Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse KT - ettevõtlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kapital, töötaja, finantseerimine, võõrkapital, ümbrus, turumajandus, kontseptsioon, likviidsus, kassa, kompetents, maksimeerimine, suurendamine, tootmisfunktsioon, omakapital, kuldne, maksud, mõjutamine, ettevõttesse, osaühing, eeliseid, laovaru, ajavahemik, kontseptsiooni, turundusmeetmed, tarbijakaitse, reservid, varad, planeerimine, intressidvalikuvabadus. Valdav osa ressurssidest kuulub eraomanike, kodumajapidamistele. 4)segamajandus – reaalses majanduses ei esine puhtaid majandussüsteeme, seega tegelikkuses olevat majandussüsteemi nimetatakse segamajanduseks. Segamajanduse puhul on igast puhtast süsteemist mingeid fragmente. Erinevad riigid on tegelikkuses rohkem või vähem orienteeritud turumajandusele või plaanimajandusele. Tänapäeval on enamikes riikides vaba turumajandus, mida riik oma võimu kasutades reguleerib. 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3 Majandusagendid on majanduses osalejad. Majandusagentideks on majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Kui majanduses tegutsevad eelnimetatutest ainult 3 esimest agenti, on tegemist suletud majandusega. Reaalses elus lisandub siia muu maailm ehk teised riigid
Ettevõttemajandusteaduse uurimisvaldkonda kuuluvad kõik ettevõtte majandusliku tegevusega seotud probleemid ehk ettevõttes tehtavate majanduslike otsuste kompleks: · Rajamisega seotud otsused: tegevusala, ettevõtlusvormi ja asukoha valik · Otsused eesmärkide kohta · Tegevusega seotu otsused: investeerimis ja finantseerimisotsused, tootmisprogrammi koostamine Ettevõtte tegevuse protsessid ( faasides): I. Finantsvahendite hankimine rahaturgudelt oma ja võõrkapital II. Tootmistegurite hankimine (töötajate palkamine, tootmisvahendite, informatsiooni ja materjalide hankimine) III. Transormatsioni protsess: tootmistegurite kombineerimine, mille tulemusena saadakse ettevõtte toodang pool või valmistooted IV. Toodangu turustamine V. Finantsvahendite vabastamine Hankimine, transport ja ladustamine materjalimajanduse süsteem Tootmistegurite kombineerimine tootmine
Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71 · tegutsemisega seotud eesmärgid FORMAALSED EESMÄRGID · kasum- on tulude kulude vahe (rakendatakse nii omakapitali kui võõrkapitali) laenuintressid saab võõrkapital; omakapitali puhastulu on see mis jääb ettevõtjale endale; laenu intressid arvestatakse kasumist maha, see on kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali rentaablus- kogu kasumist arvame maha laenu intressidesumma ja jagame selle omakapitaliga (omakapitali puhul tahame ikka teada, palju meile jääb investeerimisel)
täidetakse pidevalt kõiki funktsioone. Ettevõtted on olemuslikult avatud süsteemid, neid seovad teiste majandussubjektidega: · eraõiguslikud suhted: vabatahtliku iseloomuga, toimivad turu kaudu; · avalik-õiguslikud suhted: sunniviisilise iseloomuga (nt maksud). ETTEVÕTTE FUNKTSIOONID (tegevused, toimingud) võib jaotada: · kaupade (teenuste) liikumisega seonduvateks varustamine, tootmine, turustamine, logistika jm (ehk reaalprotsessid) ning · raha liikumisega seonduvateks finantseerimine (rahastamine), arveldamine, majandusarvestus (ehk rahaprotsessid). NB! Kaubad ja raha liiguvad ettevõttes alati vastassuunaliselt! Lisaks on võimalik välja tuua: +) organisatsioon ja juhtimine (ettevõtte struktuuri ja protsesside kujundamine, kõigi tegevuste ja tegevusvaldkondade koordineerimine jm); +) personalifunktsioon (seotud inimeste ja nende tegevuse juhtimisega). VARUSTAMINE hõlmab kõik ettevalmistavad ning realiseerivad (täitvad)
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
määratlemine). ● Finantsplaneerimine – rahaliste ressursside olemasolu tagamine. Lühiajalises perspektiivis käibekapitali planeerimine, keskmises ja pikas perspektiivis kapitalimahutuste planeerimine. Seotud finantsotsustega. ● Finantsotsuste tegemine: ○ Pikaajalised ehk strateegilised - dividendipoliitika, investeeringud, pikaajalised laenud ja muud kohustised. ○ Lühiajalised ehk taktikalised/operatiivsed - finantseerimine, rahavoogude juhtimine, kapitali eelarvestamine. Jagunevad omakorda igapäevasteks ning erakordseteks otsusteks. ● Finantskontroll – võrrelda planeeritud tulemusi tegelikuga. Ettevõtte plaanid jagunevad: 1. Pikaajalised ehk strateegilised plaanid – 1-5(10) aasta pikkust perioodi haarav kogu ettevõtte pikaajaliste eesmärkide määratlemine. 2. Lühiajalised ehk keskmise pikkusega ehk taktikalised plaanid – 6 kuu kuni 2 aasta
· omakapital kuulub omanikele, moodustub nende sissemaksetest ja koos intressidega ju tagastada ja seda sõltumata äri edukusest. kasvab kasumi akumuleerimisel ja Eelnimetatud riskide koosmõju selgitab nn finantseerimise maatriks. · võõrkapital kuulub väliste huvigruppide esindajatele, on laenude, liisingute vm lühi- ja/või pikaajaliste kohustuste vormis ning · riskikapital on olemuselt nende vahepealne (nähtub omakapitalis!). Erinevat tüüpi finantseerijate ootuste võrdlus Laenuandjad (pangad jm) Investorid (v.a tegevjuhtidest omanikud) Kindlus ja madal risk, piisav maksevõime Kõrge risk, kuid veel kõrgem tasuvus
analüüs; kapitali struktuuri e maksevõime analüüs; rentaabluse e koondefektiivsuse anlüüs; omakapitali e turuväärtuse analüüs 3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
Jaotus/turustus- eesmärgid, turustustüüp, vahendajad, turu tüüp ja asukoht, vedu, teenindus, turunduse juhtimine Müügitoetus- müügipersonal, -motivatsioon, -treening, -valik, -arv, reklaam, müügisoodustus, suhtluskorraldus 13. Toode ja toodangupoliitika. Toote all mõistetakse kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust. Toodangupoliitikas 2 põhikontseptsiooni: - Toote elutsükli kontseptsioon - Uue toote väljatöötamine 14. Hind, hinnakujunduse meetodid ja strateegia. Hinnakujunduse meetodid: o Kulukeskne lähtub toote valmistamise kogukuludest või muutuvkuludest (kasumiläve analüüs) o Konkurentsikeskne o Nõudlusel põhinev · Hinnastrateegia: o Baashind määratakse kõigepealt, sellele järgneb hinnastrateegia o Aktiivne hinnastrateegia turu koorimine, turu hõivamine
ettevõtted. Jaotuslogistika ülesanne on juhtida logistika osategevusi, mis toimuvad pärast toote valmimist kuni selle toote jõudmiseni tarneahela järgmisesse etappi või tarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitsemine, ladustamine, pakkimine, vedu, nõudluse prognoosimine, info töötlemine jms. Jaotuslogistika tegevuste abil seotakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. 3. Tootmise finantseerimine (jooksva tegevuse finantseerimine, faktooring) Tootmise finantseering-mida pikem on tootmis protsess, seda rohkem on raha vaja,ettevõttel võib tekkida vajadus lüajalise laenu järel. Jooksva finantseerimise liigid-arveldus krediit(sobib iga päevaseks arvelduseks. Arvelduslaenuga saate ühtlustada rahavooge laekumisviivituse, ootamatu kulutuse või hooajalise käibe korral. Arvelduslaen tagab katkematu raha ringkäigu väga paindlikul viisil, sest ettevõte saab kasutada
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine. Firma käibevarade ja lühiajali
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1).
5. Kuidas jaotatakse Euroopa Liidus ettevõtteid mikroettevõteteks, 1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt väikeettevõteteks, keskettevõteteks ja suurettevõteteks (töötajate arvu järgi)? * mikroettevõtted- 0-9 töötajat tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) * väikeettevõtted- 10-49 Ettevõtja - ,,Entrepreneur" PRANTSUSE päritolu 1437.a. Selle sõnaga tähistati * keskettevõtted- 50-249 isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. * suurettevõtted- 250+ Keskajal nimetati ettevõtjaks paraadide
Loovad inimesed seda ei vaja neid motiveerib idee. 22. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. · Organisatsiooniline loovus on protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. Olulised on: 1. Autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita, eksperimenteerida. 2. Teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja isegi veidralt. 3. Väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsete töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Tippjuhtkonnal toetav ja hõlbustav roll. Soodustavad tegurid: 1. Organisatsioonikliima: "atmosfäär" on osalemist soodustav, loob positiivse meelestatuse, võimaldab vabalt väljenduda, nõuab tulemuslikkuse standardite saavutamist. 2
Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress (%) näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Nt. Kui pank annab ettevõttele laenu 100 000 krooni intressiga 5% aastas, peab ettevõtte selle 100 000-kroonise rahasumma kasutamise eest maksma pangale 5000 krooni intresse. 29. Kapital Terminiga rikkus tähistatakse kapitali ehk vara, mida mõõdetakse kroonides (eurodes) teatud kindlal ajahetkel ja see jaotub kahte gruppi: 1) füüsiline vara – maa, hooned, tarbekaubad jne. 2) finantskapital – sularaha, pangahoiused ehk deposiidid, aktsiad ja muud väärtpaberid. Põhierinevus rikkuse kahe osa vajel seisneb selles, et füüsiline kapital on nö käega katsutav, finantskapital aga mitte. Samal ajal toob finantskapital
• Pikkus on enamasti 45 sekundit kuni 2 minutit. • Tähelepanu peab äratama esimese paari lausega. • Sama lähenemine kasutatav ka muudel eesmärkidel (nt toote müük) Ettevalmistamine: • Kirjelda võimalust või lahendamist vajavat probleemi – 20 sek • Kirjelda, kuidas su toode kasutab võimalust või lahendab probleemi – 20 sek • Kirjelda enda kvalifikatsiooni – 10 sek • Kirjelda turgu – 10 sek 3. Startup-ettevõtete mõiste. Nende finantseerimine elutsükli erinevates etappides. Iduettevõte ehk startup on skaleeritava toote või teenuse väljatöötamiseks loodud alustav ettevõte, mida iseloomustab määramatus ning mille keskmes on üldjuhul innovaatiline tehnoloogia või uudne ärimudel. Start-up Eesti 2011-2013 tegevuskava defineerib startup-ettevõtte järgmiselt: • ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat;
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
äriedu (või ka ebaedu). võimalikke sünergia- ning substitutsiooni- (asendus-) efekte. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 3 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 4 Personalitöö ettevõttes Konkreetse töötaja tööpanuse määrab füüsiliste ja vaimsete võimete evimise kõrval ka nende rakendamise võimalus ja soov ehk motivatsioon, mille Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit: tekitamisel on põhitegurid: · kapital (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v
· Säilib kontroll kvaliteedi üle · Kaupade, materjalide ja seadmete müük frantsiisivõtjale võib anda kasumit · Frantsiisivõtjate motivatsioon on kõrge Puudused frantsiisiandja seisukohast: · Kontroll tegevuse üle väheneb, eriti selle laienedes · Haavatavus keti nõrgemate lülide poolt · Kulutused kontrolliks, komandeeringuteks jms · Vähekasutatav, kuni kontseptsioon pole kontrollitud · Võimalik krediidiandmine frantsiisivõtjale nõuab lisaressursse · Kasumid tuleb jagada frantsiisivõtjaga · Konfliktid frantsiisivõtjaga on sagedasemad kui ettevõtte omanduses olevate filiaalidega 13. Ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja puudused uue ettevõtte rajamisega võrreldes. Plussid: · Päritakse kõik see, mis on ettevõttes hea.
toote omamine või kasutamine pakuvad või mida pakub ühe teenuse vastuvõtmine. Hind on turukompleksi ainus element, mis otseselt mõjutab tulusid. 27. Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude (laenu) rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 28. Intress - rahasumma, mis tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. 29. Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital. Kapital on ettevõtte vara või varaline õigus, millest saadavat rahalist tulu saab kasutada lisavara loomiseks, jaguneb käibe- ja põhikapitaliks. 30. Kartell - grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartellilepingu
Ettevõtjad toetavad piirkondlikku arengut, pakuvad tööhõivet luues tingimused töötamiseks ning tagavad sellega sissetulekud töötajatele ja iseendale. Ettevõtja sissetulek sõltub äritegevuse tulemusest ja see ei pruugi olla stabiilne. Suurimad sissetulekud ei tule palgatööst, vaid ettevõtlusest. Palgatöötaja on isik, kes müüb ettevõtjale oma tööd. Ettevõtja muretseb töötajale vajalikud töövahendid ja materjalid ning organiseerib tema tööd. Töötaja kohustuseks on täita tööprotsessist tingitud ülesandeid ja ta vastutab tehtud töö eest. Töötaja saab kindlaksmääratud ajal töö eest palka mis vastab tema tööpanusele ja sellele kui kasulik ta ettevõtte jaoks on. Töötaja ei paiguta oma vara ettevõttesse ja seega ei riskeeri ta ka isikliku vara kaotamisega ettevõtte tegevuse käigus. Õpetaja: Kasutada illustreeriva materjalina joonist 2 ,,Eesti elanike ettevõtlusaktiivsus"
Splittimise eesmärgiks on tõsta aktsiate kaubeldamist turul. Ettevõte ja finantsturg 2 Iga ettevõte tegutseb teatud finantskeskkonnas ja reeglina allub ta selle keskkonna mõjule kuna keskkond on ettevõttest tugevam. Majanduse üldine seisukoht sõltub sellest kuidas liigub rahamass ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mida effektiivsemalt liigub kapital nendelt kellel on selle ajutine ülejääk neile kes on ajutises deffitsiidis, seda mõjusamalt toimib majandussüsteem. Suur hulk rahast liigub spetsialiseeritud rahaasutuste kaudu kes tegutsevad finantsvahendajatena. Kapitali liikumine aitab kaasa finantsvarade ja finantskohustuste tekkeks. Finantsvaradeks on rahalised vahendid, teiste ettevõtete väärtpaberid ja erinevad finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu).
EKSAM – ETTEVÕTLUSE ALUSED (KONSPEKT) 1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) Ettevõtja Sõna „entrepreneur“ pärineb aastast 1437 ning on prantsuse päritolu. Algselt kasutati seda vahendaja tähenduses(maadeavastajad, kelle avastusreisidega kaasnes kaubavahetus). Hiljem keskajal kutsuti ettevõtjaks isikut, kes tegeles ürituste organiseerimisega või suurte ehitusprojektide (losside, kirikute) juhte. 17.sajandil nimetati ettevõtjaks isikut, kes sõlmis riigiga lepingu mingite tööde tegemiseks, kusjuures lepingu summa oli ette teada ( Sõltuvalt sellest kui suured olid tegelikud kulud, sai ettevõtja lisatulu või pidi lisakulud ise katma).Eesti keelde on sama sõnatüvi jõudnud kujul "antreprenöör" - eraettevõtja, teatri, tsirkuse vms pidaja kapitalistlikes maades. Joseph Schumpeteri määratlus (1934) -Ettevõtja on novaator, kes töötab v
Innovatsioon ideede praktiline rakendamine, nt äriliste leiutiste otstarbekas ära kasutamine. Loova tegevuse käigus sünnib idee, innovatsiooni all mõistetakse selle täiustamist ja praktilist rakendamist. 17. Organisatsiooniline loovus ning seda soodustavad tegurid. Protsess, mille käigus inimeste ideed ja ressursid transformeeruvad innovatsiooniks. 1) autonoomia üksikisikud saavad ise otsustada, kuidas ülesandeid täita 2) teisitimõtlemine kultuur lubab/eeldab, et töötaja käitub individualistlikult, ebastandardselt ja veidralt 3) väljakujunematus loov tööprotsess, mis sõltub autonoomsele töötajate koostööst, määrab ära juhtimisprotsessi ja mitte vastupidi. Soodustab: organisatsioonikliima, demokraatlik eestvedamine, organisatsiooni kultuur, ressursid ja oskused, struktuurid ja süsteemid 18. Loovuse avaldumise tingimused (3 põhitingimust, 2. loeng) 1) asjatundlikkus valdkonna teadmised ja
TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus) Konkurents (hind madalamaks, ennasthävitav-loodusressursside kasutamine- ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused
Märkused kasumiaruande kohta: 1. Käibemaksukohuslasel on tulud ja kulud kasumiaruandes käibemaksuta. 2. Erakorralisi tulusid ja -kulusid ei planeerita. 3. Finantstuludest ja kuludest planeeritakse reeglina vaid laenuintressi. 4. Laenu saamine pole tulu ega tema tagasimaksmine kulu laen ei kajastu kasumiaruandes. Rahavoogude prognoos: Rahavoog iseloomustab ettevõtte rahaliste vahendite jääkide muutust. Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: · Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. · Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup.
5. Kapitaliprobleem ohtlik on alustamine liiga väikese stardikapitaliga, stardiperioodi kulude alahindamine ja tulude ülehindamine. 6. Puudulik spetsialiseeritus erinevalt suurettevõtetest ei suudeta palgata iga tegevusvaldkonna jaoks vastava ala spetsialiste. 7. Piiratud vabadus, pikad tööpäevad, ülekoormus, stress, probleemid tervisega. 8. Risk kaotada investeeritud kapital, st jääda ilma oma säästudest, sageli ka jääda võlgu teistele. Kolm peamist põhjust, miks loobutakse kavandatavast firma rajamisest: * finantskaalutlused (stardikapitali puudus) * perekonnaga seotud kaalutlused * idee polnud piisavalt hea. 1.5. Ettevõtlusega kaasnevad riskid 1. Tururisk järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- või välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. (Eesti ettevõtjad on pidanud seda
•praegune puhasväärtus – NPV - on tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summa, millest on maha lahutatud esialgne investeering. NPV mudel võimaldab kõige paremini mõõta projekti efektiivsust. •sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on
Laiendatud toode- sisaldab tootega pakutavat lisateenust(n: garantii, hooldus, paigaldamine, kätte toimetamine, järelemaksu võimalus) 8.Kaubamärk- on üldreeglina kas sõna, fraas, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon, mille eesmärgiks on eristada ühe ettevõtte tooteid teiste ettevõtete samaliigilistest toodetest või teenustest ning reklamida neid. Kaubamärk kindlustab oma valdajale monopoolse kasutamise õiguse. Seda juhul kui kaubamärk on registreeritud. 8.Bränd on kontseptsioon, märk, kujutlus, mis sisaldab ratsionaalseid ja emotsionaalseid kasusid. 9.Teenuse turunduse eripära (võrreldes füüsilise tootega) ? Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõistes Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu...
1.“Ettevõtlus” ja “ettevõtja” – põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Hisrichi määratlusi.) Ettevõtja Isik, kes organiseerib, juhib ja võtab enda kanda ettevõtlusega seotud riske, tootes (pakkudes) ühiskonnale kaupu või teenuseid, mida see tema arvates vajab ja kes loodab saada oma tegevuse tulemusena kasumit. Ettevõte Tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtlus Uute võimaluste otsimise protsess kasutamaks ära uusi lahendusi millegi tegemisel, valmistamisel, tegevus, kus ollakse ärksad uutele võimalustele ja ületatakse vanu piiranguid. Ettevõtluse tähtsus ja roll majanduses põhineb järgnevate aspektidel: Ettevõtlus on alati eesmärgistatud ja kindlustab inimeste ja kogu ühiskonna eluvajaduse rahuldamise. Oma olemuselt on ettevõtlus uute ideede ja tulude suurendamise
annaabi.ee 
