AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2
vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3. Müük ja teenus osutamise leping- teenus osutamise puhul pole objekti veel olemas (valmistatava asja kvalifitseerimine: 1) üldpõhimõte- §208 lg2 1.lause 2) erand 1-
_________________________________ (pretensiooni saaja nimi ja postiaadress) "____"______________ nr _____ Pretensioon (täiendava tähtaja andmine) "____"____________käesoleval aastal sõlmiti meie, AS______________ kui ostja ja OÜ____________ kui müüja vahel müügileping nr _________, mille kohaselt OÜ________________ kohustus müügilepingu objektiks olevad kaubad ostjale üle andma hiljemalt "____"_______________. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi pidi kaupade vedamine toimuma müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügilepingu punktile _____ ostja tegevuskoht ____________________(tegevuskoha aadress). Vaatamata asjaolule, et meie poolt on müügileping kohaselt täidetud ja kaupade ostuhind on OÜ-le _______________ täielikult tasutud, ei ole OÜ
Kaasus 29. juuni 2011. a sõlmisid omavahel müügilepingu OÜ Siil ja OÜ Turvas. Müügilepingu p 2.1 alusel ostis OÜ Turvas OÜ- lt Siil puidutöötlemisseadmeid ja puitu kokku 12 360 euro eest. OÜ Turvas esindajana sõlmis OÜ- ga Siil lepingu nõukogu liige Kaval Ants ja OÜ Siil esindajana sõlmis lepingu juhatuse liige K. Vanapagan. OÜ Turvas nõukogu liige sõlmis nimetatud lepingu põhjusel, et äriühingu tegevuskava kohaselt hakkab äriühing tegelema muuhulgas ka puidu töötlemisega. Kaval Ants ja K. Vanapagan leppisid kokku, et arve antud müügitehingu kohta
Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8, tooted pakendist lahti ja soovisime kasutada kahte juuksuri tooli. Kuid ühele neist toolidest istudes murdusid toolil jalad lahti ja tool läks kaheks osaks. Tegime kõik 30 pakendit lahti ja selgus, et kõikidel toodetel on defekt. Samuti olid 12 ilulõikus laudadel puudu vastavad varuosad, millega laud kokku panna. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 1.7 kohaselt on ostjal õigus defektiga kaup tagastada 14 päeva jooksul kauba kätte saamisest. 30.oktoobril AS Ilutegija, kui ostja teavitas müüjale AS Salongi Sisustus kauba tagastamise soovist. 31.oktoobril viis kullerteenus kauba minema koos tagastuslehega. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 1.10 kohaselt vahetab AS Salongi Sisustus Tellija tagastuslehe alusel viivitamata 30 päeva jooksul defektiga kauba.
Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada. Kuid ülevaatamisel avasime, et kõikidel tünnisaunadel on puudu küttekeha. Samuti neljal grillmaja ilmnes, et puuduvad ventilatsioonisüsteemid. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 2.1 kohaselt on ostjal õigus defektiga kaup tagastada 14 päeva jooksul alates kauba kätte saamisest. 14.mai OÜ Naudi Puhkust, kui ostja teavitas müüjale AS Palkmajad kauba tagastamise soovist. 17.mail viis kullerteenus kaub müüjale tagastuslehe alusel. Vastavalt sõlmitud müügilepingu punkti 2.2 kohaselt vahetab AS Palkmajad Tellija tagastuslehe alusel viivitamata 30 päeva jooksul defektiga kauba.
Tartu Maakohus 12.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Hageja: Mari 49508254720 Uus 63a-54 50606 TARTU [email protected] +372 55876738 Kostja: Juku 395123547 Aardla 56 50603 TARTU [email protected] +37258789878 HAGIAVALDUS 4000 euro nõudmiseks Hagihind - 4000 Mina sõlmisin kostjaga (Juku) 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu, kus kinnitasime, et müün temale 20 lammast, kokku 8000 euro eest. Sama lepinguga andis kostja lubaduse, et ostetud 20 lamba eest maksab ta raha minu pangaarvele kahes osas: 4000 eurot 20.maiks 2012 ja 4000 eurot 20.juuniks 2012. Esimese rahasumma maksis kostja tähtaegselt. Teine osamakse tähtaegselt minu pangaarvele ei laekunud. 22. juunil 2012 ma helistasin kostjale ja palusin tal raha koheselt ära maksta. Kostja
Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. § 209. Asja üleandmise kohustus (1) Kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks
lõppes – hageja **** asus elama oma vanemate juurde aadressile Põhja pst 8-16, Tartu. Hageja leiab, et abielulised suhted on lakanud alates juunist 2013, abielu taastada ei ole võimalik ning palub abielu lahutada, juhindudes Perekonnaseaduse paragrahvidest 27, 28 lg 4, 29 lg 1, 2 ja 3. Vara koosseis Abielu kestel on soetatud vara abieluliste suhete lõppemise seisuga alljärgnevalt: Vallasasjana eramaja Tartu, Kastani 173a 20. mail 2010 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu ja pandilepingu punkt 2.1. kohaselt soetasid hageja ******* 1/3 ja kostja ******* 1/3 mõttelise osa. Ülejäänud osa oli kingitusena tehtud nii hageja kui ka kostja vanemate poolt. Eramaja pindala on 125 m² ning hind 258 000 €, millest hageja tasus 86 000 € , kostja tasus 86 000 € ning vanemad tasusid 86 000 € oma kontolt müüja kontole selgitusega – eramaja aadress, maksja nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest.
Ostu/müügi lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis" Rahvusvahelises praktikas on väga levinud müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab
· teraviljavaba tootega · maltoosivaba tootega · gluteenivaba tootega 19. Mis on müügidokument? · tegevusluba · kasutusjuhend · kassatsekk 20. Antistaatilised puhastuslapid · on ühelt poolt karvastatud · on kahelt poolt karvastatud · on venivad 21. Millal tuleb tarbijale anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega? · pärast müügilepingu sõlmimist · enne müügilepingu sõlmimist · tarbijal puuduvad sellised võimalused üldse 22. Millise kapsal on söödavaks osaks valmimata pung · lillkapsas · rooskapsas · käharpeakapsas 23. Kuupäeva Parim enne saabumisel: · võib toodete edasi müüa eraldi märgistatuna · toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24
(1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6). (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
Võlaõiguslik ostueesõigus: 1. Põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnereid 2. Esemeks võivad olla nii kinnis- kui vallasasjad kui ka õigused 3. Ei ole seega ülekantav (kuid tähtajaline ostueesõigus läheb üle pärijale) 4. Ostuõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi (VÕS § 224 lg 1) 5. Ostueesõigust omav isik võib oma õigust teostada siis, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu (VÕS § 224 lg 3) 6. Toimub ostueesõigust omava isiku poolt avalduse tegemisega müüjale (VÕS § 224 lg 4) Õigustatud isikud: Asjaõigusliku ostueesõiguse võib seada kas: Teatud isiku kasuks– ei või siduda mingi teise kinnisasjaga ning ei ole võõrandatav või päritav. teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks Tehingulist ostueesõigust saab kasutada vaid esimesel müügijuhtumil, selle kasutamatajätmisel ostueesõigus lõpeb. Seadusejärgne ostueesõigus:
asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju
Siduvaks muutub TA, kui kostja sellega mingil viisil nõustuks. Siis, kui see ei ole muutunud siduvaks saab, hageja TA tagasi võtta. 4 TEINE SEMINAR LEPINGUEELSED LÄBIRÄÄKIMISED RKTKo nr 3-2-1-89-06 lepingueelsed läbirääkimised, eelleping, VÕS § 14, 15 kohaldamine, negatiivne kahju Asjaolud: A. S (hageja) hagi Osaühingu S (kostja) vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Pooled sõlmisid tingimusliku lepingu ostu-müügilepingu tegemiseks. Kostja müüb, hageja ostab. Leping ei sõlmitud notariaalses vormis. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Lepingueelsed läbirääkimised VÕS § 14 lg 3 RK: “Kolleegium märgib, et läbirääkimiste pidamisena pahauskselt võib käsitada näiteks olukorda, kus poolel pole läbirääkimiste alustamisel tegelikku tahet ei läbirääkimiste pidamiseks ega lepingu sõlmimiseks ning läbirääkimisi
TARNEKLAUSLID (Incoterms) Incoterms reglementeerib suure osa rahvusvahelise müügilepingu (kontrahi) tingimustest ja poolte (kontrahentide) kohustustest. Iga tarneklausel fikseerib müüja kohustused ehk teiste sõnadega: millised müüja kulutused sisalduvad müügilepingu hinnas. Ühe ja sama kauba hind võib sõltuvalt kasutatud tarneklauslist olla väga erinev. Järelikult ei ole korrektne võrrelda erinevate kaupade hindasid, teadmata, millised on olnud antud kauba tarnetingimused. Tarneklauslite puuduliku tundmise tõttu on nii mõnigi ettevõtja pidanud kandma asjatuid kulusid vajalikest suuremate tollimaksete või -maksude tasumisel. Tarneklauslid: EXW (Ex Works) Laadimiskoht määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja teeb
(lisad 2 ja 3). 4. 19.06.2015 sõlmisid hageja ja kostja laenude tagamiseks lepingu, millega lepiti kokku kostjale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz A 160 omandi üleminek hagejale (lisa 4 võõrandamisleping). Lepiti kokku, et hageja võib sõiduauto võõrandada juhul, kui kostja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. 5. 07.09.15 sõlmisid hageja ja kolmas isik Rainer Küpsis müügilepingu, millega hageja müüs kostjalt saadud sõiduauto kolmandale isikule 950 euroga (lisa 5 müügilepingu juurde kuuluv teatis). 6. 18.06.2015 tellis kostjalt võla sissenõudmiseks hageja inkassoteenust OÜ-lt Strongman (lisa 6 võlanõue kostjale). II Hageja seisukoht Hageja nõuab kostjalt 28.05.2015 ja 19.06.2015 sõlmitud laenulepingute täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Hageja saab nõuda lepingute täitmist juhul, kui poolte vahel
Osapool A oleks aga võinud anda B`le täiendava mõistliku tähtaja kohustuste täitmiseks, nagu sätestab § 114. Seega osapoolel A on õigus lepingust taganeda. 1 3.Karl soovib osta autot. Kristjan soovib oma autot müüa. Mõlemad tahavad olla kindlad, et teine pool oma kohustuse täidab. Soovitage, milliseid tagatisi kumbki pool võiks teise käest nõuda ning kuidas need peaks olema vormistatud. Vastus: Antud osapooled peaksid sõlmima müügilepingu. VÕS §11 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 208 lõige 1 sätestab müügilepingu mõiste, mis ütleb,et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Karl ja Kristan peaksid tegema omavahel müügilepingu, mis
Hinna alandamine Täiendav kaasus 2019/2020 Suurbritannias pikka aega elanud ja töötanud Mart otsustas 2019 kevadel Eestisse tagasi kolida. Mart leidis kinnisvaraportaalist tema ootustele vastava korteri Tallinna vanalinnas. Mart lendas ka korra Eestisse, käis päeval korteriga tutvumas ja järgmises päeval sõlmis notariaalse võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Korteri müügihind oli 145 000 eurot ning kuna Mart oli hoolega raha kogunud, ei pidanud ta pangalaenu võtma ning tasus korteri eest müüjale OÜ-le Luxx Estate notari deposiidi vahendusel. Korteri võtmed sai Mart kätte pärast müügilepingu sõlmimist samal päeval. Kuigi Mart väga soovis Eestisse tagasi kolida, pidi ta siiski kuus kuud veel Suurbritannias viibima pooleliolevate projektide lõpetamiseks. 2019. detsembris jõudis Mart lõpuks Eestisse
ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Ka müügilepingu puhul
2) otsus ei vasta headele kommetele; 3) otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud; 4) otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt kokkukutsumise korda. 3. (korduv küsimus) 4.OSTUEESÕIGUS Osanik A müüs talle kuuluva osa B-le. Vastavalt lepingule läks osa B-le lepingu sõlmimisel. Pärast juhatuselt müügilepingu ärakirja saamist esitas osanik C A-le ostueesõiguse teostamise avalduse. Selgus, et B oli ostetud osa juba edasi müünud D-le. Milliseid nõudeid saab esitada C? Kuidas lahendada sama kaasus juhul, kui tegemist oleks aktsiaseltsiga ja A oleks võõrandanud aktsiad? P.149 järgi saavad ühe kuuse ostueesõiguse teised osanikud enne osa müümist. Kui müük toimus kuu aja sees ilma teiste osanike nõusolekuta, siis võib seaduse kohaselt lugeda
7% aastas. LEPINGUD MÜÜGILEPING § 208 lg 1. On leping, millega üks isik ehk müüja kohustub andma teisele isikule ehk ostjale üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale. Ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu ehk ostuhinna ja võtma asja vastu. Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. Pelga müügilepingu sõlmimisega omandi üleandmist ei toimu ja asja juriidiline kuuluvus ei muutu. Müügilepingu täitmiseks on vajalik eraldi käsutustehing, millega antakse üle omand müüdud asjale. Vallasasjade puhul kokkuleppel antakse valdus üle. Kinnisasjade puhul tehakse konkreetne asjaõiguslik leping. Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi. Kuid alati ei pruugi müügilepingu esemeks olla vaid asi; müügilepingu sätteid kohaldatakse ka õiguste ja muude esemete müümisel
Incoterms (tarneklausid)-rahvusvahelised reeglid, mis määravad ostja ja müüja kohustusi ja õigusi. Incoterms seletab ära kõik ülesanded, ohud ja kulud, mis on seotud kaupade saatmisega müüjalt ostjale. Tarneklauslid on kohustuslikud igal kaubaarvel ja vähendavad kulukate valearusaamade võimalust, sest neid tuntakse ja tunnustatakse üle terve maailma. Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustusi kauba tarnimisel. Ent oluline on meeles pidada, et paljas Incoterms’i tarneklausli kasutamine ei anna veel täiuslikku müügilepingut. Müügilepingus on pooltel põhikohustused: müüja kohustus tarnida lepingujärgne kaup ja ostja kohustus tasuda kauba eest. Incoterms’i tarneklauslitega reglementeeritakse kus, kuidas ja millal peab müüja oma
päev. 8. Sanktsioonid 8.1 Viivisemäär: 0,3 % päevas liisinguvõtja poolt tähtajaks tasumata lepinguliste maksete summast. 8.2 Leppetrahvid: liisinguandjal on õigus liisinguvõtjalt nõuda Liisingulepingu üldtingimuste punktis 6.1 nimetatud kohustuste rikkumise eest trahvi kuni 192,- eurot; liisingulepingu üldtingimuste punktis 3.2 ja 3.3 nimetatud kohustuste rikkumise eest trahvi 128 eurot. 9. Liisinguandja ei vastuta, kui: 9.1 müüja keeldub müügilepingu sõlmimisest; 9.2 liisinguese ei vasta müügilepingu tingimustele ja/või sellel on puudused. 10. Liisingueseme üleandmine-vastuvõtmine ja valdamine 10.1 Liisingueseme müüjalt vastuvõtmisel esindab liisinguvõtja liisinguandjat lähtudes Kontorimööbli liisingulepingu üldtingimuste II osast. 10.2 Liisinguvõtja on kohustatud liisingueset hooldama vastavalt garantii- ja/või tehnilises dokumentatsioonis ettenähtud tähtajal ja korras. 11
raha. See on oluline rikkumine, sest see on suur osa kauba maksumusest. Täitmisest keeldumise piiranguid ei esine. Järeldus: Müüja võib oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 2. Kaasus „Kõlbmatu korter“ Ants (ostja) ostis 29. augustil 2018 Peetrilt (müüja) Tartus asuva korteriomandi (korter). Pooled sõlmisid notariaalse kinnisasja müügilepingu ning asjaõiguslepingu omandi üleandmise kohta (müügileping). Ostuhind oli 150 000 eurot. Ants hakkas korteris koos enda perega 2018. a novembris elama. Kui Ants tegi 2018. a novembrikuu lõpus ahjule ja pliidile tule alla, avastas ta, et korteri soojamüür ei tööta, sest see ei hoia sooja. Ka on Antsu hinnangul korstna tõmme sedavõrd tugev, et kui Ants paneb halu alla, võiks naaber samaaegselt näha, kuidas see korstnast välja lendab. Seega oli korter väga külm
VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte. Abstraktsiooni printsiip tähendab, et omandiõiguse üleminekut reguleerivate tehingute puhul tuleb teha vahet võlaõiguslikul lepingul, st. kausaalsuhtel ja asjaõiguslikul lepingul, st. käsutustehingul. Näiteks kui ostja sõlmib müüjaga sõiduki müügilepingu, tekivad müügilepinguga ainult õigused ja kohustused. Sõiduki omandit müügileping ei puuduta. Kui ostja tasuks ka kohe ostuhinna, ei muudaks see midagi omandisuhtes. Alles siis, kui müüja annab sõiduki eraldi omandi üleandmise tehinguga, käsutustehinguga, ostjale üle, läheb sõiduki omandiõigus ostjale üle. Seega selleks, et võõrandamislepingu alusel läheks ühelt isikult teisele üle lepingu ese, tuleb sõlmida võlaõiguslik tehing ja asjaõiguslik tehing. Müügileping.
Õiguse ajaloo õppetool Nimi Perekonnanimi BA I. Aasta OSTU - MÜÜGILEPING ROOMA ERAÕIGUSES Referaat Juhendaja Sisukord 1 Sissejuhatus Arvestades, et põhilised ideed Rooma õigusest leidsid kinnitust ka Eesti tsiviilseadustikus, pean vajalikuks vaadelda ostumüügilepingu päritolu, analüüsida peamised ideed, mõisted ja mõned ostumüügi lepingu omadused Rooma õiguses. Rooma eraõigus iseloomustab ostumüügilepingu järgmiselt. Esiteks tuuakse välja ostu müügi mõiste lepinguna. Siis rõhutatakse konsensusliku lepingu olemust arvestades erinevust konsensuslikus õiguses Rooma õiguses ja Justiniaanuse õiguses, märgitakse sellise lepingu sihtotstarbet. Selles referaadis käsitletakse järgmiseid teemasid: ostumüügi päritolu ja
ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest. Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse
uuesti 2002. aastal [http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9CRO_konventsioon _kaupade _ rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC%C3%BCgi_lepingute_kohta]. Antud konventsiooni osalisriigid leppisid kokku alljärgnevas: Konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides (1.artikkel, lõige 1); 1 Konventsioon reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust (4. artikkel) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 2. Milliste kaupadega kauplemist ei reguleeri Viini Konventsioon? Viini Konventsiooni ei rakendata, kui müüakse: kaupu, mida soetatakse isiklikuks, perekondlikuks või koduseks tarvitamiseks, välja arvatud juhud, millal kaupmees ükskõik mis ajal enne lepingu sõlmimist
E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2
S aga väidab, et esiteks ei vastuta ta tundide ärajäämise eest, kuna ei olnud selles süüdi ning teiseks, kuna pool lepingu tasust on juba ette makstud, ei ole hinna alandamine enam võimalik. Kummal on õigus ja kuidas peaks õigustatud isik toimima? 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O, kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu, mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 30 00 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15
Millal rakendatakse ekspordi tolliprotseduuri? Ekspordi tolliprotseduuri rakendamiseks esitatakse kaup ja tollideklaratsioon koos lisadokumentidega selleks ettenähtud tolliasutusele. 4. Mida ja kuhu tuleb esitada kauba eksportimisel? Ekspordi rakendamiseks esitab deklarant koos tollideklaratsiooniga üldjuhul tollile ühenduse tolliseadustiku rakendussätete artiklis 221 nimetatud lisadokumendid. (2) Lisadokumendid peavad kajastama seda tehingut, mille alusel kaubale eksporti rakendatakse. Müügilepingu korral tuleb esitada tollile kaubaarve, teiste tehinguliikide korral üldjuhul formaalne arve ( pro forma arve) või muu kauba väärtust tõendav dokument. 5. Kuidas võib füüsiline isik täita tollideklaratsiooni? Ekspordi rakendamisel füüsilise isiku kaubale täidetakse tollideklaratsioon vastavalt «Tolliseaduse» § 37 lõike 7 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud täiendavatele juhistele kirjaliku tollideklaratsiooni täitmiseks, esitamiseks ja
ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Kaupadel olid hinnasildid juures ning sedasi kauplus teavitaski ostjat hindadest. Kuna pole mingit seadust, mis keelaks alaealistel tavalisi toidukapu osta siis ei rikkunud pood mingisuguseid seaduseid. 5. Kaie M. sai tädilt päranduseks maja ja ta otsustas müüa oma korteri Tallinnas Lembitu tänaval. Ta leidis kohe ostja ning koos läksid nad müügipepingu vormistamiseks lähimasse notariaalkontorisse
06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik
MINU VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL SIIM AARMAA IS-13 VÄIMELA 2014 MIS ON ELUASE JA MILLISEID VAJADUSI ELUASEMEGA RAHULDATAKSE? • ELUASEMEVAJADUS KUULUB INIMESTE PÕHILISTE (TARBIMISE-) VAJADUSTE HULKA. • SOTSIAALSEID VAJADUSI • PRIVAATSUS VAJADUSI MIKS ELUASE ON OLULINE JA HEA? • PEREGA PRIVAATSELT OLEMISE VÕIMALUS, EI SÕLTU VANEMATEGA KOOS ELAMISEGA • VÕIMALIK SAADA LASTELE OMA TUBA JA ENDALE • SOE KOHT KUS VEETA KÜLMAD TALVED • SAAB TÜÜDATA NAABREID KUI VOODI KRIGISEB VÕIMALUSED JA VALIKUD ELUASEME HANKIMISEL? • KODULAENUD KASUTAMISE TEEL • KODU ASUKOHA VALIK, TÖÖKOHA SUHTES JA LASTEAIA/KOOLI SUHTES • PERES VÄHEMALT 4 LIIGET, SIIS LINNA 4 TOALINE KORTER • SISSETULEKUD LAENU TAOTLUSE ARVESTAMISEKS KORTERI ANDMED, MILLELE TAOTLETAKSE LAENU AADRESS: VEERIKU 14A, VEERIKU, TARTU, TARTUMAA TUBE – 4 ÜLDPIND – 122 M² KORRUS/KORRUSEID – 4/4 EHITUSA...
Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 402 kohaselt võib öelda, et eluasemelaen on ka tarbijakrediidileping. Sama sätte käib ka nt auto liisingu kohta. Nii eluasemelaenu lepingu kui ka auto liisingulepingu kohta käivad sama tunnused: maksegraafiku olemasolu, euribor jne. Mõlemad sõlmitakse tarbija/ostja algatusel/soovil taotluse esitamisel. 3. Millal on müügilepingu suhtes kohaldatavad töövõtulepingu kohta käivad sätted? Juhul, kui üks leping sisaldab elemente, mis on omased mõlemale lepinguliigile, st leping sisaldab kokkulepet nii eseme valmistamise kui ka võõrandamise kohta. Näiteks, kohustub üks pool asja valmistama ja pärast selle teisele lepingupoolele ehk tellijale/ostajale võõrandama. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja tellimisele, siis see on müügileping
Lühikokkusvõte Maksuõiguse põhimõtte tõlgendamise kohaselt kogub riik tegevusteks vajalikud ressursid maksude kaudu. Seadusandja loob seadused lähtudes majanduslikest seisukohtadest ja kaalutlustest. Jättes arvestamata juriidilised vormid. Antud põhimõtte eesmärk on ellu viia üheti mõistetav maksustamise printsiip. Majandusliku lähenemise põhimõte jaguneb kaheks: tsiviilõiguslike mõistete tõlgendamine ja elusliste asjaolude hindamine maksuõiguses. Lähtudes põhiseadusest §-st 113 peab maksukoosseisu moodustamine jääma seadusandja pädevusse. Majanduslik lähenemine peab jääma normikoosseisu ja selline lähenemine on problemaatiline tõlgendamismeetod, seda on võimalik rakendada õiguse edasiarendamiseks ja seaduse tõlgendamiseks, mille tõttu peavad olema majandusliku lähenemise põhimõtte rakendajad tähelepanelikud, et nad ei seaks end seadusest kõrgemale ega hakkaks maksukoosseisu osi juurde looma. Kui eelnevalt ei tehta omale selgeks normid...
esitanud teisele poolele valeandmeid lepingu sõlmimisega seonduvate asjaolude kohta ning teise poole pahausksest käitumisest teada saanud pool juhib rikkuja tähelepanu lepingu korrigeerimise vajadusele, mille peale rikkuja lõpetab pooltevahelised läbirääkimised, tuginedes iseenda rikkumisele. II SEMINAR 3-2-1-71-07 korteri ostu puhul ostja äratuntav huvi p 13 Kolleegium leiab, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Lepingu viidatud punktide alusel leidsid kohtud seega iseenesest õigesti, et pooled leppisid kokku lepingu sõlmimise ajal olemas olnud asja omadustes, arvestades hageja võimalust neist omadustest teada saada
TURBA GÜMNAASIUM Minna Viese KRUUDA VS RAHUMAA Essee õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2010 Kruuda vs Rahumaa 2007 aasta septembris oodati suurtehingut, kus sõlmis Indrek Rahumaa (Alma Capital Partners S.C.A) ostu-müügilepingu Oliver Kruudaga (AS Kalev). Mille kohaselt pidi Rahumaa ostma Kruudalt Kalevi kommivabriku ja Tere piimakontserni . Ligi pool aastat hiljem, 2008 aasta veebruaris, pärast AS Kalevi poolt eeltingimuste täitmist sõlmitakse lisakokkuleppe. Sellega määrati tehingu lõppkuupäev 31.märts 2008 ning Rahumaa maksis ettemaksuna Kruudale 93,9 miljonit krooni. Allkirjastati tehingu lõpuleviimise memorandum. Fikseeriti summa, mille Rahumaa pidi AS'i Kalev tütarühingute eest tasuma
eest , sest ei olnud selles süüdi , siis oli treeneril tema töölepingu kohustused täies ulatuses rakendatud , siis vastavalt §-le 12 ei saa kool nõuda lepingu alusel hindade alandamist. § 12. Töölepingu muutmine Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. 2. Jaan soovis müüa autot. Ta pani kuulutuse üles oma töökoha intranetti ning leidis ostja O , kes peale auto ülevaatamist oli nõus auto eest maksma 10000eurot. 10. oktoobril vormistasid Indrek ja O kirjaliku müügilepingu , mille kohaselt O pidi autole järgi tulema 15. oktoobril. Kohe lepingu sõlmimise päeval maksis O Indrekule ettemaksuna 3000 eurot. Ülejäänud summa pidi O tasuma 15. oktoobril pärast auto üleandmist. Pärast O-ga lepingu sõlmimist rääkis Jaan automüügist sõbrale A , kes tehingust kuuldes soovis auto ise ära osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sõlmitigi leping , A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto üle. 15
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HAGIAVALDUS Avatud Ülikool Kodutöö Õppeaine: Tsiviilkohtumenetlus Tartu 2012 KAASUS HAGIAVALDUSE KOOSTAMISEKS (KODUTÖÖ) A (ostja) ja B (müüja) sõlmisid 6. märtsil 2011 müügilepingu Tartus Tammelinnas asuva kinnisasja ostmiseks renoveeritud majaga eluasemeks, lepingu järgi nõustus C müüja abikaasana lepingu sõlmimisega. Kinnisasi oli omandatud B ja C abielu ajal, kuid kinnistusraamatus kantud üksnes B nimele. Lepingu sõlmimisel pidas müüja nimel läbirääkimisi A-ga C, kes kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Leping sõlmiti ja ostuhinnaks lepiti kokku 250 000 eurot
ettevalmistamiseks puu-ja juurvilju: õunu, pirne, ploome, tomateid ja maasikaid. Kui hiljem ema ise poodi läks, et tuua veel lisaks peolauale toiduaineid, märkas ta, et poe ees oli puu-ja juurviljalett, kus need olid tunduvalt odavamad. Ema nõudis poes, et talle makstaks välja hinnavahe, kuna keegi tema alaealist poega ei teavitanud, et poe ees maksab see kaup ¼ võrra vähem. Personal pidi teadma, et poehinnad on väljas odavamad. Veel väitis ema, et tema alaealine poeg ei tohtinud müügilepingu pooleks olla. Tema arvates kauplus rikkus sellega seadust. 4.1. Kuidas lahendada asi? Hinnad kassas ja müügisaalis (k.a poe ees, kui tegemist sama poeketi/firmaga) erinesid, kuid seaduse järgi peavad need ühtima. Emal tekib õigus tehing tühistada ning nõuda kahju hüvitamist. Kui kauplus kaebust ei rahulda tuleb pöörduda tarbijakaitseameti poole (tegemist on tarbija eksitamisega ning on karistatav, seega tuleks ametit sellisest situatsioonist igal juhul teavitada).
tõestatud. Mis peaks lepingus kirjas olema? Mis peaks lepingus kirjas olema? Et vältida hilisemaid vaidlusi, on otstarbekas kõik olulised asjaolud lepingusse kirja panna. See, et väljaüüritava toa sein on kollane, võib tunduda ebaolulisena, et lepingusse kirja panna, kuid kindlasti muutub see oluliseks, kui üürnikud seina vahepeal mustaks on värvinud. Seega, mida rohkem on lepingus kirjas, seda tagatumad on poolte õigused ja kohustused. Samuti võib olla ostu-müügilepingu kirjalikul vormistamisel oluline üles lugeda müüdava asja puudused, et ostja ei saaks hiljem väita, et ta ei olnud neist teadlik. Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid: 1.aeg ja koht, kus leping sõlmiti; 2.kes on lepingupooled; 3.mis on lepingu objekt (ostetav asi, üüritav korter, laenatav summa); 4.materiaalne väärtus (asja hind, üüri, laenu või palga suurus) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid); 5
maksustatakse ainult veoste vedamiseks ettenähtud raskeveokid. Kui veoauto registreerimistunnistusel puudub kanne registrimassi kohta, võetakse maksustamise aluseks veoauto täismass. Raskeveokimaksu maksavad kõik Eestis ajutiselt või alaliselt elavad isikud, Eestis registreeritud juriidilised isikud ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, kes omavad raskeveokit. Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema nimi või nimetus, isikukood või registrikood ja elu- või asukoha aadress on olemas liiklusregistris. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik. Kui raskeveoki omanik on välisriigi isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse. Raskeveokimaksust on vabastatud riigiasutused mis teevad riigikasulikku tööd. Näiteks:
täitmisele ka leppetrahvi maksmist *lepingus võib ette näha, et leppetrahvi makstakse lepingu rikkumisel täitmise asemel Hüpoteek on rahalise kohustuse tagamise vahend, kus panditakse kinnistu. Võlgniku poolt kohustuse täitmatajätmise korral on võimalik saada hüvitist kinnistu müügist saadud raha arvel. Kasutatakse laenu tagatiseks ja ka tekitatud kahjude hüvitamise korral. 8. Ostu-müügileping, pooled, tunnused, vastutus lepingu rikkumise korral Müügilepingu järgi kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ja tagama omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja omahinna rahas ja võtma asja üle. Müügilepingu tunnused: *lepingust tuleneb kohustus tagada omandi üleminek *omandi üleminek toimub ainult raha eest (asja vastu – vahetusleping; kui tasu puudub – kinkeleping; kui vastukohustuseks tagastada sama liiku ja kogus asju – laenuleping)
International Road Transport ( AETR ) rules are now the same as the EU rules on drivers' hours. Incoterms tarneklausid Mille jaoks? Incoterms’i hea tundmine on vajalik kõigile väliskaubandusoperatsioonide osalistele, võimaldades oluliselt tõsta nende professionaalsust läbirääkimistel, lepingute sõlmimisel ja täitmisel. Tõstab lepingu koostamise: kiirust kvaliteeti ühist arusaama Miks kasutatakse? Incoterms on müügilepingu instrument, mis reguleerib väga detailselt müügilepingu poolte kohustused kauba tarnimisel. Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind
E-post: [email protected] Kostja: Jaanis Mets Isikukood: 3812494235 Elukoht: Tolli 17, 123552 Tallinn E-post: [email protected] Telefon: +372 5566 9988 HAGIAVALDUS Hagi ese Hageja Meelis Haiku palub kostjalt Jaanis Mets välja mõista 2600€ seoses lepingu rikkumisega. Hagi alus 12.01.2014 sõlmis hageja kostjaga kirjaliku ostu-müügilepingu, millega kohustus kostjale müüma kasutatud sõiduauto Mazda 6, registrimärgiga 666MMM, VIN koodiga JMZGY19111333344. Sama lepinguga kohustus kostja tasuma sõiduauto eest kahes osas (12.01.2014 ja 12.02.2014) võrdetes osades (1300€), kas sularahas või ülekandega. Hageja kohustus auto andma üle lepingu sõlmimisel, so 12.01.2014. Kostja täitis müügilepingust tulenevaid kohustusi ainult esimese makse korral – kandis hageja kontole 12.01 1300 €. 12
Amsterdami ülikooli. Ülikoolis kohtus Mari hollandlanna Eddaga, kellega tal armusuhe tekkis, ent Mari vanemad olid säärase suhte vastu. Peale ülikooli lõppu Mari ja Edda abielluvad, aasta pärast kolib paar Eestisse, esialgu kolmeks aastaks. Juba kooselu teisel aastal avasid Edda ja Mari endale ühise pangakonto, millele kogutud raha eest ostsid neiud endale Eestisse kolides Tallinnasse korteri. Kuna ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel viibis Edda komandeeringus väljaspool Eestit, kanti kinnisturaamatusse omanikuna sisse Mari. Kuna Mari ja Edda on Hollandis ametlikult abiellunud, Teavad Mari ja Edda, et korter on nende ühisvara ja kuulub seetõttu mõlemale võrdselt. Pärast paari aastat Eestis elamist haigestub Mari raskelt ja vaatamata ravile sureb. Edda ei saa aga pärandit vastu võtta põhjusel, et Edda ei ole Mari abikaasa Eestis
Kas on olemas objekt, mida müüakse? Kinnisasi lauanõud on lepinguesemeks Kas osapoolte vahel eksisteerivad kohustused VÕS § 33 Ostjal ja müüjal on tulevikus kohustus sõlmida leping - Kas leping kehtib? o VÕS § 33 lg 2 Kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Tegemist on müügilepingu eellepinguga ehk see peaks olema notariaalses vormis, aga ei ole – leping on tühine TsÜS § 84 lg 1, sest vormi pole järgitud TsÜS § 83 lg 1 AÕS § 118 lg 1 - Järeldus: poolte vahel ei ole kehtivat lepingut III samm: rikkumine - Kohustuste sisu o Milles kokku lepiti? Pooled leppisid kokku, et Ants ostab ja Peeter müüb kinnistu. Pooled leppisid kokku hinnas, kvaliteedis ja ajas, mille vältel
isiku poolt teisele isikule raamatupidamisteenuse osutamises. Lepingu poolteks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Hinnapakkumine • Hinnapakkumisega esitab pakkuja adressaadile pakkumise tööde või teenuste osutamiseks või kauba müügiks. Juhul, kui adressaat on tingimustega nõus ja avaldab nõusoleku ka pakkujale, loetakse leping poolte vahel sõlmituks Müügileping • Müügilepingu puhul on oluline, et kui ostja on müügilepingu sõlminud, siis peab ta ostetud asjad üle vaatama või laskma üle vaadata ning teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta. Näidisarve • Maksukohustuslane on kohustatud väljastama arve 7 kalendripäeva jooksul
annaabi.ee 
