Finantsjuhtimise kordamisküsimused (0)

KORDAMISKÜSIMUSED  Sissejuhatus finantsjuhtimisse  1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine?  Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning
on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine
ettevõtte   finantseesmärkide   saavutamiseks   ehk   üldjuhul   ettevõtte   aktsionäride   rikkuse
kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali   moodustamist   (finantseerimisotsus)      –   sisesed   ja/või   välised finantseerimisallikad   kombineerida   selliselt,   et   kapitali   hind   oleks   madalam   ning
finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali   tõhusat   suunamist   ja   kasutamist   (investeerimisotsus,   dividendiotsus)      – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm
(leida   optimaalne   tulu,   kestvus,   risk).   Dividendide   maksmine   kui   pole   sobivaid
investeeringuid. ● Käibekapitali   juhtimist      –   maksevõime   ning   piisava   likviidsuse   tagamine   säilitades samas piisava rentaabluse. (Finantsjuht tegeleb: (ülesanded) ● Tegeleb   ettevõtte   finantsaspekte   puudutavate   protsesside   juhtimisega   (finantsotsuste tegemisega).  ● Suuremates ettevõtetes on sageli üks võtmetegijatest tegevjuhi ning tootmisjuhi kõrval.
● Ei ole pelgalt arvude kokkulööja, kuigi mõnes väiksemas ettevõttes võib tema ülesannete hulka kuuluda ka raamatupidamise ning juhtimisarvestusega seonduv. ● Ei vaata ainult minevikku (raamatupidaja) vaid ka tulevikku, st vajab teistsuguseid oskusi.
● Osaleb ettevõtte strateegilise juhtimise protsessis.
● Võib olla seotud ettevõtte edukustasude kujundamise ja mõõtmisega.) 1. Finantsanalüüs   -   ettevõtte   finantsseisundi   hindamine   (tugevuste   ja   nõrkuste määratlemine) 2. Finantsplaneerimine - rahaliste ressursside olemasolu tagamine
3. Finantsotsuste   tegemine   -   pikaajalised   ehk   strateegilised   või   lühiajalised   ehk taktikalised/operatiivsed 4. Finantskontroll - võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga 2.   Millised   on   olulisemad   pikaajalised   ja   lühiajalised   finantsotsused   ning   mis   neid
eristab? 
Finantsjuhtimise olulised tegevused: ● Finantsanalüüs   –   ettevõtte   finantsseisundi   hindamine   (tugevuste   ja   nõrkuste määratlemine). ● Finantsplaneerimine   –   rahaliste   ressursside   olemasolu   tagamine.   Lühiajalises perspektiivis   käibekapitali   planeerimine,   keskmises   ja   pikas   perspektiivis
kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega.


● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised   ehk   strateegilised   -   dividendipoliitika,   investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised.  ○ Lühiajalised   ehk   taktikalised/operatiivsed   -   finantseerimine,   rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning
erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu ettevõtte pikaajaliste eesmärkide määratlemine. 2. Lühiajalised ehk keskmise pikkusega ehk taktikalised plaanid – 6 kuu kuni 2 aasta pikkused plaanid, mis on seotud allüksuste poolse ressursside juhtimisega. 4Ms (men,
materials, machines and money). Lähtuvad strateegilistest plaanidest ja tõlgivad need
operatiivjuhtide „keelde“.  3. Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid – 1 nädala kuni 1 aasta pikkused plaanid sellest, kuidas   konkreetseid   ülesandeid   olemasolevate   ressurssidega   saab   täita.   Nendega
pannakse paika konkreetsed tootmise, turunduse, finants- ja juhtimise plaanid (kõige
detailsemad). 3. Milleks on vaja ettevõtte valitsemise süsteemi? 
Ettevõtte   valitsemise   süsteem  –   printsiipide,   poliitikate,   protseduuride   ja   selgelt   defineeritud
kohustuste ja vastutuste süsteem, mida huvigrupid kasutavad huvide konfliktide ületamiseks.
Eesmärk: ● Elimineerida või leevendada huvide konflikte, eriti juhtide ja omanike vahelisi.
● Tagada, et ettevõtte varasid kasutatakse tõhusalt ning investorite ning teiste huvigruppide huvides. Tõhusa ettevõtte valitsemise süsteemi komponendid: ● Piiritletud aktsionäride ja teiste huvigruppide õigused.
● Selgelt defineeritud juhi kohustused aktsionäride ees.
● Määratletav ja mõõdetav vastutus kohustuste täitmise eest.
● Õiglane ja võrdne kohtlemine kõigis juhtide ja aktsionäride omavahelistes suhetes.
● Täielik   läbipaistvus   teabe   edastamisel   ettevõtte   tegevuse,   tulemuse,   riski   ja finantsseisundi osas 4. Milles seisneb agendiprobleem?  Agendiprobleem on oluline element ettevõtte lepingulise vaate seisukohalt.
Agendiprobleem tuleneb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest.
Põhjuseks on informatsiooni asümmeetria agendi ning omaniku vahel.
Agendiprobleem võib esineda: ● Omaniku ja juhi vahel
● Nõukogu liikme ja omaniku vahel
● (Kreeditoride, töötajate, hankijate ja teistega) Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis.


● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni.
● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides.
● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni.
● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni.  Lühidalt:   Huvide   konflikt   omanike   ja   juhtide   vahel.   Tuleb   finantseerimise   (omandi)   ning
juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5. Nimetage vähemalt 3 tagajärge, mida võib agendiprobleemi esinemine enesega kaasa
tuua.  1. Investorite raha varastamiseni. ○ Juht laseb investori rahaga lihtsalt jalga.
○ Juhid   loovad   endale   kuuluvad   ettevõtted,   millele   hakkavad   oma   põhitöökoha firma tooteid või varasid turuhinnast odavamalt müüma. 2. Erisoodustuste tarbimisele – luksuslik kontorisisustus, firma lennukid, ülikallid autod.
3. Vaba raha paigutamisele juhi isiklikesse lemmikprojektidesse.
4. Impeeriumite loomisele – ettevõtte liigne laiendamine tegevusalade või geograafiliste piirkondade lõikes. 5. Juhtide püsimiseni ametipostil ka siis, kui neil ei ole enam piisavat kompetentsi ettevõtte juhtimiseks.   Halbade   juhtide   püsimine   ettevõtte   eesotsas   võib   olla   kulukaim
agendiprobleemi vorm 6. Nimetage vähemalt 3 võimalikku tegevust, mis leevendaks agendiprobleemi mõjusid.  1. Ettevõtte valitsemise süsteem sh tasustamise süsteem
2. Omanike sekkumine juhtimisse
3. Vallandamise hirm
4. Ülevõtmise oht. 7. Nimetage vähemalt 2 tingimust, mis aitavad tagada tõhusama nõukogu loomise.  1. Enamuses   peavad   olema   sõltumatud   nõukogu   liikmed   (ei   ole   seotud   ettevõtte juhatusega). 2. Liikmetel peab olema ettevõtte tegevusvaldkonnas piisav kogemus ja teadmised.
3. Peab olema toetatud sisemiste mehhanismidega, mis tagavad tema sõltumatu töö. Nt võimalus palgata väliseid eksperte ilma juhtkonna sekkumiseta. 8. Mis on eeliseks ja puuduseks kui nõukogu esimees on samal ajal juhatuse esimees?  Eelis: Nõukogu töö on tõhusam, sest ta saab anda otsuste tegemiseks täpsustavat infot
Puudus: Potentsiaalne huvide konflikt nõukogu vs juhatus


9. Nimetage vähemalt 2 auditikomitee ülesannet?  Auditikomitee – monitoorib ettevõtte finantsaruandlust, mittefinantsnäitajate avaldamist, sisemisi
kontrollisüsteeme ja riskijuhtimist. 
Ülesanded: Peab 1. Koosnema ainult sõltumatutest liikmetest.
2. Omama piisavaid teadmisi finantsarvestusest, arvestusest, auditeerimisest ning juriidikast. Vähemalt kahel liikmel võiks olla finantsalane taust. 3. Monitoorima siseauditi tööd.
4. Omama piisavalt ressursse oma kohustuste täitmiseks.
5. Omama juhtkonna tuge oma tegevusele.
6. Omama õigust uurida nendele ülevaatuseks toodud juhtumeid.
7. Omama õigust palgata audiitoreid, hinnata nende sõltumatust, hinnata auditi kulutõhusust.
8. Kohtuma audiitoritega ilma juhtkonna kohalviibimiseta. 
9. Omama   õigust   vaadata   üle   auditi   ja   finantsaruandeid,   esitada   küsimusi   ning   hinnata aruandluse kvaliteeti ning läbipaistvust. 10. Nimetage vähemalt 2 nomineerimiskomitee ülesannet?  Nomineerimiskomitee  – määrab juhatuse liikmed ja tegevjuhid (enamasti juhatuse ettepaneku
alusel).
Ülesanded: Peab 1. Määratlema juhatuse liikmete sobivuse hindamise kriteeriumid.
2. Määratlema juhatuse ja selle komiteede kandidaadid.
3. Läbi vaatama juhtkonna kandidaatide kvalifikatsioonid.
4. Dokumenteerima kandidaatide valiku tagamaad. 11. Mida hõlmab endas läbipaistev teabeedastus?  Läbipaistev teabeedastus – eelistama peaks konservatiivset raamatupidamisstandardite
tõlgendust, avaldama peaks lisaks finantsaruannetele ka infot valitsemise, ettevõtte
struktuuri, strateegia, ohtude, võimaluste, seotud isikute tehtud tehingute,
kompensatsioonipoliitika, valitsemise struktuuride kohta.  12.   Mille   poolest   erineb   mulje   juhtimise   teooria   majandusteoreetilistest   teabe avaldamise  käsitlustest?  Majandusteoreetilised   mudelid  -   üldjuhul   teave   avaldatakse   täielikult   tõeselt   informatsiooni
asümmeetria   kaotamiseks,   erandlikel   juhtudel   teabe   varjamine,   kallutamine.   Alusepanijaks
Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. 
Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud
● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria  – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje


loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea
ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. 
Eeldused: ● turud nõrgalt efektiivsed.
● teabe looja ratsionaalne ja vastuvõtja ebaratsionaalne. 13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria?  Legitiimsuse teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel, keskseks küsimuseks on see, et  ● kas ettevõtte tegevus on kooskõlas üldiste sotsiaalsete normide, väärtuste, uskumuste ja määratlustega ning ● mida ta on valmis tegema võimalike vastuolude korral.  Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Suchman (1995) 
Suunad: ● Strateegiline suund – olulisem teabe avaldamise kontekstis.
● Institutsionaalne suund.  14. Mida tähendab huvigruppide teooria teabe avaldamise kontekstis?  Huvigruppide teooria – põhineb poliitökonoomika teooriatel. Keskendutakse rohkem sotsiaalse vastutusega seotud teabele. Freeman (1983).  Suunad: ● Eetiline suund.
● Juhtimislik   suund   –   olulisem   teabe   avaldamise   kontekstis.   Kuidas   mõjutada huvigruppide arusaamu?  15.   Nimetage   vähemalt   3   tegurit,   millega   peaks   tegevusedukuse   mõõtmise   süsteemi loomisel  arvestama.  Tegevusedukuse mõõtmise süsteemi juures on oluline, et süsteem:  1. Vastaks ettevõtte ärihuvidele – tagaks võimalikult värske info olemasolu. 
2. Põhineks õigetel  mõõdikutel  – nendel,  mida  on vaja hinnata,  mitte  nendel mida saab lihtsasti hinnata.  3. Tagaks üksuste eesmärkide kooskõla vastutusalaga. 
4. Tagaks   eesmärkide   täitmise   seostatuse   tasustamise   süsteemidega   –   muidu eesmärgid jäävadki täitmata.  5. Põhineks piisavalt täpsel ettevõtte strateegial – mõnikord olulisem defineerida mitte seda, mida ettevõte teeb, vaid seda, mida ei tee.  6. Arvestaks riskidega - tundlikkuse analüüs, stsenaariumid. 
7. Põhineks heal kommunikatsioonil – töötajad töötavad ühise eesmärgi nimel. 
8. Põhineks piisaval arvul mõõdikutel ning valitseks tasakaal mineviku/tuleviku, finants/mittefinants ning sisemiste /väliste mõõdikute vahel.  9. Põhineks IT lahenduste tõhusal kasutamisel.  16.   Nimetage   kõik   7   omadust,   millele   peaks   vastama   hea   tegevusedukuse
mõõdik. 


1. Tagasivaatav
2. Ettevaatav
3. Kompenseeriv
4. Motiveeriv
5. Alt üles edasikantav
6. Ülalt alla edasikantav
7. Võrdlev 17. Mille poolest erineb tegevusedukuse mõõtmine suures ja väikeses ettevõttes? Tegevusedukuse mõõtmise süsteemide erisused: ● Väike ettevõte - ettevõtte tegevuste haare on piiratud (püramiid hästi väike) ning seeläbi lihtne siduda tegevust tulemusega, info liikumine on kiire ning
seeläbi tulemuslikkus kergelt mõõdetav. ● Suur ettevõte – ettevõtte struktuur on mitmetasandiline (erinevad äriüksused, äriüksuste   sees   erinevad   funktsioonid   ning   funktsioonid   jagatud   mitmete
töögruppide vahel st suur püramiid) ning seetõttu keeruline luua alt-üles ja
ülevalt-alla   kulgevat   mõõdikute   süsteemi.   Mõõdikute   süsteem   baseerub
paljudel erinevatel mõõdikutel ning info kogumine on aeganõudev. 18.   Millised   on  turuväärtusel  põhinevate   mõõdikute   olulisemad   plussid   ja
miinused?  Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. 
Investeeritud   kapital   =   omakapital   +   intressi   kandvad   kohustised   bilansilises
maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed
Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 
2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused?  Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF.
EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) /
kaalutud keskmine aktsiate arv
Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka;
2. Kasum   on   lühiajalise   perspektiiviga   ning   EPS   ei   ole   seotud   aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud:
ROIC (kapitali rentaablus) = EBIT/investeeritud kapital
Näitaja peaks ületama kapitali hinda, kuid on olemuslikult suurem valdkondades, kus
on vähe materiaalseid investeeringuid/varasid. 


Eelis – seob bilansi ja kasumiaruande näitajad. 
Puudus – investeeringute tegemine põhivarasse alandab ROIC-i.  ROIC – WACC ● Näitaja peaks olema positiivne Puudus  – juhid ei saa mõjutada WACC-i, aga investeerimine põhivarasse alandab
ROIC-i (pole kasulik investeerida). ROE = puhaskasum / omakapital 
Puudus  – võimalik kunstlikult kasvatada (ostad kasumliku ettevõtte, finantseerides
ostu 100% ulatuses laenuga).  Majanduslik kasum, EP (economic profit) või EVA (economic value added) 
EP = (ROIC-WACC)*investeeritud kapital 
EVA = ärikasum peale makse (NOPAT) – kapitali hind*investeeritud kapital  ● Stern&   Stewart   EVA   eristub   EP-st   selle   poolest,   et   kasumi   numbrit korrigeeritakse ning investeeringud põhinevad asendusväärtusel. EVA puudused: 1. Positiivne   EVA   ei   ole   piisav   ega   vajalik   tingimus   aktsionäridele   väärtuse loomiseks. Nii EVA tase kui kasv ei ole aktsiate tulumääraga korreleeruv. 2. Kipub   olema   lühiajalise   perspektiiviga   mõõdik   (sõltub   hetke   kasumi tasemest). 3. Ei   sobi   vähese   materiaalsete   varade   mahuga   ettevõtetele   ega   alustavatele ettevõtetele.  4. Empiirilised   uuringud   ei   kinnita   EVA   paremust   võrreldes   teiste finantsmõõdikutega. Jääktulu (RI – residual income): positiivne tulemus on hea   =  − −1 , kus re – omakapitali 𝑅𝐼  𝑃𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚  𝑟𝑒𝑂𝑚𝑎𝑘𝑎𝑝𝑖 𝑎𝑙 hind Või   =   −  × −1 , kus ROA – oodatav varade 𝑅𝐼 Ä𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚  𝑅𝑂𝐴 × 𝑉𝑎𝑟𝑎𝑡−1 , kus ROA – oodatav varade  𝑉𝑎𝑟𝑎 tootlus.  RI võrreldes ROI/ROIC-ga 
Eelis – selle rakendamisel puudub negatiivne mõju investeeringutele. 
Puudus – sellega on keeruline võrrelda allüksusi omavahel. Ootustel põhinev juhtimine EBM= tegelik EP – oodatav EP. ● Ootuste   kujundamise   aluseks   on   üldjuhul   analüütikute hinnangud.  Eelis  –   parim   mõõdik   lühiajalises   perspektiivis,   sest   on   tugevas
korrelatsioonis aktsiate hinnamuutustega. 
Puudus – ootuste määramisel on oluline juhtide roll suhtlemisel turuga.
Mida suurem on müra, seda suurem on aktsiahindade varieeruvus. 


Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad mõõdikud 
Puudused:
Rakendamine   võib   olla   keeruline,   kui   sisendeid   on   palju   (hindamine
põhineb prognoositud tulemusel).
Pikal perioodil annab korrektse tulemuse, kuid mitte lühiperioodil.
Juhtidel on võimalik tulemustega manipuleerida.  20.   Millised   on   mittefinantsmõõdikute   olulisemad   plussid   ja
miinused?  Mittefinantsmõõdikud – innovatsioon, kvaliteet, kliendi rahulolu, kliendi
lojaalsus jne.  Kasutada   tuleks   selliseid,   mis   täiendavad   finantsnäitajates   sisalduvat
infot.
Peaksid olema edasivaatavad. 21. Millised on kulumõõdikute olulisemad plussid ja miinused?  Kulumõõdikute   puhul   populaarne   tegevuspõhine   kasumlikkuse   analüüs   (activity-based
profitability analysis, ABPA), mis põhineb tegevuspõhisel kulujuhtimisel (ABC-l). ● Ettevõte määrab ettevõtte tegevused
● Tegevusedukust hinnatakse nende tegevuste/ lõikes kui tegevuse poolt loodud tulu miinus kulud. Puudus ● Keeruline siduda mittefinantsnäitajatega
● Pidevalt muutuvas keskkonnas on keerukat ABPA süsteemi raske ajakohasena hoida (põhineb tugevalt ABC-l, st ilma selleta ei saa rakendada). ● Ettevõttel peavad olema süsteemid, mis võimaldavad reaalajas tegevusi monitoorida sh iga  kliendi  pealt  saadav tulu, tehtud kulud ja kliendi  teenindamiseks  teostatud
tegevused. ● Tegevuste  tulemused  kanduvad  tuludesse  ja  kuludesse  viitajaga,  mistõttu  süsteem keerukas.   Saab   mõnevõrra   vähendada   keskendudes   suurimat   tulu   andvatele
tegevustele. 22.   Nimetage   vähemalt   3   finantsmõõdikut,   mida   tegevusedukuse   hindamisel   võib
kasutada.  Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA 23. Nimetage vähemalt 2 EVA kui tegevusedukuse mõõdiku probleemi.  EVA puudused: 1. Positiivne   EVA   ei   ole   piisav   ega   vajalik   tingimus   aktsionäridele   väärtuse loomiseks. Nii EVA tase kui kasv ei ole aktsiate tulumääraga korreleeruv. 2. Kipub   olema   lühiajalise   perspektiiviga   mõõdik   (sõltub   hetke   kasumi


tasemest). 3. Ei   sobi   vähese   materiaalsete   varade   mahuga   ettevõtetele   ega   alustavatele ettevõtetele.  4. Empiirilised   uuringud   ei   kinnita   EVA   paremust   võrreldes   teiste finantsmõõdikutega. 24. Nimetage vähemalt 3 mittefinantsmõõdikut, mida tegevusedukuse hindamisel võib
kasutada.  Innovatsioon, kvaliteet, kliendi rahulolu, kliendi lojaalsus jne. 25. Millised 4 vaadet iseloomustavad tasakaalus tulemuskaarti (balanced scorecard’i)?  1. Finantsvaade     - olla finantsiliselt tugev: millisena me peaksime oma omanikele näima? 2. Sisemine vaade      - rahuldada firma omanikke ja kliente: millistes äriprotsessides peame olema tugevad? 3. Innovatsioon ja õppimine     - saavutada visioon: kuidas me säilitame oma võime muutuda ja areneda? 4. Kliendi vaade     - saavutada visioon: millisena peaksime me näima oma klientidele? Investeerimisotsused  1.   Mis   eristab   finantsinvesteeringut   investeeringust   materiaalsesse varasse? Investeering – kasusaamise eesmärgil tehtav pikaajaline kapitali paigutus.  Investeeringute liigitus vara liigi järgi: ● Finantsinvesteering   –   aktsiatesse,   väärtpaberitesse   või   muudesse finantsinstrumentidesse tehtav rahapaigutus. ● Investeeringud materiaalsesse varasse: ○ Kinnisvarainvesteering   –   kinnisvaraobjekt,   mida   hoitakse eelkõige   renditulu   teenimise,   väärtuse   kasvu   või   mõlemal
eesmärgil   ja   mida   ei   kasutata   ettevõtte   enda
majandustegevuses. ○ Reaalinvesteering   –   investeering   põhivarasse   või   ettevõtte tegevuses kasutatavasse kinnisvarasse. ● Investeeringud   immateriaalsesse   varasse   -   füüsilise   substantsita, teistest   varadest   eristatav   mittemonetaarne   vara,   mida   ettevõte
kavatseb   kasutada   pikema   perioodi   jooksul   kui   üks   aasta.   Näit.
arvutitarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid jne. 2. Miks on pikema kestusega investeeringu riskid suuremad?  Investeeringute liigid kestuse alusel: ● Lühiajalised investeeringud – projektid, mille eluiga on lühike ning olulisi riske projekti


eluea jooksul sellest tulenevalt ei esine. ● Pikaajalised investeeringud – Projektid, mille eluiga on pikk ning millega seotud riskid on oluliselt suuremad.  Lühiajalised: 3-4 aastat
Pikaajalised: 10-15 aastat
Lühiajaliste investeeringute puhul on vähe määramatust, mis võib juhtuda või valesti minna. 5
aasta pärast võidakse täiesti teistsugust tehnoloogiat kasutada. 3. Mille poolest erinevad püsiva riskiga ja muutuva riskiga projektid?  Investeeringute liigid riski alusel: ● Riskivabad investeeringud – selliseks investeeringuks on näiteks riigi võlakirja ost. Riskivaba rahavoo diskonteerimisel kasutame riskivaba tulumäära. ● Püsiva   riskiga   projektid   –   suudame   praegusel   hetkel   projektiga   seonduvaid   riske hinnata  ning  need  eeldatavasti  ajas  ei  muutu.  Riskantse  rahavoo  diskonteerimisel
kasutame riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – projekti eluea jooksul selle riskantsus muutub. Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel kasutame riskivaba
tulumäära või diskonteeritakse riskantseid rahavooge erinevatel perioodidel erinevate
tulumääradega. Enamik projektidest on püsiva riskiga projektid. 4. Kuidas on võimalik püsivat riski ja ajas muutuvat riski projekti analüüsil arvesse
võtta?  ● Püsiva   riskiga   projektid   –   Riskantse   rahavoo   diskonteerimisel   kasutame   riskiga korrigeeritud tulumäära. ● Muutuva riskiga projektid – Leitakse rahavoo kindlusekvivalent igale perioodile ning diskonteerimisel   kasutame   riskivaba   tulumäära   või   diskonteeritakse   riskantseid
rahavooge erinevatel perioodidel erinevate tulumääradega. 5. Nimetage vähemalt 3 kuluartiklit, mida peaks lisaks vara ostuhinnale arvama vara
soetusmaksumusse ning arvestama projekti esialgse rahavoo leidmisel?  Soetusmaksumus (ehk algmaksumus) - vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud 
raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus.
Soetamisega otseselt seotud kulutused - mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja 
-asukohta, sh ● projekteerimistasud; 
● vara   valmistamisega   seoses   töötajatele   makstud   palk   ja   palgamaksud   ning   kasutatud materjalid ja töövahendid; ● transpordikulud seoses vara viimisega tema tööasukohta;
● vara asukoha ettevalmistamise ja installeerimisega seotud kulutused;
● vara testimisega seotud kulutused;


● vara soetamisega otseselt seotud teenustasud (näiteks notaritasud, riigilõivud). 6. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti kitsa vaate korral ärisfääri analüüsides peaks  arvestama? 1. Hinnad
2. Rahandus
3. Seadused
4. Turundus
5. Regulatsioonid
6. Turustus
7. Tehnoloogia
8. Litsentsid
9. Patendid
10. Konkurents
11. Turud 7. Nimetage vähemalt 7 tegurit, millega projekti laiema vaate korral regionaalse, riigi
rahvusvahelise sfääri kontekstis peaks lisaks ärisfääri teguritele arvestama?  1. Kultuur
2. Elukvaliteet
3. Majandus
4. Poliitika
5. Sotsiaalsed eesmärgid
6. Inimesed
7. Esteetika 8. Miks teostatakse era- ja avaliku sektori projektide puhul majanduslikku analüüsi?  Majanduslik   analüüs  (economic   cost/benefit   analysis)   –   kvantitatiivne   meetod   hindamaks
tarbitud   ja  projekti  abil   loodud  ressursside  panust sotsiaal-majanduslike  eesmärkide  (SKP,
jooksevkonto, tööhõive jne) täitmisesse.  ● Erasektor saab selle abil hinnata projekti tagajärgi, mis jäävad väljapoole ärilist sfääri (nt keskkonnamõju, ressursside piiratuse mõistmine). ● Avalik sektor saab hinnata kas avalik teenus on kasulik – projekte palju, huvigruppe palju, oluline tagada optimaalne ressursijaotus, sest turud ei ole täiuslikud. 9.   Nimetage   vähemalt   3   tegurit,   mis   võivad   tingida   majandusliku   ja   turuväärtuse
erinevuse,  millega arvestatakse investeerimisprojektide sotsiaalmajanduslikul analüüsil.  10.   Nimetage   2   peamist   meetodit,   mida   investeerimisprojektide   majanduslikuks
analüüsiks  kasutatakse? 


1. Varihindade   analüüs      –   projekti   tulude   ja   kulude   korrektne   hindamine   arvestamaks ressursside piiratust ja turgude tegevusse sekkumist. 2. Lisandväärtuse meetod     (VA)– value-added analysis – mõõdetakse projekti panust riigi eesmärkide täitmisesse SKP kontekstis 11.   Mille   poolest   erineb   majanduslik   analüüs   varihindade   meetodil   analüüsist lisandväärtuse  meetodil?  Varihindade analüüs: lähtub eeldusest, et tulud ja kulud ei pruugi olla kooskõlas sellega, mis oleks   nende   õiglane   hind,   kui   turud   oleksid   efektiivsed;   üritatakse   turuhinnad   viia
efektiivseteks hindadeks. Lisandväärtuse   meetod:   eeldatakse,   et   panustamine   käib   läbi   erinevate   komponentide   - palgatulu, sotsiaalne ülejääk, projekti kasum. 12.   Mis   asi   on   sotsiaalne   diskontomäär   (EDR)   ning   milleks/kus   seda
kasutatakse?  Sotsiaalse   diskontomäära   (EDR)   valik   –   edasilükatud   tulude   hind,   määratakse
üldjuhul riiklikul tasandil, kuid selle puudumisel võib ise määrata. Sotsiaalne   diskontomäär   -   alternatiivkulu   riigi   jaoks.   Tavaliselt   madalam   kui
WACC 13. Kuidas mõjutab amortisatsioon NPV-d?  Kui   amortisatsiooni   arvestamine   toimub   kiirendatult,   suurendab   see   projektist   saadavat
maksuefekti ning projekti NPV-d. 14. Kuidas inflatsioon mõjutab NPV-d?  Inflatsiooni mõjul väheneb maksusääst amortisatsioonilt (v.a. juhul kui maksusüsteem 
võimaldab amortisatsiooni inflatsiooniga korrigeerida).
Kui inflatsioon ületab ootusi, siis on projekti tegelik NPV oodatust madalam ja vastupidi.
Samas inflatsioon ei mõjuta kõiki projekti tulusid ja kulusid ühtmoodi. 15.   Investeeringute   finantsanalüüsil   on   võimalik   kasutada   staatilisi   indikaatoreid. Nimetage  nende kasutamise 1 puudus ja 1 eelis.  Staatilised   indikaatorid   (finantssuhtarvud)   –   EPS,   ROI,   ROE,   likviidsuse, finantsvõimenduse, kasumlikkuse suhtarvud.  Ei sobi hästi: ● uute projektide analüüsiks, sest tuginevad seatud eeldustele;
● alati, kuna arvutamiseks vaja finantsaruandeid. Kasulikud võrdlemaks:


● alternatiivseid projekti spetsifikatsioone - muudame projekti eeldusi; 
● tulemust teiste ettevõtetega - uue ettevõtte rajamine. 16.   Nimetage   vähemalt   3   investeerimisprojektide   finantsanalüüsil   kasutatavat dünaamilist  indikaatorit.  Dünaamilised indikaatorid – NPV, IRR, MIRR, tasuvusaeg, kasumiindeks 17. Nimetage vähemalt 3 põhivarade juhtimise komponenti.  ● Põhivarade kasutamise efektiivsuse analüüsi: ○ materiaalse   põhivara   käibekordaja   =   müügitulu/   materiaalse   põhivara jääkmaksumus   (seda   näitajat   mõjutavad   amortisatsiooni   arvutamise   meetod,
põhivarade vanus ning ettevõtte investeeringute ulatus); ○ põhivara rentaablus = kasumitase / keskmine põhivara. ● Põhivarasse tehtavate investeeringute piisavuse analüüsi.
● Põhivarade kulumi ehk amortisatsiooni arvutamismeetodite valikut ning kasuliku eluea määramist. ● Investeerimisprojektide analüüsi ja valikut (mis viiks ettevõtte väärtuse tõusule).
● Investeeringute finantseerimisallikate valikut – kas võõrkapital või omakapital.
● Põhivarade hankimise, korrashoiu ning neist vabanemise protseduuride määratlemist ja nende täitmise järgimist. 18. Mille poolest erineb pehme kapitalipiirang tugevast?  Kapitalipiirangud jagunevad:
Pehme piirang (soft rationing) – kunstlikult tekitatud piirang. Näiteks juhtkond otsustab, et konkreetsel aastal investeeringute maht on X tuh EUR ning isegi kui leidub positiivse
NPV-ga projekte, siis kui nende kõigi alginvesteeringute summa ületab seda piiri,
jääb osa neist tegemata. Tugev piirang (hard rationing) – ettevõttel puudub võimalus investeerida rohkem kui X tuh EUR seoses finantseerimise probleemidega. Näiteks omanikud või pangad ütlevad, et
täiendava finantseerimise saamise võimalus on piiratud.  Kapitalipiirangute tulemuseks on: ● Tugev   ettevõtte   sisene   konkurents   olemasolevale   finantseerimisressursile (negatiivne kõrvalmõju - poliitika, kauplemine). ● Vajadus   pöörata   tähelepanu   piirangu   eemaldamise   võimalustele   ning   sellele,   et investeeringute valiku protsess tugineks NPV kriteeriumile.  19.   Nimetage   vähemalt   2   põhjust   miks   ettevõtte   juhid/omanikud   võivad   soovida pehmete  kapitalipiirangute rakendamist.  Kuidas „pehme“ kapitalipiirang töötab? ● Aitab   vähendada   agendiprobleemist   tingitud   üleinvesteerimist   madala   tootlusega projektidesse. ● Tulude   prognoosid   on   täpsemad   –   eriti   juhul   kui   juhtide   boonused   sõltuvad eesmärkide täitmisest.


● Sunnib juhte otsima uusi suurema potentsiaaliga ärivõimalusi. 20.   Nimetage   vähemalt   2   võimalikku   probleemi,   mis   võivad   pehmete kapitalipiirangute  kehtestamisega tekkida.  1. Kui ettevõtte allüksused on väga erinevad, sest investeerimisprojektid ei ole siis hästi võrreldavad. 2. Kui hakatakse projekte „ilustama" selleks, et need positiivse otsuse saaksid. 21. Mis asi on Fisheri tulumäär ehk FROR?  Fisheri tulumäär FROR (crossover rate) on see punkt, kus kahe projekti NPV kõverad omavahel lõikuvad Fisheri tulumäär FROR (crossover rate): ● Diskontomäär, mille juures projekti A ja B NPV on võrdne. Saame 13,54% näite 4 ja 9,817% näite 5 puhul. ● Kui diskontomäär > FROR, siis järjestus sama nii NPV kui IRR järgi.
● Kui diskontomäär < FROR, siis on järjestus erinev.  22. Kui kahe teineteist välistava projekti eluead on ebavõrdse pikkusega, siis mida tuleks teha  nende seast valiku tegemisel?  1. Muuta projektide eluea projektid võrdseks ja leida NPV-d
2. Kasutada ekvivalentset aastast annuiteeti - st projekti NPV jaga läbi investeeringu elueale vastava annuiteedi koefitsiendiga. Arvutamisel kasuta võimalusel nii reaalset rahavoogu
kui reaalset diskontomäära. 23. Mis asi on MCA ja milliste projektide analüüsil seda kasutatakse?  Mitmel kriteeriumil põhinev analüüs (MCA, multicriteria analysis) ● Seatud kriteeriumite järgi toimuv süstemaatiline protsess tegemaks valikuid piiratud arvu alternatiivide vahel.  24. Nimetage vähemalt 1 MCA kasutamise eelis ning puudus.  Eelised: 1. Võimaldab otsustajal võtta arvesse erinevaid kriteeriume, mis võivad aidata kaasa ettevõtte laiendatud eesmärkide saavutamisele st lisaks rahale ka näiteks
keskkonna- ja sotsiaalsed hüved. 2. Saab arvesse võtta tegureid, mida on keeruline rahasse ümber panna.  Puudused: 1. Otsust langetatakse piiratud informatsiooni tingimustes.
2. Ettevõtte   sotsiaalsed,   keskkonna-   või   poliitilised   väärtused   võivad   ajas muutuda. 25.   Nimetage   vähemalt   3   tegurit,   mis   võivad   mõjutada   investeeringute


rahavoogude  prognooside täpsust.  Kognitiivsed (käitumuslikud) otsuste mõjurid: 1. Esinduslikkuse   probleem  (representativeness)   –   inimesed   hindavad   sündmuse tõenäosust kõrvutades seda teiste samasugustega. 2. Kättesaadavuse   probleem  (availability   bias)   –   inimesed   meenutavad   möödunud sündmusi   ja   mida   kergemini   meenub,   seda   suuremaks   selle   toimumise   tõenäosust
peetakse. 3. Ankurdamine  –   määratakse   mingi   algne   väärtus   ja   järgnevate   määramisel   võetakse arvesse   eelmist   seisukohta.   See   võib   tugevalt   mõjutada   näiteks   rahavoogude
prognoosimist. 4. Raamistamise probleem (framing effect) sõltuvalt sellest, millisesse konteksti inimene pannakse võib ta anda erinevaid vastuseid.  Tulemuseks „kallutatud“ otsused. 26. Nimetage 3 intuitiivset meetodit, mis võimaldavad investeerimisprojekti eraldiseisvat riski  projekti analüüsil arvesse võtta.  Investeerimisprojekti eraldiseisva riski arvestamise meetodid:
Intuitiivsed meetodid, kohandatakse: ○ oodatavat   tasuvusaega   -   lühem   tasuvusaeg   viitab   väiksemale   riskile,   sobilik kasutada koos teiste näitarvudega; ○ nõutavat tulumäära: ■ Kui   projekt   oleks   täiesti   riskivaba,   siis   oleks   tulumääraks   riskivaba tulumäär. ■ Kui investeering ei mõjuta ettevõtte üldist riskitaset, siis loetakse võrdseks kaalutud keskmise kapitali hinnaga (WACC). ■ Kõrgema   riskitaseme   korral   lisatakse   riskipreemia.   i   =   WACC   + riskipreemia ○ projekti rahavoogusid läbi kindlusekvivalendi 27.   Nimetage   vähemalt   3   detailsemal   analüüsil   põhinevat   meetodit   riski   arvestamiseks projekti  analüüsil.  Detailsemal analüüsil põhinevad meetodid: 1. Tasuvuspunkti analüüs;
2. Sensitiivsuse analüüs;
3. Stsenaariumanalüüs;
4. Monte Carlo simulatsioon; 
5. Turu riski meetod; 
6. Otsustuspuud; 
7. Reaaloptsioonid. 28. Nimetage vähemalt 1 kindlusekvivalendi pluss ja miinus.  Kindlusekvivalent 
Rahavoo kindlusekvivalendi koefitsient ɑt 


● αt = riskivaba rahavoog / riskantne rahavoog t = riskivaba rahavoog / riskantne rahavoog 
● Varieerub 0 ja 1 vahel
● Ettevõte võib määrata erinevat tüüpi projektidele kindlusekvivalendi koefitsiendi – mida väiksem risk seda suurem koefitsiendi väärtus. ● Koefitsient on eelnevalt määratud, määramise aluseks võib olla variatsiooni koefitsient (standardhälve jagatud keskmisega). Kindlusekvivalendi plussid: 1. Võrreldes riskiga korrigeeritud tulumääraga suudab paremini eristada riski (iga rahavoog muudetakse   riskivabaks).   Esimese   puhul   eeldatakse,   et   risk   on   ajas   konstantne,   kuid
kindlusekvivalent võimaldab riski ajas korrigeerida. 2. Arvestab raha ajaväärtust (läbi riskivaba tulumäära). Kindlusekvivalendi miinused: 1. Keerukas   määrata   korrektseid   kindlusekvivalendi   koefitsiente   –   võivad   ajas   muutuda, erineda otsustajate lõikes ning see võib viia valede projektide aktsepteerimiseni. 2. Sarnaselt NPV-le eeldab, et teenitud rahavoog on võimalik investeerida sama tulumääraga nagu oli projekti diskontomäär. Kindlusekvivalent on üldjuhul praktikas väga harva kasutatav, populaarsem on riskiga
korrigeeritud tulumäär. 29. Milles seisneb tasuvuspunkti analüüs?  Tasuvuspunkti analüüs – saab kasutada selliste projektide puhul, kus on eristatavad konkreetse
projekti sissetulekud ja väljaminekud.  Vertikaalteljel EUR
Horisontaalteljel TK
PV välja ja PV sisse - kus lõikuvad? 30. Mille poolest erineb sensitiivsuse analüüs stsenaariumanalüüsist?  Sensitiivsuse analüüs – võimaldab vaadelda kui palju muutub NPV, kui muudetakse korraga ühte
sisendmuutujatest. Seejärel võrreldakse baasstsenaariumit alternatiivsetega ning mida suurem on
erisus baasstsenaariumist, seda suurem on projekti risk. Stsenaariumanalüüs – võimaldab vaadelda korraga rohkem kui ühe sisendmuutuja muutust ning


võtta arvesse ka sisendmuutujate tõenäosuste jaotused. Üldjuhul pannakse paika baasstsenaarium
ning leitakse kaks äärmuslikku stsenaariumit – parim ning halvim stsenaarium. Sensitiivsusanalüüs - korraga muudame üht sisendinäitajat
Stsenaariumanalüüs - saab vaadelda rohkem kui üht sisendmuutuja muutust. 31. Milles seisneb Monte Carlo simulatsioon?  Monte Carlo simulatsioon ● Samm   edasi   stsenaariumanalüüsist,   sest   saab   suurendada   katsetatavate   stsenaariumite arvu. ● Pannakse   kokku   esialgne   projekti   analüüsi   põhi,   kus   on   paika   pandud   kõik   projekti olulisemad sisendnäitajad. ● Seejärel   määratakse   igale   sisendile   miinimum   ja   maksimumväärtused   ning   väärtuste jaotus nende vahel (ühtlane jaotus, normaaljaotus vms). ● Mudelit jooksutatakse erinevate sisendnäitajatega umbes 1000 korda.
● Genereeritakse tulemuste tõenäosusjaotus.
● Arvutatakse välja NPV standardhälve ja keskmine. Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist   oodatavat   kasulikkust   ning   standardhälve   projekti   riski   (mida   suurem,   seda
suurem risk). ● Spetsiaalsetes   simulatsiooni   tarkvara   pakettides   on   võimalik   sisendeid   omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi.  1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist.  2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 
3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon?  Ajastamisega   seotud   optsioonid   –   Kohe   investeerimise   asemel   saab
projekti (selle tegemise otsust) edasi lükata ning eeldatavalt saada seeläbi
suurema NPV. 34.   Milles   seisneb   kasvu/laienemise/täiendava   investeerimise
optsioon?  Kasvu/laienemise/täiendava  investeerimise  optsioonid   –  esimese   (isegi
negatiivse NPV-ga) projekti tegemine võimaldab teha sellele järgnevaid
positiivse NPV-ga projekte.  35. Milles seisneb katkestamise optsioon?  Katkestamise optsioonid – projekti on võimalik katkestada, kui see ei osutu (enam) edukaks.
Katkestatava   projekti   risk   on   madalam   ning   võimalik   kahju   ebaõnnestumisel   väiksem   kui


mittekatkestataval.  36. Mille poolest erineb ostuoptsioon müügioptsioonist?  Ostuoptsioon   -   annab   selle   omanikule   õiguse   osta   tulevikus   aktsia   eelnevalt   kokku   lepitud
täitmishinnaga (exercise/strike price) enne optsiooni aegumise päeva (maturity / expiration date)
saabumist või aegumise päeval.  Müügioptsioon – annab selle omanikule õiguse müüa tulevikus aktsia eelnevalt kokku lepitud
täitmishinnaga (exercise/strike price) enne optsiooni aegumise päeva (maturity /expiration date)
saabumist või aegumise päeval. 37. Nimetage vähemalt 3 reaaloptsiooni tüüpi. Reaaloptsioonid - valikuvõimalused, mis on juhtidel projekti suuruse ja riskantsuse mõjutamiseks
erinevatel projekti etappidel. Reaaloptsioonid võivad olulisel määral mõjutada projekti NPV-d.
Need võivad olla:  1. Ajastamisega seotud optsioonid 
2. Katkestamise optsioonid
3. Kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioonid
4. Paindlikkuse optsioonid Käibekapitali juhtimine  1. Mille poolest erineb käibevara puhtast käibekapitalist?  ● Käibevarad – varad, mis on likviidsed, järgneva majandusaasta jooksul muutuvad likviidseks või kasutatakse ära ettevõtte majanduslikus tegevuses. Esineb raha vormis
või seda saab kergesti rahaks muundada. ● Käibekapital – investeeringud käibevarasse
● Puhas käibekapital = käibevara – lühiajalised kohustised ehk näitab meile seda, kas ettevõtte käibevarad katavad ettevõtte lühiajalisi kohustisi 2.   Nimetage   vähemalt   kolm   käibekapitali   juhtimise   komponenti   ning   kirjeldage   1 lausega  neist igat üht.  Käibekapitali juhtimise komponendid: ● Raha   ja   kergesti   realiseeritavate   väärtpaberite   juhtimine   (raha   ja   lühiajalised investeeringud bilansis)  ○ ettevõtte likviidsuse tagamine,
○ optimaalse rahajäägi kindlaksmääramine. ● Nõuete ehk debitoorse võlgnevuse juhtimine ○ nõuete suuruse planeerimine,
○ ostjatele optimaalsete müügitingimuste kehtestamine,
○ kontroll raha laekumise üle. ● Varude juhtimine ○ materjali ja tooraine optimaalse tellimuse kindlaksmääramine,
○ vajalike varude suuruse planeerimine. ● Lühiajaliste kohustiste juhtimine – milliseid lühiajalisi kohustisi kasutada. 


3. Millega tegeleb likviidsuse juhtimine?  Likviidsus – ettevõtte võime katta oma lühiajalisi kohustisi.
Likviidsuse   juhtimine   –   tegeleb   ettevõtte   võimega   genereerida   raha   ettevõtte   maksevõime
säilitamiseks. Käibekapitali juhtimise oluline koostisosa 4. Nimetage vähemalt kaks esmast likviidsuse allikat?  Esmased – kasutamine ei mõjuta ettevõtte igapäevast tegevust. 1. Raha ja raha ekvivalendid.
2. Lühiajalised allikad – nõuded ostjate vastu, arvelduskrediit, lühiajalised investeeringud.
3. Rahavoogude juhtimine – tõhusus, korraldus, tsentraliseeritus. 5. Nimetage vähemalt kaks teisest likviidsuse allikat?  Teisesed – kasutamine võib mõjutada ettevõtte finantsseisundit. 1. Laenulepingute muutmine tagasimaksete või intressimaksete koorma vähendamiseks.
2. Varade mahamüümine.
3. Pankrotikaitse taotlemine ning ettevõtte restruktureerimine. 6. Nimetage vähemalt üks likviidsuse „pidur“ ja „tõmbaja“?  Likviidsuse „pidurid“ – laekumised venivad ning kasvab surve rahalistele vahenditele. 1. Ostjate tasumata arved – mida pikemalt tasumata, seda väiksema tõenäosusega laekuvad.
2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks.
3. Krediidipiirangud – laenu raskem saada ning hind tõuseb.  Likviidsuse „tõmbajad“ – nõudeid ettevõtte vastu rahuldatakse kiiremini kui tulevad laekumised.  1. Liiga varajased maksed (hankijad, töötajad, maksud vms).
2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid.
3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite.
4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad.  7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel?  Raha   juhtimise   põhireegel   –   maksevõimetuse   risk   tuleb   viia   miinimumini   ja   samal   ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8.   Kirjeldage   raha   juhtimise   Baumoli   mudelit   graafiliselt   ning   kirjeldage   lühidalt sõnadega  selle toimimise põhimõtteid.  Baumoli mudel ehk varude juhtimise mudel – raha kui varu, mille tagavara pidevalt täiendatakse väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku,
rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal
mõistliku hinnaga müüa. 


Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada
Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud 
Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil   on   vaja   intressimäära   ja   milline   on   keskmine   summa,   mida   me   oleme   rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9.   Kirjeldage   raha   juhtimise   Miller-Orri   mudelit   graafiliselt   ning   kirjeldage   lühidalt sõnadega  selle toimimise põhimõtteid.  Miller-Orri  mudel  –  rahajääk  muutub  pidevalt,   kuid  kui  see  on  jõudnud   ettevõtte   poolt lubatud minimaalse jäägini, müüakse väärtpabereid. Kui rahajääk jõuab maksimaalsele
lubatud tasemele, ostetakse väärtpabereid juurde


Kui tahame raha juurde, siis teeme väärtpaberitega müügitehingu. Sel juhul raha jääk jõuab
ülemise kontroll-limiidini ning ettevõte ostab väärtpabereid, et viia rahajääk optimaalsele
tasemele 10. Millised riskid kaasnevad teoreetiliste raha juhtimise mudelite kasutamisega ning miks  need mudelid praktikas hästi ei toimi?  1. Krediidi/maksevõimetuse risk
2. Turu/intressirisk
3. Likviidsusrisk
4. Valuutarisk Varude lähenemise täiendavad puudused: ● Väärtpaberitega  kaasnevad eelnevalt  nimetatud riskid + maksurisk (maksumäärad võivad muutuda). ● Tegelikkuses   on   raske   prognoosida   tulevikus   vajaminevaid   summasid   piisava täpsusega. ● Ei lubata hoida raha reservi ning kui raha saab otsa, võib ettevõte kanda olulisi kulusid. ● Raha (eriti sularaha) hoidmisega võib olla seotud teisi kulusid, mis kasvavad hoitava rahasumma suurenedes. 11. Nimetage kõik 4 kontserni rahavoogude juhtimise alternatiivi ning kirjeldage neid ühe  lausega.  1. Täielik detsentraliseerimine     – igal üksusel oma konto ja teeb ise oma maksed ja juhib oma rahavoogusid. 2. Maksed tsentraliseeritud, likviidsuse juhtimine detsentraliseeritud     – maksete tegemine on koondatud, kuid iga üksus ise juhib oma raha; paraneb raha
väljavoo planeerimine, aga ülejääva raha juhtimine ebaefektiivne. 3. Tsentraliseeritud   likviidsuse   juhtimine,   maksed   detsentraliseeritud      –   raha


paikneb kontsernikontol, aga iga üksus teeb oma maksed ise. 4. Täielik tsentraliseerimine     – raha kontsernikontol, kontserni rahavoogude eest vastutavad inimesed teevad kõik tehingud. 12.   Mille   poolest   erineb   füüsiline   raha   koondamine   kontsernikontol
arvestuslikust? Kontsernikonto – kontserni arvelduskonto, millele koondatakse kontserni kuuluvate
ettevõtete pangakontodel olev raha. Koondamine võib toimuda: ● Füüsiliselt   (physical   pooling)   –   st   raha   liigub   automaatselt   reaalselt   kõik kontsernikontole, üksuse kontole jääb 0-jääk st kui üksuse kontol oli raha
puudu, siis sinna kantakse kontsernikontolt raha juurde. Mõningatel juhtudel
võib miinimumjääk olla ka muu kui 0. ● Arvestuslikult (notional pooling) – st kontsernikonto aruandes on näha arvel olev arvestuslik rahasumma, kuid füüsiliselt paikneb raha eraldi allüksuste
kontodel.  13. Nimetage vähemalt 3 maksete kogumise alternatiivi.  E-arve püsimakse lepingu kasu ettevõttele ● Pank ise debiteerib maksja kontolt kokkulepitud kuupäeval rahasumma.
● Unustamisest tulenev ostjate maksete hilinemine väheneb.
● Kuna maksete tasumise kuupäevad on eelnevalt kokku lepitud siis paraneb võimalus oma rahavoogusid planeerida. ● Eriti suur kasu juhul kui ettevõttel palju eraisikutest kliente. Tasu igalt arvelt 0,08-0,5 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Makseterminalid  kaardimaksete vastuvõtmiseks ● Makseterminali plussid ettevõttele ○ Raha laekub kontole kiiresti (üldjuhul järgmisel pangapäeval), ei ole vaja teha kulutusi sularaha kogumiseks ning panka toimetamiseks. ○ Kaarditehingute kohta on võimalik saada koondväljavõte (mitme makseterminali puhul ka terminalide lõikes). ● Makseterminali täiendavad kulud ○ Komisjonitasu igalt tehingult – pank peab kinni maksest 0,22- 2,5% (SEB 2019 nov), 1,45% nutiterminalilt (Swedbank 2019 nov). ○ Makseterminali tasu – kuutasu 5-17 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). E-kaubanduse   makselahendus  –   riigipiire   ületav   e-kaubanduse   makselahendus   (põhineb
krediitkaardiga maksetel). Sobib eelkõige rahvusvahelisel turul tegutsevatele veebipoodidele.
Pangalink  – klient tasub kohe kauba eest st ettevõttel ei teki krediidiriski, samas peab klient
olema   vastava   panga   klient.   Tasu   tehingult   1%   jääb   0,13-3,2   EUR   vahele   +   igakordne
autentimistasu 0,11 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov).
Mobiilimakse  –   ostja   algatab   tehingu   kõnega   mobiiltelefonilt,   kaupmees   saab   tehingu
toimumisest teada lühisõnumiga oma mobiiltelefonile või IP aadressile.
Muud digilahendused nt digitaalne rahakott, tasumine krüptorahas jne. 


14. Mille poolest erineb valuuta spot-tehing forward tehingust?  Spot tehing - on panga ja kliendi vaheline kokkulepe müüa või osta valuutat hetkekursiga. Spot
tehingu   puhul   noteerib   pank   kliendile   kursi   kui   klient   määrab   ära   valuutapaari   ja   summa.
Tehingu väärtuspäev on tehingupäev.  Forwardtehing - on kindla koguse ühe valuuta ost või müük teise valuuta vastu kindlaksmääratud
kursiga   kindlaksmääratud   ajal   tulevikus.   Sel   moel   fikseerib   ettevõte   tulevikus   laekuvate   või
makstavate   valuutade   ostu-   või   müügikursid   ning   maandab   riskid,   mis   võivad   tuleneda
valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spot-
kursist forward-punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning
hetke turukursist. Forwardtehing – praktilisest aspektist probleeme tekitab see, et: ● neid tehinguid ei saa lihtsalt müüa;
● tehing eeldab, et makse toimub päeval, mis forward-i tehingus märgitud, kui ei toimu, siis valuutatehing tuleb ikka teha kokkulepitud päeval. Seda saab elimineerida, kui tähtaeg on
fikseeritud päevade vahemikuna (samas kallim). 15. Mille poolest erineb valuuta futuur valuuta swapist?  Valuutafutuurid – forward, millega kaubeldakse börsil st tehing on standardiseeritud (täpne summa, täpne täitmiskuupäev).  Valuuta swap  - on vahetustehing. Swaptehingu puhul sõlmitakse kokkulepe vahetada kohe üht valuutat teise vastu kindla kursiga, kusjuures samaaegselt lepitakse kokku vahetada
samad   summad   tagasi   konkreetsel   kuupäeval   tulevikus   samuti   kindlaksmääratud
kursiga. Kasutamist takistab tehingute suur summa. 16. Milliseid alternatiive saab ettevõte kasutada kui arvelduskontol jääb raha puudu või jääb  raha üle?  ● Üleöödeposiit
● Tähtajaline hoius
● Kogumishoius
● Investeerimine läbi fondide 17. Nimetage kõik 3 ostjate nõuete juhtimise komponenti ning kirjeldage neist igat üht ühe  lausega.  1. Krediidipoliitika   -   allahindlused,   krediidistandardid,   maksetähtajad,   finantseerimise viisid jne 2. Krediidianalüüs - klientide maksevõime analüüs
3. Krediidi   haldamine   -   ostjate   maksekäitumise   analüüs,   nõuete   sissenõudmise protseduurid 18. Nimetage vähemalt 3 tegurit, mis mõjutavad ostjatelt laekumata arvete suurust. 


1. Ettevõtte müügitulu suurus
2. Äritegevuse iseloom
3. Müügitingimused - müügilepingutes võib anda allahindlusi laekumiste kiirendamiseks ning viiviseid arve maksetähtajast hilisema maksmise korral 19.   Mille   poolest   erineb   rahaline   allahindlus   koguselisest   ning   kaubanduslikust allahindlusest?  Rahaline allahindlus (cash discount) - a/b; c näitab, et kui arve tasutakse b päeva jooksul saab ettevõte a% allahindlust võrreldes tavalise c päevase maksetähtajaga.  Näide:   Leidke   allahindluse   4/10;   30   aastane   kulu   ettevõttele.   (30-10)   =   20   päeva   varem tasutakse  Aastas tehakse seda 360/20 = 18 korda 
Aastane allahindluse kulu (lihtintressina) = 18*(0,04/0,96)= 75% Kogusel   põhinev   allahindlus  (quantity   discount)   –   võib   põhineda   kas   kumuleeruval ostukogusel või ühel ostul. Kaubanduse   allahindlus  (trade   discount)   -   näiteks   18/10/4   tähendab,   et   antakse   18% allahindlust toote ladustamisel, 10% transpordil ning 4% allahindlust riiulisse panekul. St võttes
need kulud enda kanda saab jaemüüja toote odavamalt. Kasutatakse hulgi- ja jaemüüjate vahel
arveldades. 20. Mis asi on faktooring? Kirjelda lühidalt selle protsessi nii graafiliselt kui sõnades.  Faktooring   –   ostjate   maksetähtaegade   reguleerimiseks   loovutab   ettevõte   nõude   ostja   vastu finantsasutusele. Ostja saab pikema maksetähtaja, kuid samas müüja saab raha kiiremini kätte. 21. Mille poolest erineb regressiga faktooring regressita faktooringust?  Regressiga – kui ostja võlga ei tasu, peab müüja ise finantsasutuselt saadud summa
tagastama.


Regressita – kui ostja võlga ei tasu, siis müüjal täiendavaid kohustusi finantsasutuse
ees ei teki. Sel juhul nõue kas kindlustatakse või finantsasutus eeldab, et ostja poolne
arve mittetasumise tõenäosus on piisavalt väike. 22. Mille poolest erineb siseturufaktooring ekspordifaktooringust?  23. Mille poolest erinevad maksegarantii ning täitmise ehk teostusgarantii?  Maksegarantii (payment guarantee, letter of indemnity) 1. Ostja   ja   müüja   lepivad   kokku,   et   ostja   kohustust   maksta   kauba   eest   tagab müüjale ostja pank maksegarantiiga. 2. Ostja taotleb pangalt maksegarantiid müüja kasuks.
3. Ostja   pank   annab   müüjale   maksegarantii   kas   kirja   teel   või   müüja   panga


vahendusel SWIFT teel.  4. Müüja paneb ostjale kauba teele ning esitab talle arve jm kaubadokumendid.
5. Ostja ei tasu arvet vastavalt tähtajale. 
6. Müüja nõuab ostjapangalt maksegarantii väljamaksmist. 
7. Ostja pank kontrollib, kas nõue vastab garantiile ja positiivse tulemuse korral maksab nõutud summa kohe müüjale välja. 8. Ostja pank tasaarveldab makstud summa ostjaga.  Täitmise garantii ehk teostusgarantii  (perfomance guarantee, perfomance bond) -
Pank garanteerib mingi lepingu täitmist (näiteks tarnida kaup, teha töö, osutada teenus
vms).   Garanteeritavaks   summaks   on   sellisel   juhul   lepingujärgne   trahvisumma   või
mõni muu summa (~5-20% lepingu väärtusest), mille garanteerimist nõuab garantii
saaja. 24. Mille poolest erinevad ettemaksegarantii ning kindlustusaja garantii?  Ettemaksegarantii  (advance   payment   guarantee)   -   Pank   garanteerib   ostja   poolt
müüjale kauba eest tehtud ettemakse tagastamise juhul kui müüja ostjale ettenähtud
summa eest kaupa ei tarni. Ettemaksegarantii väljastatakse enne ettemakse tegemist,
kuid ta jõustub pärast ettemakse tegemist. Kindlustusaja garantii (warranty bond, guarantee for warranty obligations) - Sellise
garantiiga garanteerib pank trahvi maksmise juhul, kui mingile seadmele või ehitisele
antud   garantiiaja   jooksul   selle   seadme   või   ehitisega   juhtub   midagi   sellist,   mille
mittejuhtumine on garanteeritud lepinguga.  25.   Mis   asi   on   akreditiiv?   Kirjelda   lühidalt   selle   protsessi   nii   graafiliselt   kui
sõnades.  Akreditiiv   on   rahvusvahelises   kaubanduses   kasutatav   makseviis,   kus   ostja   pank
väljastab oma nimel kohustuse maksta müüjale tarnitud kauba või teenuse eest raha
juhul kui müüja täidab oma lepingulise kohustuse tarnida kaup või osutada teenus ja
tõestab seda esitades akreditiivis kirjeldatud dokumendid.


26. Milles seisneb riski-tulu kompromiss varude juhtimisel?  Riski-tulu   kompromiss   varude   juhtimisel  -   kui   pole   piisavalt   varusid,   võib   tootmine
seiskuda   või   ei   suudeta   ostjaid   toodetega   varustada;   samas   liialt   suured   varud   kasvatavad
ettevõtte kulusid ning seeläbi alandavad rentaablust. 27. Mille poolest erineb tooraine juhtimine lõpetamata toodangu juhtimisest?  Tooraine   juhtimine  –   olulised   tootmise   maht,   toodangu   materjalimahukus, varustamistingimused   ning   hindade   tase.   Leitakse   optimaalne   tellimuse   suurus   ning   üldine
vajadus.  Lõpetamata toodangu varude juhtimine:
Lõpetamata toodang - olulised tootmismahud, tootmistsükli kestus, tootmisomahind, kulude
kasv tootmistsüklis. Leitakse optimaalne tootmiskogus ühes tsüklis ning lõpetamata toodangu
varude suurus. 


28.   Miks   võiks   ettevõte   eelistada   täppisajastusel   põhinevat   varude   juhtimist   Baumoli
mudelil  põhinevale?  Täppisajastuse   (just-in-time)   põhimõtete   rakendamine   st   minimeerida   laovarusid   samas
maksimeerides käivet: ● Toimub pidev tellimuste esitamine.
● Varu puudumise vältimiseks on vaja head koostööd tarnijatega.   Baumoli mudeli piirangud: ● varude järele on konstantne vajadus;
● varud toimetatakse kohe kätte;
● hinnad ei muutu. 29.  Nimetage  vähemalt   3  tegurit,  millele  võiks  varude  juhtimise   analüüsil   tähelepanu
pöörata.  Varude juhtimise analüüs: ● Hinnata üldist varude käibekordajat tegevusharu taustal.
● Võrrelda tegeliku toorme ja lõpetamata toodangu väldet päevades planeerituga. Nende abil saab identifitseerida probleeme vajaduse hindamisel, tellimuste ajastamisel ning
kohaletoimetamisel. ● Jälgida   hankijate   lõikes   tellitud   kauba   mittevastavusi   –   arvel   näidatutest   tegelikult kohaletoimetatud suuremad või väiksemad kogused, kvaliteediprobleemid jms. ● Hinnata toorme liikumise aega erinevate tootmisüksuste vahel.
● Analüüsida   riskide   maandamist   avalikult   kaubeldava   toorme   puhul   (futuurid   või optsioonid) ning hinnagarantiiga pikaajaliste lepingute osakaalu. ● Pidada arvestust transpordil kannatada saanud toorme ja tootmisel tekkinud praagi osas.
● Hinnata seadmete hoolduseks kulunud aega, seadmete rivist väljasoleku aega. 30. Mis asi on laofinantseerimine ning milleks seda kasutatakse?  ● Laofinantseerimine   on   kliendi   käibevahendite   lühiajaline   finantseerimine   ning   on tagatud laos või teel oleva kaubaga. ● Alternatiiv   laofinantseerimine   –   analoogne   arvelduskrediidile.   Pank   kehtestab laofinantseerimise limiidi, milleks on kauba ostuhindade kogusumma. Antud limiidi
raames saab finantseerida järgmiste laokaupade ostu: ○ naftaproduktid (sh masuut, bensiin, diislikütus jm);
○ masinad ja seadmed (sh traktorid jm);
○ sõidu- ja pakiautod (sh uued ja kasutatud); 
○ börsikaubad (sh metallid, vili, väetis jm); 
○ Olmetehnika;
○ Kemikaalid;
○ Ehitusmaterjalid;
○ alkohol; 
○ toidukaup (pika realiseerimisajaga; nt kohv, suhkur);
○ muud erinevad aktsepteeritavad toorained, pooltooted, valmistooted.


31.   Nimetage   vähemalt   3   tegurit,   millele   võiks   ettevõtte   hankijate   arvete   tasumise juhtimisel  tähelepanu pöörata.  ● Mitte maksta liiga vara – kui makstakse enne tähtaega, siis kaob võimalus seda raha kuni tähtaja saabumiseni mõnel tulusamal moel kasutada. ● Mitte   maksta   liiga   hilja–   suhted   hankijatega   võivad   halveneda   ning   maksetega hilinemisest võib jääda ka jälg krediidiajalukku, mida teised hankijad samuti jälgivad. ● Kui on võimalik, kas kasutada siis allahindlusi 32.   Mille   poolest   erinevad   traditsiooniline   ja   kaasaegne   käibekapitali juhtimise/vajaduse  hindamise põhimõtted? Traditsiooniline vaade: ● Piisab kui käibevara ületab lühiajalisi kohustisi – st ülejäävat summat käsitletakse kui allikat, mida on võimalik kasutada vajadusel ka pikemaajaliste kohustiste katmiseks.  Kaasaegne vaade: ● Käibekapitali liigne akumulatsioon ei ole hea – eriti, kui see sisaldab – varasid, mis ei loo väärtust, – vananenud varusid, – nõudeid, mida ei saa kätte. ● Eesmärgiks   on   finantseerida   lühiajalisi   kohustusi   ettevõtte   igapäevasest   rahavoost   st fookus rahatsükli juhtimisel ning sellel, et puhas käibekapital oleks nulli lähedal. 33.   Nimetage   vähemalt   5   tegurit,   mis   mõjutavad   ettevõtte   käibekapitali   vajadust   ning selgitage  igat üht 1 lausega.  Käibekapitali vajadus sõltub:
Ettevõttesisestest teguritest:
Ettevõtte tegevusvaldkonnast – mõjutab käibevarade struktuuri. ● Tootmistsükli pikkusest – mida pikem, seda suurem vajadus.
● Tootmispoliitikast – mõjutab varude taset (suurem tööjõumahukates valdkondades).
● Tootmise/müügi sesoonsusest – kõrgsesoonil suurem vajadus.
● Ettevõtte suurusest – suurel suurem vajadus.
● Müügimahust – suurem müügimaht suurendab vajadust.
● Ettevõtte arengufaasist – kasvufaasis suurem vajadus.
● Ostu- ja müügilepingute tingimustest – mõjutab rahatsükli pikkust.
● Võimest müügihindu kiiresti muuta – kui madalam võime, siis suurem käibekapitali vajadus. ● Ettevõtte tegevuse efektiivsusest – suurem efektiivsus väiksem vajadus.
● Kasumlikkusest – suurem kasumlikkus väiksem vajadus.
● Kasumi jaotamisest – dividendide maksmine suurendab vajadust.
● Ettevõtte kapitali struktuurist – väiksem kui finantsvõimendus on madalam.  Ettevõttevälistest teguritest: 


● Majandustsüklist – kasvuperioodil suurem vajadus.
● Toorme   pakkumise   kõikumisest   –   suurendab   varude   hoidmise   taset   ja   seeläbi käibekapitali vajadust. ● Pangateenuste kättesaadavusest ja intressimääradest.
● Konkurentide tegevusest.  34.   Mille   poolest   erineb   käibekapitali   vajaduse   leidmine   rahatsükli   baasil
protsendimeetodist?  Rahatsükli meetodil:
Mida   lühem   see   on,   seda   vähem   on   vaja   finantseerida.   Eriti   soodne   on   ettevõtte   jaoks
negatiivne rahatsükkel. 
Rahatsükli pikkus=varude kuluvälde-kreditoorse võlgnevuse kuluvälde + raha laekumise välde  Protsendimeetodil:
Protsendimeetod – käibekapitali komponentide suurus (Xt) määratakse protsendina müügitulu
prognoosist 35.   Mille   poolest   erineb   käibekapitali   vajaduse   leidmine   otsearvutusmeetodil
regressioonanalüüsi kasutamisest?  Otsearvestusmeetod: arvutatakse välja iga käibekapitali komponendi summa bilansis  ● Toore bilansis EUR = (planeeritud tootmiskogus aastas tk *ühiku omahind * toorme kuluvälde päevades)/365 ● Lõpetamata   toodang   bilansis   EUR   =   (planeeritud   tootmiskogus   aastas   tk *valmis ühiku omahind * 0,7* lõpetamata toodangu kuluvälde päevades)/365 ● Valmistoodang   bilansis   EUR   =(planeeritud   müügikogus   aastas   tk*   valmis ühiku omahind* valmistoodangu kuluvälde päevades)/365 ● Ostjate   võlg   bilansis   EUR   =   (müüdud   toodangu   kulu   krediiti   müügil   * keskmine raha laekumise välde päevades)/365 ● Võlg   hankijatele   bilansis   EUR   =(müüdud   toodangu   kulu*kreditoorse võlgnevuse kuluvälde päevades)/365  ● Puhas käibekapital= toorme varu+lõpetamata toodangu varu+valmistoodangu varu –hankijate võlg + ostjate võlg  Regressioonanalüüs – käibekapitali komponendid prognoositakse regressioonmudeli
abil 
y = a0 + a1x
kus y - prognoositava käibekapitali komponendi suurus; x- müük ehk müügitulu; a0 ja
a1 arvutatavad suurused 36. Mille poolest erineb käibekapitali juhtimise mõõdukas poliitika agressiivsest?  ● Mõõdukas   –   iseloomustab   keskmine   likviidsus,   keskmine   maksevõimetuse risk, keskmine rentaablus.  pikaajalised+ spontaansed fin-se allikad = varade püsivajadus


● Agressiivne   -   iseloomustab   madal   likviidsus,   maksevõimetuse   kõrgem   risk samas rentaablus kõrgem.  Pikaajalised + spontaansed fin-se allikad < varade püsivajadus 37.   Mille   poolest   erineb   käibekapitali   juhtimise   mõõdukas   poliitika
konservatiivsest?  Mõõdukas   –   iseloomustab   keskmine   likviidsus,   keskmine   maksevõimetuse   risk,
keskmine rentaablus.  Konservatiivne   -   iseloomustab   kõrge   likviidsus,   madal   maksevõimetuse   risk   ning
madal rentaablus. 38. Mis asjad on spontaansed finantseerimise allikad?  Spontaansed finantseerimisallikad – kuuluvad teistele juriidilistele isikutele, kuid on
ettevõtte käsutuses. Näiteks maksuvõlad, palgavõlad, võlad hankijatele.  Finantsplaanide koostamise alused  1. Nimetage vähemalt 3 põhjust, miks on vaja eelarvestamist.  Eelarvestamise (lüh. fin. planeerimise) vajalikkus: ● Tagada ettevõtte eesmärkide saavutamine – tegevusele seatakse kvantifitseeritud sihid.
● Sunnib tulevikku vaatama.
● Plaanide kommunikeerimine aitab parandada erinevate töötajate arusaama sellest, mida nad peavad tegema. ● Erinevate   osakondade   tegevuse   koordineerimine   aitab   parandada   ettevõtte   üldiste eesmärkide saavutamist. ● Aitab ressursse juhtida.
● Suurendab vajadust saada eelnev heakskiit planeeritavatele kulutustele.
● Paneb paika erinevate üksuste juhtide vastutuse oma üksuse kulutuste eest.
● Võimaldab   rajada   kontrolli   süsteemi,   mis   võimaldaks   võrrelda   tegelikke   tulemusi eelarvega. ● Võimaldab hinnata ettevõtte tegevuse edukust. 
● Võimaldab motiveerida töötajaid oma tegevuse tulemuslikkust suurendama.  2.   Nimetage   vähemalt   3   tegurit,   millega   peaks   parima   praktika   kohaselt lühiajalisi  finantsplaane tehes silmas pidama.  Mida peaks ettevõte oma lühiajalisi plaane tehes silmas pidama, et tehtud plaanid
paremini operatiivsete ja taktikaliste plaanidega haakuksid? ● Alusta olulisematest äritegevusega seotud ühikutest     – mitu klienti teenindad,


mitu toodet müüd jne. Eelarvestamise protsess on lihtsam kui seosed nende
näitajate vahel on hästi teada. ● Vähenda eelarve detailsust     – mida rohkem on eelarves ridu, seda rohkem aega kulub iga rea prognoosimiseks ning hilisemaks plaanide täitmise jälgimiseks. ● Kasuta   alusplaani      (base   plan)   tegemiseks   juba   olemasolevat   infot müügitrendide   ja   kulutrendide   kohta.   Rakenda   selleks   kaasaegaseid   IT
vahendeid. ● Keskendu   eelarvestamisel  elementidele,   mis   on   ettevõtte   jaoks  olulisemad (suuremad summas) ning mis võivad ajas kiiresti muutuda. Riskide juhtimine ettevõttes  1. Mis on risk ning millised selle dimensioonid?  Risk - kahjustuse, vigastuse, nõude, kahju või muu negatiivse juhtumi oht, mille on põhjustanud
väline või sisemine haavatavus, mida oleks võimalik vältida ettekavatsetud tegevusega. Riski dimensioonid: ● Maht - kui palju on võimalik halvimal juhul kaotada, kui risk realiseerub?
● Volatiilsus – kui ebakindel on tulevik?
● Tõenäosus riski realiseerumiseks.
● Tõsidus – kui suurt kahju riski realiseerumisel eeldatavasti kantakse? 2. Mis asi on ERM?  ERM (enterprise risk management) - süstemaatiline, integreeritud lähenemine ettevõttega seotud
riskide juhtimiseks. 3. Mille poolest erinevad „tapvad“ riskid võimalustest?  „Tapvad“ riskid – sündmused, mis oma ebasoodsate tingimuste tõttu viivad suure ohu, kahju või
kahjustuseni, mis võib täielikult lõpetada tegevuse. Võimalused  – sündmused, mis oma soodsate tingimuste tõttu võimaldavad kasulikku tegevust.
(upside risk)  4.   Nimetage   vähemalt   kaks   ERM-i   ja   traditsioonilise   riskijuhtimise
erisust.  Traditsiooniline riskijuhtimine: 1. Risk kui eraldiseisev oht
2. Riski identifitseerimine ja hindamine 
3. Fookus diskreetsetel riskidel 
4. Riski leevendamine
5. Riski piirid
6. Omanikuta riskid 


7. Juhusliku riski kvantifitseerimine
8. „Risk ei ole minu vastutus“  ERM: 1. Risk ettevõtte strateegia kontekstis
2. Riskiportfelli arendamine
3. Fookus kriitilistel riskidel 
4. Riski optimeerimine
5. Riski strateegia 
6. Defineeritud vastutus
7. Riskide monitoorimine ja mõõtmine
8. „Risk on igaühe vastutus“ 5. Nimetage vähemalt 3 äririski allikat ning kirjeldage igat üht 1 lausega. Äririsk võib tuleneda: 1. Tootest/teenusest   sh   hinnad,   tarneahel,   hankijad,   toote   elutsükkel, tehnoloogia, sihtrühm. 2. Tegevusvaldkonnast   sh   nõudlus,   pakkumine,   tegevuste diversifikatsioon, seos majandustsükliga, seadusandlus. 3. Turust sh geograafiline fookus, valuuta.
4. Kliendist sh maksevõime, kliendibaasi kontsentreeritus.
5. Ettevõtte   turupositsioonist   sh   konkurentsivõime   (turuosa), konkurentide tegevus. 6. Juhtimisest   sh   valitsemispõhimõtted,   tööohutus,   töövaidlused, intellektuaalse   omandi   kaitse,   andmeturve,   töötajate   kompetents,
töötajate   vaheline   kommunikatsioon,   tasustamine,   pettused,   juhtide
huvid väljaspool ettevõtet. 7. Ettevõtte varadest, struktuurist ning omanikest. 6. Mille poolest erineb äririsk finantsriskist?  Äririsk – risk, mis tuleneb ettevõtte varadelt teenitavast tulust. ● Müügitulust tulenev – müügitulu ebakindlus 
● Operatsioonirisk - ettevõtte kulustruktuurist tulenev. Finantsrisk – on risk mis tuleb ettevõttesse seoses võõrkapitali kasutamisega. ● Mida suurem on võõrkapitali osakaal (finantsvõimendus), seda riskantsem on võõrkapital ning   seda   kõrgem   saab   olema   võõrkapitali   intressimäär.   See   suurendab   riski
aktsiaomanike jaoks kuna muutub omakapitali hind. 7. Miks tegevusvõimendus on oluline? 


Tegevusvõimendus - kasumi elastsus müügitulu suhtes. ● Püsikulude tase (tegevusvõimendus) – mida suurem osa kuludest on fikseeritud, seda suurem on äririsk. ● Mida suurem on püsikulude osakaal, seda suurem on tegevusvõimendus.
● Kõige kõrgem tegevusvõimendus on kasumi-kahjumi piiril (punkt, kus muutuvkulu ja püsikulu summa saab võrdseks müügituluga) ● Alati  suurem  kui  1 –  alla  1  ei  saa  olla,  kuna  kasum  peale  muutuvuskulusid  ja  enne püsikulusid ei saa olla väiksem kui kasum peale muutuv- ja püsikulusid. Kasumi kasv
ületab müügitulu kasvu. 8. Milles seisnevad kaudsed pankrotikulud?  Kaudsed pankrotikulud – 10-20% ettevõtte väärtusest. ● Müügitulu ja klientide kaotus kui kliendid hakkavad eelistama konkurenti.
● Ebasoodsad krediiditingimused
● Tootearenduse seiskumine.
● Võtmetöötajate kaotus. 
● Suurus – väiksemad kulud väga suurtel ettevõtetel.  9. Nimetage 3 finantsraskuste prognoosimise alternatiivi.  1. Krediidireitingud - mõõdab tõenäosust, et väärtpaberi emiteerinud ettevõte suudab oma kohustuse tasuda.  2. Aruandeinfol   põhinevad  mudelid   -  diskriminantanalüüsil  põhinevad  mudelid   (Altman, 1968), logistiline regressioon (Ohlson, 1980), diskreetse ohu mudel (Shumway, 2001). 3. Turuinfol põhinevad mudelid
4. Sõltumatu kolmanda osapoole krediidianalüüs 10. Kuidas saab ettevõte oma kogu riski vähendada kui tema äririsk on kõrge? ● Futuurid – lepitakse kokku konkreetse kauba müügihind mingiks tuleviku hetkeks ning raha makstakse tulevikus.  ● Madaldada finantsvõimendust/tegevusvõimendust Finantseerimisotsused  1. Milline erinevus ja sarnasus eksisteerib hübriidfinantseerimise ning omakapitali ja  võõrkapitali puhul? 


Mezzanine – laen, mille omanikul on õigus muuta laen aktsiakapitaliks juhul kui laenu ei   maksta   tagasi   tähtaegselt   ja   täielikult   või   aktsia,   mis   olemuslikul   sarnaneb
laenule. 2. Mille poolest erineb eelisaktsia lihtaktsiast? Eelisaktsia 
Iseloomustab:  ● dividendimakse on % aktsia nimiväärtusest igal aastal (suuremat dividendi võib maksta),
● kui maksmiseks raha pole, siis järgmisel aastal tuleb tasuda tagantjärele koos intressiga, 
● puudub hääleõigus (põhikirjaga võib anda piiratud hääleõiguse),
● pankroti korral saab tasutud enne lihtaktsia omanikku, 
● maht piiratud 1/3 aktsiakapitalist.
● Eestis vähe kasutust leidnud. Lihtaktsia omanik: ● õigus saada dividendi, 
● hääletada üldkoosolekul,
● pankroti korral viimane, kes midagi saab.  Eelisaktsiatest tulenevad piirangud – lihtaktsiate omanikele ei saa maksta dividende enne kui on
makstud eelisaktsiate omanikele.  3.   Nimetage   vähemalt   2   põhjust   miks   võiks   ettevõtte   eelistada   finantseerimise   viisi valikul  vahetusvõlakirja.  Vahetusvõlakiri – võlakiri, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri sama ettevõtte aktsia vastu või osade vastu kui see on ettevõtte põhikirjas ette nähtud. ● Alternatiiv   laenule   ja   omakapitalile   juhul   kui   ettevõttel   on   suur   informatsiooni


asümmeetria või agendiprobleemid. ● Odav vahend lükkamaks edasi aktsiate emiteerimist.
● Võimalik vajadusel muundada aktsiateks.
● Leevendada aktsiate alahinnatuse mõjusid.
● Vältida lühiajalist aktsia hinnalangust.
● Vältida lühiajalise perspektiiviga aktsiate emiteerimist 4.   Nimetage   vähemalt   2   põhjust   miks   võiks   ettevõte   eelistada   pangalaenu   muud   tüüpi
laenule.  1. Tehingukulud panga puhul madalamad.
2. Informatsiooni asümmeetria pangal väiksem. 5. Nimetage vähemalt 1 ettevõtte põhipangalt laenamise pluss ja miinus.  Plussid:  1. Pank   saab   eelneva   suhte   jooksul   teadlikuks   ettevõtte   ärisaladustest   (mitteavalikust infost),   see   vähendab   informatsiooni   asümmeetriat   ning   muudab   ettevõttele   laenu
odavamaks 2. Raskustesse sattumise korral on suurem tõenäosus, et pank võimaldab täiendavat laenu. Miinus 1. pank saab suhte käigus monopoli seisuse – ettevõtte jaoks kõrgemad intressid või hirm laenu juurde võtta. 6. Nimetage vähemalt 1 sündikaatlaenu kasutamise pluss ja miinus.  Sündikaatlaen – sündikaadil on kas üks või mitu juhtivat korraldajat ning osalevad pangad.
Plussid: 1. Võimalus laenata suuremat summat.
2. Vähendada sõltuvust ühest finantseerijast. Miinused: 1. Läbirääkimiste protsess keerulisem ja kulukam.
2. Suurem osapoolte arv suurendab ärisaladuse lekkimise võimalust. 7. Nimetage vähemalt 3 põhjust, miks ettevõte võiks kaaluda börsile minekut.  Miks minna börsile? 1. Ligipääs   suuremale   finantseerimisele   –   eriti   oluline   kiiresti   arenevate   ettevõtete puhul (investorite ringi saab ka edaspidi lihtsamalt laiendada). 2. Sellega   seoses   võib   paraneda   ka   ettevõtte   nähtavus   ja   krediidireiting,   mis   teeb edaspidi võõrkapitali kaasamise lihtsamaks ning odavamaks 3. Paraneb aktsiatega kaubeldavus – tehinguid saab teha väikeste aktsiakogustega.
4. Aktsionäride ringi muutmine – näiteks omanikud saavad oma osalust vähendada, saab muuta aktsionäride struktuuri. 5. Ettevõtte maine parandamine – börsil noteerimisega suureneb kindlustunne ettevõtte


stabiilsusesse osas, mis võib aidata  kaasa ettevõtte laienemisele ning suurendada
müüki. 6. Teise   ettevõtte   ostmise   võimaluste   paranemine   –   börsil   noteeritud   ettevõtte ostupakkumist võetakse tõsisemalt. 8.   Nimetage   vähemalt   3   põhjust,   miks   ettevõte   võiks   kaaluda   börsile   minekust loobumist. Börsile mineku negatiivsed küljed: ● Suurem avalikkuse tähelepanu ettevõtte tegevusel.
● Kohustus pidada kinni börsi reglemendiga seatud nõuetest: ○ Siseteabe hoidmine, käsitlemine.
○ Piirangud siseteabe omanike (peamiselt ettevõtte juhtkond ning finantsinfot käsitlevad töötajad) tehingutele ettevõtte aktsiatega. ○ Vahearuannete koostamise ja avaldamise kohustus.
○ Aktsia   hinda   olulisel   määral   mõjutava   info   avaldamise   kohustus   börsi infosüsteemi kaudu enne muude kanalite kaudu sama info edastamist. ● Täiendavad tasud, seoses aktsiate noteerimisega börsil.
● Suuremad kulud üldkoosolekute pidamiseks
● Suuremad   ettevõtte   sisesed   kulud   reglemendi   nõuete   täitmise   tagamiseks   (näit töötajate tööaeg, infosüsteemide parendamine). 9.   Kuidas   erineb   emissiooni   korraldaja   tasu   kindla   kohustuse   ja   parima   ürituse variandi  korral?  Kindel   kohustus  (firm   commitment)   –   emissiooni   korraldav   finantsvahendaja   ostab ettevõtte  väärtpaberid  ja müüb need  edasi teistele  investoritele.  Finantsvahendajale  jääb
tasuks väärtpaberi ostuhinna ja edasimüügihinna vahe (underwriter spread). Parim üritus (best effort) – finantsvahendaja vahendab emissiooni ning saab emiteerivalt ettevõttelt eelnevalt fikseeritud tasu. 10.   Nimetage   vähemalt   1   emissiooni   korraldajana   ettevõtte   laenuandja   kasutamise pluss ja  miinus.  Pluss 1. Panga   parem   informeeritus   võimaldab   alandada   tehingukulusid   ning   emissiooni korraldamise kulusid.  Miinus 1. Võimalik huvide konflikt – pank kasutab enda käsutuses olevat mitteavalikku infot tulu saamiseks. 2. Panga kui monitoorija rolli nõrgenemine – näiteks juhul kui emissioonist saadavat raha kasutatakse sama panga laenu tagasimakseks. 11.   Nimetage   vähemalt   kaks   aspekti   mille   poolest   erineb   ühisrahastus traditsioonilistest  finantseerimise allikatest. 


Erisus traditsioonilisest: 1. Puudub finantsvahendaja – raha pakkuja ja vajaja suhtlevad otse läbi platvormi.
2. Tehingu läbiviimine (raha saamine) on kiirem ja odavam.
3. Iga investor saab osaleda väikeste summadega ning investoreid võib olla projektil väga palju. 12.   Milliseid   alternatiive   pakub   ühisrahastus   ettevõttele   kapitali   struktuuri vaatepunktist?  Selgitage neid vähemalt 1 lausega.  1. Laenul   põhinev   (debt-based   crowdfunding)   –   investorid   teenivad   intressi   oma rahapaigutuse eest. Sihtrühmaks sageli need ettevõtted, mille võimalused pangast
laenu   saada   on   madalamad.   Laenuvõtjate   krediidivõime   hindamiseks   kasutakse
reitinguagentuure ja oma mudeleid. 2. Omakapitalil   põhinev   (equity-based   crowdfunding)   –   investorid   saavad   tasuks aktsiad   ja   võimaluse   teenida   tulevikus   seeläbi   dividendi.   Fookuses   peamiselt
iduettevõtted.  13.   Nimetage   vähemalt   2   kriteeriumit   mille   poolest   erineb finantseerimisotsus  investeerimisotsusest.  Finantseerimisotsused: 
1. On tihedalt seotud investeerimisotsustega. 
2. Samas tuleks neid alati vaadata eraldi investeerimisotsustest. 
3. On valikute arvu osas keerulisemad kui investeerimisotsused. 
4. Ei ole niivõrd lõplikud kui investeerimisotsused. 
5.   Võrreldes   investeerimisotsustega   on   keerulisem   raha   teenida   või kaotada.  6. Valiku kriteeriumid sarnased investeerimisotsuste omadele. 14. Mille poolest erineb finantsstruktuur kapitali struktuurist?  Finantsstruktuur   –   kõik   bilansi   passivapoole   kirjed.   Finantsstruktuuri   juhtimise   puhul   tuleb
otsustada   milliseid   finantseerimisallikaid   eelistada   ning   millises   proportsioonis   kasutada
lühiajalisi, spontaanseid ja pikaajalisi finantseerimisallikaid. Kapitali struktuur – passiva finantseerimisallikad (lihtaktsiad, eelisaktsiad, pikaajalised laenud).  15.   Mille   poolest   erineb   Modigliani   Milleri   kapitali   struktuuri   teooria finantshierarhia  teooriast?  Modigliani-Milleri ehk kapitali struktuuri irrelevantsuse teooria - kapitali struktuur ei   mõjuta   ettevõtte   väärtust.   Efektiivse   ja   täiusliku   turu   tingimustes   ei   sõltu
finantseerimisotsused ettevõtte strateegiast. Tegelikkuses   ei   ole   need   tingimused   täidetud   (Myers   &   Majluf,   1984),   seega finantseerimisotsused on ettevõtte jaoks strateegiliselt olulised.  • Mille kaudu strateegia kapitali struktuuri otsuseid mõjutab? 


– Läbi strateegia fookuse 
– huvigruppide tegevuse mõju ettevõtte väärtusele ja selle jaotumisele huvigruppide vahel.  – Läbi investeerimisotsuste – investeeringute finantseerimise otsused võivad mõjutada ettevõtte väärtusloome protsessi.  – Läbi agendiprobleemide ning riskantse võõrkapitali olemasolu.  Järjekorra   ehk   finantshierarhia   teooria  (pecking-order   theory)   –   ettevõtted eelistavad omakapitali ning võõrkapitali kasutatakse siis kui dividendimakseteks
ja investeeringuteks omakapitalist ei jätku. 16.   Mille   poolest   erineb   kapitali   struktuuri   signaliseerimise   teooria
kompromissteooriast? Signaliseerimise   teooria:  –   dividendipoliitikat   kasutatakse   selleks,   et   edastada   infot
ettevõtte käekäigu kohta. 
– Dividendi maksmine – ootan lähitulevikus häid tulemusi. 
–   Ei   maksa,   jätan   maksmata   –   ettevõttel   läheb   halvasti.   Kuna   seda   infot   kasutavad
aktsionärid aktsiate hinna määramisel, siis mõjutab dividendipoliitika aktsia hinda
• Kapitali struktuuri abil saab ettevõte edastada talle teadaolevat (turule mitteteadaolevat)
informatsiooni. 
Empiirika: Eeldus, et ettevõtte väärtus (kasumlikkus) on positiivselt seotud D/E suhtega. 
• Vastuolulised tulemused: 
– Turu reaktsioon võõrkapitali suurendamisele positiivne. Ei kehti juhul kui ettevõte ise
emiteerib võlakirju. 
–   Pikas   perspektiivis   on   omakapitali   emiteerinud   ettevõtete   tulemused   madalamad   kui
mitteemiteerinutel, kuid lühiperspektiivis paremad.
(• Kõrge kvaliteediga ettevõtted kasutavad võõrkapitali. 
• Madala kvaliteediga ettevõtted kasutavad omakapitali.) Kompromissteooria (trade-off theory) – laenukapitali kasutamise eeliseks on maksuefekt
ning puuduseks potentsiaalsed finantsraskused.  17.   Mille   poolest   erineb   kapitali   struktuuri   huvigruppide   teooria   ja   ajastamise
teooriast? Kapitali struktuuri huvigruppide teooria (Titman, 1984) 
• Ettevõttel on kaks suuremat huvigruppi: 
– Finantshuvigrupid – omanikud ja laenuandjad, kes saavad otseselt mõjutada ettevõtte
kapitali   struktuuri   otsuseid.   Nende   roll   mõjutab   kapitali   struktuuri   kaudu   ka   ettevõtte
investeerimisotsuseid. 
–  Mittefinantshuvigrupid  – kliendid, hankijad, töötajad, ühiskond, kes ei saa mõjutada
ettevõtte   finantseerimisotsuseid,   kuid   võivad   saada   kannatada   ettevõtte   raskustesse
sattumisel. 
• Nende huvigruppide käitumine mõjutab ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid. 


• Otsuste mõju on seotud agendisuhetega osapoolte vahel. Ajastamise teooria (Lucas & McDonald, 1990): 
• Omakapitali emiteerimise otsus sõltub aktsiaturu olukorrast: 
– Kui majandus on madalseisus, siis ettevõtted ei emiteeri aktsiaid. 
– Kui majandus on keskmises seisus, siis osad ettevõtted emiteerivad aktsiaid. 
– Kui majandus on heas seisus, siis paljud ettevõtted emiteerivad aktsiaid. 
Empiirika: kinnitab positiivset seost majandustsükli ja aktsiate emiteerimise vahel. 
• Ajastamine aktsia hinna ja aktsiate emiteerimise kontekstis: 
– Ülehinnatud aktsiaga ettevõte emiteerib alati aktsiaid (empiirika vastuoluline). 
– Alahinnatud aktsiaga ettevõte ootab emiteerimisega seni kuni uute projektide tulud on
suuremad kui alahinnatuse ulatus. 
Empiirika: kinnitab aktsiahinna olulisust aktsiate emiteerimise otsustamisel. 18. Kuidas mõjutab kapitali struktuuri otsuseid reputatsioon? Reputatsioon – mõõdab kuidas huvigrupid hindavad ettevõtet. 
• Reputatsiooni aspektid: 
– Turg – ettevõtte toote kvaliteet ja usaldusväärsus. 
– Juhtkond – ettevõtte juhtkonna omadused. 
– Finantsreputatsioon – ettevõtte võime pikas perspektiivis oma kohustusi täita.
• Kõrgem ettevõtte reputatsioon viitab ettevõtte kõrgemale kvaliteedile, st lihtsam on laenu
saada. 
– Kehtib juhul, kui ettevõte on pikas perspektiivis kasumlik. 
• Juba finantsraskustesse sattunud ettevõtetes on juhtkonna tähelepanu jätkusuutlikkuse
tagamisel ning reputatsioon ja pikaajalised eesmärgid tagaplaanil (reputatsiooni väärtus
väiksem kui pankrotistumise vältimise väärtus lühiajalises perspektiivis). 19. Kuidas mõjutab kapitali struktuuri otsuseid diversifikatsioon?  Kapitali struktuur ja diversifikatsioon: 
1. Kindlustamise efekt (coninsurance effect) – äririski vähendamine läbi erinevate ärisuundade
edendamise. St mitmes valdkonnas või rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted saavad rohkem
laenata.   (Lewellen,   1971)   Empiirika   kinnitab   erinevate   ärisuundade   positiivset   mõju
laenumahule. 
2. Tehingukulu vaade  (transaction cost approach) – laenu peaks kasutama mittespetsiifiliste
varade soetuseks ning omakapitali spetsiifiliste varade seotuseks (Williamson, 1988) Empiirika
kinnitab. 
– Mittespetsiifiline vara – valdkondade vaheline diversifitseerimine, vara lihtsam realiseerida,
sobib tagatiseks, st kõrgem laenutase. 
– Spetsiifiline vara – valdkonnasisene diversifitseerimine, vara keeruline realiseerida, st kõrgem
omakapitali tase. 
3. Agendikulu – laenukapital vähendab juhtide võimalusi realiseerida halbu diversifitseerimise
strateegiaid (Jensen & Meckling, 1978), st diversifitseeritud ettevõttes kõrgem laenu osakaal. 
Empiirika vastuoluline: rahvusvahelistumine suurendab laenu kasutamist, aga finantsvõimendus
on rahvusvahelistes ettevõtetes väiksem.


20. Kuidas mõjutab konkurents kapitali struktuur otsuseid?  Kapitali struktuur ja konkurents: 
1.   Konkurentsi   mõju   kapitali   struktuurile  (eriti   majanduslanguse   kontekstis)   –   väikese
finantsvõimendusega konkurendid võivad oma agressiivse tegevusega (reklaam, hinnastamine)
tõrjuda   välja   kõrgema   finantsriskiga   konkurendid.   (Opler   &   Titman,   1994)   Konkurentsieelis
väikese finantsvõimendusega ettevõtetel. 
2. Ettevõtte kapitali struktuuri muutmine oma konkurentsipositsiooni parandamiseks: 
–   Vähese   finantsvõimendusega   ettevõte   on   valmis   kandma   lühiajalist   kahju   eesmärgiga
konkurent   turult   välja   tõrjuda   ning   pikas   perspektiivis   see   kaotus   tasa   teenida   (Joskow   &
Klevorick, 1979). Konkurentsieelis on madala finantsvõimendusega ettevõtetel. 
– Suure finantsvõimendusega ettevõte käitub turul strateegilise eelise saamiseks agressiivsemalt
suurendades majanduse tõusufaasis tootmist (Brender & Lewis, 1986). 21. Nimetage vähemalt 5 tegurit mis mõjutavad ettevõtte kapitali struktuuri otsuseid ning  selgitage igat üht 1 lausega.  1. Riigipõhised tegurid: - Institutsionaalsed   tegurid:   õigussüsteemi   efektiivsus   ja   tüüp,   teabe
vahendajad (audiitorid, analüütikud), maksustamine - Finantsturud   ja   pangandus:   aktsia   ja   võlaturud,   panga/turupõhine
finantssüsteem, investorid - Makromajandus: inflatsioon, majanduskasv 2. Ettevõtte tegevusvaldkond:  - Konkurents   –   mõju   laenule   vastuoluline   (väikese   finantsvõimendusega
konkurendid   võivad   oma   agressiivse   tegevusega   (reklaam,   hinnastamine)
tõrjuda välja kõrgema finantsriskiga konkurendid. Konkurentsieelis väikese
finantsvõimendusega ettevõtetel.) - Turule sisenemise barjäärid – turule sisenemisel suurem laenu osakaal.  3. Ettevõtte sisesed tegurid:  - Ettevõtte konkurentsipositsioon turul. - Suurem kapitali suhe tööjõudu – rohkem laenu - Tootmise ja investeeringute paindlikkus – paindlikel ja väiksema materiaalse
varaga ettevõtetel vähem laenu. - Unikaalsed tooted või ostjad, hankijad – vähem laenu. - Ettevõtte vanus – mõju empiirikas vastuoluline. - Ettevõtte suurus – suurem kasutab rohkem laenu. - Strateegilised kaalutlused. 4. Äririsk – ettevõtte tegevusega seotud risk, juhul kui ta ei kasuta üldse võõrkapitali. Mida   kõrgem   on   ettevõtte   äririsk,   seda   madalam   on   optimaalne   võõrkapitali
osakaal. Madal tegevusvõimendus, rohkem laenu. 5. Maksustamine  –   võõrkapitali   kasutamisega   kaasneb   maksusääst.   Samas   kui ettevõtte kasum on juba kaitstud kulumilt saadava maksukilbiga, siis ei ole täiendav
maksusääst nii kasulik, kui ettevõttele, mille efektiivne tulumaksumäär on kõrgem.


6. Finantsiline paindlikkus  – võime saada täiendavat kapitali soodsatel tingimustel juhul kui majandustingimused ei ole soodsad. Nimelt kui ettevõttel on pidevalt vaja
stabiilselt laenata kapitali oma tegevuse käigus hoidmiseks, siis on ettevõttel kasulik
hoida suuremat omakapitali osakaalu. Seda seetõttu, et kui majandustingimused on
ebasoodsad, siis kapitali pakkujad eelistavad tugeva bilansiga ettevõtteid.  7. Juhtide   konservatiivsus   või   agressiivsus  –   mõned   ettevõtte   juhid   on   teistest agressiivsema lähenemisega ning valmis kasutama rohkem võõrkapitali kasumite
suurendamiseks. 8. Müügi stabiilsus – mida stabiilsem müük, suurem võõrkapitali kasutamine. 9. Varade struktuur – kui ettevõttel on varasid, mida saab laenu tagatiseks kasutada rohkem, kasutab ta võõrkapitali aktiivsemalt. 10. Kasvumäär – kiiremini kasvavad ettevõtted peavad rohkem kasutama võõrkapitali. Samas   on   need   ettevõtted   tegutsemas   ebakindlamates   tingimustes,   mis   jälle
omakorda piirab võõrkapitali kasutamist. 11. Kasumlikkus  –   väga   kõrge   investeeringute   tootlusega   ettevõtetel   on   vähem võõrkapitali (neil on omal ressurssi piisavalt). 12. Kontroll – juhtkond valib võõrkapitali või omakapitali sõltuvalt situatsioonist. Kui finantsseis on nõrk, on kasulik kasutada omakapitali. Samas kui omakapitali osakaal
on kõrge, muudab see lihtsamaks ettevõtte ülevõtmise. 13. Laenuandjate   ja   reitinguagentuuride   hoiakud  –   kui   on   oht   reitingu langetamiseks (võõrkapitali hinna tõusuks) võib see mõjutada juhtkonna otsust kas
täiendavat võõrkapitali kasutada või mitte. 14. Turutingimused  –   aktsia   ja   võlakirjaturgudel   leiavad   aset   lühi-   ja   pikaajalised muutused, mis võivad oluliselt mõjutada kapitalistruktuuri valikut. 15. Ettevõtte sisesed tingimused – kui investeeringud ei ole veel hakanud raha tootma, võib ettevõte valida võõrkapitali (muidu aktsiahind oleks madal). 22. Miks kasutatakse mõnikord projekti analüüsil NPV asemel APVd?  Millal vaja APVd?  ● WACC võtab arvesse ainult intressi maksukilbi projektiga võetud laenult, kuid kui esineb muid kõrvalmõjusid, siis tuleb kasutada APV-d.  Võimalikud   kõrvalmõjud   võivad   olla   projektiga   seotud
subsideeritud finantseerimine, uue kapitali emiteerimise kulud
jms. ● Kui olulised muutused toimuvad projekti eluea jooksul, siis kasuta APV-d. 


APV = projekti NPV kui ettevõte oleks täielikult omakapitaliga finantseeritud +/- kõrvalmõjud  23.   Mille   poolest   erineb   projektifinantseerimine   tavalisest
finantseerimisest?  Projektifinantseerimine (project finance): 
•  Asutatakse   SPV  (special-purpose   vehicle),   st   eraldiseisev   ettevõte
konkreetse projekti ellu viimiseks (muid investeerimisprojekte  ettevõttel  ei
ole ega tule). 
• Kõik projekti tulud lähevad kohustiste katteks ning omanikele dividendiks. 
•   Ettevõtte   finantseerimine   jagatakse   omakapitali   omanike,   mezzanine
finantseerijate ning laenuandjate vahel. 
•   Peamiselt   infrastruktuuriobjektide   kontekstis   –   energia,   gaas,
telekommunikatsioon, kaevandamine, haiglad, vanglad, sotsiaalmajad Mis on projektifinantseerimise analüüsil teisiti?  ● •   Algusest   peale   on   oluline   optimaalse   kapitali   struktuuri kujundamine:  ○ Millise D/E suhte juures oleks sponsorite IRR aktsepteeritav? Võrreldakse   sissepandud   omakapitali   praegust   väärtust
dividendide  praeguse väärtusega. IRR-i võrreldakse sponsori
WACC-iga.  ○ Millise   D/E   suhte   juures   oleks   laenuandjate   IRR aktsepteeritav?   Võrreldakse   sisse   pandud   laenu   praegust
väärtust selle põhiosa ja intressimaksete praeguse väärtusega.
IRR-i võrreldakse pankade WACC-iga.  ○ Milline   D/E   suhe   tagaks   laenu   teenindamise   võime   piisava varuga?  ● Tüüpilisim laenuteeninduse kattekordaja (DSCR) igal aastal – seatakse piir üldjuhul 1,3 ja 1,5 vahele sõltuvalt projekti riskist. 24. Mis on kasutusrendi olulisimaks eeliseks võrreldes kapitalirendiga?  Kasutusrent  (operating   lease)   –   lühiajaline   ja   katkestatav   leping,   mille
kohaselt rentnik saab kasutada liisinguandjale kuuluvat varaobjekti, kusjuures
liisinguandja   vastutab   mõnikord   kindlustuse,   maksude   ja   rendiobjekti
korrashoiu eest.
Kapitalirent (capital or financial lease) – Rentnik tasub rendiperioodi jooksul
vara   väljaostumaksetena   kogu   vara   maksumuse,   intressid   ja   käibemaksu,
vastutab   rendiobjekti   kindlustuse,   maksude   ja   korrashoiu   eest   ning   saab
liisingperioodi lõppedes vara omanikuks. Lepingu katkestamine on keerukas
ning eeldab üldjuhul kopsaka trahvi maksmist


- Liisinguandja vastutab rohkem ja leping on katkestatav. - Sooritades tehingu kasutusrendi vormis on võimalik muuta kohustis
bilansiväliseks. 25. Nimetage vähemalt 2 liisingu kasutamisega kaasnevat probleemi.  Liisingu puudused: 
• Vara jääkväärtusest tulenevad kohustised jäävad üldjuhul liisinguvõtja kanda. 
• Liisitud vara ei saa kasutada muude kohustiste tagatisena. 
• Mõningatel juhtudel võib liisingmaksete praegune väärtus olla kõrgem kui ostuhind. – Kulud mujal umbes 3% tehingu hinnast. 
– Informatsiooni asümmeetria väheneb, aga tekivad agendiprobleemid. 
– Ettevõte vastutab vara kadumise, kulumise, purunemise eest. !! 26. Mille poolest erineb müügi-tagasirendi tehing tavalisest liisingust?  Liisingut iseloomustab: 
• Üldjuhul esialgne tagastamatu makse. 
• Perioodilised maksed. 
• Muud kokkulepitud maksed. 
• Lepingu kestus, mis on lühem kui soetatava vara majanduslik eluiga. 
• Liisinguvõtjal jääb sageli õigus osta vara liisinguandjalt (mõningatel juhtudel on see lepingu
lõppedes kohustuslik). Müügi ja tagasirendi tehing  (leaseback or sale-and-leaseback) – Ettevõte müüb mingi vara
liisinguandjale ning lepib kokku vara tagasirentimises, st ettevõte saab tulu vara müügist, samas
järgmistel perioodidel tasub ta vara kasutamise eest rendimakseid liisinguandjale. Võib olla nii
kasutusrent kui kapitalirent. 27. Mis asi on fondiemissioon?  Aktsiadividend   ehk   fondiemissioon  –   ettevõte   suurendab   aktsiakapitali   olemasoleva
omakapitali arvelt, st eelmiste perioodide kasumi arvelt (aktsiakapital kasvab ilma sissemakseid
tegemata). Fondiemissioon võib toimuda:
1. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega või 
2. uute aktsiate emiteerimisega olemasolevatele aktsionäridele. 28. Miks võib aktsiate tagasiostu käsitleda dividendipoliitika otsusega?  Aktsiate   tagasiost  –   ettevõte   ostab   oma   aktsionäridelt   aktsiaid   tagasi.   Alternatiiv   dividendi
maksmisele järgmiste erisustega: 
• Ettevõte ei pea tagasi ostma kogu väljakuulutatud summas. 
• Osa saavad ainult aktsionärid, kes osalevad. 29. Nimetage vähemalt 3 põhjust, mis aktsiate tagasiostu kasutatakse?  1. Võimalus anda märku, et aktsia on turul alahinnatud või signaliseerimaks, et tegemist on


hea investeeringuga. 2. Suurem paindlikkus:  – Aktsionäridele maksete tegemiseks, valiku andmine aktsionärile. 
– Juhtkonnale kui ei taheta maksta täiendavaid rahalisi dividende seoses erakorraliste raha
ülejääkidega (puuduvad investeerimisvõimalused), ei tekitata ootusi. 3. Maksukaalutlused   kui   rahalise   dividendi   tulumaksumäär   on   suurem   väärtuse   kasvult võetavalt maksult. 4. Lisanduvad   omaaktsiad   võimaldavad   vältida   uute   aktsiate   emiteerimist   töötajate aktsiaoptsioonide täitmise tarbeks. 5. Ettevõte saab tagasi osta aktsiabloki (vabaneda teatud aktsionäride grupist), mis aktsia hinda turu madalal hoiab. 6. Finantsvõimenduse suurendamiseks.
7. Ekslik seisukoht  EPS kasvatamine.
8. Praktikas sageli erakorralise rahalise dividendi asemel. Saab selgemini kommunikeerida, et see ei jätku edaspidi. 30.   Nimetage   vähemalt   2   aktsiate   tagasiostu   viisi   ning   selgitage
mõlemat.  1. Ost   turult  (open   market)   -   maaklerite   vahendusel   kehtiva turuhinnaga   (turuhind   võib   seetõttu   kasvada)   vastavalt   eelnevalt
määratud   kogusele.   Selle   variandi   puhul   tasutakse   maakleritele
vahendustasusid ning on küllalt kulukas. 2. Avalik   pakkumine  (tender   offer),   st   teatatakse   avalikult tagasiostetavate aktsiate arv ja ostuhind (turuhinnast kõrgem) ning
iga aktsionär saab otsustada kas müüa või mitte. 3. Taani oksjon (Dutch auction) - aktsionärid saavad teha pakkumise müümaks   koguse   x   aktsiaid   hinnaga   y,   mis   jääb   ettevõtte   poolt
pakutud   hinnavahemikku.   Ettevõte   rahuldab   pakkumisi   alates
madalamatest sellises mahus, et eesmärk saaks täidetud. 4. Otseläbirääkimistega  ühelt  või  mitmelt   suuremalt  aktsionärilt   – sel juhul oluline aktsionäride õiglane kohtlemine. 31. Nimetage vähemalt 2 aktsiate tagasiostuga seonduvat probleemi.  •   Kui   aktsionäridel   ei   ole   erinevaid   eelistusi   dividendide   ja   aktsiate
väärtuse kasvu osas, siis võib aktsia hinda mõjutada positiivselt eelkõige
rahaline dividend. 
•   Müüvad   aktsionärid   ei   pruugi   olla   teadlikud   kogu   asjassepuutuvast
informatsioonist ning võivad seeläbi kahju saada. 
• Tagasiostetavate aktsiate eest võib ettevõte maksta liialt suurt hinda, mis
kahjustab allesjäävate aktsionäride huve. 32. Mille poolest erineb dividendide irrelevantsuse teooria maksude eelistuse teooriast? Dividendide irrelevatsuse teooria kohaselt ei ole dividendipoliitika oluline, aga maksude eelistuse
teooria kohaselt on dividendipoliitika oluline.


Dividendide irrelevantsuse teooria – maksude, tehingukulude ja pankrotikulude puudumisel ei
ole dividendipoliitika oluline, st aktsionär on huvitatud kogutulust ning ta ei hooli sellest, kas tulu
saadakse aktsia väärtuse tõusu või dividendi vormis. Maksude eelistuste teooria – dividendipoliitika on oluline 
– kuna aktsia väärtuse kasvu maksustatakse väiksemate määradega kui dividende ning 
– aktsia väärtuse kasvu eelistamisel on aktsionäri maksukohustis lükatud tulevikku. 
Seega madal dividend peaks viima aktsia hinna tõusule.   33.   Mille   poolest   erineb   parem-varblane-peos-kui   tuvi   katusel   teooria   dividendide
kliendiefekti  teooriast?  Parem   varblane   peos   kui   tuvi   katusel   teooria   kohaselt   on   dividendipoliitika   oluline,   sest
eeldatakse,   et   aktsionärid   eelistavad   dividendi   aktsia   väärtuse   kasvule.   Kliendiefekti   teooria
kohaselt   mõjutab   dividendipoliitika   ettevõtte   aktsionäride   struktuuri,   sest   osad   investorid
eelistavad aktsia turuhinna kasvu dividendile aga teised jällegi eelistavad väiksemat turuhinna
kasvu suuremale dividendile. Parem varblane peos kui tuvi katusel teooria – dividendipoliitika on oluline, kuna aktsionärid
eelistavad dividendi aktsia väärtuste kasvule (vähem riskantne). Suurem nõudlus suuri dividende
maksvate ettevõtete aktsiate järele aitab kaasa aktsia turuhinna tõusule.  Kliendiefekti teooria  – dividendipoliitika mõjutab ettevõtte aktsionäride struktuuri, sest osad
investorid eelistavad  aktsia turuhinna kasvu dividendidele,  teised jällegi eelistavad  väiksemat
turuhinna kasvu suuremale dividendile. Vastavalt oma eelistustele valivad nad ostetavad aktsiad.  34. Mille poolest erineb jääkdividendi teooria dividendide ootuste teooriast? Jääkdividenditeooria   dividendipoliitika   ei   mõjuta   aktsiate   hinda,   kuid   ootuste   teooria
dividendipoliitika korrigeerib aktsionäride ootusi. Kui dividend on kooskõlas ootustega, siis
aktsionär aktsiat ei müü, aktsia hind ei muutu. Kui aga dividend erineb oodatust, siis aktsia
turuhind muutub. Jääkdividenditeooria  –   dividendipoliitika   sõltub   ettevõtte   investeerimisvajadustest   ja
finantseerimisvõimalustest.   Kuna   uute   aktsiate   emiteerimine   on   kulukas,   tuleks   eelistada
investeeringute   finantseerimist   puhaskasumist   (odavam).   Seega   dividende   tuleks   maksta
ainult   siis   kui   kogu   puhaskasumit   ei   kasutata   investeeringute   finantseerimiseks.
Dividendipoliitika ei mõjuta aktsia hinda. Ootuste   teooria  –   dividendipoliitika   korrigeerib   aktsionäride   ootusi.   Kui   dividend   on
kooskõlas ootustega, siis aktsionär aktsiat ei müü, aktsia hind ei muutu. Kui aga dividend
erineb oodatust, siis aktsia turuhind muutub. 35.  Nimetage   vähemalt  5  dividendide  maksmise  piirangut  ning  selgitage   igat  üht  1
lausega. 


1. Lepingulised piirangud:  –   Laenude   aegumine   –   laenulepingud   piiravad   sageli   dividendimakseid   (näit
lühiajaliste kohustiste kattekordaja, vms miinimumnõuete osas). 
–Eelisaktsiatest tulenevad piirangud – lihtaktsiate omanikele ei saa maksta dividende
enne kui on makstud eelisaktsiate omanikele. 2. Seadusandlikud piirangud – Dividendimaksed ei saa ületada jaotamata kasumeid.
3. Likviidsus  – dividendide maksmine oleneb ettevõtte rahalisest seisust, st saab teha vaid rahaliste vahendite olemasolul. 4. Kasvuperspektiivid:  –   Kui   ettevõttel   on   palju   tulusaid   investeerimisprojekte,   siis   makstakse   vähem
dividende   (uued   arenevad   ettevõtted).   Sama   tulemuseni   viib   väheste   aga   väga
tulusate ja suurt investeeringut nõudvate investeerimisprojektide arv.
– Kui ettevõte saab kiirendada või edasi lükata projekte, siis saab luua stabiilsema
dividendipoliitika. 5. Võõrfinantseerimise kättesaadavus (finantsiline paindlikkus):  – Kui ettevõttel on suhteliselt väikesed kulud seotud täiendava laenu võtmisega, siis
võib ettevõte säilitada dividendi väljamakse taset isegi väiksema kasumi korral. 
–   Kui   uute   aktsiate   emiteerimisega   seotud   kulud   on   suured,   siis   ettevõttel   on
kasulikum maksta väiksemat dividendi olemasolevatele aktsionäridele ning kasutada
jaotamata kasumit investeerimiseks. 
–   Kui   ettevõtte   juhtkond   soovib   omada   kontrolli   ettevõtte   üle,   siis   ei   pruugi   ta
soovida uute aktsiate emiteerimist. 6. Inflatsioon  –   kõrge   inflatsiooni   tingimustes   ei   jätku   amortisatsioonieraldistest põhivarade   uuendamiseks   ning   see   nõuab   kasumi   suuremat   reinvesteerimist   ja
mõjutab dividendide vähenemist. 7. Kasumi stabiilsus – stabiilsem kasum võimaldab rohkem dividendi maksta.
8. Konkurentide dividendipoliitika  – kui ettevõtte dividendide väljamakse tase jääb konkurentidele alla, siis ta kaotab aktsionäre. 9. Eelnevate perioodide dividendide suurus  – üritatakse hoida stabiilset väljamakse kordajat. 10. Kontrolli   säilitamine  –   ettevõte   maksab   vähem   dividende,   et   hoida   eemal   uusi võimalikke aktsionäre ning säilitada sama omanike ringi. Ettevõtete restruktureerimise ja tegevuse lõpetamise analüüs  1. Mille poolest erineb horisontaalne ühinemine vertikaalsest?  Horisontaalne  –  ühinevad   sarnase   tegevusalaga   ettevõtted  (näiteks   kaks
konkurenti). Eesmärk – mastaabisääst, parem turupositsioon.
Vertikaalne  (ette-   või   tagasivaatav   integratsioon)   –  ühinevad   erinevate
väärtusahela lülide ettevõtted  (näiteks hankija ja klient). Eesmärk – suurem
tarnekindlus, kulude vähendamine


2.   Mille   poolest   erineb   horisontaalne   ühinemine konglomeraatühinemisest?  Horisontaalne  –   ühinevad   sarnase   tegevusalaga   ettevõtted   (näiteks   kaks
konkurenti). Eesmärk – mastaabisääst, parem turupositsioon.
Konglomeraat – ühinevad erineva tegevusalaga ettevõtted. Eesmärk – riskide
vähendamine läbi diversifitseerimise. 3. Mille poolest erineb vertikaalne ühinemine konglomeraatühinemisest?  Vertikaalne  (ette-   või   tagasivaatav   integratsioon)   –  ühinevad   erinevate
väärtusahela lülide ettevõtted  (näiteks hankija ja klient). Eesmärk – suurem
tarnekindlus, kulude vähendamine
Konglomeraat – ühinevad erineva tegevusalaga ettevõtted. Eesmärk – riskide
vähendamine läbi diversifitseerimise. 4.   Nimetage   vähemalt   5   ühinemise   motiivi   ning   selgitage   igat   üht   1
lausega.  1. Sünergia  – eeldus, et kombineeritud  üksusena on ettevõtete väärtus suurem kui nende eraldiseisvate väärtuste summa. A+BTurujõus,   Kasv,   Maksusääst,   Riskide   diversifitseerimine,   Unikaalsete
võimekuste ja ressursside omandamine) 2. Tehinguga   seotud   mõjud  –   kasu,   mida   ühinemine   toob   kaasa ühendatavale ettevõttele.  (Motivaatoriteks: – Ebaefektiivne juhtimine, Alahinnatud aktsia) 3. Juhtkonna   motiivid   (1)  –   juhtkonna   enda   tegevused/ootused,   mis viivad ühinemiseni.  (Võivad   tuleneda:   Impeeriumite   loomine,   Staatuse   kasvatamine,   Võimu
kasvatamine, Parem tasustamine/rohkem raha)


Juhtkonna motiivid (2): ● Ülim enesekindlus     – heade majandustingimuste ning juhtkonna enesega rahulolu kasvu tõttu arvavad  juhid, et nad suudavad
teha asju, mida teised ei suuda.  ● Ellujäämisinstinkt      –   ühinemisbuumide   ajal   hakkavad   suurte ettevõtete juhid kartma, et kui nad ise kedagi endaga ei ühenda,
siis keegi tuleb ja ühendab nende ettevõtte. ● Vaba rahavoog     – kui ettevõttel on raha üle ning juhid ei soovi seda niisama aktsionäridele jaga, siis ühinetakse.  4. Kolmanda osapoole motiivid:  Konsultandid, juristid – on varmad oma teenuseid pakkuma, et nende
pealt endale tulu teenida. 
Hankijad – võivad survestada ostjaid, et need omavahel ühineksid. 
Ostjad – võivad survestada hankijaid, et need omavahel ühineksid. 5. Piiriülesed motiivid:  ● Turu   ebatäiuslikkuse   ärakasutamine   –   riigiti   on   erisused sisendhindades vms. ● Ebasoodsa   valitsuse   poliitika   ületamine   –   võimalus   vältida kahjulikke tariife, kvoote vms. ● Tehnoloogia   siire   –   parema   tehnoloogiaga   ettevõte   omandab välismaal ettevõtteid turu laiendamiseks. ● Toote   diferentseerimine   –   konkurentsivõime   tugevdamine omandades hea reputatsiooniga brände. ● Järgnemine   klientidele   –   toetamaks   oma   kodumaised   kliente nende teistel turgudel, liigutakse neile järele. 6. EPS   kasvatamine  (earnings   bootsrapping)   –   ühendaja   EPS   kasvab lühiajaliselt ilma igasuguse sünergiata ka siis kui:
- ühendaja P/E suhe on kõrgem kui ühendataval ning
- ühendaja P/E ei lange aktsiatega finantseeritud tehingu järgselt. 5. Mis asi on due diligence? Kontrollitakse läbirääkimiste käigus väidetu tõepärasust. (ning finantsdokumentide uurimist) * Investopedia seletus: Due diligence on uurimine, audit või ülevaatus, mis viiakse läbi, et
kinnitada vaadeldava küsimuse asjaolusid. Finantsmaailmas nõuab nõuetekohane hoolsus enne
teise osapoolega kavandatava tehingu sõlmimist finantsdokumentide uurimist. 6. Nimetage vähemalt 3 probleemi, mis võivad viia ühinemise eesmärkide mittetäitmiseni ning selgitage kõiki 1 lausega  Ühinemise motiivide probleemid: 
• Potentsiaalne majanduslik tulu jääb tulemata: 
– Sageli ei suudeta seatud eesmärke  täita,  sest ettevõtete  ühendamine  on keeruline  ülesanne
(erinevad ettevõtete protsessid, kultuurid, arvestusmeetodid). 
– Ettevõtete  väärtus on sageli  seotud inimkapitaliga,  st kui  inimesed  ei ole  rahul  ühinemise


protsessi kulu ning neile määratud uute rollidega, siis parimad neist lahkuvad. 
– Seatud eesmärgid saavutatakse, kuid tulemus jääb oodatule alla, kuna algul maksti soetatud
ettevõtte eest liialt palju (alahinnati mingeid potentsiaalseid kulusid). 
•   Mastaabiefekti   ei   teki  –   kui   kesksete   funktsioonide   integreerimine   ei   õnnestu,   siis   tekib
loodetud tulu asemel lisakulu. 
•   Vertikaalse   integratsiooni   efekt  –   ei   tööta   üldjuhul   mastaapsete   tegevuste   integreerimise
puhul. 
• Ebaefektiivsuse vähendamine juhtkonna vahetumisega – uus juhtkond ei pruugi olla sugugi
parem kui vana. 
•   Diversifitseerimist  on   odavam   teostada   aktsionäri   tasemel.   Ettevõtte   finantseerimiskulu
alandamise netoefekt omanike jaoks 0. 7. Mis eristab sõbralikku ülevõtmist vaenulikust?  Sõbraliku ülevõtmise protsess: 
1. Ühendatava juhtkonnaga võetakse ühendust. 
2. Kui huvi on mõlemapoolne algavad ühinemise läbirääkimised tingimuste üle. 
3. Viiakse läbi mõlemapoolne due diligence – kontrollitakse läbirääkimiste käigus väidetu tõepärasust.  4. Sõlmitakse ühinemise leping ja tehing saab avalikuks. 
5. Vajadusel otsustavad aktsionärid aktsiate müügi (ühendatav) või emissiooni (ühendaja). 
6. Võetakse muud kinnitused (regulaatorid vms) ja viiakse läbi. Vaenuliku ülevõtmise variandid: 
• „Karu kallistus“ (bear hug) - juhtkonna asemel pöördutakse otse nõukogu poole, kui seda peetakse sobilikuks, siis loodav komitee tegeleb tehinguga edasi. •  Ülevõtupakkumine  (tender   offer)   –   ühendaja   palub   aktsionäridel   anda   oma   aktsiad kindlaksmääratud tasu eest talle. •  Võitlus volikirjadega  (proxy fight) – ühendaja üritab saavutada kontrolli ühendatava üle läbi   aktsionäride   hääletuse,   mis   on   eelnevalt   regulaatorite   poolt   heaks   kiidetud   ja
aktsionäridele edastatud. Hääletuse objektiks on ühendaja poolt pakutud nõukogu liikmed. 8.   Nimetage   vähemalt   2   ülevõtmist   takistavat   ennetavat   meedet   ning   selgitage   ühe lausega.  1. „Haide“ vastased meetmed (shark repellent): 
• Seadusega piiratud vaenulikud ülevõtmised. 
• Killustunud nõukogu (staggered board) – näiteks ainult  1/3 nõukogust on võimalik igal aastal valida, st võimalik ülevõtja ei saa kontrolli ettevõtte juhtimise üle. •   Enamuse   nõue   (supermajority   voting   provisions)   –   näiteks   80%   häälteenamus   seatakse ühinemise heakskiitmise eeltingimuseks.  • Õiglane hind (fair price amendments) – ühinemine on võimalik kui makstakse õiglast hinda (määratud valemiga).  • Piiratud hääleõigus (restricted voting rights) – üle teatud % (nt 15 või 20) aktsiate omanikel on hääleõigus ainult juhul kui see on ühendatava nõukogu poolt heaks kiidetud.  • Ooteperiood – ebasoovitavad ühendajad peavad ootama teatud arvu aastaid enne, kui nad


saavad ühendamise lõpule viia.  •   „Kuldsed   langevarjud“   (golden   parachutes)   –   ühendatava   juhtkonnaga   on   sõlmitud tasustamise lepingud, mis näevad ette suure kompensatsiooni omanikumuutuse puhul.  2. „Mürgised“ meetmed: 
•   „Mürgirohi“   (poison   pill)   –   olemasolevatele   aktsionäridele   on   emiteeritud   õigusi,   mis võimaldavad   ülevõtmispakkumise   korral   emiteerida   ettevõtte   aktsiaid   juurde   allpool
turuhinda. Jagunevad: – Flip-in pill – emiteeritakse juurde ühendatava aktsiaid. – Flip-over
pill   –   emiteeritakse   juurde   ülevõtja   aktsiaid.   –   „Surnud   käsi“   (dead-hand   provision)   –
ühendatava nõukogu saab mürgirohu tühistada ainult jätkavate nõukogu liikmete otsusel.  •   „Mürgine“   müügioptsioon   –   ühendatava   ettevõtte   võlakirjaomanikel   on   õigus   nõuda võlakirja   lunastamist,   kui   toimub   kontrolli   üleminek   vaenuliku   ülevõtmise   käigus.
Lunastamine toimub ettemääratud hinnaga, mis ületab üldjuhul nimiväärtust. 9. Nimetage vähemalt 2 ülevõtmise katse järgset meedet ning selgitage ühe lausega.  Kohtusse   kaebamine  –   kaevatakse   ülevõtja   peale   seoses   mõningate   seaduse   nõuete rikkumisega. „Ei ütlemise“ kaitse – ülevõtmispakkumine lükatakse näiteks „karu kallistuse“ puhul tagasi (selleks lobi aktsionäride suunal). Rahaline väljapressimine (greenmail) – kokkulepe, millega ühendatav saab ülevõtjalt tagasi osta oma aktsiaid turuhinnast kõrgema hinnaga. Aktsiate tagasiost – ühendatav ostab aktsiaid tagasi ükskõik millistelt oma aktsionäridelt.
Võimendatud   rekapitaliseerimine  (leveraged   recapitalization)   –   ühendatava   aktsiate tagasiostu finantseeritakse suure laenuga. „Kroonijuveeli“ efekt (crown jewel defence) – müüakse ära need varad, mis on ülevõtmise põhjustajaks. Pac-man’i   kaitse  (pac-man   defence)   –   ühendatav   teeb   ülevõtmispakkumise   vaenuliku ülevõtja aktsionäridele. „Valge   rüütli   kaitse“  (white   knight   defence)   –   ühendatav   otsib   mõne   uue   kolmandast osapoolest ülevõtja. „Valge   relvakandja   kaitse“  (white   squire   defence)   –   otsitakse   uus   osapool,   kes   ostaks ühendatavas väikese osaluse, millest piisaks vaenuliku ülevõtmise ärahoidmiseks. 10.   Milliseid   regulatiivseid   piiranguid   võidakse   ühinemisele/ülevõtmisele   seada   ning kuidas  nende mõju hinnatakse?  Väärtpaberitega   seotud   seadused  –   mõnes   riigis   täiendavad   nõuded,   mida   tuleb   teha
ühendamise   algatamiseks   ning   lõpule   viimiseks   (sh   lubatud   takistavad   meetmed).
Eesmärgiks tagada finantsturgudel piisav kindlus ning aktsionäride võrdne kohtlemine.
Konkurentsiseadused  – konkurentsi kaitsmine turgudel turujõu indikaatoritele tuginedes.
Enne   ühinemist   on   vaja   teavitada/saada   heakskiit   regulaatoritelt   –   Euroopas   riiklikelt
regulaatoritelt + Euroopa Komisjonilt (kui ühinemisel on olulised piiriülesed mõjud).  11.   Mis   on   ülevõtmise   puhul   kõige   olulisem   ülevõtja   seisukohalt   majanduslikus
mõttes? 


12. Nimetage 3 ühinemise eest tasumise viisi ning selgitage kõiki vähemalt 1 lausega.  1. Raha – pakkuja ütleb kui palju ta iga ühendatava ettevõtte aktsia eest raha maksab, st kogu kontroll läheb/jääb ühendava ettevõtte aktsionäridele. 2. Aktsiad  (väärtpaberid) – ühendatava ettevõtte aktsionäridele pakutakse teatud arv kas ühendaja või ühendatud ettevõtte lihtaktsiaid, eelisaktsiaid (või võlakirju). 3. Raha ja aktsiad – kombineeritakse kaht eelnevat varianti. 13. Nimetage vähemalt 2 põhjust, miks võiks ühinemisel eelistada aktsiaid rahale.  1. Oluline   riskide   jagamine  –   kui   ühendaja   seisukohast   on   ühendatava   väärtus ülehinnatud.  2. Ühendaja soovib kontrolli säilitada:  – Hoida alles ühendatava ettevõtte juhte. 
– Vähendada ühendava ettevõtte olemasolevate enamusomanike kontrolli. 3. Ühendaja aktsia ülehinnatud. 14. Nimetage vähemalt 2 põhjust miks võiks ühinemisel eelistada raha aktsiatele.  • Tehing on vaja kiiresti lõpule viia. 
• Osapooled erinevatest riikidest. 
• Ühendatava aktsia ei ole börsil noteeritud. 
• Ühendaja ja ühendatava dividendipoliitikad on väga erinevad. 
• Ühendaja peab kellegagi ühendatava omanikuks saamiseks konkureerima. 
• Ühendaja omandistruktuuri tahetakse säilitada. 15. Millised  on ühinemiste hindamise meetodid? Kirjeldage  iga ühte vähemalt ühe
lausega.  Ühendatava hindamise meetodid: 
• Diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF) – arvestades ühinemise mõju ühendatavale
rahavoos (FCFF).  • Võrreldava ettevõtte meetod 
– valitakse sarnase suuruse, valdkonna ning kapitali struktuuriga ettevõtted, 
– arvutatakse nende väärtussuhtarvud (EV/CF, EV/EBITDA, EV/EBIT, EV/müügitulu, P/S,
P/E, P/BV), 
–   leitakse   ühendatava   väärtus   enne   tehingut   analüüsitava   ettevõtte   finantsnäitaja   ja
võrdlusettevõtete väärtussuhtarvu baasil, 
– leitakse ühendatava väärtus tehingu hetkel lisades tehingu eelsele väärtusele ülevõtmise
preemia, mis määratakse viimaste analoogsete ülevõtmistehingute baasil.  • Võrreldava tehingu meetod 


– valitakse samast valdkonnast hiljuti ühendatud ettevõtted, 
–   lähtudes   nende   ülevõtmise   hetke   väärtusest   ja   aktsia   hinnast   arvutatakse   nende
väärtussuhtarvud (EV/CF, EV/EBITDA, EV/EBIT, EV/müügitulu, P/S, P/E, P/BV), 
–   saadud   väärtussuhtarvude   ja   analüüsitava   ettevõtte   finantsnäitaja   baasil   leitakse
ühendatava väärtus ühendamisel.  16. Nimetage vähemalt 3 viisi kuidas ettevõte saab muuta oma omandistruktuuri.  •  Aktsiate tagasiost – ettevõte ostab aktsiaid tagasi ning seeläbi muutub aktsionäride ring. 
• Ettevõtte müümine – müüakse kogu ettevõte uuele omanikule. 
•  Ettevõtte   viimine   börsile  –   kas   emiteeritakse   täiendavaid   aktsiaid   või   müüakse   osa
olemasolevaid   aktsiaid   IPO   käigus.   Tulemuseks   on   enamasti   osaline   muutus   ettevõtte
omanike ringis. 
• Erastamine – riigiettevõte müüakse erainvestoritele. Eesmärk: 
– Suurendada ettevõtte tegevuse efektiivsust. 
– Omanike rolli suurendamine – omanikeks võivad saada ka ettevõtte töötajad. 
– Riigile tulu teenimine. 
•  Võimendatud restruktureerimine  – ettevõte võtab suure laenu, et osta tagasi aktsiaid.
Eesmärgiks on panna juhtkond tõsisemalt tööle.
•  LBO  (leveraged   buyout)   –   osalus   ettevõttes   ostetakse   nii,   et   suur   osa   ostusummast
finantseeritakse kõrge riskiga laenuga ning varasemalt noteeritud ettevõte lahkub börsilt. 
• MBO (management buyout) – LBO erijuhtum, kus ettevõtte omandajateks on selle juhid. 17. Mis eristab MBOd LBOst?  LBO vs MBO (kuskilt lehelt info) • LBO on finantsvõimendusega väljaost, mis toimub siis, kui kõrvaline isik korraldab võlad, et
saada ettevõtte üle kontroll. • MBO on juhtkonna väljaost, kui ettevõtte juhid ise ostavad osalused ettevõttes, omades seega
ettevõtet. •  LBO-s  paneb   autsaider   oma   juhtimismeeskonna   paika,   samas   kui   MBO-s  jätkub   praegune
juhtkond. • MBO-s paneb juhtkond kontrolli saamiseks oma raha, kuna aktsionärid seda just soovivad. •  LBO  (leveraged   buyout)   –   osalus   ettevõttes   ostetakse   nii,   et   suur   osa   ostusummast
finantseeritakse kõrge riskiga laenuga ning varasemalt noteeritud ettevõte lahkub börsilt.
• MBO (management buyout) – LBO erijuhtum, kus ettevõtte omandajateks on selle juhid. 18. Nimetage vähemalt 2 probleemi, mis võivad LBO-ga kaasneda.  1. Sageli alahinnatakse LBO finantseerimise riske – kõik ei pruugi plaani kohaselt minna (äririsk) ning ei ole piisavalt raha, et laenu teenindada.  2. LBO-d   kasutatakse   maksudest   kõrvale   hiilimiseks   –   suur   laenukoormus   alandab


maksustatavat tulu.  3. LBO   tulemusel   kannatavad   ettevõtte   varasemad   laenuandjad   –   ettevõtte   üldine laenuteenindusvõime kahaneb. Samas üldjuhul ei ole LBO-d läbiviival ettevõttel enne
tehingut võõrkapitali osakaal oluline. 19. Millised tegutsemise alternatiivid on ettevõttel kui ollakse sattunud finantsraskustesse?  Ettevõtte   tegevuse   restruktureerimine  –   leida   viisid   kuidas   kärpida   kulusid,   realiseerida
mittevajalikke varasid, muuta ettevõtte tegutsemispõhimõtteid. 
Ettevõtte likvideerimine – ettevõtte enda algatusel toimuv tegevuse lõpetamine.
Ettevõtte osa/vara müümine. 20.   Mille   poolest   erineb   ettevõtte   väärtuse   hindamine   vara   meetodil   turuväärtuse   ja sissetuleku  meetodist?  Sissetuleku meetod  – tulevikku  vaatav  hinnang, põhineb kas FCFF-l või FCFE-l ning saab
hinnata tegutseva ettevõtte väärtust. 
– diskonteeritud rahavoogude meetod (DCF)
– kapitaliseeritud rahavoogude meetod (capitalised cash flow, CCF) – lihtsustatud  DCF, kus
eeldatakse, et kasv ja diskontomäär on ajas püsivad
– liigse rahavoo meetod (excess cash flow, ECF) Turuväärtuse meetod – hinnang antakse mõne teise sarnase ettevõtte turuväärtuse alusel. 
• Avaliku ettevõtte meetod (public company method) – võrdlusobjektiks sobilik avalik ettevõte. 
•   Võrreldava   tehingu   meetod   (company   transaction   method)   –   võrdluse   aluseks   sarnaste
mitteavalike ettevõtete müügitehingute andmed. 
•   Otsese   turuinfo   meetod   (direct   market   data   method)   –   põhineb   suurel   arvul   tehingutel
andmebaasides, mis katavad kogu turgu. Näiteks kinnisvaratehingud. 
• Vara meetod (asset approach) – bilansis hinnatakse nii varad kui kohustised nende õiglasesse
väärtusesse   ning   nende   vahe   annab   omakapitali   väärtuse.   Meetodit   saab   rakendada
likvideerimisväärtuse määramiseks, kuid erisusi esineb sõltuvalt vaatest: 
• Vara väärtus tegutsevas ettevõttes – iga varaobjekti asendusväärtus (millega saaks turult sarnase
vara osta). 
•   Vara   väärtus   vabatahtlikul   likvideerimisel   –   vara   müügiväärtus   normaalse   müügiperioodi
jooksul. 
• Vara väärtus sundlikvideerimisel – väärtus oksjonil müügil. 21. Nimetage vähemalt 2 saneerimise ja pankroti erisust.  1. Pankroti   eesmärk   on   võlausaldajate   nõuete   rahuldamine,   saneerimise eesmärk on ettevõtte maksevõime parandamine. 2. Pankroti korral on maksejõuetus püsiv, saneerimise puhul ajutine.
3. Pankroti   nõuded   rahuldatakse   varade   müügist   saadava   rahaga,   esmalt tagatud nõuded ja siis ülejäänud. Saneerimise nõuded rahuldatakse ettevõtte
rahavoogudest vastavalt saneerimskavale. 4. Nõuete   vähendamine   on   võimalik   läbi   pankroti   protsessi   kui   toimub tervendamine.   Saneerimise   korral   on   nõuete   vähendamine   lubatud   ning


nõudeid   (sh   pankade   nõudeid)   võib   edasi   lükata,   vähendada,   asendada
aktsiatega või jagada osadeks. 5. Pankroti   protsessi   kontrollib   pankrotihaldur,   saneerimise   protsessi kontrollivad omanikud. 22. Nimetage 3 restruktureerimise vormi ning selgitakse kõiki 1 lausega.  •  Aktsiate tagasiost – ettevõte ostab aktsiaid tagasi ning seeläbi muutub aktsionäride ring. 
• Ettevõtte müümine – müüakse kogu ettevõte uuele omanikule. 
•  Ettevõtte   viimine   börsile  –   kas   emiteeritakse   täiendavaid   aktsiaid   või   müüakse   osa
olemasolevaid   aktsiaid   IPO   käigus.   Tulemuseks   on   enamasti   osaline   muutus   ettevõtte
omanike ringis. 
• Erastamine – riigiettevõte müüakse erainvestoritele. Eesmärk: 
– Suurendada ettevõtte tegevuse efektiivsust. 
– Omanike rolli suurendamine – omanikeks võivad saada ka ettevõtte töötajad. 
– Riigile tulu teenimine. 
•  Võimendatud restruktureerimine  – ettevõte võtab suure laenu, et osta tagasi aktsiaid.
Eesmärgiks on panna juhtkond tõsisemalt tööle.
•  LBO  (leveraged   buyout)   –   osalus   ettevõttes   ostetakse   nii,   et   suur   osa   ostusummast
finantseeritakse kõrge riskiga laenuga ning varasemalt noteeritud ettevõte lahkub börsilt. 
• MBO (management buyout) – LBO erijuhtum, kus ettevõtte omandajateks on selle juhid. Restruktureerimise käigus võib toimuda: 
•  Kohustiste  restruktureerimine  – muudetakse   ettevõtte  kapitali   struktuuri  nii,  et
ettevõte püsiks maksejõulisena ning suudaks oma kohustised lühiperioodil katta. 
•  Tegevuse   restruktureerimine  –   tegevused,   millega   üritatakse   parandada
rahavoogusid ning likviidsust. 
• Strateegia restruktureerimine – ettevõtte üksuste tegevuse ümberkorraldamine 23.   Nimetage   vähemalt   3   ettevõtte   müügi   võimalust   ning   selgitage   kõiki   1
lausega
Varade   müük  –  müüakse   mittevajalikud   varad,   mis   genereerivad   nende   ostjale
positiivset NPV-d. 
Likvideerimine – ettevõtte varad müüakse kas osade kaupa või tervikuna üldjuhul
pankrotiprotsessi käigus.
Spin-off – mingi osa ettevõtte tegevusest ja varadest paigutatakse uude ettevõttesse,
kuna eeldatakse, et eraldiseisvat üksust on võimalik paremini juhtida. Uue ettevõtte
omanikeks on juhid või olemasolevad aktsionärid. Eesmärk: 
–   Eraldada   tegevus,   et   saada   paremad   võimalused   selle   tegevuse   laenuga
finantseerimiseks. 
– Eraldada ettevõttest tegevus, mis ei sobi kõige paremini ettevõtte strateegiliste
eesmärkidega. 
– Muuta lepinguid paindlikumaks 
–   võimalik   lihtsamini   töölepinguid   muuta,   pääseda   maksunõuetest   või
seadusandlikest piirangutest, erisoodustustest vabaneda. 


– Saada positiivset mõju aktsiahinnale. 
Split-off  –   tehakse   uus   ettevõte,   mille   aktsionärideks   saavad   vanad   aktsionärid
vahetades oma aktsiad uue ettevõtte aktsiate vastu (loobuvad vanast osalusest). 
Carve-out  –   mingi   osa   ettevõtte   tegevusest   ja   varadest   paigutatakse   uude
ettevõttesse,  kuid  selle  aktsiad müüakse  avalikult.  Tavaliselt  jätkab  emaettevõtte
kontrolli   omamist,   seega   on   see   sarnane   aktsiakapitali   suurendamisele.   Miks
tehakse: 
– Noteerimine suurendab juhtide huvi ettevõtte käekäigu vastu. 
– Noteerimine vähendab informatsiooni asümmeetriat, st võib olla kergem saada
lisakapitali.