Erinevad filosoofid, põhjalik. (2)

Pythagros - 580-500 eKr. Asutas Lõuna-Itaalias oma kooli, oli mungaordu taoiline askeetlik koht, kus võisid ka naised olla. Hommikul mindi mere äärde, vaadati päikese tõusu ja mõeldi läbi eelmine päev ja järgmine päev. Esimesed 5 aastat oli õpilane kandidaat, kus tal õigus ainult kuulata. Koolis olulisel kohal hingede rännaku õpetus, mille Pythagros sai tõenäoliselt Indiast ( budism ). Tema suur teene seisnes arvu tähtsustamises, eriti arvude kasutamine looduse mõistmisel ja iga päeva elus. Ütles, et inimese hing kujutab endas ka teatud harmooniat. Harmoonia teatud suhe arvude vahel. Ta avastas kolmkõla. Avastas, et keelpilli keelte tooni kõrgus sõltub keele pikkusest. Hingehaigused on seotud harmoonia rikkumisega, seega võiks psüühikat ravida muusikaga. Oli esimene mees, kes leidis, et kui me loodusy uurime tuleb eelkõige mõõta. Oli arvamusel, et universumi keskpunktiks on tuli ja maa ning päike keerleb selle ümber. Maad pidas ta ümmarguseks, kuna see ilu ideaal. „ Hoidke oma lapse silma pisarate eest, et nad saaksid neid teie haual valada“
Atomistid
Leokippos- 5.sai eKr. Võttis esimesena kasutusele aatomi ja tühja ruumi mõiste. Kõik asjad koosnevad jagamatutest osakestest ehk aatomitest, mis erinevad üksteisest oma suuruselt ja kujult. Aatomid ei muutu kvaliteedilt ja on pidevas liikumises. Mitte miski ei teki põhjuseta, kõik mis tekib, tekib paratamatuse tõttu.
Demokritos - 460-370 eKr. Kreekas, Leokippose õpilane. Reisis teadmiste saamiseks väga palju. Läks õpetajast kaugemale aatomite selgitamisel . Tuli koosneb väikestest, ümmargustest ja siledatest aatomitest. Hinge aatomid on hajutatud üle kogu keha. Tajumine toimub sel teel, et esimest lahkuvad osakesed ja tungivad meie meeleorganitesse. Universum on lõpmatu, seal on palju erinevaid maailmu . Maailmad tekivad ja kaovad. Maa on lame.
Küünikud
Antisthenes 435-370 eKr
Diogenes 404-323 eKr
Nende suhtumine:

Nad väljendasid põlgust ühiskonna seaduste, kommete ja väärtuste suhtes, kuid see ei tähendanud, et nad oleksid igasugust moraali eitanud. Nad eitasid seda moraali, mille varjus tehakse alatusi.

Maailma pole võimalik muuta, järelikult tuleb muuta oma suhtumist sellesse, siis saavutab inimene sisemise vabaduse

Et inimene muutuks küünikuks peavad olema täidetud tingimused:

Olemas olev ühiskond ei vasta inimese ettekujutusele õiglusest ja mõistlikusest

Inimene pole lootust, et miski võiks muutuda paremuse poole.

Inimesel on omane väga kõrge enesehinnang .
Küünikud leidsid , et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud.
Aristoteles - 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion’i. Oli esimene süsteemne filosoof , võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki:

Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika , füüsika)

Praktilised ( eetika , poliitika)

Loomingulised ( kunst ja käsitöö)
Loogika -ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa:

Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad

Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed.
Teadus
Aristoteles arvas , et universumi kespunktis on maa. Bioloogias andis ta suure panuse- embrüoloogiale aluse panemine. Uuris hauduvana kana all olnud mune erinevatel aegadel . Ta uuris ka pärilikkuse probleeme
Metafüüsika- iga asja paneb maailmas liikuma mingi sisiemine tung saada suuremaks kui ta on. Iga asi on ühelt poolt nii vorm kui mateeria .
Uuris liikumist, vaatles seda laiemalt. Loetledes nelja liikumist:

Tekkimine ja hääbumine

Kasvamine ja kahanemine

Aine üleminek teiseks

Koha vahetus
Liikumise põhjus on jumal.
Psühholoogia: Igas elavas olendis on keha mateeria, hing ja selle vorm. Hind on olemas kõigil elusolenditel, on kolme liiki hingi.

Taimehing

Loomahing

Inimesehing-lisandub mõistus ja mõtlemine
Esteetika - Aristoteles paneb aluse esteetika teooriale . S.t tegeleb ilu ja kunstiga. Ta leiab, et kunsti ülesanne on esitada sisemist tähendust. Õilsam on see kunst , mis mõjub tunnetele ja mõistusel. Kunst peab olema puhas
Eetika- Aristoteles oli eetika rajaja, tema arusaam eetikast oli, et eetika on praktiline teadus ja leidis, et ei piisa ainult arutlusest vooruste üle, vaid neid teadmisi tuleb kasutada ka oma käitumises. Mõtlemisvõime areng annab meile õnnetunde. Inimese tublidus sõltub järgnevast:

Selge otsustamine

Enesevalitsemine

Ihade tasakaal
Poliitika- Inimene on ühiskondlik loom, sest ainult ühiskonnas muutub ta õigesti inimeseks , kõige täiuslikum ühiskond on riik. Riigi ülesanne on oma inimsed õnnelikuks teha.
STOIKUD
Filosoofid kogunesid sammaskäikudes. Nende peamised vaenlased: lõbu, iha, mure ja hirm. Kõige tähtsam inimese jaoks on neist vabaneda , seda suudavad ainult targad inimesed. Nii saavutab inimene rahu. Stoikud on seisukohal, et maailma pole võimalik muuta, aga saab muuta suhtumist maailm. Neilt pärineb ka mõte, et vabadus on tunnetatud paratamatus .
SKEPTIKUD
Loojaks Pyrrhan 360-240 eKr. Nad ei taha siduda ennast ühegi arvamusega. Seetõttu ei võta ta üldse seisukohta. Nad arvamusel, et igale väitele eksisteerib võrdväärne vastuväide. Väidavad veel, et me ei või kunagi öelda, et nii on. Võime vaid väita, et meile näib nii. Kuna nad hoiduvad otsustamast asjade olemuse üle, saavutavad nad sel viisil hingerahu. Skeptitsism tekkis vanas-Kreekas siis kui riik oli languses ja kõik sisemised väärtused olid kokkuvarisenud.
Parminedes – L-Itaalia 540-470 eKr. Kirjutas luuleteose „Loodusest“ tema filosoofia on olemas ainult muutumatu ja kadumatu maailm, kui meile näib teisiti, siis meie meeled petavad meid. Seepärast tuleb usaldada mõistust. Ta eitas tühjust ja väitis, et universum on ainega täidetud, sellest tulenes 3 järeldust.

Liikumine pole võimalik, sest pole kusagile liikuda

midagi ei teki ega hävine, sest mõlemad protsessid eitavad mitte olemist

Olemine on ühtlane kogumaailm-ühtlane ainemass.
Zenon - Parminedese õpilane u 460 eKr. Võttis esimesena kasutusele dialoodivormi ja oli vaidluskunsti isa. Ta püüdis tõestada Parminedese õpetust kaudselt ning kasutas selleks apooriaid 45, säilinud9.
Platon 427-347 eKr.
Sokratese õpilane, peale Sokratese surma viibis 12 a Kreekast eemal, kui ta Ateenasse tagasi jõudis asutas ta oma akadeemia, mis töötas ligi 900 aastat. Tema loomingust säilinud 30 dialoogi. Temalt pärineb mitmeid õpetuso, mis mõjutasid filosoofia arengut. IDEEDE ÕPETUS-tema järgi olemas 2 erinevat maailma:
1. ideede maailm, ehk tõeline tegelikkus.
2. muutuvate ja kaduvate asjade maailm ehk näiline tegelikkus.
Neid maailmu võrdles ta koopaga, väljapool kodust asuvad ideed ja inimene näeb koopa seinal ainult nende varje, sellega ta mõistab, et inimesed asjade tegelikku olemust ei tea, seega kehalised esemed on vaid ideede ebatäiuslikud varjud .
Platon pooldas hinge surematust, kui temaöt küsiti miks siis inimene järgmises elus õppima peab? Vastas Plato , et ta on pigem meenutab klunagi õpitut. Ta jagas ideed kolme kategooriasse:

Väärtusi sisaldavad ideed- headus , ilu

Looduseseneile vastavad ideed-tuli, vesi, jne.

Matemaatilisele suhtele vastavd ideed,.
Kõige kõrgem neist on headuseidee. Maailma loomise kohta arvas Platon, et see loodud looja ehk DEMIURGI poolt. Inimese hing koosneb kolmest osast:
1. Mõistus
2. Emotsioon
3. Iha.
Igas hinges on need olemas kuid erineval määral, kui domineerib mõistus, saab inimesest tarkuse inimene. Kui emotsioon, siis sõdur, kui iha siis käsitööline.
Ideaalse riigi teooria-riigi eesmärk Platoni arvates on üksikisiku teenimine vastavalt hinge kolmele osale on igas riigis 3 klassi:

Valvurid- ülesanne riiki valitseda

Sõdurid-riiki kaitsta

töölised-varade tootmine.
Sellises riigis peab haridus olema korraldatud järgnevalt:

Tütarlastel peavad olema samad võimalused, mis poistel.

esimesel 10 aastal on esikohal sport ja muusika kooli hariduses.

Kui noor saab 20.a toimub 1. eksam , kes sedaei soorita, sellest saab käsitööline. 30 aastaselt 2. eksam, kes seda ei soorita, sellest saavad sõjaväelased või väiksemad ametnikud. Ülejäänutele õpetatakse filosoofiat , seal tähtsad 2 asja:

Selge mõtlemine ja tark valitsemine.
Filosoofiat õpiti 5 aastat. Seejärel pidid nad minema inimeste hulka maailma ja viibima seal 15 aastat. Ja alles see järel võisid nad hakata riiki juhtima .