Tähtsamad mõisted (3)

Filosoofiatesti kordamisküsimused
1. Filosoofia– tuleb kreekakeelsest sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus'. Filosoofia uurib inimese sise-ja välismaailmas valitsevaid seaduspärasusi.
2. Tunnetusõpetus tõstatab küsimused Mis on teadmine? Mis on tõde? Mis on õppimine? Tunnetusõpetus uurib teadmisi ja teadmise võimalikkust
3. Väärtusõpetus kujutab endast eetikat ja esteetikat. Tõstatab küsimuse: Kuidas põhjendada eetilist käitumist konkurentsiühiskonnas?
4. Metafüüsika on filosoofia haru, mis uurib olemise lähteprintsiipi ja algpõhjuseid. Mis on elu ja mis on surm? Kas jumal on olemas? Kui on olemas jumal, miks siis on maailmas kurjus?
5. Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria ? Kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme?
6. Usklik: Vaim on primaarne. Oleme Jumala poolt loodud, läheme taevasse või põrgu.
Ateist : Mateeria on primaarne. Oleme mõistusega loomad, oleme tekkinud mateeria arengu käigus, saame mullaks .
7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enam-vähem selline nagu me seda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on tahte ja kujutluse tulemus.
8. Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest . Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Õige mõtlemine.
9. Skeptik- mõttetark, kes vaatleb ja uurib, kuid jätab otsustamata, kuna poolt ja vastu argument on võrdselt.
Skeptitsist - kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel .
10. Stoiline- eluraskustes vankumatu, kindlameelne
Epikuurlane- Inimene, kes võitleb ebausu ning surmahirmu vastu, mis takistavad inimesel isiklikku õnne saavutada. Ei usu hinge surematusesse ega jumalate sekkumist inimeste ellu. Usub, et inimese õnn peitub temas endas.
11. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine, elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja maieutika ehk sünniabi uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel. Efekt seisneb selles, et inimene peab tõe ise välja mõtlema ja selle käigus ta areneb.
12. Platon soovitas kasutada vaba tahte meetodit. Õppetöö peaks rajama õpilase huvile, kasutada tuleks palju mängulisi elemente. Tema soovitus oli asjalik .
13. Mateeria- materjal, millest mingi substants koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised . Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama ainega füüsikalises mõttes.
14. Küllaldase aluse reegel- väited peavad olema põhjendatud, peab olema ära näidatud, mille alusel üht või teist väidetakse.
15. Välistatud kolmanda reegel- tõene on kas väide või selle eitus, kolmandat võimalust olla ei tohi.
16. Mittevasturääkivuse reegel- kaks teineteist välistavat lauset ei saa olla ühtaegu tõesed.
17. Samasuse reegel- ühte ja sama väljendit tuleb alati kasutada ühes ja samas tähenduses.
18. Kui ei tunne loogikareegleid võime teistele segadust tekitada, meist ei saada üheti aru, meid võidakse petta , meil tekivad pettekujutlused, sofismide loomine. Loogika all mõistetakse korda ehk kooskõlalisust kas asjades endis või siis mõtlemises. Kasu niisugusest korrast seisneb selles, et ta võimaldab meil tunnetamise vaeva vähendada: mõtlemine oskab asju endid imiteerida.
19. Eksistentsialism on irratsionaalne vool tänapäeva filosoofias.
Eksistentsialisti maailmavaade - inimene on juhuse poolt paisatud maailma, kus valitsevad kannatus, võitlus ja surm- see viib inimese hirmu ja tülgastuseni.
Millised tegurid on selle kujundanud- tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja eelõhtul. Inimeste võõrandumine tänapäeva maailmas, I MS-i kannatused, ateismi võidukäik.
(Rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Eksistents pole kunagi valmis, kuna puudub mõõdupuu valmisoleku mõõtmiseks, ja on alati ebatäielik, mistõttu pole ka inimene enda jaoks kunagi täielikult haaratav. Inimene on maailma heidetud, ta pole maailmas kunagi päriselt kodus.)
20. Modernism- progressimeelsus ja ühetaolisus, taheti luua industriaalne heaoluühiskonda. Püüab ületada realismi üheplaanilisust, mis jääb modernistliku elutunnetuse jaoks kitsaks. Poliitikas tõi kaasa katsed saavutada helget tulevikku totalitaarse riigi abil: fašism, natsism , sotsialistlik riik. Ilmingud: moodsad muusikastiilid, e-mail, arvutimängud, chatrooms
Postmodernismi ühtsed jooned:

• ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu
  
• individuaalsuse taasväärtustamine
  
• kasutatakse pastišši; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
  
• fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
  
• ideede lõtv seotus
  
• paranoilisus
  
• kindla teemaderingi eristamatus
  
• kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšilikud elemendid. Modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi.
  
• kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
  

Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult.väärtuste poole.
21. Sofism - pette e. püüniskujutlus; loogikaseaduste varjatud rikkumine väärseisukohtade tõepäraseks esitamiseks. Vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. Sofism võib kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis.
22. Ratsionalism - mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas.
Ratsionalismi seisukoht on: tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Teadmiste seas saab esile tõsta tõsikindla teadmise, mida iseloomustab paratamatus ja üldkehtivus. Kogemuse põhjal ei saa otsustada, kas miski on paratamatu ja üldkehtiv
23. Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine,kiriku õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus, tänapäeval üldkehtivatest arusaamadest kõrvalekaldumine.
Ketseriks nimetatakse kristluses hereesia pooldajat – isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest. Ülekantud tähenduses nimetatakse ketseriks mis tahes valitsevast ideoloogiast, usust või üldkehtivast arvamusest kõrvalekaldujat.
24. Maagia- maagide õpetust, üleloomulike jõudude ja väe omandamise kunsti, halvustavalt petturlik nõiakunst. Vähestele tuntud hinge- ja loodusjõudude tegevusse rakendamine.
25. Inkvisitsioon oli katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada . Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Jesuiidid uskusid, et eesmärk pühendab abinõu.
26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks.
27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib.
28. Kaasajal kujuneva mõtlemise tunnused: pluralism , personalis, aktualism, realism , antipositivism.
Ühiskonda ei saa kardinaalselt ümber korraldada. Õppimise teel ei saa muuta looduse poolt antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit . Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat .
29. Tõe koherentsiteooria- tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega.
30. Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised.
31. Teadmine- tähis ja selle vaste; põhjendatud tõene uskumus .
32. Aprioorne teadmine- kogemusele eelnev, kogemusest sõltumatu.
Empiiriline teadmine- kogemuslik teadmine.
33. Inimkonna eksistentsil ei saa mõte puududa , kui individuaalsel inimelul on sügav mõte.
34. loogiline ja konventsionaalne e kokkuleppeline
35. Argiteadmise erinevus teaduslikust teadmisest: argiteadmine ei ole täpselt väljendatud, ei ole süstematiseeritud ja seda on raske kummutada, sest see ei ole täpne.
36. Teadmised pärinevad mõistusest ja kogemustest. Teadmine saab sisu ja materjali kogemustelt ning vormi mõistuselt.
37. Teadlased tegutsevad katseeksitusmeetodil.
38. Teooriad on võrgud, mis püüavad kinni selle, mida püüame teadvustada ja ära seletada.
39. Valetamisel esitame sihikindlalt valesid väiteid. Tõe varjamise korral ei räägi me tõde välja, kuigi me seda teame. Eksides me arvame, et teame, aga tegelikult ei tea.
40. Kõlbluse kuldreegel- ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Soovi teistele seda, mida sa tahaksid ka endale.
41. Verifitseerimine - Väite tõele vastavuse kinnitamine.
Falsifitseerimine- väite kummutamine.
42. Pragmatismi tõeteooria- tõesed on uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda ja mis ennast õigustavad.
43. Tõe korrespondentsiteooria - tõde seisneb väite vastavuses faktidele ja tegelikkusele.
44. Tõtt saab rääkida samal ajal ebaausaks osutudes, kui on eelnevalt lubatud saladust pidada e mitte tõde rääkida.
45. Determinism avaramas tähenduses- arusaam, et igal sündmusel on põhjus.
46. Determinism kitsamas tähenduses- iga sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud.
47. Jäik determinism- tahtevabadus ja kogu tõeline vabadus on välistaud ja illusoorne.
48. Indeterminism- tahtevabadus on võimalik.
49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist.
50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses.
51. Vabadus- valikuvõimalus.
Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove.
52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust.
53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda.
54. Eliiditeooria- mistahes ühiskondliku korra ajal valitseb tegelikult eliit e paremik.
55. Kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad oligarhilisteks e väheste võimuks.
56. Karismaatiline - jumaliku andega.
57. Eetiline absolutism - leiab, et on olemas teatud absoluutsed kõlbelised tõed, mis kehtivad ka siis kui neid keegi ei järgiks.
58. Utilitarism- mõistlik on käitumisviis, mille puhul naudingute kogusumma on maksimaalne ja negatiivsed kõrvalmõjud minimaalsed.
59. Otstarbekas on karistada, kui saab vältida veel suurema pahe . Ei ole otstarbekas, kui antud pahe iseenesest kaoks. Kui rangelt tuleks karistada- karistus peab olema suurem kui kuriteoga saadu.
60. Eetiline relativism- Peame täitma vaid neid kõlbelisi norme, mis antud hetkel ja antud kohas kehtivad.