8 III Nõudluse ja pakkumise dünaamika Alati ei saa turu tegevust iseloomustada ja uurida võrdlev-staatilise mudeli ( võrdlemist kaht staatilist tasakaalupunkti). Mõnikord vajatakse turu toime uurimiseks dünaamilist mudelit, nn. Ämblikuvõrgumudelit. Ämblikuvõrguteooria abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudus, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamuse probleemi. Teooria lähtub väga piiravatest eeldustest: nimelt eeldatakse, et tootjate tegevus pole kordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. Võrdleva-staatilise mudeli kohaselt toote hind tõuseb, kui toote nõudlus kasvab ja
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
· Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt. 11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel. Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine. Turu ülejääk ehk liigpakkumine tekib kui turuhind on 35 krooni, nõutav kogus on 17 ja pakutav kogus 42. Kümnekroonise hinna korral tekib turul puudujääk ehk defitsiit. Turupuudujääk on suurus, mille võrra nõutav kogus antud hinna korral ületab pakutavat kogust. ? Täielik konkurents-palju ostjaid/müüjaid, kes hinda ei mõjuta. Monopol-üks ettevõte.
lisamine ei tähenda tootjale lisakulutusi. Poolavalik kaup – kui eksisteerib ainult mittevälistatavus või konkurentsitus. Nt teater. On võimalik tarbijaid välistada, kui ei lisandu märkimisväärseid kulutusi ühe tarbija lisandumisel. Era kaup – avalikult pakutava erakauba tarbimise normeerimismeetodid on hind, toota võrdne kogus kaupu kõigile (haridus nt), järjekorras olek, valla toetus. 10. Turutõrge? Klassikaline turutõrge on monopol. Turutõrge ehk turuhäire on turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Turutõrgete liigitus: konkurentsitõrge, üldkasutatavad hüvised, välismõjud, puuduliku turud (kindlustusturud, kapitaliturud), infotõrked, tööpuudus, inflatsoon ja tasakaalutus. 11. Klassikalised eelarveprintsiibid? Avalikkuse printsiip – kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik;
konkurentsi tagamiseks majadnuses ,mille väljendusesk on vastavad seadused, määruse ja teised riiklikud aktsioonid 7. Lorenzi kõver- 8. Tasuta kaasasõitja- on idiviid, keda on väga raske takistada avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Kui paljud seda kaupa kuritarvitavad siis võib juhtuda nii et seda kaupa enam ei valmistata 9. Turuhäire situatsioon, mille puhul täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohtalt optimaalseid tulemusi. Peamised põhjused turu ebatäiuslikkus välismõjud ja ühiskondlikud kaubad 10. Vaesus situatsioon, kus indiviidi või majapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostimiseks 11. Väliskulu- 12. Välistulu- 13. Ühiskondlik kaup on iga selline majandulik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate
nõudlus väheneb ja pakkumine kasvab. Tasakaalukoguste kohta ei saa midagi kindlat öelda, sest me ei tea muutuste vahekorda. 2.5 NÕUDLUSE JA PAKKUMISE DÜNAAMIKA Lk 47 49 Ämblikuvõrguteooria (cobweb model) Ämblikuvõrguteooria turu uurimise dünaamiline mudel, mille abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Teooria eeldab, et tootjate tegevus pole koordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. · Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti
Nende sissetulekud on vastavalt 40, 5, 15, 25, ja 15 tuhat krooni. Joonistage selle ühiskonna Lorenz’i kõver. Sissetulekud 5 15 15 25 40 Sissetulekute kumulatiivne %5 20 35 60 100 Elanikkonna kumulatiivne % 20 40 60 80 100 Sissetulekute kumulatiivne % 100 80 60 40 20 20 40 60 80 100 elanikkonna kumulatiivne % 3. Mis on turuhäire? Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist sõltuvaid inimesi, pannes ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemine terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud
See tähendab, et riik astub samme stabiilse majanduskeskkonna, kiire majanduskasvu, madala inflatsiooni ja kõrge tööhõive saavutamiseks. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? a. Kirjeldab graafiliselt algse tulu kumulatiivset kogumit perede kumulatiivse kogumiga võrreldes; mida suurema paindega on kõver, seda ebavõrdsemalt on tulud jaotunud; ja vastupidi. (Iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt) 3. Mis on turuhäire? Hinna vms äkkmuutus. Turuhäired põhjustavad vaesust, mis omakorda kahjustab inimesi ning nende lapsi ja teisi neist sõltuvaid inimesi, pannes ühiskonnale ja majandusele tervikuna õlule pikaajalise maksukoorma, nagu tegelemin terviseprobleemidega ning töövõime kaotusega. Tegelikus elus saavad vaesus ja selle mõjud edasisteks takistusteks, mis raskendavad töö säilitamist või selle leidmist. Rahuldaval miinimumsissetulekul on aga positiivsed mõjud – see tagab
seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Loranzo kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Tasuta kaassõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku/avaliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Vaesus on olukord kus indiviidi või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmatarbehüviste ostmiseks. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu. Kusjuures tulu saaja või kuu tekitaja selle eest maksma ei pea.
Töö piirprodukt tulu on firma tulu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku palkamine. PT 8 Riigi majanduslikud funktsioonid Konkurentsipoliitika on riiklik politiika monopolide tegevuse reguleerimiseks ja konkurentsi tagamiseks majanduses, mille väljendamiseks on vastavad seadused, määrused ja teised riiklikud aktsioonid. Turuhäire on olukord kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemsi. Turuhäire peamisteks põhjusteks on turu ebatäiuslikkus,välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. (nõudlus ja pakkumine ei ole samad) Lorenzi kõver on sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse graafiline kujutis Välistulu - on positiivne välismõju mida kogeb kolmas osapool kes selle tulu eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju mlle osaliseks on kolmas osapol kes ise kulu tekitanud pole. (keskonna saastamine) Välismõju - on kolmadale osapoolele tekitatud tulu või kulu
Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. Õpik 67 on joonis. 7. Tasuta kaasasõitja- on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta. 8. Turuhäire on olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Turuhäire peamisteks põhjuseks on turu ebatäiuslikkus, välis mõjud ja ühiskondlikud kaubad. Riigi ülesandeks on turuhäirete ära hoidmine ja likvideerimine. 9. Vaesus Vaesus on olukord, kus indiviid või kodumajapidamise sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. 10
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
konkurentsi tingimustes - kõik on hinnavõtjad. Kui pakkumist kontrollib üks firma on tegemist monopoliga. Monopol võib valida tasakaaluhinnast erineva hinna ja koguse ühiskonna kahju kombinatsiooni. Monopol on turuhäire. Tasakaaluhind P ja sellele vastav kogus Q tootja hinnavaru Pde Kui tootja valib kõrgema hinna P 1 nõudluskõverale D on võimalik müüa kogus Q. Vastav tootja hinnavaru: Pde + P1bcP - cdf = P1bfe
Siis jagatakse elanikkond gruppidesse, alates kõige vaesematest kuni kõige rikkamateni. Elanikkonna jaotus näidatakse graafiku horisontaalteljel ja sissetulekute kumulatiivne jaotus vertikaalteljel. 8. Tasuta kaasasõitja- indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta 9. Turuhäire – reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseis tulemusi. Põhjusteks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud kaubad. 10. Vaesus – sissetulek pole piisav esmavajalike hüviste ostmiseks. absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina 11
Selle põhjuseks on firma piirkulu muutus hüviste turul. Riigi majanduslikud funktsioonid Eesti majandus on segamajandus, kus kõrvuti eksisteerivad nii era- ehk turusektor kui ka avalik riiklik) sektor. TURUHÄIRE Kuigi eraturud funktsioneerifad tavaliselt efektiivselt, võivad täiesti reguleerimata turud viia tlemusteni, mis ühiskonna kui terviku seisukohast pole alati optimaalsed. Sel juhul on tegemist turuhäirega. Turuhäire peamisteks põhjustajateks on turu ebatäiuslikkus, välismõjud ja ühiskondlikud (avalikud) kaubad. Riigi ül on püüda turuhäirete esinemist takistada või neid kõrvaldada. Riigi poliitika, mille ülesandeks on konkurentsi kindlustamine, kujutab endast konkurentsipoliitikat - konkurentsiseadus. Tootmisel või tarbimisel võib olla kõrvalmõjusid firmadele ja inimestele, kespole otseselt seotud vaadeldava hüvise tootmise või tarbimisega. Selliseid mõjusid nim välismõjudeks
kellegi teise heaolu ei halveneks. Kui kõik need täiustused on tehtud, siis edasi parandatakse inimeste heaolu nii, et kellegi oma võib langeda, seda nim. sotsiaalmajanduslikult efektiivseks või Pareto optimaalseks. Pareto efektiivsus – Ressursside niisugune jaotus, et kellegi teise heaolu ei saa muutuda paremaks enne kui kellegi oma muutub halvemaks. Turuhäired on üheks oluliseks põhjuseks miks valitsus sekkub majandusse. Turuhäire väljendub selles, et eraettevõttel ei ole otstarbekas pakkuda kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab (eelkõige üldkasutatavad teenuseid). Turumajanduse peamine probleem on tulude ebavõrdne jaotumine, millega kaasneb elanikkonna kihistumine. Ka Pareto kriteeriumid ei lahenda seda probleemi. Sissetulekute ümberjaotamine võib kellelegi olla positiivne, teistele jälle negatiivne. Maksud ja toetused on üks näide, kuidas riik sekkub. Toetuseid on kahte liiki:
delegeerida teistesjurisdiktsioonides asuvatele samagrupi üksustele. Krediidiasutus peab likviidsusriski juhtimisel võtma arvesse likviidsusriski erinevaid avaldumisvorme, sealhulgas: 1)finantseerimisriski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda kaasata ressurssi ilma negatiivselt mõjutamata omaigapäevast tegevust või finantsseisundit; 2)turulikviidsuse riski ehk riski, et krediidiasutus ei suuda madala kauplemisaktiivsusevõi turuhäire tõttu realiseerida finantsinstrumenti ilma olulisi kahjusid kandmata. Krediidiasutus peab pidevalt hindama likviidsusriskiningteiste riskide, eriti krediidiriski, tururiski, operatsiooniriski ja reputatsiooniriskikoosmõju. 10. Bartermajanduse probleemid. Barteri majanduse peamine probleem on see, et vahetuseks on vaja "soovide kahekordset kokkulangemist". Näiteks lihunik, kes soovib uusi kingi, peab leidma kingategija, kes praegu toitu vajab
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
