eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise
· Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist Teiste hüviste hinnamõju · Asendushüvised - hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa · Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos - ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse Nõudmise hinnaelastsus · Nõudmise suhteline muutus, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · HINNAELASTNE hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu (mitte esmatarbekaup) · MITTE HINNAELASTNE hindade alanemine/tõusmine ei mõjuta oluliselt kaupade
Nõudlus on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Nõudlust mõjutavad tegurid: - tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad. - teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu: o asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. o täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. - tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; - tarbijate maitse ja eelistused.
soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek: • Teiste hüviste hinnad: – Asendushüvised e – Kaashüvised : ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust (nt autod ja bensiin) • Tarbijate ootused • Tarbijate arv: • Tarbijate maitse ja eelistused 6. Pakkumine on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida selle hinna juures soovitakse ja ollakse suutelised MÜÜMA. Madalam hind toob üldjuhul kaasa nii selle, et tarbijad, kes soovisid seda hüvist osta ka
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikro- ja makroökonoomika - uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem - on vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste ...
Nõudlust mõjutavad tegurid: * tarbijate sissetulekud; üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: 1) normaalhüvised, kuhu kuulub enamik kaupu; 2) väheväärtuslikud hüvised. Sissetulekute kasvades normaalhüviste tarbimine kasvab, kui väheväärtuslike hüviste tarbimine väheneb. Kuna tarbijad saavad endale lubada kvaliteetsemaid ja paremaid kaupu. * teiste hüviste hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki hüviseid: 1) asendushüvised, need on hüvised, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi, näiteks vesi ja limonaad, kartulid ja makaronid, leib ja sai, jne. 2) täiendhüvised, need on hüvised, mida tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin, arvuti ja tarkvara, parema- ja vasakujala king; Asenduskaupade puhul ühe hüvise kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asendushüvisega. Näiteks kohvi hinna tõustes osa tarbijaid asendab kohvi joomise tee joomisega ja tee tarbimine kasvab.
individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise
individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism Üks esimesi süsteemseid majanduslikke doktriine (põhimõttete kogum) on tuntud merkantilismi nime all. Me...
(2) tegeletakse hinnavälise konkureerimisega (nonprice competition); (3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad oma hindu ka kõik teised tootjad (ehk üks tootja määrab hinna turul tervikuna). 4) Monopol (tunnused, kujunemine, reguleerimine). Täieliku konkurentsiga turule on vastandiks monopoolne turg, mille korral on tootmisharus ainult üks ettevõte ning selle ettevõtte poolt toodetaval hüvisel puuduvad lähedased asendushüvised. Monopolile on omane turuvõim, s. t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades) Viimasest eeldusest lähtuvalt ei saa käsitleda mitte igat tootmisharu, kus tegutseb ainult üks tootja, monopolina. Kui tegemist oleks ainukese tootjaga ühe riigi piires, ent sel tootjal tuleb konkureerida ka välismaise lähedase asenduskaubaga, siis ei saaks kohalikku tootjat pidada monopoliks (kuigi antud riigis võib tegemist olla selle toote ainuvalmistajaga)
Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajadu...
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu(raamatud, kasukad), kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine: Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid on ressurssid ehk tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad...
Hinda saab diskrimineerida: Kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Positiivsed jooned: Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem) Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted Tekkepõhjused: Riiklik monopol (nt raudtee) Tootmise efektiivsus (Microsoft) Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne) Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine) Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda minimaalsete kuludega Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel Heaolu kadu!
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
turul on firmal väga tugev mõju hinna üle. Monopoli nimetatakse seetõttu ka hinnategijaks. See ongi peamine erinevus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi vahel. Monopoli iseloomustavad omadused on järgmised: Ø tootjaid on üks Ø toodang unikaalne Ø väga suured turule sisenemisbarjäärid Monopoli peamised tekkepõhjused on järgmised: Ø firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised On selge, et kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlus mitteelastne, kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kuid loomulikult on monopolid pidevalt teiste tootjate surve all, kes meeleheitlikult üritavad mingeid asendushüviseid välja mõelda, et ka osa saada monopoolsetest kasumitest. Ø turule sisenemine on raskendatud nii legaalsete kui ka mittelegaalsete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
