Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jääkfunktsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Jääkfunktsioon
Kui asendada  n- muutuja funktsiooni   ( x1 x2 ..... x)   avaldises  osad tema
 f = x¯x1· 0 ·  w 1·1· x4 w x1·1 )   w   xx1· 1 · 3  w  1·0· x4 w x1·0 ) =
muutujad  konstantidega   0   või   1 ,  siis selliselt saadavat lihtsamat
loogikafunktsiooni nimetatakse  algse  n- muutuja funktsiooni   
 =    x
¯x
¯x4   w  x1 )   w  xxx
¯3 )    =  
jääkfunktsiooniks.
 
  =     x
¯x4    w   x1 )    w   xxx
¯3 )
Kui asendada  n-muutuja funktsiooni   ( x1 x2 ... xi ... x)   avaldises üks
tema muutuja   xi   konstandiga   0  või  1 ,  siis  on  jääkfunktsiooniks  
. . . . arenduse avaldis  leitud
(n1)-muutuja funktsioon:
sellele  avaldisele  leidub  ka  lihtsam / kiirem  arenduse  leidmisvõimalus :
 f   =    x
  f
xx
¯3   w   x
¯x
¯x4   w   xx
¯2       =    .  .  .  . 
 ( x1 ... xi1 0  xi1 ... x)      või       ( x1 ... xi1 1  xi1 ... x)
arenduse aluseks  olev muutuja    x 2    juhtub siin olema  ühine tegur  ja  teda
     TTÜ 
Jääkfunktsioon  ei sisalda enam seda muutujat, mis asendati konstandiga.
saab seega tuua   sulgude ette  —  misjuhul avaldis omandab kah   ( x  järgi )
Jääkfunktsioon  leiab kasutamist  loogikaavaldiste mitmes erikujus.
disjunktiivse arenduse   üldkuju :
 .  .  .  .    =      x
¯x
¯x4  w  x1 )   w    xxx
¯3 )
 jääkfunktsiooni  kaudu esitatavad  loogikafunktsioonide / avaldiste   erikujud :
|______________________________________________________________________________|
Shannoni  arendused
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
loogikafunktsiooni   tuletis
SHANNONI   ARENDUSED
Teha  Shannoni  konjunktiivne arendus   sama muutuja    x 2    
Shannoni  arendus  on  ( jääkfunktsioone sisaldav)  loogikaavaldise üks erikuju .
järgi  samale avaldisele :
Lihtsaim arendusjuhtum on   disjunktiivne   arendus  1-he muutuja  järgi.
Arvutitehnika 
 f 
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
    =      x 1 x 2  x
¯ 3       w      x
¯ 1 x
¯ 2  x 4       w      x 1 x
¯ 2
  =    [ x
Teha  Shannoni  disjunktiivne arendus   muutuja    x
2    w x1 0 x3 x ) ] [ x
¯2    w(  x1 1 x3 x4  ) ]
 2    järgi  
avaldisele :
         f   =    [ x2    w( x1 0 x3 x) ] [ x
¯2    w( x1 1 x3 x) ]  =
 f     =      x 1 x 2  x
¯ 3       w      x
¯ 1 x
¯ 2  x 4       w      x 1 x
¯ 2
 f = ( x2  w  x1· 0 ·  w 1·1· x4 w x1·1 )(  w  x1· 1 · 3  w  1·0· x4 w x1·0 ) =
   Instituut
  =      x
¯2 · x1 0 x3 x )    w      x2 ·(  x1 1 x3 x4  )
=  ( x2    w    x
¯x4   w  x1 ) ( x
¯  w   xx
¯3 )  =   ( x2    w    x  w  x1 )( x
¯  w   xx
¯3 )
|______________________________________________________________________________|
  f   =      x
¯2 ·( x1 0 x3 x)    w      x2 ·( x1 1 x3 x)    =   
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
 f   =   [ x2    w    x3    w      x  1  x ) ]·[ x2    w    x
¯3    w     x   1  x ) · 
     ·[ x
¯2    w    x3    w      x  1  x 4 ) ]·[ x
¯2    w    x
¯3    w      x  1  x ) ]  =
2 muutuja  järgi  disjunktiivne arendus:
Teha  Shannoni  disjunktiivne arendus  muutujate    x
   =       [ x
 1    ja    x 4    järgi   
2    w    x3    w    ( x1 0 0 x) ]·[ x2    w    x
¯3    w    ( x1 0 1 x) · 
avaldisele     [


   x 1  
   ( x 2   
  x 3 )] x
¯ 4 
   ·[ x
¯2    w    x3    w    ( x1 1 0 x) ]·[ x
¯2    w    x
¯3    w    ( x1 1 1 x) ]  =

 f    = 
    [ x2    w    x3     w                                      ]·[ x2    w    x
¯3     w                                     · 
     x
¯x
¯4 ·  x  1  x )     w        x
¯x4 ·  x 1   x )  x  w  1 1 x3 
     ·[ x
¯
     TTÜ 
       
2    w    x3     w                                      ]·[ x
¯2    w    x
¯3     w                                     =
w        xx
¯4 ·  x  1  x )     w        xx4 ·  x 1   x )     =
  
      = 
(x
     x
¯
2   w  x3   w    x
¯)(x2   w   x
¯3   w   x
¯4)(x
¯2    w    x3    w    x
¯x
¯4)(x
¯2   w   x
¯3   w    x
¯4)
x
¯4 · ( 0 x2 x3 0 )     w        x
¯x4 · ( 0 x2 x3 1 )  x  w  1 1 x3 
 |______________________________________________________________________________|
       w        xx
¯4 · ( 1 x2 x3 0 )     w        xx4 · ( 1 x2 x3 1 )     =
/¯¯  iseseisvaks  lahendamiseks:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
      =      x
¯x
¯4 ·  x         1      x )     w        x
¯x4 ·  x         1      x )  x  w  1
3 muutuja  järgi  disjunktiivne arendus:
       w        xx
¯4 ·  x      1         x )    w        xx4 ·  x      1         x )      =
Teha  Shannoni  disjunktiivne arendus  muutujate    x 1      x 3      x 4    järgi
Arvutitehnika 



avaldisele     [
   x 1  
   ( x 2   
  x 3 )] x
¯ 4 
    x
¯

x
¯4 · ( 1 )   w      x
¯x4 · ( 0 )   w     xx
¯4 · ( x2      x)   w      xx4 · ( 0 )
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
 f    =       x
¯x
¯x
¯4 · ( 0 x2 0 0)     w         x
¯x
¯x4 · ( 0 x2 0 1)  x  w  1 1 x3 
2 muutuja  järgi  konjunktiivne arendus:
w      .   .   .   .  .   .      w      xxx
¯4 · ( 1 x2 1 0)     w        xxx4 · ( 1 x2 1 1)    =
Teha  Shannoni  konjunktiivne arendus  muutujate    x 2    ja    x 3    järgi   
samale avaldisele     [


=   .   .   .   .    jääkfunktsioonid saavad tulla:     x2     või      x
¯2     või     0    või    1
   x 1  
   ( x 2   
  x 3 )] x
¯ 4 
   Instituut
|______________________________________________________________________________|
Shannoni arendus  samaaegselt  kõikide  muutujate järgi  on  täielik arendus.
Täieliku  arenduse  jääkfunktsioonideks  saavad jääda  ainult  konstandid  ( 0   1 )
Loogikafunktsiooni   TULETIS
meenutame tehte   
n-muutuja  funktsiooni
   asendusseost :            x1      x2   =    x
¯x2    xx
¯2
    f ( x1 . . . . xn )    tuletis  selle funktsiooni mingi
muutuja    xi   järgi 
                  ______________
 
           ____
 
 f (
.  .  .   =  ( x
¯x
¯4    w   x
¯x 2) x
¯x
¯    w     ( x
¯2  x
¯4    w   x
¯x) x
¯x
¯4    =
 x1 . . . . xn )
————————

        ____    ____
 xi
  x
¯x
¯4    x
¯x 2  x
¯2  x
¯    w     ( x
¯2  x
¯4    w   x
¯x) ( x 2    w  x 4 )   =
on   jääkfunktsioonide  summa mooduliga 2  avaldis  kujul:
   (x 2    w  x 4)(x 1   w  x
¯ 2) x
¯x
¯    w     x
¯x2       w      x
¯xx4     =
 f ( x1 . . . . xn )
 ———————    =   ( x1 .. xi1 0  xi1 .. x)        ( x1 .. xi1 1  xi1 .. x)
   ( xx2     w   xx4     w    x
¯x) x
¯x
¯     w      x
¯x2        =
     TTÜ 
   xi
    
Seega  on  n-muutuja  funktsiooni  tuletis   (n1)-muutuja funktsioon, kus
 x
¯x
puudub see muutuja   xi  ,  mille järgi tuletis võeti:
saime vaadeldava funktsiooni    f  =   x
¯ 2  x
¯ 4    w   x
¯ 1 x 2  x
¯ 3     jaoks  tema
 
tuletise  muutuja    x
f (
 3    järgi :  
 x1 . . xi . . xn )
 —————————     =   ( x1 .. xi1  xi+1 .. x)
 f 
    xi
 ———     =       x
¯x2
 x 3
Arvutitehnika 
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
|______________________________________________________________________________|
/¯¯  ülesanne:   ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ \
Leida  järgneva loogikafunktsiooni  tuletis   muutuja    x 3    järgi :
Leida  sama loogikafunktsiooni  tuletis   muutuja    x 2    järgi :
 f     =      x
¯ 2  x
¯ 4       w     x
¯ 1 x 2  x
¯ 3 
 f     =      x
¯ 2  x
¯ 4       w     x
¯ 1 x 2  x
¯ 3 
 f ( x1 x2 x3 x4 )
   Instituut
 ————————      =      ( x1 x2 0 x)             ( x1 x2 1 x)    = 
  x3
 f ( x1 x2 x3 x4 )
 ————————      =      ( x1 0 x3 x)             (x1 1 x3 x)    =
  =    ( x
¯
  x2
 2  x
¯ 4       w     x
¯ 1 x 2 )               x
¯ 2  x
¯ 4      =     .  .  .  .
  =      x
¯ 4               x
¯ 1  x
¯ 3      =     .  .  .  .
 jälle kasutame  tehte      asendusseost :        x1      x2   =    x
¯x2    xx
¯2
                        __
  ____
.  .  .  .    =     x
¯4  x
¯x
¯     w      x
¯4  x
¯x
¯3    =
              =     xx
¯x
¯      w      x
¯( x 1    w   x 3 )     =
              =     x
¯x
¯x      w      xx
¯4      w      xx
¯
     TTÜ 
tekkis  DNK  mida ei saa enam teisendada  lihtsamaks DNK-ks, seega ongi valmis
saime vaadeldava funktsiooni   f  =    x
¯ 2  x
¯ 4    w   x
¯ 1 x 2  x
¯ 3     jaoks  tema
tuletise  muutuja    x 2    järgi :  
 f 
 ———     =       x
¯x
¯x      w      xx
¯4      w      xx
¯4
 x 2
|______________________________________________________________________________|
Arvutitehnika 
   Instituut
Vasakule Paremale
Jääkfunktsioon #1 Jääkfunktsioon #2 Jääkfunktsioon #3 Jääkfunktsioon #4
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Protect Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Matemaatiline analüüs I kollokvium
60
doc

Matemaatiline analüüs I kollokvium

HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid  Hulkade ühend A B = { x  ( x  A) V ( x  B ) }  Hulkade ühisosa (lõige) A B = { x  ( x  A) & ( x  B )  Hulga täiend A = { x  ( x  I ) & ( x  A ) }, kus I on nn. universaalhulk.  Hulkade vahe A B = { x  ( x  A) & ( x  B ) }  Hulkade sümmeetriline vahe A  B = { x  (( x  A ) & ( x  B )) V (( x  A ) & ( x  B )) } Hulga A astmehulgaks 2A nimetatakse hulga A kõigi alamhulkade hulka. Hulgateoreetiliste operatsioonide omadused  Kommutatiivsusseadused A B = B   A  B = B   Assotsiatiivsusseadused A ( B  C ) = ( A B )  C A ( B  C ) = ( A B )

Matemaatika
Diskreetne matemaatika - konspekt
31
doc

Diskreetne matemaatika - konspekt

AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki. Hulgateoreetilised operatsioonid · Hulkade ühend AB={x |(xA)V (xB)} · Hulkade ühisosa (lõige) AB={x |(xA)& (xB) · Hulga täiend A = { x | ( x I ) & ( x A ) }, kus I on nn. universaalhulk. ·

Diskreetne matemaatika
KARNAUGH-KAARDID
24
pdf

KARNAUGH' KAARDID

KARNAUGH' KAARDID Karnaugh' kaart on funktsiooni tõeväärtustabeli sihipärane topoloogiline ümberpaigutus tasandil või ruumis. T Ü Tõeväärtustabeli igale reale vastab kaardil üks ruut. T Karnaugh' kaartide topoloogia 2muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2  2 (või 1  4) ruutu ; 3muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 2  4 = 8 ruutu ; 4muutuja Karnaugh' kaart on tabel mõõtmetega 4  4 = 16 ruutu ; e h n ik a t või i 6 - muutuja Karnaugh' kaart v ut Karnaugh' kaartide põhiomadused r 2 - muutuja 3 - muutuja 4 - muutuja Karnaugh' kaart Karnaugh

Matemaatika
KARNAUGH-KAARDID
18
pdf

KARNAUGH' KAARDID

/¯¯ ülesanne: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯ 1. Katame kaardil asuvad 1de ruudud suurimate kontuuridega, kasutades seejuures võimalikult vähe kontuure. ( 0-lle ei tohi valida 1-de kontuuridesse ) 2. Määramatuse ruute tohib seejuures kontuuridega katta, kuid ei pea katma. Ü Määramatusi katame kontuuridega ainult siis, kui see aitab kasvatada T Leida Karnaugh' kaardiga MDNK MKNK 4-muutuja funktsioonile: veelgi suuremaks mõnda niikuinii vajalikku kontuuri. T f ( x1 . . . x4 ) =  ( 1, 4, 5, 9, 11, 12, 1

Matemaatika
Reed - Mulleri POLÜNOOM
8
pdf

Reed - Mulleri POLÜNOOM

Reed - Mulleri POLÜNOOM x 3 x4 x 1 x2 00 Ü Loogikaavaldise erikuju, mis sisaldab ainult loogikatehteid : 01 11 10 summa mooduliga 2 :  T 00 1 1  T konjunktsioon : & konstant 1 : 1 01 1 . . . . ja kus sulud on lahtikorrutatud (ehk sulge enam pole) 11 1 1 1 1 Reed-Mulleri polünoom on seega (s

Matemaatika
Loogikafunktsiooni implikant
6
pdf

Loogikafunktsiooni implikant

Loogikafunktsiooni implikant Lihtimplikant Taandatud DNK Taandatud DNK (TaDNK) on funktsiooni kõikide lihtimplikantide disjunktsioon. Mõistel IMPLIKANT pole mingit seost loogikatehtega implikatsioon. Eelmise näitefunktsiooni Taandatud DNK esitub Karnaugh' kaardil : Ü Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse tema 1-de piirkonna x 2 x3 T mistahes intervalli ( ehk tema igat "ühtede intervalli" ). x 1 00 01 11 10 T ( meenutame : intervall on kindlate omadustega 2ndvektorite hulk ) /¯¯ näide: ¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯¯?

Matemaatika
Diskreetne matemaatika
19
docx

Diskreetne matemaatika

v x1 x 2 𝒇(xMDNK(1,0,x3,x4) v x1 x2 𝒇(xMDNK(1,1,x3,x4) = = x 1 x 2 (0 V 0 V 0 V x3x4) v x 1 x2 (x 3 V 0 V 0 V 0) v v x1 x 2 (0 V x 3 V 0 V 0) v x1 x2 (x 3 V x 3 V x4 V 0) = = x 1 x 2 (x3x4) v x 1 x2 (x 3) v x1 x 2 (x 3) v x1 x2 (x 3 V x4) 12 9. Jääkfunktsioonid 𝒇(xMDNK(x1x2x3x4) = x2 x 3 v x1 x 3 v x1 x2 x4 v x 1 x 2 x3 x4 1) Leida MDNK-na saadud loogikafunktsioonile tema jääkfunktsioon muutuja x 2 = 0 korral ja esitada see tõeväärtustabelina. x1x2x3x4 𝒇(x 0000 0 0001 0 0010 0 0011 1 1000 1 1001 1

Diskreetne matemaatika
Loogikaalgebra
8
pdf

Loogikaalgebra

Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) Kasutusel on ka alternatiivseid tehtemärke: &   ~  +    Ü George Boole (1815 — 1864) Inversiooni esitatakse mõnes allikas ka ülakomaga: ¯  x' x T T Sündinud Inglismaal Lincolnis. 16-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, Loogikaavaldiste võrdsus keskendudes

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun