Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi: Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika, deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika - kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt kirjutatud: Loogika.
Loogikaavaldise struktuur on järgmine: La1 loogikatehe La2, Kus La1 ja La2 on loogikaavaldised, kaasa arvatud võrdlused Loogikatehted on: • And – avaldise väärtus on “tõene”, kui mõlema operandi võõrtus on “tõene” • Or – avaldise väärtus on “tõene”, kui vähemalt ühe operandi väärtus on “tõene” • Not – eitus, kasutusel on vaid teine operand, tulemuseks on vastupidine väärtus
Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti, millele vastab tuudud olekutabel, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused. Karnaugh kaardil moodustatakse ühtedega täidetud ruutudest ristkülikukujulised lahtrid suurusega 1, 2, 4, 8, ... ruutu, taotledes et ruudud oleksid nii suured kui võimalik.
Loogikafunktsiooni nimetatakse algse n-muutuja funktsiooni = ¯x2 ( x ¯1 x4 w x1 ) w x2 ( x 1 x ¯3 ) = jääkfunktsiooniks. = ¯2 ( x4 x w x1 ) w x2 ( x1 x ¯3 ) Kui asendada n-muutuja funktsiooni f ( x1 x2 ... xi ... xn ) avaldises üks tema muutuja xi konstandiga 0 või 1 , siis on jääkfunktsiooniks . . . . arenduse avaldis leitud
Loogika – uurib väidete ja järelduste korrektsust b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub.
Loogikafunktsioonide süsteem on nõrgalt täielik, kui ta sisaldab ühte mittemonotoonset ja ühte mittelineaarset F-ni ja konstantfunktsiooni 𝑓0 või 𝑓15 lisamisel osutub täielikuks (nt süsteem {& ⊕} on nõrgalt täielik, sest & on mittelineaarne ja ⊕ on mittemonotoonne, 𝑓0-ga lisandub mittepööratav)
Loogikafunktsioon on esitatud elementaarkonjunktsioonide disjunktsioonina, nimetatakse esitusviisi funktsiooni disjunktiivseks normaalkujuks (DNK). Vähem kasutatakse loogikafunktsiooni konjunktiivset normaalkuju (KNK), mil funktsioon esitatakse elementaardisjunktsioonide konjunktsioonina.
Loogikaf - ni minimeerimine on tema esitamine minimaalse keerukusega normaalkujul – MDNK/MKNK. Minimeerimine Karnaugh’ kaardiga: tõeväärtustabel kaardile ; katta 1-d/0-d väikse arvu/suurte kontuuridega ; leida iga kontuuri jaoks const muutujad ; kirjuta elementaarkonj.
Loogikafunktsioonide esitamiseks on otstarbekas siirde- ja väljunditabelist üle minna olekutabelitesse. Lihtsamal juhul võib need funktsioonid avaldada ka vahetult siirde- ja väljunditabelitest. Olekutabelisse koondatakse kõik sisendsignaalide ning neile vastavate väljundsignaalide väärtused.
Loogika - alases tähenduses) ja konkreetset taksonit (näit. perekonda Anemo- ne, ülane; liiki Anemone nemorosa, võsaülane). Liikide kõrgemateks taksoni- teks ühendamine (või elusolendite kogumi jagamine liikideks) on klassifit- seerimine ehk süstematiseerimine.
Loogikaavaldis on loogikamuutujatest, konstantidest ja tehtemärke sisaldav kooslus, mis muutujate väärtustamisel omandab samuti väärtuse 0 või 1. 6. Millist loogikatehet tähendab tehtemärgi puudumine operandide vahel? Tehtemärgi puudumine tähendab konjunktsiooni.
Loogikafunktsiooni minimeerimine on Karnaugh' kaardi põhiline Leiame esimesena MDNK rakendusvaldkond. ! DNK saadakse alati loogikafunktsiooni 1de piirkonnast ! Karnaugh' kaart on kõige eelistatum minimeerimisvahend, kuid ta on rakendatav ainult kuni 6-muutuja loogikafunktsioonide korral.
Loogika - vastasusega anti aga luba Lõppkokkuvõttes õnnestus kätte avada Tartus Toomemäel ausammas võidelda teatavad õigused oma Kristjan Jaak Petersonile, mille toodangu müümisel ja saadud jalamile oli raiutud kuulus värss, mis kasumi paigutamisel.
Loogika - ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse.
Loogika on mõtlemise grammatika. Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus.
Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti (joonis 1.7), millele vastab olekutabel 1.6, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused.
Loogikaalgebra on boolei algebra lihtsaim juht, kus alushulgaks on {0 1}. Loogikamuutuja saab omada kas väärstust 0 või 1. Loogikaavaldis koosneb loogikamuutujast, konstanditest ja tehetemärkidest.
Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast.
Loogika - JA SEOSEVEAD kirjandites * Sissejuhatuses mainitakse asjaolusid, millest hilisemas kirjandis juttu ei tehta, või kui tehakse, siis ebasobivas mahus, st mainimise tasandil.
Loogika puhul on tegemist katsega luua selline keel, kus sõnade tähendused oleksid vabad igasugusest mitmetähenduslikkusest – leida keel, mis lõpuks fikseeriks selle, mida me öelda
Loogikaalgebras on tehete operandideks tõeväärtused ja tehete tulemiteks on samuti mingid tõeväärtused, teisiti öeldes: loogikaalgebra tehted on defineeritud tõeväärtuste hulgal.
Loogikaavaldiste erijuhuks on võrdlused. Võrdluse väärtuseks on alati tõeväärtus True või False. Võrdlusi ja loogikaavaldisi käsutatakse tingimuste esitamiseks valiku- ja korduslausetes.
Loogika on peamiselt vahend, mille abil saab garanteerida, et tõestest eeldusest järgneb paratamatult tõene järeldus, kui seda tuletatakse kehtivat arutlusvormi kasutades.
Loogika on mõtlemise ja arutlemise teooria. Teaduse mõtlemise korrektsuse ja korrastatuse tingimuste kohta selgitab loogika välja väidetest järelduste tulemise reeglid.
Loogika – õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub.
Loogika ehk õige ja korrastatud mõtlemine Arunetlemine: deduktiivne(lahkuvõtt) ja induktiivne(kokkupanek) Eksijäreldused: Relativism, Toetumine autoriteedile, jne.
Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas.
Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus(organon). Kategooriad: 1)substants, 2)kvaliteet, 3) relatsioon, 4) ajapunk, 5) koht, 6) habitus, jne.
Loogikafunktsioonide süsteem on täielik , kui sellesse süsteemi Mark 1.00 out of kuuluvate funktsioonide/tehete abil on võimalik esitada suvalist muud 1.00 loogikafunktsiooni.
Loogikaga aegruumis – salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivsess, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit.
Loogika eripäraks on uurida, mida üldse saab mõelda ja mida mõelda ei saa - võiksime öelda, et loogika uurib puhast ehk täielikult abstraheeritud mõtlemist.
Loogika ülesandeks on seaduste ja printsiipide formaliseerimine, millest kinnipidamine on paratamatu, kui soovime saada tõestest eeldustest tõese järelduse.
Loogika – peetakse loogika rajaks, kuigi ta seda mõistet ei kasutanud teaduste klassifitseerimisel (teoreetilised: I filosoofia – metafüüsika, II filosoofia – mate ja füüsika; praktilised: poliitika, eetika; loomingulised: oskused). Selle asemel mõiste analüütika. Loogikat ei pidanud teaduseks, vaid teaduste tööriistaks.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
