Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on teadmine?
Millised on teadmise allikad?
Mis on tõde Millest tõde oleneb?
Mis on õppimine?
Mis on elu Mis on surm?
Kust me tuleme ja kuhu läheme?

Lõik failist

Filosoofiatesti kordamisküsimuste vastused

Filosoofia –Tarkuse armastus, teadus inimesesisemaailmas ja välisilmas valitsevatest üldistest seaduspärasustest. Funktsioon-tutvustab meile väga erinevaid nägemusi ja arvamusi tõest.

Tunnetusõpetus - uurib inimteadmise päritolu, loomust ja piire . Mis on teadmine? (tähis ja selle vaste nt c²=a²+b²). Millised on teadmise allikad? (meeled, mõistus, dantaasia e inspiratsioon , jumalailmutus). Mis on tõde? Millest tõde oleneb?(inimesest, tingimusest). Mis on õppimine? (oskuste, teadmiste ja vilumuste omandamine).

Väärtusõpetus – uurib eetikat ja esteetikat, kuidas jõuda õnne ja vabaduseni. Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? Kas demokraatia on inimväärseim valitsusviis?

Metafüüsika – uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Millest, mille toimel ja miks on kõik tekkinud? Mis on elu? Mis on surm? Kas inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult pettekujutlus? Kas jumal on olemas?

Filosoofia põhiküsimused –Kes oleme meie? Kust me tuleme ja kuhu läheme?

Ateist – usub, et inimene on 2 jalaga loom, kes tuleb emaüsast.
Usklik – usub, et inimene on jumala laps ja läheb peale surma taevasse .

Objektiivne idealist näeb, et maailm on enam-vähem selline, nagu me seda tajume.
Subjektiivne idealist arvab , et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus.

Loogika – õpetus mõtlemise struktuurist, vormist ja reeglitest.

Skpetik - peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund.

Stoiline inimene - ‘eluraskustes vankumatu , kindlameelne’.
Epikuurlane – naudingutele pühendunu, luksusejanuline, meelas , õgardlik

Sokraatiline meetod - küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti-ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted.

Platon soovitas kasutada ideeõpetust

Mateeria - aine, mida on võimalik teaduslikult uurida

Küllaldase aluse reegel - Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud

Samasuse reegel - Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses

Mittevasturääkivuse reegel - Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi

Välistatud kolmanda reegel - Tõene on kas väide või väite eitus – kolmandat võimalust ei ole

Loogikareeglite järgimisega/eiramisega kaasneb

Eksistentsialism – irratsionaalne sound , mis tekkis pärast I MS-i Saksamaal. Inimene onpaistatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm.

Postmodernne filosoofia ründab pidevalt modernismi eeldusi. Postmodernistid keelduvad modernsusaja minakesksusest. Nad põlgavad modernset kindlust inimteadmistes. Nad juhivad halvustavalt tähelepanu kahekeelsusele, mis on olemuslikult peidetud modernsesse eeldusse, mille kohaselt inimesed on kõikjal niisamasugused nagu meiegi305.

Sofism - vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. ofism võib olla ebaloomulik või kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis (lause " Sokrates valetab", juhul kui Sokrates ei ütle midagi muud, kui et: "Sokrates valetab")

Ratsionalism - tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust.

Hereesia - ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketser - kristluses hereesia pooldajaisik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest (ortodoksiast).

Maagia - loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude.

Inkvisitatsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine.

Vabamüürlus – ühtekuuluvuse eetika . Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks.

Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse.

Koherentsiteooria – ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega.

Tunnetus – protsess, mille tulemuseks on teadmised.

Teadmine – on põhjendatud tõene uskumus . Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks.

Aprioorne teadmine - teadmine, mis ei pärine lõppkokkuvõttes kogemusest, vaid mõistusest enesest või konventsioonidest

Empiiriline teadmine - teadmine, mis pärineb kogemusest

Aprioorne teadmine – 1) oletatavalt mõistuspärane 2) konventsionaalne (ld conventio 'kokkulepe')

Kergemini kontrollitavad ja kummutatavad teadmise on teaduslikud teadmised, kuna argiteadmised on ebamäärased, teaduslikud aga mitte.

Kanti põhjal pärinevad teadmised mõistusest enesest. Ta kinnitab, et teadmine saab alguse kogemusest, kuid ei tulene sellest.Teadmine on hoopis mõistuse poolt mõtestatud kogemus.Kuid see, milline see kogemus täpselt on, sõltub juba konkreetse inimese mõistusest.

Teooria - on teadusliku teadmise, kogemuse ja praktika loogiline üldistus.

Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile .

Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene.
Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine

Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks.

Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega.

Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus

Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud.

Jäik determinism – seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion .

Indeterminism – seisukoht, mille järgi kõiki sündmusi ei ole eelnevate tingimustega üheselt määratud.

Nõrk determinism – sünmusi võib ette näha, kui inimene saabsellele vaatamata vaba olla

Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel.

Vabadus – võimalus teostada oma tahtmisi
Tahtevabadus – võimalus valida oma tahtmisi

Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle.

Eliiditeooria - riiki valitsema peab eliit ning naeruväärne on veendumus , et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest.

Karismaatiline isik - mõjujõuline, suure sisendus - ja tõmbejõuga isiksus, keda usutakse ja usaldatakse.

Eetiline absolutism – veendumus, et õige moral (kõlblus) saab olla ainult 1 kõikide aegade ja kõikide rahvaste jaoks (nt. Katoliiklus ). // On olemas teatud alus.kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks.(kristlik eetika) Tee oma ligimisele seda mida sa tahad , et sulle tehakse.//

Utilitarism – tagajärje eetika teooria, mille järgi mitmest võimalikust käsitlemisviisist on moraalselt kõige positiivsem see, mille tulemusel suureneb heaolu ehk naudingute kogusumma on kõige rohkem

Karistust on otstarbekas kasutada siis, kui see on vältimatu. Karistusmär peaks olema piisavalt suur, et kurjategija enam seda sigadust ei teeks .

Eetiline relativism - peame täitma vaid neid kõlbelisi norme, mis antud ajal ja kohas kehtivad.

LOOGILISE MÕTLEMISE PÕHIREEGLID

SAMASUSE REEGEL

Ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses

MITTEVASTURÄÄKIVUSE REEGEL

Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi

VÄLISTATUD KOLMANDA REEGEL

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid #1

Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid #2

Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid #3

Filosoofia mõisted ja loogilise mõtlemise põhireeglid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

176 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pytsu Õppematerjali autor

filosoofia mõisted filosoofia tunnetusõpetus väärtusõpetus metafüüsika filosoofia põhiküsimused ateist usklik objektiivne idealist subjektiivne idealist loogika skpetik stoiline inimene epikuurlane sokraatiline meetod platon mateeria küllaldase aluse reegel samasuse reegel mittevasturääkivuse reegel välistatud kolmanda reegel eksistentsialism sofism ratsionalism hereesia ketser maagia inkvisitatsioon vabamüürlus Õigluse kuldreegel selle kehtivus koherentsiteooria tunnetus teadmine aprioorne teadmine empiiriline teadmine aprioorne teadmine teooria kõlbluse kuldreegel verifitseerimine falsifitseerimine pragmatismi tõeteooria tõe vastavusteooria determinism avaramas tähenduses determinism kitsamas tähenduses jäik determinism indeterminism nõrk determinism vabadus tahtevabadus eliiditeooria karismaatiline eetiline absolutism utilitarism eetiline relativism

Sarnased õppematerjalid

doc

Filosoofia mõisted

Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised

Filosoofia

docx

Tähtsamad mõisted

Filosoofiatesti kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreekakeelsest sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust 3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas? 4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas

Filosoofia

doc

Filosoofia mõisted

Filosoofia kordamisküsimused 1. Filosoofia tuleb kreeka keelest ja tähendab tarkusearmastust. Uurib inimese sise ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi. 2. Tunnetusõpetus tegeleb teadmise ja tõe probleemidega. Põhiküsimused: · Mis on teadmine? · Mis on tõde? · Mis on õppimine? 3. Väärtusõpetus on filosoofia valdkond, milles uuritakse väärtusi. Enamasti kuulub väärtusõpetuse alla esteetika ja eetika. Põhiküsimused: · Kuidas põhjendada kõlbelisi veendumusi? · Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus

Filosoofia

doc

Filosoofia üldiselt

V: uurib teadmist ja tõde. Mis on teadmine? Millised on teadmisallikad? Kuidas eristada näilist tegelikkusest? Mis on tõde? 62. Mida kujutab väärtusõpetus ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: eetikat ja esteetikat, nende põhjendamise võimalikkust. Kuidas põhjendada eetika vajalikkust, konkurentsi ja saavutust ühiskonnas? 63. Mida kujutab metafüüsika ja milliseid küsimusi ta tõstatab? V: füüsikale järgnev, uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. 64. Millised on filosoofia põhiküsimused? V: Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes oleme meie, kust tuleme ja kuhu läheme? 65. Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? V: usklik vaatab rohkem hinge, ateist mateeriat. 66. Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? V: Objektiivne selline nagu meie teda tajume, subjektiivne maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 67. Mis on loogika ja mida tähendab loogiline?

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat. Sõna “filosoofia” tähendab tarkusearmastust. - “Filosoof on inimene tarkuse otsingul. Tarkus ei näi olevat väga levinud tarbekaup: ealeski ei ole selles valdkonnas üleproduktsiooni.” Jacques Maritain (1987) 2. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia valdkondi – st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. A. Teoreetiline filosoofia – vaatlus, uurimine. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid:1) epistemoloogia 2) metafüüsika 3) keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise-

Sissejuhatus filosoofiasse

doc

Mõtlemise põhireeglid, loogika

Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2003 4. MÕTLEMISE PÕHIREEGLID. Nimetades olulisemaid ja üldisemaid mõtlemise printsiipe loogika seadusteks (ka mõtlemise seadusteks), väljendatakse püüdu omistada nendele lausetele suuremat tähtsust. On tavaks, et isegi teaduslikes tekstides eelistus on antud seadusele ja reegel on sootuks teisejärguline. Selline seisukohavõtt on iseloomulik vulgaar-materialistlikule arusaamale mõtlemise ja teadvuse küsimustes, mille kohaselt viimane on deterministlikult (põhjuslikult) tingitud sellest maailmast, milles toimivad inimese formuleeritud seadused ja printsiibid. Teisalt, loogika

Loogika

doc

Filosoofia KT nr 1

Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia?

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami vastused

Teiste väidetega kooskõlas ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks loomulik matemaatikas, kus väite tõesust hinnatakse selle alusel, kas ta järeldub aksioomidest 2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? või mitte. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga üle Eesti lendamas. Ma ei saa kontrollida 3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära I. Berlini järgi

Filosoofia

Rohkem sarnaseid