TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Why real Exchange rates?“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Miks reaalsed vahetuskursid? Kuidas keegi otsustab kas valuuta on üle- või alahinnatud? See küsimus on keskmeks rahvusvaheliste majanduste, paljude kauplemistel tekkinud erimeelsuste ja IMF-i seire jõupingutuse puhul. Asjade tegelike väärtute puhul vaadatakse aga nominaalset vahetuskurssi, mis on tuttav enamikele inimestele, seda väljendatakse koduse valuuta hinnana teises valuutas. Üle maailma on seda võrdlust tehtud Mcdonald’s-i toote Big Mac’i hinna võrdlemisega erinevate riikide vahel
ESMi kaudu, kus EKP ostab kokku eurotsooni riikide võlakirju. Kriisi mõju ei piirdunud üksnes majandusraskustega riikides, mida see kõige enam puudutas. Sel oli ka ulatuslik poliitiline mõju 8 riigis euroala 17 riigist ning viis valitsuse vahetumiseni Kreekas, Iirimaal, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Sloveenias, Slovakkias ja Hollandis. 9. Euro kui maailmaraha, riikide valuutareservid, valuutade vahetuskursid. Euro on ühisraha, mida (praegu) kasutab 19 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes kõik koos moodustavad euroala. Euro kasutuselevõtmine 1999. aastal oli oluline samm Euroopa lõimumisel. See on üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi: praegu kasutab eurot ja naudib selle eeliseid umbes 337.5 miljonit Euroopa Liidu kodanikku ning see arv suureneb veelgi, kui teisedki ELi liikmesriigid võtavad kasutusele euro. Kui euro 1. jaanuaril 1999. aastal
3. Konkurentsivõime. Vahetuskurss mõjutab ka rahvusvahelist konkurentsivõimet. Näide: $ kursi tõus rekordilisele tasemele põhjustas paljude USA kaupade kadumise rahvusvahelistelt turgudelt (kõrge hind). Sama probleem oli Leedul, kui LIT oli seotud $. 22 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Vahetuskursi kujunemise ajalugu 1. Kuni II Maailmasõjani fikseeriti vahetuskursid kullastandardi alusel. 2. Pärast II Maailmasõda Bretton Woodsi kokkulepe, mille põhjal seoti dollar kullaga ja määrati rahvusvaheliseks reservvaluutaks. Kõik teised valuutad fikseeriti dollari suhtes. Kindlad vahetuskursid pole alati maksebilansi tasakaalustajad. Seetõttu loodi süsteem tekkida võiva tasakaalutuse korrastamiseks: ·lühiajalise maksebilansi defitsiidi korral võisid riigid võtta laenu IMF-lt, et toetada oma valuutat.
Dumping Seadusandlikud bürokraatiamenetlused-valitsuse bürokraatiamenetlused korraldused ja määrused, mis teevad kaupade impordi sihilikult keeruliseks. Miks on riikide vahel kaubaduspiirangud? Riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse Piirangud mitmekesistavad majandust Kaitse odava välistööjõu konkurentsi eest Omatoodetele kehtestatud piirangutele samaga vastamine. Mis määrab vahetuskursid? Kaupade ja teenuste eksport ja import Raha- ehk monetaarpoliitika Intresside määrade erinevused Ootused Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Maksebilanss näitab kaupade ja raha liikumist kodumaa ja välismaa vahel mingi kindla ajaperioodi jooksul. Jooksevkonto-maksebilansi Jooksevkonto konto, kuhu kuulub teenuse import ja eksport, vahetus, rahvusvahelised tulusiirded ja tulud. Kapitali- ja finantskonto-maksebilansi
Rahvusvaheline majandus Rahvusvahelised maksed Rahvusvaheline makse on makse välisriiki või makse välisvaluutas teise Eesti panka. Rahvusvaheliste maksete tüübid: 1.Tavamakse Rahvusvaheline tavamakse jõuab saajani 3-7 pangapäeva jooksul 2.Kiirmakse Rahvusvaheline kiirmakse jõuab saajani 2-5 pangapäeva jooksul 3. Ekspressmakse Rahvusvaheline ekspressmakse jõuab saajani samal või järgmisel pangapäeval Vahetuskursid ja välisvaluutaturg Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pak...
püsivõimalused, pankade kohustuslikud reservid keskpangas (eesmärgiks stabiliseerida rahaturu intressimäärad ja kontrollida likviidsust) 20. Ostujõu pariteedi teooria Kindlate hindade vaadelduna peab valuuta ostujõud kõikides riikides olema sama. P-hüviste koosluse hinnaindeks e-vahetuskurss P*-hüviste koosluse hinda välisvaluutas e(reaalne)=1, kui eksisteerib võrdne ostujõud Vahetuskurss: 21. Vahetuskurss poliitikainstrumendina Kui vahetuskursid on vabalt kõikuvad, määrab nende taseme rug, mitte pol mõjud või keskpank. Fikseeritud või juhtiud vahetuskurssidega rahasüsteemid: Bretton Woodsi süsteem, Euroopa Rahasüsteem (EMS) nind Eesti valuutakomitee. 22. Optimaalse valuutapiirkonna teooria; kesksed kriteeriumid valuutapiirkonna piiritlemiseks Regioon, kus sisemised fiks vahetuskursid ning välised vabalt ujuvad vahetuskursid garanteerivad nimetatud
· Lühiperioodi hindade jäikus vs. pikaperioodi hindade paindlikkus Hindade lühiperioodi jäikust on illustreeritud järgmisel joonisel. Vahetuskursi ülereageerimine · Vahetuskursi ülereageerimine (overshooting) Vahetuskursi ülereageerimisega on tegu juhul kui majandussokile järgnev vahetuskursi algne reaktsioon on suurem kui pikaajaline reaktsioon See aitab selgitada, miks vahetuskursid on igapäevaselt väga volatiilsed. Tuleneb otseselt jäikadest hindadest lühiperioodil ja intressipariteedi tingimusest Ühe hinna seadus Identsed kaubad, mida müüakse erinevates riikides, peaksid samasse valuutasse ümberarvutatuna maksma sama palju · Seadus kehtib ainult siis, kui on tegemist täieliku konkurentsi turgudega ja täieliku vabakaubandusega
Rahvusvaheline kaubandus XV peatükk · Miks vaatlevad majandusteadlased importi kui tulu ning eksporti kui tasu vahetuse eest? · Kuidas eksport ja import teineteisest sõltuvad? · Missugused on väliskaubanduses absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Kummal on neist kaubanduses suurem mõju? · Miks on tootlikkus väga tähtis? · Miks on riikide vahel kaubanduspiirangud? · Mis määrab vahetuskursid? · Miks on riigi maksebilanss alati tasakaalus? Absoluutne Absoluutne eelis ilmneb, kui üks riik eelis suudab toota mingit kaupa tõhusamalt kui mõni teine riik. Suhteline eelis Suhteline eelis seisneb selles, et mingi riik suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil on suhteline millegi
+/- 2,25%. Valuutade püsimine nendes piirides on aga saavutatav ainult siis, kui liikmesriigid rakendavad stabiilset majanduspoliitikat. · Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa
suhtes fikseeritud. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Kuld oli ainuke keskpanga reservvahend. 19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõberahad. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani). Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses. Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille
aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. 1992. aasta juunis kehtestatud fikseeritud vahetuskurss 1 Saksa mark = 8 Eesti krooni oli samasugune ka 2001. aasta juunis. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majanduse areng oli toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tulenes kohaliku panuse hinna pidev kallinemine
1995.a. detsembril otsustas Euroopa Liidu Nõukogu Madridis euro kasutusele võtta 1999. aastal. 1998. aasta lõpuks oli selge, et alguses osalevad valuutaliidus EL 15 riigist 11. Teised kas polnud kriteeriume täitnud (Kreeka) või ei olnud osalemisest huvitatud (Suurbritannia, Taani, Rootsi). 1. jaanuarist 1999 võeti euro sularahata arvelduses kasutusele Austrias, Belgias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid:
etapis: · 1.juuli 199031.detsember 1993 Liikmesriikide majandus ja rahapoliitikate sarnaseks muutmine, liberaliseeriti kapitalide liikumist liidu piires, keskpankade vahelise koostöö süvendamine. · Jaanuar 199.4jaanuar 1999. Konkreetsed ettevalmistused eurole üleminekuks. Loodi Euroopa keskpankade süsteem. Loodi Euroopa rahainstituut(euroopa keskpanga eelkäija). · Alates jaanuar 1999. Loodi euroopa keskpank ja fikseeriti vahetuskursid. Euro11riigid, kes võtsid euro kasutusele 1.jaanuaril 2002.(välja jäid Inglismaa, Rootsi, Taani) Maastrichti kriteeriumid e. nõuded eurole üleminekuks. · Riigi keskmine inflatsiooni tase viimase aasta jooksul ei tohi ületada 3 kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5% punkti.(pm ei tohi inflatsioon olla üle 34%) · Pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem 3 kõige paremaid tulemusi
Paberraha III Krediitraha Raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus 6. Kullastandard - süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. 7. Bretton Woodsi süsteem - põhiideeks USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga 1 9. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest - Metallrahasüsteem - aluseks mingi väärismetall Paberrahasüsteem - käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava asutuse määratud paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus - ehk kontorahasüsteem - elektrooniline ehk e-raha
Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembril 2009 sai sellest institutsiooni . Ülemkogu valib eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja vastutab ülemkogu kohtumiste ettevalmistamise ja juhtimise eest. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ning teda võib tagasi valida ühe korra. 1.Jaanuar 1999 oli see ajalooline päev, mil üksteist Euroopa Liiduriiki (praeguseks on neid kuusteist) määrasid lõplikult kindlaks enda omavääringute ja euro vahetuskursid. Sündis euroopa rahaliit koos ühisraha euroga. Järgnes üleminekuperiood, kus euro oli üksnes ülekanderaha. 1. Jaanuaril 2002. aastal lasti aga euro pangatähed ja mündid ringlusesse. 1.jaanuaril 2002. aastal hakkasid euro pangatäheti ja münte kasutama kaksteist riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Esimesena 2004. aastal ELiga liitunud kümnest riigist ühines euroalaga 2007. aastal Sloveenia,
rahandus. Jätkame nüüd rahandusega. Eksportijad ja importijad peavad suutma erinevaid valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada, sest kõik riigid tahavad, et neile makstakse ikkagi nende enda rahaga ehk valuutaga. Pangad ja valuutavahendajad moodustavad valuutaturu. Igal valuutal on oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Vahetuskurss muutub pidevalt. 10. Mis määrab vahetuskursid? -Kaupade ja teenuste eksport ja import (imporditakse rohkem kaupu, selle tagajärjel on maailmaturul rohkem seda valuutat, selle pakkumine suureneb ning selle valuuta hind langeb. Ja vastupidi kui ostetakse rohkem selle riigi eksporti siis nõudlus selle riigi valuuta järele tõuseb ja selle tulemusena tõuseb ka selle valuuta kurss.) -Raha- ehk monetaarpoliitika ( näiteks kui trükitakse raha juurde siis võib juhtuda nii, et pakutakse
Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal Suurbritannia 1870 aastates Saksamaa, Belgia, Itaalia, Sveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania, Austria jt. 1890 aastates Venemaa, Jaapan , India jt. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani) Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha
Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kullastandardi kasutuselevõtt eri maades: 1844 aastal – Suurbritannia 1870 aastates – Saksamaa, Belgia, Itaalia, Šveits, Prantsusmaa, USA , Taani, Norra, Rootsi, Holland, Hispaania, Austria jt. 1890 aastates – Venemaa, Jaapan , India jt. Kullastandardi tingimuseks oli see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel Valuutade vahetuskursid olid fikseeritud kulla suhtes (näiteks, vahetuskurss 20,67 USD = 1tr. unts = 31,1gr kehtis 100 aastat kuni 1933 aastani) Kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem lagunes 1914 a. esimese maailmasõja alguses Kullastandardi nõrgem koht: kriisiolukordades ei jätkunud tavaliselt keskpanga kullavarudest ja ainsaks võimaluseks suurte kulutuste eest tasuda (kui välismaalt laenata ka ei õnnestunud) oli raha juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 1.MIS ON RAHA?.........................................................................................................2 1.1 Kvaliteetne raha...................................................................................................2 2.RAHA TEKKIMINE JA ARENG.............................................................................. 4 2.1 Raha areng Eestis................................................................................................. 5 3.RAHA FUNKTSIOONID...........................................................................................6 4.ERINEVAD RAHA LIIGID.......................................................................................7 5.VALUUTA VAHETUSKURSS................................................................................. 8 6...
hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra; eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.6 Stabiilsuse ja kasvu pakt Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi: hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; 11 intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige
Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli ainuke reservvahend. 1 Kullastandardi tekkeks oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Tulenevalt kulla homogeensusest on vahetuskursid üheselt määratud. Kullastandardi mehhanism on lihtne ning toimib automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad. Sellisel kindlal süsteemil olid ka nõrgad kohad, mis kriisiolukordades osutusid saatuslikuks. Nimelt oli kullastandardi tugevus - ringluses oleva raha hulga sõltuvus ainuüksi riigivälistest, maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest - ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest
Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988
Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988
krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas. 21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel 5 23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta
juurde trükkimine, mille tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. 29. Bretton Woods´i süsteem Bretton Woodsi süsteem (1944 -1970) - sõjajärgne maailma majandus ja kaubandusmudel, oli asutatud teise maailmasõja liitlaste poolt USA linnas Bretton Woodsi (kokku osales 44 riigi esindajat) Bretton Woodsi süsteem põhiidee: USA dollariga fikseeritud vahetuskursid, kus dollar oli omakorda fikseeritud teatud kullahulgaga (35 USD = 1 unts) Fikseeritud kursside põhimõte aitas sõja läbielamistest välja tulla Bretton Woodsi süsteemiga ühinenud riikide keskpangad kohustusid tagama fikseeritud vahetuskursid turusekkumiste abil Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1% Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Närvivõrkude rakendusvaldkonnad IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid Referaat Juhendaja/õppejõud: Kaido Kikkas Üliõpilane: Sergei Novikov 179797 Üliõpilase meiliaadress: [email protected] Õppekava nimetus: IT süsteemide arendus Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Mis on närvivõrk?................................................................................................................4 Närvivõrkude rakendusvaldkonnad................................................................
institutsioon. Ka liikmesriikides tegutsevad EKP liikmeskeskpangad on oma liikmesriikide riiklikest organitest majanduslikult ja poliitiliselt sõltumatult. Ülesanded EKP rollide hulka kuulub: · Põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine. · Euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus. · Aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta. · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Majandus- ja rahaliit 1988
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14. Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944.-1971 a. Bretton Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile. Kindel rahvusvaheline valuutasüsteem, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus stabiilsena. Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank, fikseeritud vahetuskursid, dollari kasutamine põhivaluutana, vabakaubandus. Maailmarahaks sai dollar. 15. Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad? M0 = ringlusesse lastud sularaha M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad. Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara. 6. Kullastandard ja selle olemus Selle puhul oli ringluses olev paberraha täielikult kaetud kullareservidega. Süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Kestis 1919-1939. 7. Bretton woodsi süsteem ja selle olemu...
Samuti juhib Euroopa Keskpank koostööd 17 euro kasutusele võtnud ELi liikmesriigi ehk euroala (mida kutsutakse ka eurotsooniks) keskpankade vahel. Koostööd sellise tihedamalt seotud väikese grupi pankade vahel kutsutakse eurosüsteemiks. EKP rollide hulka kuulub: · põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine · euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus · aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta · euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti · hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. Euroopa majandus ja rahaliit Euro on Euroopa Liidu ühisraha. 1999. aastal võttis kaksteist liikmesriiki tolleaegsest
d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 17. Monetaarpoliitika on: a
keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta. o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine o 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatous kontrolli all o 1999 votsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana o 2002 votsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta
väljamaksusumma piirmääraks Kullastandardi olemus Rahal oli kehtestatud kullasisaldus ja riigipankades sai paberraha vabalt kullaks vahetada. See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist. Bretton Woodsi süsteemi · toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. olemus · mille peamisteks tunnusteks olid 1) fikseeritud vahetuskursid, 2) vabakaubandus 3) dollari kasutamine põhivaluutana. Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema
Question 13 (1 point) Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. * autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana Question 14 (1 point) Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. * fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad Question 15 (1 point) Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1 USA dollar 7,8 Rootsi krooni. Kui palju maksab Volvo naelsterlingites, kui ta maksis 84000 SEKi? a. 634£ b. * 6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ Question 16 (1 point) Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c
hulgaga. Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani) 1 7. Bretton Woods’i süsteemi olemus - peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana 8. Raha ajalugu Eestis: 1) 1918. a – Eesti Mark 2) 1928. a – Eesti Kroon 3) 1940. a – Vene Rubla 4) 1941. a – idamark 5) 1944. a – Vene Rubla 6) 1992. a – Eesti Kroon 7) 2011. a – Euro 9. Rahasüsteemide liigitus Raha vormi alusel 1) Metallrahasüsteem – aluseks mingi väärismetall (bimetallism, monometallism) 2) Paberrahasüsteem – käibel on valitsuse, keskpanga või muu autoriteeti omava
1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend, ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus, säilivus. Raha funktsioonid: maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. 2. Kaupraha- see on kaup,...
kogutoodang ei saa enam suureneda. Seda olukorda nimetatakse puhtaks inflatsiooniks. 2. Kuluinflatsioon on seotud pakkumisepoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootmistegurite turgudelt. Tööjõuturu korral kirjeldatakse seda tihti kui palgainflatsiooni. PHILLIPSI KÕVER Phillipsi kõver kirjeldab inflatsiooni ja tõõtuse vahelist seost. Maksebilanss ja vahetuskursid MAKSEBILANSS Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetsete riigi poolt teatud perioodi jooksul kogu maailmaga sooritatud majandustehingud. Maksebilansi põhiosad on: · Jooksev konto - kaubandusbilanss =kaupade eksport-import - teenustebilanss - tulud (dividendid, intressid, mis tulevad üle riigipiiri)reservkonto - ülekanded (toetused) · Kapitali- ja finantskonto
tekkivadisproportsiooni poolt esile kutsutud täiendavas kulus ühiskonna liikmetele. Kusjuures kulu suurus sõltub majandussubjektide võimest ennast inflatsiooni vastu kindlustada. Seega võib inflatsiooni puhul majanduses olla kaotajaid ja võitjaid. Kindla rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad inflatsiooni tõttu oma reaalpalgas, st palga ostujõus, palgamaksjad aga võidavad. Võidavad ka laenuvõtjad, kuid kaotavad laenuandjad. Riik, kellel on fikseeritud vahetuskursid ja kelle siseinflatsioonimäär on kõrgem kui temaga kaubavahetuses olevates riikides, kaotab oma konkurentsivõimes, tema eksport väheneb ja import nendest riikidest suureneb. Inflatsioon vähendab raha akumulatsioonifunktsiooni, sest sageli on inflatsioonimäär suurem kui on pangaintressid - säästmise asemel on otstarbekam investeerida kinnisvarasse. Inflatsioon suurendab automaatselt valitsuse maksutulu, sest töötasude tõstmine inflatsiooni
institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi. 14.Bretton Woodsi süsteemi olemus 1944a. Toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku Bretton Woodsi süsteem, mis toetub kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid
Probleem: kas siis on nüüd õiglane? Tarbija jaoks kallim Suurem protsent läheb sellele, kes reaalselt tootis! Väliskaubandusbilanss Eksport-import, peaks olema soovitatavalt positiivne Positiivne tuleb hoida, kuna: tuleb hoida end sõltumatuna teistest riikidest RV rahandus Välisinvesteeringud erineval kujul Eesti tahab välisinvesteeringuid: ergutab majandust. Valuuta RV valuutareziimid Vahetuskursid Hetkeolukord maailmas RV rahandusorganisatsioonid WB IMF Valuutareziimid läbi aegade Rahvusvaheline kullastandard Kõige aluseks oli vahetuskurss kullaga Kestis I MS ja taaselustati lahe sõja vahel Britid juhtisid mängu, riigid käitusid nii liberaalselt kui võimalik Bretton Woods- kuni 1973 Kõik seotud dollariga, mis omakorda oli seotud kullaga Kestis päris kaua
pakkumisele valuutaturul. Valuutaturule sekkutakse vaid soovimatute kursikõikumiste vältimiseks. Vabalt ujuvate vahetuskursside süsteemi korral monetaarpoliitika sõltumatu vahetuskursi poliitikast. Vahetuskursside pikaajaline kujunemine Ostujõu pariteet Vahetuskursside pikaajalist kujunemist on võimalik kirjeldada ostujõu pariteedi teooria abil. Vastavalt ostujõu pariteedi teooriale hakkavad vahetuskursid muutuma sellises suunas, kus ühe rahaühiku ostujõud erinevates riikides on võrdne. Kui kaupade hulk, mida on võimalik osta 1000 krooni eest Lätis on suurem kui sama raha eest saadavate kaupade hulk Eestis, siis hakatakse Lätist rohkem importima ja sinna vähem eksportima. Impordi suurenemine suurendaks nõudlust valuuta järele ning ekspordi vähendamine tooks kaasa valuuta pakkumise vähenemise. Ujuvate vahetuskursside korral viiks see kodumaise raha väärtuse vähenemisele
Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine o Ressursside paigutamine ja jagamine Frieden, Lake Poliitika institutsioonid ja reeglid, mis valitsevad sotsiaalseid ja majanduslikke suhteid Majandus jõukuse tootmise, jagamise ja kasutamise süsteem Gilpin Riik hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Turg vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine ...
WTO kaubanduslepete koht, peamiselt tegelenud tariifidega, nüüd ka juba muud küsimused, mitte väga efektiivne. Ei ole demokraatlik ega sotsiaalne , rikaste riikide mängumaa. RV maailmas kaubandusküsimustes kõige tähtsam org. RV RAHANDUS raha liigub seoses kaupade liikumisega, omavaheliste rahakokkulepete moodustamine eriti virtuaalselt. Välisinvesteeringud erineval kujul. VALUUTA rv valuutareziimid, vahetuskursid, hetkeolukord maailmas. Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid on WB, IMF. NB!! RV rahandus on rahavoogude liigutamine pankade vahel, riikide vahel, erafirmade vahel. VALUUTAREZIIMID läbi aegade - Valuutakursid - * Fikseeritud seos, kus teine valuuta on tagatis; kroon- euro.;* Fikseeritud kurss teatud kõikusmispiiridega ( kitsamate-laiemate); * Riik sekkub kursi muutmisesse ajutiselt või regulaarselt; * Kurss on vaba USA, UK. Sõltuvad riigi edukusest.
See nõukogu koosneb EKP presidendist ja asepresidendist ning kõigi 27 ELi liikmesriigi keskpankade juhtidest. Euroopa Keskpanga (EKP) põhieesmärgiks on hoida hinnad stabiilsena, konkreetselt euro kasutusele võtnud riikides ja hoida finantssüsteem stabiilsena. EKP ülesandeks on põhiliste intressimäärade kehtestamine euroalal ja raha pakkumise kontrollimine; euroala välisvaluuta reservide haldamine ning valuuta ostmine või müümine vastavalt vajadusele, et hoida vahetuskursid tasakaalus; aidata tagada, et siseriiklikud ametivõimud teostaksid nõuetekohast finantsturgude ja -institutsioonide järelevalvet ning, et maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta; euroala keskpankade volitamine emiteerima euro pangatähti; hinnasuundumuste jälgimine ja nende suundumuste ohu hindamine hinnastabiilsusele euroalal. 13 EKP on täielikult sõltumatu
Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu. 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte . Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal. Nii üksikisikud kui ka ettevõtted võisid vahetada kroone muudesse valuutadesse ilma piiranguteta. Samas olid Eesti ettevõtjad hoolimata kasvavatest tootmiskuludest jätkuvalt konkurentsivõimelised tänu suurenenud tootlikkusele ning majanduses oli toimunud tootmise ja ekspordi kiire kasv, mis oli seotud eelkõige institutsionaalsete ja struktuuriliste muutustega. Institutsionaalsete muutuste
võrreldavatesse (baasaasta) hindadesse. · Valuutade ostujõu erinevused. Rahvusvaheliste võrdluste tegemiseks tuleb riikide rahandusnäitajad teisendada ühtsesse valuutasse (enamasti USA dollaritesse). Konverteerimisel kasutatakse ametlikke vahetuskursse, mis peegeldavad rahvusvaheliselt turustatavate kaupade suhtelisi hindu, kuid ei kajasta mittekaubeldavate kaupade ja teenuste (juuksuriteenused, restoranide hinnatase, eluasemekulutused jms) hindade erinevusi. Samuti on vahetuskursid mõjutatud valuutaspekulatsioonidest ega peegelda seetõttu valuutade kodumaist ostujõudu adekvaatselt. Seda puudujääki aitab ületada valuutade ostujõu pariteedil põhinev konverteerimismeetod, mida sissetulekute rahvusvahelisel võrdlemisel üha enam kasutatakse. Ostujõu pariteedi (PPP Purchasing Power Parity) näol on tegemist tingliku vahetuskursiga, mis võrdsustab erinevate valuutade ostujõu. · SKP ei arvesta vaba aja väärtust. Mida rohkem on inimestel vaba aega, seda
mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. (3) Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga, mis arvestatakse tasaarvestamise päeva seisuga tasaarvestava poole tegevuskohas, selle puudumisel aga elu- või asukohas. Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui vahetuskursid ei ole turul vabalt kujunenud. Tasaarvestada ei saa: 1) ülalpidamise nõuet, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet, samuti teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu; 2) teise poole nõuet, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; 3) teise poole nõuet, mille tasaarvestamine seadusest tulenevalt ei ole lubatud.
võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. (3) Eri vääringutes väljendatud rahalisi nõudeid võib tasaarvestada vahetuskursiga, mis arvestatakse tasaarvestamise päeva seisuga tasaarvestava poole tegevuskohas, selle puudumisel aga elu- või asukohas. Tasaarvestamine ei ole lubatud, kui vahetuskursid ei ole turul vabalt kujunenud. Nõudest loobumine ja negatiivne võlatunnistus. (1) Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. (2) Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
