Filosoofia mõisted 10.-11. klassile (0)

Q: Mis on tõdeMis on hea?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia mõisted 10.-11. klassile

Q: Mida õpetas keskaegne realism?

Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia mõisted 10.-11. klassile

Filosoofia - Filosoofia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on tõdeMis on hea?
Mida õpetas keskaegne realism?

Filosoofia-

Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus

Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises

F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt

Gnoseoloogia( epistemioloogia )-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu.

Loogika - õpetus mõtlemise seadustest

Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.

Ontoloogia - õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga.

Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa.

Eetika - moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala.

Esteetika - ilu ja kusti olemust uuriv teadus
F põhiküsimused: Platon : Mis on tõde?Mis on hea?mis on ilus?

Nominalism - teeoria , mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseeenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Realistide ja nominalistide vaheline vaidlus kujundas keskaja põhilise probleemi f-s.

Anamnese- teadmine on meeldetuletamine(platon)

Induktsioon- üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv.

Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus.

Dialektika -

Antiikajal ja keskajal: filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu( kr. Dialegomai) abil(sokrates).

Hegelil : vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. ( tees+ antitees=süntees)

Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants .

Dualism - teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist.

Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist.

Atomism - maailm koosneb aatomitest ja tühjusest( demokrites)

Substants- kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus.

Irratsionaalne- mõistusega loogiliselt mitteseletatav.

Subjektiivne-tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism - tunnetava subjekti tähtsust rõhutav.

Objektiivne- objektiivne reaalsus on inimeteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õiget tegelikkust .

Eudaimonism- isiklikku või kolletktiivset (sotsiaalne-) õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. Äärmuslik vorm hedonisn- nauding on ülim hüve.

Nihilism - kõige eitamine , teooria mille järgi pole olams mingeid väärtusi.

Stoitsism - sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus.

Dederminism. Teooria, mille koahselt kõiglil sündmustel on seaduspärased põhjused ja pühimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Kitsast vormis välistab tahtevabaduse.

Teleoloogia- kõige tähtsam põhjus on eesmärk, kõik on ees

Apeiron - määramatu, piiritu algaine Anaximandrosel.

Apooria- lahendamatu olukord, Elea Zenoni apooriad .

Arhee - algaine( tuli,vesi,õhk,maa)

Atarksia-hingerahu, hellenistlikes elufilosoofiates.

Atomism. Demokritose õpetus, et maailmas on ainult aatomid ja tühi ruum.

Platoni põhivoorused: mõõdukus, mehisus , tarkus ja õiglus.

Koopamüüt- platoni kujundlik võrdlus, millega isel. Ideede- ja meelelise maailma vahekorda .

Milletose koolkond- Thales, Anaximandros , Anaximenes- arhee e algaine küsimus.

Arstotelese 4 põhjust- materiaalne p; formaalne p; tegevpõhjus ja sihtpõhjus.

Peripateteetikud- Aristotelese järgijad.

Realism - mida õpetas keskaegne realism?- üldmõisted(universaaliad) on olulisemad ja reaalsemad kui üksikmõisted.

Skeptitsism - mõtteviis, mis seab kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad.

Eklektitsism- valikuline vaadete segamine

Sofistid- „targad“, kes õpetasid tasu eest ( Protagoros, Abderast, Gorgias)- inimene on kõigi asjade mõõt.

Sokrates- „tunne iseenast!“, „ Ma tean, et ma midagi ei tea.“

Stoikud - õpetasid, et maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid suhtumist maailma. Kõigesse tuleb suhtuda stoilise rahuga- apaeia.- vabadus on tunnetatud paramatus.

Thomas Aquinost- keskaja suurim filosoof

Universaalide probleem- realism ja nominalism

Usu ja mõistuse vahekord - usun, sest see on absurdne; usun selleks, et aru saada; Mõistan selleks, et uskuda.

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 9 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ingerhelene Õppematerjali autor

Filosoofia põhimõistete seletus, filosoofia põhiküsimused.

reaalsus koahselt subjekti algaine õpetas ülimaks Filosoofia

Sarnased õppematerjalid

doc

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest.

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles.

Filosoofia

doc

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest

Filosoofia

doc

Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest

Filosoofia

pdf

Filosoofia SH - Talve mõisted

eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev.

Filosoofia

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

FILOSOOFIA ARVESTUS 1. Mis on filosoofia? Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. 2. Ontoloogia Õpetus olemisest. Filosoofia osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga; selle haru. Teatud esmaste või kindlalt olemas olevate üksuste määratlemine mõne filosoofia suuna poolt, nende üksuste seostatud ja teoreetiliselt põhjendatud kogum (nt Platoni ontoloogia üksus on idee). Pk: Mis on olemas? 3. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest

filosoofia teine kursus

pdf

FILOSOOFIA mõisted

filosoofia teine kursus

doc

Filosoofia arvestus 11. klass

Filosoofia arvestus SH 2010 talv 1. PILET 1. Keskaja filosoofia üldiseloomustus Keskaja filosoofia lühiiseloomustus: 1.Seotus religiooniga: Jumalakesksus olemise, hüve ja kauniduse allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kui kõlbluse alust, tema jäljendamist ning temaga sarnanemist peetakse inimliku elu ülimaks eesmärgiks. Kreatsionism maailma on loonud Jumal eimillestki. Providentsialism Jumal valitseb loodud maailma, ajaloo ja inimese üle. Kõigil sündmustel on (taga)mõte. Revelatsionism kõige usaldusväärsem tähtsate tõdeda teadasaamise viis on jumalik

Filosoofia

odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia

Rohkem sarnaseid