Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mõtlemine (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõtlemine ?
  • Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine ?
  • Kus kohast on pärit meie mõtlemine ?
  • Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride ?
  • Mitut tüüpi mõtlemist ?
  • Kuidas mõtlevad lapsed ?
  • Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos ?
  • Paljud teised mitte ?
  • Mida võib aga öelda beebi ajusid käivitavate programmide kohta ?
  • Millal inimene (laps) mõtleb ?
  • Kui hästi me toime tulime ?
  • Mida me õppisime ?
 
Säutsu twitteris

SISUKORD


SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 2
1 MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST 3
1.1 Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos 3
1.2 H . Spencer mõtlemise evolutsioonist 4
1.3 L. Levy -Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees 4
1.4 L . Võgotski kultuurilis -ajalooline mõtlemiskäsitlus 5
1.5 C.Levi- Strauss ja universaalid mõtlemises 6
2 MÕTLEMINE 7
2.1 Mis on mõtlemine 7
2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja –vormid 9
2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid 9
2.2.2 Mõtlemisvormid 10
Mõiste 11
2.3 Mõtlemise liigid 14
2.4 Loovmõtlemine 16
2.5 Positiivne mõtlemine 19
2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida 23
2.5 Mõtlemine kui protsess 25
3 LOOGIKA , KEEL JA MÕTLEMINE 27
3.1 Mis on loogika 27
3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne 29
3.3 Keelelise relatiivsuse hüpotees  31
4 LASTE MÕTLEMINE 36
4.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine 36
4.2 Lapse mõtlemise arenemine 40
4.3 Loovmõtlemine lastel 46
KOKKUVÕTE 51
ALLIKAD 54

SISSEJUHATUS


Ma mõtlen – järelikult olen olemas” ( Sokrates )
Me kõik räägime mõtlemisest. Aga kas me oskame defineerida, mis on mõtlemine?
Psühholoogiale omaselt on üldisele mõistele arvukalt erisuguseid definitsioone. Nii ka mõtlemise mõistele.
Laialt defineerituna on mõtlemine kogu psühholoogia. Kitsalt defineerituna ei tundu see üldse olevat psühholoogia.
Mõtlemist uurivad peale psühholoogia ka filosoofia, keeleteadus , neurofüsioloogia, küberneetika ja veel mõni teine teadusharu .
Mõtlemine on inimtegevuse osa. Algelisel kujul mõtlevad ka loomad. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub .
Töö eesmärk on leida vastus küsimustele:
  • Mille poolest sarnanevad ja erinevad looma ja inimese mõtlemine?
  • Kus kohast on pärit meie mõtlemine?
  • Milline on mõtlemise ajalooline areng läbi erinevate kultuuride?
  • Kas kõik inimesed mõtlevad mistahes ülesannete lahendamisel ühtviisi või on olemas mitut tüüpi mõtlemist?
  • Kuidas mõtlevad lapsed?
  • Milline on keele ja mõtlemise vaheline seos?

Töö ülesanne on anda ülevaade järgmistest teemadest:
  • Mõtlemise muutumisest ajaloos
  • Mis on mõtlemine, mõtlemisoperatsioonid ja –vormid, mõtlemise liigid
  • Loogika, keel ja mõtlemine
  • Laste mõtlemine

Töös antakse põhjalikum ülevaade loovmõtlemisest ja positiivsest mõtlemisest, sest need mõtlemisliigid on lasteaiaõpetaja töös väga olulised.
  • MÕTLEMISE AJALOOLISE ARENGU TEOORIATEST


  • Mõtlemise kultuurierinevused ja muutused ajaloos


    Arvatakse, et mõtlemist ei saa eksisteerida ilma kõrgelt arenenud närvisüsteemita. Mõtlemise iseärasused võivad tuleneda keelest, mida inimene kõneleb, ja kultuurist, milles ta elab.
    Indiviidi elu ja ühiskonna ajaloo kestel toimub mõtlemise sisuline ja vormiline areng. Mõtlemise arengu tõukejõuks on seni tuntud viisil lahendamatute teoreetiliste ja praktiliste ülesannete esilekerkimine.
    Inimese mõtlemine pärineb asjade käsitsemisest ja areneb edasi koos keele, töö ja kollektiivse eluviisi omandamisega.
    Eurooplaste ettekujutused kaugetest rahvastest on paari viimase sajandi jooksul kõikunud kahe äärmuse vahel.
    Vanem ja levinum etnotsentriline seisukoht – oma kultuur, tavad, käitumislaad ja mõtteviis on õige ning hea. Teiste rahvaste kultuuri peetakse pigem kultuurituseks. Seda seisukohta on püütud teaduslikult põhjendada teaduse suure osatähtsuse ja autoriteediga euroopa kultuuris. Eriti hoogustus selline tendents evolutsiooniteooria mõjul.
    Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline – loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et inimesed on sünnipäraselt head, kuid kultuur kallutab nad õigelt teelt kõrvale.
    Mingil määral on iga kultuur etnotsentriline, vastandab end teistele ja peab end mingis suhtes paremaks.
    Ka tänapäeva uurijad ei ole eelarvamustest vabad. Positiivne selles on tõik, et erinevate eelarvamustega teadlased, nende hulgas ka aafriklastest etnograafid ja psühholoogid, uurivad erisuguste kultuuride inimeste mõtlemist.
    Järgnevalt ajalises järjestuses ülevaade mõtlemise ajaloolise arengu ja kultuurierinevuste käsitlustest ( Tulviste 1984: 12-15).

  • H .Spencer mõtlemise evolutsioonist


    Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas.
    Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada.
    Ta leidis, et kuna kõik maailmas areneb ja muutub, siis peab arenema ka inimmõtlemine, et inimene saaks muutuva keskkonnaga kohaneda. Mõtlemise evolutsiooni põhjuseks pidas Spencer ühiskonnaliikmete kogemuste kasvu ja keerustumist. Mõtlemise areng on tema arvates seotud ühiskonna arenguga, kusjuures vahendajaks on ühikonnaliikmete kogemus.
    Mõtlemise operatsionaalset külge pidas Spencer muutumatuks. Kultuurierinevusi on ainult mõistete mahus , mitte nende tekkimise ja kasutamise seadustes: pärismaalane mõtleb samuti kui tsiviliseeritud inimene - aga vähem ja halvemini, sest ta teab meist vähem.
    Teatud mahuga mõistete moodustamiseks on vaja teatud pärilikke eeldusi : on vaja , et inimese esiisadel oleksid juba olnud teatud mahuga mõisted. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid isiklikku , vahetut meelelist kogemust üldistades.
    Spenceri konseptsioon toetus kahele tõestamata eeldusele:
    1. Kultuurikeskkond on keerulisem kui loodus, ja moodne kultuur on keerulisem kui primitiivne kultuur.
    2. Inimese psüühikal on seesama funktsioon, mis loomade omalgi: aidata organismil keskkonnaga kohaneda.
    Tema kontseptsioonist on jäänud tänapäeva kaks olulist asja:
    1. Selleks, et uurida mõtlemise kujunemist ajaloos, peame uurima mitmeid praeguseid kultuure ja suhestama saadud andmeid oma kultuuri varasemate arenguastmetega.
    2. Selleks, et inimmõtlemist seletada, peame uurima mõtlemise ajalugu (Tulviste1984: 15-19).
  • L.Levy-Bruhl ja eelloogilise mõtlemise hüpotees


    Prantsuse filosoof , etnoloog ja sotsioloog Lucien Levi-Bruhl (1857-1939) - hüpotees eelloogilisest mõtlemisest.
    Põhierinevus moodsate kultuuride ja primitiivsete (e pärismaalaste) kultuuride kollektiivsuse kujutelmade vahel on selles, et esimestes püütakse vältida loogilisi vasturääkivusi. Primitiivsete kultuuride kollektiivsete kujutelmade üle valitseb partitsipatsiooni seadus ( st puudub loogika, mingi ese on tema ise ja samal ajal ka midagi muud.) Seega ei allu primitiivne mõtlemine Levy-Bruhli järgi loogikaseadustele, ei püüa vältida vasturääkivusi. Primitiivse mõtlemise järgi võib üks ja sama asi asuda üheaegselt kahes eri kohas. Ajalooline areng seisneb Levy-Bruhli järgi selles, et mõtlemine vabaneb üha enam eelloogiliste kollektiivsete kujutluste mõju alt ja allutakse üha enam loogikaseadustele. Temalt pärineb mõte kvalitatiivselt erinevate mõtlemistüüpide olemasolust inimmõtlemise raames (Tulviste1984: 20-26).
  • L . Võgotski kultuurilis-ajalooline mõtlemiskäsitlus


    Kui mõtlemisprotsess sõltub kultuurist, siis peaks kultuuri kiirel muutumisel ka mõtlemine kiiresti muutuma . Järelikult peaks toimuvaid muutusi saama eksperimentaalselt uurida. Sellest ideest lähtus Lev Võgotski (1896-1934). Tema poolt rajatud kultuurilis-ajaloolise psühholoogia põhiidee seisneb selles, et nn. kõrgemaid psüühilisi funktsioone saab seletada üksnes kultuurist lähtudes .
    Võgotski järgi saabki inimlik tunnetus tekkida ainult kultuuris. Madalamad funktsioonid on omased inimesele kui bioloogilisele liigile, sest need on sünnipärased ja universaalsed . Kõrgemad funktsioonid seevastu sõltuvad sellest, missuguste märkidega need on vahendatud ja kuidas ühes või teises kultuuris märke tunnetuses kasutatakse. Kõrgemaid psüühilisi funktsioone - näiteks verbaalset mõtlemist - loodusest tuletada ei saa.
    Kooliharidus iseenesest tekitab arengus muutusi. Kool annab teaduslikud mõisted (laps omandab neid teiste sõnade kaudu). Need sõnad on algusest peale omavahel süsteeemis ning see tekitab mõtlemise jaoks uusi võimalusi. Kooli mõju on uuritud traditsionaalsetes kultuurides. Tema idee oli teha uurimusi eri tasemega keskkondades ja keskkondades, kus toimuvad mingid kiired muutused (Tulviste 1984: 27-32).
  • C.Levi-Strauss ja universaalid mõtlemises


    Prantsuse etnoloog Levi-Strauss jõudis järeldusele, et igasuguses inimkultuuris ilmnevad universaalsed struktuuriprintsiibid, mille järgi korrastatakse maailma.
    Levi-Strauss pööras tähelepanu asjaolule, et erinevustele vaatamata on olemas üldised, universaalsed liigendusprintsiibid. Kõikides kultuuritekstides, nii sugulassüsteemides, müütides kui ka mujal, leidis Levi-Strauss kahest liikmest koosnevaid vastandusi ehk binaarseid opositsioone (parem-vasak ;mees-naine).
    Levi–Strauss eitab praktiliselt kultuuri ning sellega ka mõtlemise ajaloolist arengut. Alateadlik opereerimine binaarsete opositsioonidega, mis Levi-Straussi meelest on mõtlemises peamine, tuleneb tema järgi ajust ja on sellepärast kõikidel inimestel ühine, kultuurist sõltumatu ning mistahes arengus muutumatu.
    Levi -Strauss teeb vahet nn. metsiku mõtlemise ja kodustatud mõtlemise vahel. Nende kahe mõtlemistüübi erinevus seisneb selles, et kodustatud mõtlemises on iga reaalsusesfääri jaoks olemas oma mõisted, samal ajal kui metsikus mõtlemises kasutatakse ühtsama mõistet erinevates sfäärides, kusjuures uues sfääris kasutamisel säilitab mõiste osa oma eelmiste sfääridega seotud tähendusest Ta võrdleb kodustatud mõtlemist inseneriga, kellel on iga töö jaoks vastavad detailid ja tööriistad. Metsik mõtlemine ajab läbi asjadega mis tegijal parajasti käepärast on ja mis kannavad endas eelmiste rakenduste jälgi.
    Metsikut mõtlemist kasutavad kõik inimesed ( kunst , käsitöö,põllumaj.).
    Kodustatud mõtlemist rakendab ainult kaasaegne teadus. Autor väldib järjekindlalt nende kahe mõtlemistüübi ajalist järjestamist. Põhierinevus nende struktuuris taandub sellele, et metsik mõtlemine on kujundlik , kuna kodustatud mõtlemine lähtub abstraktsioonidest (Tulviste 1984 :32-36).
    Kokkuvõtteks võib tõdeda, et tänaseni ei ole teadlased leidnud teoreetilises plaanis kultuuritegureid, mis tingiksid erinevusi ja ajaloolisi muutusi mõtlemises.



  • MÕTLEMINE


  • Mis on mõtlemine


    Mõtlemise kaudu me mõtestame oma elu. Iga normaalse arenguga inimene on võimeline mõtlema, kuigi erinevate inimeste puhul see tõenäoliselt suuresti varieerub. Meie teadmised mõtlemisest on saadud enamuses kahest erinevast traditsioonist: filosoofiast ja psühholoogiast. Filosoofid pidasid pikka aega mõtlemise asupaigaks mõistust ning mõtlemise arendamist hariduse ideaaliks. Filosoofia rõhutas kriitilise mõtlemise õppimise vajadust väitluse ja loogika abil ( Fisher 2005: 4). Filosoofiat huvitab mõtlemises eelkõige see, mis on üldine, jääv ja lõputu. Filosoofia mõtestab ümbritsevat kriitiliselt ja st nimetatakse filosoofilist tunnetust ka kriitiliseks mõtlemiseks (Grauberg1996:5). Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist ( Fisher 2005: 4). Psühholoogia uurib mõtlemist konkreetsete aistingute, tajude, kujutluste vastasikuste seoste kaudu ja mõistab seda kui tahtelist akti (Grauberg1996:6).
    Käibelolev mõtlemispsühholoogia mudel kujutab mõtlemist kui kolme salvestiga (mäluga) infotöötlemissüsteemi: tajumismälu, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu.
    Tegelikkuses hõlmab mõtlemine selle mõlemat poolt – nii mõtlemise kasutamist kui ka ideede genereerimist. Mõtlemine kuulub kõikide vaimsete tegevuste juurde, mis aitavad meil probleeme sõnastada või lahendada, otsuseid langetada, milleski selgusele või arusaamisele jõuda. Üldiselt on mõtlemine teadlik, kuid ei ole välistatud ka alatedlikud protsessid. Mõtlemine leiab aset sotsiaalses kontekstis. Seda mõjutavad ning vormivad nii kultuur kui ka keskkond. Kuigi mõtlemine on individuaalne ja isiklik, ei saa see toimuda isolatsioonis, sest mõtlemisprotsessi vahendavad ka teised inimesed.
    Sotsiaalsusest olulisem ja otsustavam osa mõtlemisel on siiski meie füüsilisel poolel. Mõtlemist võimaldab aju füsioloogia. Neurokirurgilised uuringud on andnud viimasel ajal suure panuse ajutegevuse mõistmisse. Mida enam ajuehitusest teatakse , seda paremini suudetakse selle võimeid ja potentsiaali arendada ( Fisher 2005: 4).
    Mõtlemine on kõige keerulisem tunnetusprotsess, mis annab meile uut ja vajalikku teavet. Teadlaste väitel tekitab mõni minut intensiivset mõtlemist aju närvirakkude vahel sama palju seoseid kui on aatomeid kogu päikesesüsteemis. See on ligikaudu võrne arvuga, kus 1-le on lisatud 56 nulli (Sõerd 1992: 154-155).
    Mõtlemisel peegeldab inimene maailma sootuks teisiti kui taju, kujutluse või fantaasia abil. Tajud ja kujutlused peegeldavad vaid esemete ja nähtuste väliseid jooni: värve, vorme, liikumist jms. Mõteldes peegeldab teadvus esemete, objektide olemust, nende vastastikuseid suhteid ja seoseid.
    Vasaku ajupoolkera funktsiooniks on sõnalise informatsiooniga opereerimine (samuti lugemine ja arvutamine), parem ajupoolkera opereerib kujunditega, orienteerub ruumis, tunneb ära keerulisi objekte ( inimnägusid ), eristab muusikatoone, meloodiaid ja mittesõnalisi helisid ning produtseerib unenägusid. Põhiline erinevus poolkerade vahel ei sõltu kuigivõrd kasutatava materjali iseloomust (sõnaline või piltlik). Olulisim erinevus on materjali korrastamises ja informatsiooni ümbertöötamise viisis st mõtlemistüübis. Vasak poolkera suunab analüütilist, parem aga sünteetilist mõtlemist (Sõerd1992:14-15).
    Mõtlemine on protsess, mis toimub ülesannete lahendamisel. Mõtlemisel on juurdlev ja otsiv iseloom. Juba loomadel esineb refleks teada saada „mis see on?”, see ajendab neid tutvuma uute ärritustega. Inimesel on see muutunud teadlikuks uurimis - ja orienteerumisprotsessiks ning see käivitabki mõtlemise. Mõtlemine tekib ajus vaid siis, kui kerkib küsimus, millele otsitakse vastust. Mõtlemist ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja (Sõerd1988: 63).
    Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel (Sõerd 1992: 155).
    Mõtlemise areng jaguneb:
    • 1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus;
    • 2. Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. – 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule
    • 3. Abstraktne mõtlemine – mõtlemine abstraktsete mõistete abil.

    Mõtlemise individuaalsed iseärasused:
    1. Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi,
    probleeme ja lahendada need
    2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud
    ülesande lahendamise plaani
    3. Kiirus – otsustamine ( Teichmann 2004).
  • Mõtlemisoperatsioonid ja –vormid


  • Mõtlemisoperatsioonid


    Mõtlemisoperatsioonideks nimetame võtteid, mida inimene oma mõttetegevuses kasutab.
    Mõtlemine sisaldab järgmisi mõtlemise operatsioone / funktsioone:
    • analüüs,
    • süntees,
    • võrdlemine,
    • abstraheerimine ,
    • üldistamine ( induktsioon ),
    • konkretiseerimine ( deduktsioon )(Sõerd 1992: 158),
    • teadmine,
    • mõistmine,
    • tähelepanemine,
    • vaatlemine,
    • hindamine,
    • süstematiseerimine (klassifitseerimine),
    • rakendamine jmt.(Õppida mõtlema 2005).

    Analüüs ja süntees on kõige olulisemad mõtlemisoperatsioonid. Need on omavahel tihedalt seotud.
    Analüüs on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes liigendatakse objekte, eraldades mõttes nende üksikuid osi, tunnuseid ja omadusi. Näiteks keele õppimisel jagatakse lause sõnadeks, silpideks ja häälikuteks. Mõtteline analüüs on välja arenenud praktilisest analüüsist.
    Süntees on analüüsile vastupidine protsess e. loogilise mõtlemise võte, millega analüüsi abil liigendatud üksikud osad ühendatakse mõttes üheks tervikuks. Ka süntees on arenenud praktilisest tegevusest.
    Abstraheerimine on loogilise mõtlemise võte, mille abil eraldatakse mõttes objekti olulised omadused ebaolulistest, kõrvalistest, juhuslikest omadustest. Abstraheerimise teel saadakse abstraktsed mõisted, mida inimene kasutab oma mõtlemises (n: ilu, headus , raskus jne.).
    Võrdlemine on loogilise mõtlemise võte, mille abil kõrvutatakse esemeid ja nähtusi ning tuuakse esile nende sarnased ja erinevad tunnused.
    Üldistamine on loogilise mõtlemise võte, mille abil mõttes ühendatakse ühesuguste objektide üldised ja olulised omadused. Aluseks on abstraheerimise teel saadud tunnused (Sõerd 1992: 158-159).
    Mõtlemisoperatsioonide juures tuleb rõhutada, et omakorda iga mõtlemisoperatsioon või -funktsioon ise võib sisaldada mistahes teisi vajalikke ( mikro )mõtlemisoperatsioone, et see põhioperatsioon ise lõpuks teoks saaks:
      • võrdlemine tähendab ju seda, et meil peab olema teadmised (andmed) võrreldavatest asjadest;
      • me peame analüüsima neid andmeid;
      • peame hindama sobiva meetodi abil ja teatud kriteeriumidest lähtudes;
      • peame otsustama, kas need võrreldavad asjad on tõepoolest võrreldavad;
      • tegema teatud moel ja kriteeriumite alusel põhivõrdluse;
      • andma hinnangu oletuse suhtes;
      • tegema eelneva protsessi tulemusena lõpliku järelduse võrdlemise suhtes.

    Lisaks, terve rida mõtlemisoperatsioone sooritatakse seejuures praktiliselt samaaegselt e paralleelselt, osa aga alles seejärel, kui mingi vahetulemus on saadud. Siit järeldades - mida rohkem ja paremini me antud valdkonda valdame, seda kiiremini suudame teostada ka täpset võrdlust (Õppida mõtlema 2005).
  • Mõtlemisvormid


    Et inimene suudaks mõtelda, peab tal olema eelnevalt vastavaid teadmisi ja kogemusi. Just olemasolevast teadmusest lähtudes ja kuigivõrd ka iga inimese aju potentsiaalist tingituna on igal inimesel siis omad isikupärased eeldused leida probleemidele omapäraseid ja uusi lahendusi. Mõtlemistulemuste kvaliteet sõltub teadmiste ja kogemuste pagasist ning kasutatavast ajast. Selleks kasutatakse üldjuhul ka keskkonnast saadud lisainfot (samas).
    Mõtlemisvorm on mõtlemise struktuur - nii üksikmõtete kui ka keerukamate mõtteseoste struktuur. Mõtlemisvormidega tegeleb põhjalikumalt loogika, mis uurib õige mõtlemise seadusi ( vt ptk 3 ).
    Mõtlemisvormid on:
    • mõiste,
    • otsustus ,
    • järeldus (Sõerd 1992: 158),
    • arutlus (Õppida mõtlema 2005).

    Mõiste


    Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. Teisisõnu on mõiste mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest ( Grauberg 1996: 28).
    Mõistete moodustamisel rakendatakse erinevaid meetodeid e mõtlemisoperatsioone. Mõtlemisoperatsioonid on võtted, mida inimene kasutab oma mõttetegevuses (Sõerd 1992: 158).
    Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab esemeid, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid.
    Mõtet formuleeritakse mõistete abil ja mõiste on mõtte element. Mõtte täpsus sõltub üldiselt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida ka sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on samuti oluline sõnade kirjapildi tundmine ning veelgi tähtsam nende tähenduse teadmine (Mõtlemine 2007).
    Mida rikkalikum on inimese keel, seda enam on selles loodud mõisteid maailma korrastamiseks ja seda selgemini suudab ta mõtelda ja end väljendada. Mõisted on kas täpselt defineeritud või hõlmavad nad hulka erinevaid, kuid millegi poolest üksteisele lähedasi objekte. Mõistete suures hulgas orienteerumiseks luuakse teatavad süsteemid. Üks moodustest on kategoriseerimine . See annab üldisi teadmisi ka nendest objektidest , millega me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus.
    Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse.    N: loomad,  linnud ( kanaarilind ),  kalad ( angerjas ).
    Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi.
    Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, “näidiseksemplare”. Mida rohkem sarnaneb mingi objekt mõiste prototüübiga, seda enam tunneme temas ära selle mõiste esindaja. Vähese sarnasuse korral on objekti raske vastava mõiste alla viia. N: pingviin lennuvõimetu lind ( Rumberg & Uljas 2002: 105).
    Mõtlemine mingis valdkonnas on peaaegu võimatu, kui me ei valda selle valdkonna põhimõisteid, termineid ja nende vahelisi seoseid. Teisalt, me võime mõistete definitsioonid küll pähe tuupida , kuid tegelikult saavad need mõisted meile alles siis täielikult selgeks, kui oleme kogu antud valdkonnaga piisavalt põhjalikult tutvunud. Kui me valdame temaatikat piisavalt hästi ja oskame mõelda, võime arendada seda temaatikat edasi ja loome ise paratamatult ka uusi mõisteid juurde (Õppida mõtlema 2005).
    Otsustus
    Otsustus on mõtlemise vorm, kus jaatatakse või eitatakse midagi esemete ja nähtuste, nende omaduste, seoste ja suhete kohta ning millel on omadus väljendada tõde või valet (Grauberg 1996: 37).
    Kui meie eesmärk on mingi praktilise tulemuseni välja jõuda, siis olenemata sellest, kas olema eelnevalt oma arutluse tulemusena mingi rahuldava järelduseni jõudnud, oleme sunnitud langetama otsuse, mida ja kuidas edasi teha. Võtame vastu põhjendatud otsuse, kui see tugineb piisava põhjalikkusega läbiviidud arutlusest tuleneval järeldusel, põhjendamata otsuse, kui me vastava arutluse käigus ei jõudnud mingile rahuldavale järeldusele (Õppida mõtlema 2005).
    Järeldus
    Järeldus on mõtlemise loogiline vorm, mille tulemusena ühest või mitmest meile teatud ja tuntud mõttes otsustusest saadakse uus otsustus, mis sisaldab endas uut teadmist (Grauberg 1996: 56).
    Sõltuvalt meie käsutuses olevast ajast peame me oma arutluse kas ajutiselt või lõplikult katki jätma või mingi tulemuseni jõudma. Erinevate variantide , vastuste ja tulemuste põhjal jõuame mingile järeldusele. Kui see järeldus meid rahuldab , siis lõpetame arutluse selle proobleemi üle. Järeldus annab meile pildi mingist asjast, fikseerib mingi etapi arutlustes või jätab küsimuse lahti selle selgitamise jätkamiseks hiljem või muude seonduvate aspektide selgitamiseks.
    Järelduse põhiliigid on deduktsioon ja induktsioon (Sõerd 1992: 159).
    Deduktsioon - sisuliselt meie olemasoleva teadmise kasutamine.
    Induktsioon - seostub kõige otsesemas mõttes õppimisega.
    Deduktiivne mõtlemine liigub üldiselt üksikule. Alustatakse tuntud ning kõigi poolt omaksvõetud ideest või eeldusest. Seejärel võrreldakse eelnenud teadmisi konkreetse olukorraga ja tehakse sellest järeldused. Üldine idee kontrollib ja vormib või mõjutab viisi, kuidas me näeme konkreetset olukorda. Meie
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mõtlemine #1 Mõtlemine #2 Mõtlemine #3 Mõtlemine #4 Mõtlemine #5 Mõtlemine #6 Mõtlemine #7 Mõtlemine #8 Mõtlemine #9 Mõtlemine #10 Mõtlemine #11 Mõtlemine #12 Mõtlemine #13 Mõtlemine #14 Mõtlemine #15 Mõtlemine #16 Mõtlemine #17 Mõtlemine #18 Mõtlemine #19 Mõtlemine #20 Mõtlemine #21 Mõtlemine #22 Mõtlemine #23 Mõtlemine #24 Mõtlemine #25 Mõtlemine #26 Mõtlemine #27 Mõtlemine #28 Mõtlemine #29 Mõtlemine #30 Mõtlemine #31 Mõtlemine #32 Mõtlemine #33 Mõtlemine #34 Mõtlemine #35 Mõtlemine #36 Mõtlemine #37 Mõtlemine #38 Mõtlemine #39 Mõtlemine #40 Mõtlemine #41 Mõtlemine #42 Mõtlemine #43 Mõtlemine #44 Mõtlemine #45 Mõtlemine #46 Mõtlemine #47 Mõtlemine #48 Mõtlemine #49 Mõtlemine #50 Mõtlemine #51 Mõtlemine #52 Mõtlemine #53 Mõtlemine #54 Mõtlemine #55
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 55 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 250 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kathil Õppematerjali autor

    Mõisted

    levy, võgotski kultuurilis, laialt defineerituna, arenguga inimene, mingil määral, mõtlemise areng, kultuurierinevusi, kultuurikeskkond, inimese psüühikal, kujutelmade vahel, funktsioone, kooli mõju, käepärast, metsik mõtlemine, mõtlemisest, neurokirurgilised uuringud, olulisim erinevus, mõtlemisel, kaemuslik, iseseisvus, mõtteline analüüs, abstraheerimine, üldistamine, siit järeldades, tingituna, teisisõnu, mõtlemisoperatsioonid, moodustest, osa mõisteid, otsustus, järelduse põhiliigid, deduktsioon, induktsioon, deduktsioonil, konkreetne mõtlemine, intuitiivne mõtlemine, loogiline mõtlemine, analüütiline mõtlemine, puudutavast infost, teaduslik info, loovus, teoreetiline mõtlemine, praktiline mõtlemine, reproduktiive mõtlemine, loomingulisust, vasak poolkera, parem poolkera, sellisteks olemusteks, naeruvääristamine, positiivne olla, positiivne mõtlemine, positiivselt mõelda, füüsilised probleemid, peavalud, albert einstein, rahulik keha, positiivne mõtlemine, probleemi lahendamises, ettevalmistav etapp, inkubatsioon, illuminatsioon, avastuseni vannis, formaalloogika põhimõisteks, samasuse seadus, mittevasturääkivuse seadus, formaalne loogika, ii etapp, formaalne loogika, tuletamine, tänu sümbolite, foneem, keele põhifunktsioonid, samasugusele järeldusele, hüpotees, vahelised erinevused, ameerika antropoloog, sapir, hüpoteesi põhiidee, sapir, alates 1940, determineerituse ideega, kokkuvõtvalt, imikutel, kolmandaks, lõppude lõpuks, näitlik, oht, võrdlemisega, üldistamine, abstraheerimine, mõiste omandamine, koolieelikutel, juba nelja, koolieelik, konstrueerimisel, loovuse lähtekoht, kuni koolieani, peaeesmärk, toetub teistele, väldib eksimusi, planeerimine, lapsevanem, etnoloog levi, kaemuslik, kaemuslik, mõtlemise liigitamiseks, reproduktiive, arengupsüholoogid, loogika

    Kommentaarid (1)

    Mi.S profiilipilt
    Välgats Tartust: Väga mahukas, põhjalik
    21:31 12-01-2011


    Sarnased materjalid

    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    198
    doc
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    178
    docx
    ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA
    88
    doc
    Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
    37
    odt
    Psühholoogia
    15
    doc
    Laste mõtlemine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun