjurid peale hinna: · Sissetulek · Teiste antud hüvisega seotud hüviste hind · Tarbijate maitse või eelistused · Ostjate ootused · Tarbijate arv turul Hinne muutus mõjutab nõutava koguse muutust(liikumine mööda nõudluskõverat). Mõne
annaabi.ee 
