eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel; teatud toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlus mõjutavad tegurid: · Tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: normaalkaubad ja väheväärtuslikud kaubad. · Teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu asendushüvised ja täiendkaubad. · Tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes. · Tarbijate maitse ja eelistused. Asendushüvised kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. Täiendkaubad kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele.
Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast. Asenduse piirmäär – Asenduse piirmäär (rate of substitution, MRS) näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et saada juurde üks ühik teist hüvist. MRS on ka ÜKK tõus, see on igas ÜKK punktis erinev. Asendusefekt – Asendusefekt (substitution effect) on hüvise nõutava koguse muutus, mille põhjuseks on hindade suhteline muutus Asendushüvised – Asendushüvised (substitutes) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui teise hüvise hind tõuseb (alaneb). Neid kasutatakse ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks (sai ja sepik) Bertrandi tasakaal – Bertrandi tasakaal (Bertrand equilibrium) saavutatakse, kui mõlemad duopoolsel turul tegutsevad firmad on valinud kasumit maksimeeriva hinna, lähtudes teise firma poolt valitud hinnast. Tasakaalutingimus on P=MC Ceteris paribus - Ceteris paribus tähendab majandusteoorias üldjuhul eeldust, et
individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise
· Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist Teiste hüviste hinnamõju · Asendushüvised - hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa · Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos - ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse Nõudmise hinnaelastsus · Nõudmise suhteline muutus, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · HINNAELASTNE hindade alanemine toob kaasa suure nõudmise kasvu (mitte esmatarbekaup) · MITTE HINNAELASTNE hindade alanemine/tõusmine ei mõjuta oluliselt kaupade
Nõudlus on hüviste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest ehk pöördvõrdeline seos hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Nõudlust mõjutavad tegurid: - tarbijate sissetulekud. Üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: o normaalkaubad; o väheväärtuslikud kaubad. - teiste kaupade hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki kaupu: o asendushüvised - kaubad, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi. Asenduskaupade puhul ühe kauba kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asenduskaubaga. o täiendkaubad - kaubad, mida tarbitakse koos. Täiendkaupade puhul ühe kauba kallinedes väheneb nõudlus mõlema järele. - tarbijate ootused tulevaste sissetulekuta ja hindade suhtes; - tarbijate maitse ja eelistused.
soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõvera nihkumist (või selle kuju muutumist): seda põhjustab mingi nõudluse mõjuri muutus. Nõudluse mõjuriteks on: • Tarbijate sissetulek: • Teiste hüviste hinnad: – Asendushüvised e – Kaashüvised : ühe hüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust (nt autod ja bensiin) • Tarbijate ootused • Tarbijate arv: • Tarbijate maitse ja eelistused 6. Pakkumine on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida selle hinna juures soovitakse ja ollakse suutelised MÜÜMA. Madalam hind toob üldjuhul kaasa nii selle, et tarbijad, kes soovisid seda hüvist osta ka
tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise. Pea meeles!! NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS - kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. pea meeles!! NÕUDLUSE MUUTUS - toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise.
Nõudlust mõjutavad tegurid: * tarbijate sissetulekud; üldjuhul sissetulekute kasvades tarbimine kasvab, kuid eristatakse kahte liiki kaupu: 1) normaalhüvised, kuhu kuulub enamik kaupu; 2) väheväärtuslikud hüvised. Sissetulekute kasvades normaalhüviste tarbimine kasvab, kui väheväärtuslike hüviste tarbimine väheneb. Kuna tarbijad saavad endale lubada kvaliteetsemaid ja paremaid kaupu. * teiste hüviste hinnad. Ka siin tuleb eristada kahte liiki hüviseid: 1) asendushüvised, need on hüvised, mis rahuldavad ühtesid ja samu vajadusi, näiteks vesi ja limonaad, kartulid ja makaronid, leib ja sai, jne. 2) täiendhüvised, need on hüvised, mida tarbitakse koos, näiteks auto ja bensiin, arvuti ja tarkvara, parema- ja vasakujala king; Asenduskaupade puhul ühe hüvise kallinemisel selle tarbimine väheneb ja tarbijad asendavad selle asendushüvisega. Näiteks kohvi hinna tõustes osa tarbijaid asendab kohvi joomise tee joomisega ja tee tarbimine kasvab.
individuaalne nõudluskõver majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus kõigi selle hüvise
individuaalne nõudluskõver – majapidamisele omane nõudluskõver , normaalhüvis – sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab – neid tarbitakse nii palju kui võimalik, inferioorne hüvis – nõudlus väheneb sissetuleku suurenedes, kui saadavale tulevad kasulikumad hüvised; Engeli kõverad – illustreerivad sissetuleku ja nõudluse vahelisi sidemeid; sissetuleku- tarbimiskõver – näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures; asendushüvised – tarbijal on kogusest sõltumatult ükskõik, kumba ta tarbib; kaashüvised – saavutavad oma maksimaalse kasulikkuse vaid koos mõne teise hüvisega (ntx jalanõud); sõltumatud hüvised – tarbitavad ilma teiste hüvisteta, kasulikkus on maksimaliseeritud; asendusefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem; sissetulekuefekt – ühe hüvise hinna langedes tarbitakse selle võrra enam mõlemat hüvist; turunõudlus – kõigi selle hüvise
Enamik hüviseid on normaalkaubad. Inferioorne hüvis on väheväärtuslik toode või teenus. Näiteks nuudlid-kui sissetulek suureneb, soovivad ja suudavad tarbija asendada antud toodet mõne kallima kaubaga. Täiendhüvised täiendavad üksteist ja neid kasutatakse koos. Näiteks bensiin ja auto. Ühe täiendhüvise hinna tõus mõjutab teise täindhüvise tarbimist. Näiteks bensiini hinnatõus võib esile tuua autode väiksema läbimüügi. Asendushüvised on tooted või teenused, mida on võimalik asendada. Näiteks kohvi on võimalik teega asendada. MAJANDUSSÜSTEEMID Riigi majanduslik areng ja heaolu sõltub sellest, kuidas erinevad majandussubjektid piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota? kuidas toota? kellele toota? Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalase suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid:
(2) tegeletakse hinnavälise konkureerimisega (nonprice competition); (3) võib olla turul kujunenud hinnaliider, kelle käitumise põhjal korrigeerivad oma hindu ka kõik teised tootjad (ehk üks tootja määrab hinna turul tervikuna). 4) Monopol (tunnused, kujunemine, reguleerimine). Täieliku konkurentsiga turule on vastandiks monopoolne turg, mille korral on tootmisharus ainult üks ettevõte ning selle ettevõtte poolt toodetaval hüvisel puuduvad lähedased asendushüvised. Monopolile on omane turuvõim, s. t. võimet tõsta hindu tasakaaluhinnast kõrgemale (seejuures toodangut vähendades) Viimasest eeldusest lähtuvalt ei saa käsitleda mitte igat tootmisharu, kus tegutseb ainult üks tootja, monopolina. Kui tegemist oleks ainukese tootjaga ühe riigi piires, ent sel tootjal tuleb konkureerida ka välismaise lähedase asenduskaubaga, siis ei saaks kohalikku tootjat pidada monopoliks (kuigi antud riigis võib tegemist olla selle toote ainuvalmistajaga)
Graafiliselt kajastab seda liikumine piki hüvise nõudluskõverat. Sissetuleku kasv toob tavaliselt kaasa kogu nõudluskõvera nihke paremale. Kehtib normaalhüvise korral (s.o. Hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb). Inferioorsed hüvised nõudlus väheneb kui sissetulek suureneb (nt odavamad vorsti- ja juustusordid). Täienhüvised - nt auto ja bensiin. Täiendhüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvised (hüvised suudavad teineteist asendada nt õunad ja pirnid). Ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. PAKKUMINE Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on pakkumistabeli graafiline kujutis. On positiivse tõusuga, mis tähendab, et
muutuse asendusefekt; 3) hinna muutuse sissetulekuefekt. Turunõudlus D kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete tarbijate poolt sel antud hinnatasemel nõutavaste koguste summa vahel (turunõudluskõver on individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma). Nõudluse mõjurid: tarbijate sissetulek; teiste hüviste hinnad; tarbijate ootused (oma tulevaste sissetuleku või hüviste tulevaste hindade suhtes); tarbijate arv; tarbijate maitse ja eelistused. Hüvised Asendushüvised võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise. NB! NÕUTAVA KOGUSE MUUTUS kajastub liikumises pikki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. NÕUDLUSE MUUTUS toob kaasa terve nõudluskõvera nihkumise. Nõudluse muutust
Hinda saab diskrimineerida: Kui tarbijatel puudub võimalus seda toodet edasi müüa Ettevõte suudab vahet teha erineva nõudlusega tarbijate gruppide vahel. Positiivsed jooned: Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem) Kulude kokkuhoid Innovatsioonid ja uued tooted Tekkepõhjused: Riiklik monopol (nt raudtee) Tootmise efektiivsus (Microsoft) Firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised (mitteelastne) Erakordne tehnoloogia või tootmisetingimuste valdamine (vääriskivide kaevandamine) Monopoli puhul piirtulu MR (langus suurem) ja piirkulu D ei lange kokku. Kasum on arutatav (K-B)*W ehk (P-ATC)*Q ? Kulud ja hind ei lange kokku- majanduslik kasum (kasum ühelt ühikult * kogus). Ei tooda minimaalsete kuludega Monopoolne hind on kõrgem kui konkurentsihind Monopoolne kogus on väiksem kui konkurentsiturgudel Heaolu kadu!
mis pole seisusekohane). Engeli kõverad illustreerivad graafiliselt sissetuleku ja hüvise nõudluse vahelisi seoseid. 4 Sissetuleku-tarbimiskõver saadakse kõiki erinevate sissetulekute juures optimaalsete komplekte ühendades, näitab tarbitavaid koguseid erinevate sissetulekute juures (normaalhüvistel tõusev, interferioorsetel langev kõver) Asendushüvised ühe hüvise hinnatõus sunnib MP-d otsustama teise hüvise kasuks ja selle nõudlus suureneb Kaashüvised ühe hüvise hinnamuutus mõjutab mõlema hüvise nõudlust samas suunas. Sõltumatud hüvised ühe hüvise hind ei mõjuta teise hüvise nõudlust. Asendusefekt hüviste omavaheline asendamine, kui ühe hüvise hind tõuseb, ostetakse teist rohkem ja kui hind langeb, ostetakse seda rohkem
turul on firmal väga tugev mõju hinna üle. Monopoli nimetatakse seetõttu ka hinnategijaks. See ongi peamine erinevus täieliku ja mittetäieliku konkurentsi vahel. Monopoli iseloomustavad omadused on järgmised: Ø tootjaid on üks Ø toodang unikaalne Ø väga suured turule sisenemisbarjäärid Monopoli peamised tekkepõhjused on järgmised: Ø firma poolt toodetud hüvistel puuduvad asendushüvised On selge, et kui hüvisel pole asendushüviseid, siis on selle hüvise nõudlus mitteelastne, kuna tarbijatel pole võimalik hinna tõustes sellest hüvisest loobuda. Kuid loomulikult on monopolid pidevalt teiste tootjate surve all, kes meeleheitlikult üritavad mingeid asendushüviseid välja mõelda, et ka osa saada monopoolsetest kasumitest. Ø turule sisenemine on raskendatud nii legaalsete kui ka mittelegaalsete
annaabi.ee 
