Loogika kokkuvõte (0)

Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle
Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika.
Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus . Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt:
Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga.
Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist , seega vale on eetiline,  mitte tunnetuslik kategooria. Inimeste vahelises suhtlemises on valel teatud eelistused tõe ja eksimusega võrreldes.
Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega.Loogika definitsioonist lähtudes võidetakse,et õige mõte on loogiline ja vastupidi.
Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige arutleda, et väär mõte on loogikaväline, loogikasse mittekuuluv. Analoogia : arvutuses esinev viga ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest.
Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab  tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus.Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne.
Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.).
Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist.
Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks.
Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata.
Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest.
Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis.
Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest
Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused.
Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel.
Loogika on õpetus ehk teadus mõtlemise vormidest ja reeglitest, käsitleb mõtlemist arutlust Loogika täpsustab mõtlemist, teeb selle üheksmõistetavaks, korrigeerib mõtlmist, täpsustab seda üle
Võrdluseks: keeleteaduses grammatika vormid ja reeglid tagavad õigekirja; loogikas - õige mõtlemise. Loogika on mõtlemise grammatika.
Mõtlmine on spetsiifiline vaimne tegevus, millel on loominguline iseloom ja mille objektiks on tegelik ja/või kujuteldav maailm.mõtlemine ei saa olla tegelikkuse peegeldus. Tulemuseks on mõte. Mõtted erinevad kvaliteedilt:
Eksimus on tunnetuse ebatäiuslikkusest ja objekti komplitseeritusest tingitud ebatäpne mõte. Ekslik mõte on tunnetusprotsessi paratamatu tulemus, mis ilmneb reaalsete ojektide ja nenedevaheliste seoste kirjeldamisel. Eksimust (viga) saab vältida vaid ideaalselt, reaalselt taotletakse viga viia maksimaalselt nullilähedaseks. Viga on eksimuse tulemus mille suurus on mõõdetav võrrelduna etteantud normiga.
Vale on eesmärgipärane eksimus. Vale iseloomustab inimest kõlbelisest aspektist, seega vale on eetiline,  mitte tunnetuslik kategooria. Inimeste vahelises suhtlemises on valel teatud eelistused tõe ja eksimusega võrreldes.
Õige või väär on mõte oma konstruktsioonilt, vormilt. Õige on mõte, milline on vastavuses loogika vormi- ja reeglinõuetega.Loogika definitsioonist lähtudes võidetakse,et õige mõte on loogiline ja vastupidi.
Väär on mõte, mis on vastuolus loogika vormi- ja/või reeglinõuetega. Väär mõte tekib siis, kui eiratakse mõnda loogika reeglit. Ei ole õige arutleda, et väär mõte on loogikaväline, loogikasse mittekuuluv. Analoogia: arvutuses esinev viga ei vii järeldusele, et arutlus on väljunud matemaatika piirest.
Kehtiv on mõte, mis vastab loogikas teatud viisil korrastatud seostele ja omab  tõeväärtuse hindamisel positiivset väärtust. Mittekehtival mõttel on tõeväärtuse seisukohalt negatiivne väärtus.Arutluse korrektsus on tagatud järeldusõpetuse vastavate reeglitega. Mõtte korrektsus on selle formuleeringus. Ebatäpselt formuleeritud ja hägune mõte on ebakorrektne.
Adekvaatne on mõte, mis olulisimas on kokkulangev oma objektiga. Mõistet adekvaatne kasutatakse tavaliselt siis, kui objekt on raskesti hoomatav (näit., sotsiaalsete nähtuste kirjeldamisel, poliitilise sisuga tekstides jne.).
Adekvaatne ja ebaadekvaatne ei ole kuigivõrd täpsed mõisted, mistõttu teaduslikus terminoloogias leiavad vähe kasutamist.
Evidentne on usaldusväärne mõte. Usaldusväärsuse omandab mõte tõestuse tulemusel. Tõestuse käigus muutub ebaevidentne teadmine evidentseks.
Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei eelistata.
Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest.
Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis.
Modaalne loogika on kujunemisjärgus olev loogikateaduse haru, milles otsustuste analüüsimisel lähtutakse nende usaldusväärsuse tasemest
Teadusliku teooria põhiskeleti moodustavad kategooriad ja seadused.
Seadus on korduvate, paratamatute, püsivate ja oluliste seoste üldistatud väljendus asjade ja nähtuste vahel.