1. Mittetäieliku konkurentsi turul on ettevõtted hinnakujundajad. 2. Monopol ei kasuta ressursse efektiivselt, kuna kauba hind ei võrdu piirkuluga. 3. Monopolistliku konkurentsi korral ettevõte tavaliselt toodab ülalpool minimaalsete keskmiste kulude taset. 4. Võrreldes monopolistliku konkurentsi ettevõtet täieliku konkurentsi turul tegutseva ettevõttega, müüb monopolistliku konkurentsi turul tegutsev ettevõte kõrgema hinnaga väiksema tootmiskoguse. 5. Pikal perioodil ei saa monopolistliku konkurentsi firma majanduskasumit, kuna sisenemisbarjäärid puuduvad ja harru võib tulla uusi firmasid? 6. Oligopoolsel turul tegutsevad ettevõtted peavad oma tegevuse planeerimisel arvestama konkurentide käitumisega. 7. Millise oligopoli tüübiga on tegemist, kui konkurendid järgivad suurima turuosaga ettevõtte käitumist turul. Kas selleks on murtud nõudluskõvera, hinnaliidri või kartelli tüüpi käitumine? 8. Kui üks konkurentidest kasutab toote müümise...
1. Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Pole olemas ühtki inimliku probleemi,mida ei saaks lahendada majandus analüüsi õigesti kasutades · Vale.majandus analüüsi abil ei saa lahendada ressurside piiratuse probleemi,kui lahenduse all mõeldakse selle elimineerimist Makroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüate käitumist · Vale.see on mikroökonoomolise analüüsi eesmärk Oletame et tootmisvõimaluste kõver puudutab hüvise A-telge 5 ühiku kohal ja hüvise B telge 20 ühiku kohal,see tähendab et ühiskond võib maksimaalselt toota 5 ühikut hüvist A + 20 ühikut hüvist B · Vale.ühiskond võib toota kas 5 ühikut hüvist A või 20 hüvist B Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapital...
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud ...
Küsimus 1 3 Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. pakutav kogus on muutunud d. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud Küsimus 2 3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suun...
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] ...
1. TÖÖTURU TEOORIA 1. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete töövilj...
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus riik jaotab ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajandus ressursse jaotavad eraisikud, riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Segamajandus ressusrsse jaotavad riik, traditsioonid ja turg käsikäes. Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel) eeldatakse, et kõik teised muutuj...
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 ...
EKSAM. KÕIKI ÕPPEMATERJALE VÕIB KASUTADA. 1. Selgita Abraham Maslov poolt väljatöötatud inimvajaduste hierarhilist struktuuri lihtsa näite abil. -Inimene vajab eluks esmalt vett, toitu, soojust, õhku jne. Mis on füsioloogilised ehk esmased vajadused. -Teisel kohal on turvalisuse vajadus. Inimene peab tundma end kaitstuna sotsiaalse kui füüislise vägivalla eest. Hirmu puudumine, ohutu ja rahuk elu, tuleviku kindlustatus jne loovad eelduse turvalisuse vajaduse täitmiseks. -Kuna inimene vajab pere ja sõprade olemasolu ning lähedust, siis kolmandal kohal on sotsiaalsed vajadused, mis on seotud karjainstinktiga. Paljud turul olevad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. -Järgmiseks on tunnustusvajadused. Omandades uusi teadmisi, saame heakskiidu osaliseks. Inimene ümbritseb end esemetega, mis talle meeldivad ning see loob kujutluse teistele. Ka stiili eest võib tunnustust saada. Seepärast sõltubki meie tarbi...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed Käsumajandus majandus, kus riik jaotab ressursse Turumajandus resursse jaotava...
EPJ0150. Ehitusökonoomika kordusküsimused. 1 osa. 1 Milles seisneb majandusteooria olemus. Mikro- ja makroökonoomika uurimuse objektid Mikro ja makroökonoomika uurib. Kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötuse määr, SKP, inflatsioonimäär, majandustsüklid ja majanduskasv. 2 Mis on normatiivne majandusteadus. Mis on positivistlik majandusteadus Normatiivne majandusteadus kujutab endast otsustamist, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitikad ja situatsioonid väärt on. Positivistlik majandusteadus kujutab endast olemasolevate majandustingimuste ja poliitikate ning nende mõju analüüsi. 3 Milliseid ressursse (tootmistegureid) uuritakse majandusteaduses. Millised ressursid on piiratud Maa (hõlmab kõiki loodusressursse, pi...
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev ...
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus võrdsetel tingimustel Hüvised kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele g...
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: V...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab ...
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasjaliku...
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomu...
Töö-ökonoomika arvestustest 1. Lorenzi kõver põhineb a. tulude keskmisel tasemel b. tulude kommulatiivsel arvestamisel c. kulude mediaansel arvestusel 2. Nõudlus ressursile oleneb peaasjalikult: a. asendusressursi pakkumise elastsusest b. ressursi pakkumisest c. nõudlusest kaubale, mille jaoks ressursi vajatakse d. ressursihinnast 3. Parimaks näiteks indutseeritud töötuse kohta on a. Ettevõtted, kus kõigilt töötajatelt nõutakse vähemalt keskharidust b. Töötajad, kes on kaotanud majanduse langusperioodil oma töökoha c. Üliõpilased, kes ei leia talveperioodil tööd d. Töötajad, kes ise lõpetasid oma soovil töölepingu e. Seadused, mis keelavad alla 18 aastaste noorte täispäevaga tööl 4. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikku...
LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk k...
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP ...
2. Teostada stabiilsuse analüüs (Reports - Answer, Sensitivity) 3. Analüüsida lahendit toetudes stabiilsuse analüüsi aruannetele. Vastata allpool toodud küsimustele. Iga küsimus on seotud algülesandega ja muudatused ühelt küsimuselt teisele üle ei kandu. Iga vastust põhjendada analüüsitabelite põhjal. Tundmatud (-koogid) Mandli- Rosina- Juustu- Pähkli- Kookos- Arvutusli Kitsendus Kitsendus helvestega- k e tüüp e maht Jahu 15 30 25 25 20 11375 <= 12000 g Mandlid 2,5 0 0 0 0 500 <= 500 g Rosinad 0 2 0 0 0 ...
Majanduse alused Teema 2: Turumehhanism. Nõudlus ja pakkumine. Elastsus 1 Eesmärk: Selgitada: · kuidas toimib konkurentsiturg · nõudluse ja pakkumise seadust ja funktsiooni · nõudlust ja pakkumist mõjutavaid mittehinnafaktoreid · tasakaaluhinna ja - koguse kujunemist · defiitsiidi ja ülepakkumise mehhanismi · nõudluse ja pakkumise dünaamikat ja erinevaid elastsuse liike nõudluse hinna elastsust nõudluse tuluelastsust 2 nõudluse ristelastsust Hüviste turg T.tegurite turg Tööturg Maaturg Kapitaliturg Füüsilise Finants- kapitali turg kapitali turg 3 Turumehhanism see on peamiste turuelementide: nõudluse, pakkumise, hinna ja konkurentsi seos ja koostoime. Turumehhanismi omapäraks o...
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
Peatükk 6 Mittetäielik konkurents ... eksisteerib tootmisharus, kus firmal on teatav mõju toodete hindade üle. ... toob kaasa ühiskonna piiratud ressursside mitte kõige efektiivsema kasutuse. 1 Monopol ... on mittetäieliku konkurents äärmuslik vorm. Süsteem, kus hüviseid toodab ja turustab üksainus ettevõte, dikteerides seeläbi toote hinda. 2 Monopol Monopol on hinnakujundaja, sest ta saab hindu mõjutada, kuna on ainuke tootja. Seepärast on monopoolse firma nõudlus kogu turunõudlus. 3 Monopoli tekkepõhjused Mastaabiökonoomika ainult üks firma võimeline tootma koguseid, kus hind on madalaim. Sisenemisbarjäärid Seaduslikud ja majanduslikud piir...
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
Riigi majandusressursid Aleksander Kohlap 12C Ühiskonnas toimuvad protsesse mõjutab sageli majanduse areng. Majanduse keskseks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi. Paraku on inimeste soovid piiramatud, ressursside hulk, mile abil soove rahuldada, aga on piiratud. Seetõttu ei ole inimesel kunagi võimalik saada kõike, mida ta tahab. Nii on pea igaüks kogenud, millised piirangud seab tarbimisele raha- või ajapuudus. Samamoodi võib kaupade ja teenuste tootmist piirata vajalike seadmete, haritud spetsialistide või koguni puhta vee nappus. Ka avalikkuses palju tähelepanu pälvivad vaidlused riigieelarve umber on tingitud ressursside nappusest. Riigieelarves ei ole kunagi piisavalt palju raha, et maksta pensione ja lastetoetusi ning pidada üleval sõjaväge nii, et kõik, kellele toetud on määratud, ka selle suurusega rahule jääk...
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib niikuinii) Diskrimineeriv monopolist, (müüb iga ühiku oksjoni kor- ras konkreetsele tarbijale kõrgeima võimaliku H-ga) ...
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks õpilasele, kes armastab magada ongi kaotatud uneaeg. Mitteelastne nõudlus Hinna tõustes inimesed ei vähenda tarbimist Näide: Südamerohud südamehaigele Piirkulu Piirkulu on täiendava toote...
MAJANDUS JA POLIITIKA SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1. RIIGI MAJANDUSRESSURSID..............................................................................3 1.1 Tootmistegurid..................................................................................................... 3 1.2 Alternatiivkulu......................................................................................................4 1.3 Ressursside efektiivne kasutamine.......................................................................4 2. MAJANDUSE KOGUPRODUKT JA MAJANDUSARENG.................................. 6 2.1 SKP.......................................................................................................................6 2.2 Puhaseksport.........................................................................................
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
Majanduse alused Mis on majandusteadus? Majandus on osake igapäeva elust. Selle põhiprobleem on vajaduste ja võimaluste ebavõrdne suhe(Maslowi vajaduste hierarhia). Inimestel on füüsilised ja psühholoogilised vajadused. Majandusteadus (sotsiaalteaduste hulka kuulub) on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada uusi kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on vaja ressursse: · Loodusresurss · Kapital - hooned, tööriistad, masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid · Inimressurss e tööjõud - füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. · ettevõtlikus Alternatiivkulu-loobumiskulu- tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Igal valikul on oma kulud ja tulud. Pii...
9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 207 Sisenemisbarjäärid piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhtel...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4.1 Vee kasutamine ariidses kliimas Mexico City näitel.....................................14 4.2 Vee kasutamine sademeterohkes kliimas Singapuri näitel...........................
KONSPEKT §7-§11 Mikroökonoomika §7 - TOOTMISKULUD alternatiivkulu- ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise kulu otsene kulu- tegelik rahaline väljamakse ressursside muretsemiseks (nt palk, rent, maksud, intressid, toormaterjali ostukulu, kindlustustasu) kaudne kulu- mõõdab tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parema kasutusviisi korral; kui f katab kaudsed kulud > saab normaalkasumit arvestuslik kasum =TR-otsene kulu normaalkasum- arvestusliku kasumi osa, mis katab ressursside alternatiivkulu maj.kasum- arvestusliku kasumi osa, mis ületab norm.kasumi =TR-(otsesed, kaudsed kulud) püsikulu(FC)- kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, kuna tootmismahu muutudes ei muutu püsiressursside suurus (horisontaalne joon) muutuvkulu(VC)- kulud, mille suurus muutub, kui muudetakse tootmismahtu (tagurpidi S) VC= L (töö juurdekasv) *w (tööühiku hin...
Mikroökonoomika kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mis on mikro- ja makroökonoomika vahe? V: Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksiksubjekti tasandilt, makroökonoomikas aga kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised agregeeritakse ehk koondatakse majapidamissektoriks ja ettevõtted ettevõttesektoriks). 2. Mis on turg? V: Turg on mehhanism, kus saavad kokku hüviste müüjad ja ostjad. Majandusteoorias ei mõelda turu all konkreetset kauplemiskohta, vaid see on oluliselt laiem mõiste, mis grupeerub lähtuvalt müügiobjektidest. Eristatakse tööturgu, kaubaturgu, valuutaturgu jne. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. 3. Milliseid paralleele võib tõmmata klassikalise turu (nt Keskturg Tallinnas) ning majanduslikus mõttes turu vahel? V: 4. Kuidas on võimalik riigil turgu reguleerida? Millised on p...
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esit...
Seminar 5 Nõudlus ja pakkumine 1. Kas kõrgharidusega IT spetsialistide arvu kasv suurendab nende nõudlust? Ei suurenda 2. Kas kauba pakkumise muutus toob automaatselt kaasa selle kauba nõudluse muutuse? Ei too 3. Kas selleks, et konstrueerida nõudluskõverat, peavad kõik nõudluse mõjurid ( (v.a. nõutav õ t hind hi d jja k kogus)) samaks k jää jääma? ? Nii see on 4. Kas siis, kui kauba hind on tasakaaluhinnast kõrgem, on nõutav kogus suurem kui pakutav kogus? Ei ole 5. Nisu pakkumise kasvu (pakkumiskõvera nihet) põhjustab: a) nisu käibemaksu tõus, b) nisukasvatuse tehnoloogia täiustumine, c) jäätise hinna langus, d)2 nisust valmistatud toodete nõudluse suurenemine. Lembit Viiulp PhD IT Kolledz 6. Kui valitsus kehtes...
baasaasta hindades. Püsivhindades väljendatud koguprodukt arvestab Erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate hinnataseme muutumist ja võimaldab võrrelda erinevate perioodide ressursside ja antud tehnoloogia korral näitab tootmisvõimaluste kõver majandustulemusi. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) antud ehk rada. Majanduses illustreerib see graafiliselt nappust, valikut ja riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul alternatiivkulu. Juhul kui tootmissisendid on mõeldud mingi kindla loodud lõpptarbimise kaupade ja teenuste koguväärtus. Sisemajanduse hüvise tootmiseks, saab rääkida kasvavate alternatiivkulude seadusest. koguprodukt (SKP) antud riigis teatud perioodi (tavaliselt aasta) Nõudlus on suhe kauba hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad jooksul loodud lõppt...
MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED Mikro ja makroökonoomika uurib kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. (vajadused piiramatud, ressursid piiratud) Majandustegevus- kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks Tootmine-hüviste valmistamine Tarbimine- kaupade/teenuste kasutamine vajaduste rahuldamiseks Ressursid ehk tootmistegurid on vahendid mida kasut hüviste valmistamiseks o Maa- haritav maa, mineraalid, veeressursid jne o kapital- kõik inimtööga valmistatud tootmisvahendid (ehitised, seadmed) o töö- inimese kehalised ja vaimsed võimed mida kasut tootmises alternatiivkulu- parimast alternatiivist loobumise hind. Teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Tootmisvõimaluste kõver (PPC) näitab kahe hüvise er...
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
1 PÕHIMÕISTED Mikro-makro ökonoomika- uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem- on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus- kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised- on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine- on hüviste valmistamine. Tarbimine- on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmistegurite kategooriad- Maa, Töö, Kapital, Ettevõttlikus Majandusagendid- kodumajapidamised, firmad, avalik sektor, välismaailm Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika -uurib majandust kui tervikut. Maj...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
abiturient - keskkoolilõpetaja absoluutne - täielik, täiuslik; piiramatu abstraktne - mõtteliselt üldistav; meeltega tajumatu absurdne - mõttetu, võimatu adekvaatselt - täiesti vastavalt, võrdselt afekt - tundepuhang, tugev erutus aferist - õnnekütt, petis afiss, afisi - müürileht, kuulutus akadeemik - kõrgema teadusasutuse liige; teadlase aunimetus akrobaat - võimleja alfabeet - tähestik alkohol - viinapiiritus anekdoot - naljalugu annulleerima - tühistama aplodeerima - käsi plaksutama areen - esinemisväljak arhitekt - ehituskunstnik arhitektuur - ehituskunst arreteerima - vahistama asfalt, asfaldi - maavaik, -pigi atentaat - mõrvakatse bakalaureus - esimene teaduslik kraad balansseerima - tasakaalustama, tasakaalus hoidma banaalne - labane , barbaarne - metsik, toores bareljeef- skulptuur, kus kujutis asetseb pinnalähedase kõrgendina bariton - keskmise kõrgusega meeshääl barjäär-tõke barokne - hilisrenessansi kunstistiilile omane (tu...
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõi...
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, ...
Microsoft Excel 16.0 Answer Report Worksheet: [Kodutöö OPERATSIOON 3 SOLVER.xlsx]ül 1 Report Created: 21.5.2018 20:36:19 Result: Solver found a solution. All Constraints and optimality conditions are satisfied. Solver Engine Engine: Simplex LP Solution Time: 0,078 Seconds. Iterations: 8 Subproblems: 0 Solver Options Max Time Unlimited, Iterations Unlimited, Precision 0,000001, Use Automatic Scaling Max Subproblems Unlimited, Max Integer Sols Unlimited, Integer Tolerance 1%, Assume NonNegative Objective Cell (Max) Cell Name Original Value Final Value $J$28 Kasum arvutuslik 0 30050 Variable Cells Cell Name Original Value Final Value Integer $C$29 X väärtused A 0 200 Contin $D$29 X väärtused B ...
annaabi.ee 
