Õigusõpetus IT juhtidele kordamisküsimused (1)

1.  Mis asi on leping?  
Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega  lepingupool  kohustub või  lepingupooled  
kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 
 
2.  Mille järgi tuvastada lepingu liik? 
Lepingute liigid eesmärgi järgi:  
•  Võõrandamislepingud,  
•  Kasutuslepingud,  
•  Kindlustuslepingud,  
•   Toetamislepingud ,  
•  Kompromisslepingud,  
•  Seltsingulepingud,  
•  Teenuse osutamise  lepingud  
Avalik-õiguslik  leping  –  sisuks  on  õiguste  ja  kohustuste  tekitamine,  muutmine,   lõpetamine  
avalik-õiguslike suhete valdkonnas . 
Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. 
Tasuline  leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. 
Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. 
Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); 
Kestvusleping  – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste  täitmisele  
Raamleping  –  määratakse  kindlaks  tulevikus  sõlmitavate  lepingute  sisu  ja  muud  olulised 
tingimused. 
 
3.  Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu. 
Kohustuse täitmise nõudmine – kui  võlgnik  rikub raha maksmise kohustust, võib  võlausaldaja  
nõuda  selle  täitmist.  Kui  võlgnik  rikub  kohustust,  mis  ei  seisne  raha  maksmises,  võib 
võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist.  
Kohustuse  täitmisest   keeldumine   –  võlgnik  võib  keelduda  oma  kohustuse  täitmisest,  kuni 
võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui 
see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos 
ning seadusest, lepingust või  võlasuhte  olemusest ei tulene teisiti.  
Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul - Kui lepingupooltel on lepingust 
tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse 
täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või 
andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. 
Hinna  alandamine  -  Kui  lepingupool  võtab  vastu  kohustuse  mittekohase  täitmise,  võib  ta 
alandada  tema  poolt  selle  eest  tasumisele  kuuluvat  hinda  võrdeliselt  kohustuse  mittekohase 
täitmise väärtuses. 
Viivis  - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult 
viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 
Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda 
võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja.  
Kahju hüvitamine - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega 
või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 
Taganemine ja ülesütlemine - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on 
lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. 
Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse 
sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, 
võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 
 
4.  Tooge  näited  kohtueelsetest  ja  kohtuvälistest  vaidluse  lahendamise  instantsidest 
(kirjeldage).  
Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid.  
Vahendusmenetlus/  lepitusmenetlus  -  Lepitusseadusega  reguleeritakse  lepitusmenetlust 
tsiviilasjades. 
Kohtuvälised vaidluste lahendamise  organid  -  Vahekohtu  kokkulepe on poolte kokkulepe anda 
vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest 
või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus.  
Kohtueelsed  komisjonid  –   Kindlustuse   vahekohus,  töövaidluskomisjon  (sõltumatu 
individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest 
tulenevate vaidluste lahendamiseks) 
 
5.   Millistel  juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise.  
Kui  võlausaldaja  põhjustas  ise  rikkumise  siis  ei  saa  võlausaldaja  tugineda  kohustuse 
rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta 
lepingu rikkumise eest. 
 
6.  Mis on  võlasuhe ? Kuidas tekib võlasuhe?  
Võlasuhe on  õigussuhe , millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu 
või jätta see tegemata. 
Võlasuhe  võib  tekkida:  1)  lepingust;  2)  kahju  õigusvastasest  tekitamisest;  3)  alusetust 
rikastumisest;  4)   käsundita   asjaajamisest;  5)  tasu  avalikust  lubamisest;  6)  muust  seadusest 
tulenevast  alusest . 
 
7.  Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe.  
1)  kohase  täitmisega;  2)  tasaarvestusega;  3)  kokkulangemisega;  4)  poolte  kokkulepega 
5)  lepingust  taganemisega;  6)  lepingu  ülesütlemisega;  7)  võlgniku  või  võlausaldaja  surm 
8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 
 
8.  Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? 
Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 
 
9.  Mis on  lepinguvabadus ?  
Lepinguõiguse  printsiibi  kohaselt  võivad  pooled  sõlmida  igasuguseid  lepinguid,  sõltumata 
sellest, et vastavat liiki lepinguid ei ole seaduses eraldi reguleeritud. 
 
10. Mis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte sisu ja tähendus?  
Võlausaldaja  ja  võlgnik  peavad  teineteise  suhtes  käituma  hea  usu  põhimõttest  lähtuvalt.  
Võlasuhtele  ei  kohaldata  seadusest,  tavast  või  tehingust  tulenevat,  kui  see  oleks  hea  usu 
põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.  
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- 
või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.  
 
11. Millal kasutatakse leppetrahvi? 
Leppetrahv   on  lepingus  ettenähtud  lepingut  rikkunud  lepingupoole  kohustus  maksta 
kahjustatud  lepingupoolele  lepingus  määratud   rahasumma .  Lepingu  rikkumise  korral  võib 
kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. 
 
12. Millal saab rikkumise heastada? 
Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, mittekohase 
täitmise parandada või  asendada , kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles 
öelnud   või  nõudnud  kohustuse  täitmise  asemel  kahju  hüvitamist  ning  kui  heastamine  on 
vastavalt  asjaoludele  mõistlik  ja  heastamisega  ei  põhjustata  kahjustatud  lepingupoolele 
põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi 
heastamisest keelduda. 
 
13.  Müügileping . Mis asi on lepingule mittevastavus? Müügilepingu mõiste.  
Asja müügilepinguga kohustub  müüja  andma ostjale üle olemasoleva,  valmistatava  või müüja 
poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga 
kohustub müüjale  tasuma  asja  ostuhinna  rahas ja võtma asja vastu. 
Näiteks kauba mittevastavus lepingule tähendab, et kaup on kõlbmatu selleks eesmärgiks, 
nagu tuleneb lepingust või lepingu lisadest või kaup ei ole see kaup, mille ostja on tellinud. 
 
14. Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt?  
Tööde  üleandmise-vastuvõtmise  akti  kasutatakse  juhul,  kui  soovitakse  üle  anda  poolte 
kokkuleppe alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid . 
 
15. Kes on tarbija?  
Füüsiline  isik,  kes  ostab  ja  kasutab  või  kavatseb  osta  ja  kasutada  kaupa  või  teenust 
eravajaduseks. 
 
16. Mis vahe on viivisel ja intressil?  
Intress  on  kokkulepitud  tasu  raha  kasutamise  eest,  viivis  aga   hüvitis   kohustise  tähtaegselt 
mittetegemise jätmisest tuleneva kahju eest. 
 
17.  Töövõtuleping  – mõiste.  
Leping,  millega  üks  pool  kohustub  tasu  eest  valmistama  või   muutma   asja  või  teenuse 
osutamisega   saavutama  mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu 
 
18. Millised on  töövõtulepingu  põhilised erinevused müügilepingust? ESSEE 
Asja valmistamise puhul on tegemist töövõtulepinguga (mitte müügilepinguga – müügilepingu 
objekt ei pea olema olemas, selle võib ka spetsiaalselt valmistada), kui: 
•   Tellija  annab olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või 
•  Suurem  osa  asja  muretseva  poole  kohustustest  seisneb  töö  tegemises  või  muu  teenuse 
osutamises 
 
19. Käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe. ESSEE 
 
Käsundusleping  
 
Mõiste 
•Käsunduslepinguga  kohustub  Leping,  millega  üks  pool 
üks  isik  vastavalt  lepingule  kohustub  tasu  eest  valmistama 
osutama 
teisele 
isikule  või  muutma  asja  või  teenuse 
teenuseid,  käsundiandja  aga  osutamisega  saavutama  mingi 
maksma talle selle eest tasu, kui  muu  tulemuse  ja  teine  pool 
selles on kokku lepitud 
kohustub  maksma  selle  eest 
•Oluline  on  protsess,  mitte  tasu 
tulemus 
•Töövõtuleping  on  suunatud 
Käsunduslepingu 
puhul  lõpptulemusele 
eeldatakse, et teenust osutatakse 
isiklikult 
 
•Töövõtulepingu 
puhul 
 
eeldatakse,  et  töövõtja  ei  pea 
lepingut täitma isiklikult 
 
Tasu 
•Lepingu 
ülesütlemiseni  •Kui  tasu  maksmises  või  selle 
makstud 
tasu 
jääb  suuruses  ei  ole  kokku  lepitud 
käsundisaajale 
tuleb maksta tavaline tasu ning 
•Kui  tasu  tuleb  maksta  pärast  tasu 
maksmise 
kohustus 
käsundi   täitmist  või  käsundi  muutub  sissenõutavaks  töö 
täitmiseks 
ettenähtud 
aja  valmimisest 
möödumist, 
siis 
lepingu   
varasemal  lõppemisel  tuleb 
käsundisajaale  maksta  mõistlik 
osa tasust  
 
 
 
20. Kas  tarkvara  väljatöötamise leping on käsundusleping või töövõtuleping – millistel 
juhtudel nii 1 või teine? ESSEE 
 
21. Mis on kahju ja mis on kahju hüvitamise eesmärk?  
Kahju on  aineline  kaotus,  varanduse  vähenemine või hävimine. Kahju hüvitamise eesmärk on 
kahjustatud  isiku  asetamine  olukorda,  mis  on  võimalikult  lähedane  olukorrale,  kui  kahju 
hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 
 
22. Millistel juhtudel ei või esitada kahjunõuet – 3 elulist näidet.  
Ei  lahendata  vaidlust  kui  kahjunõue  tuleneb  surmajuhtumist,  kehavigastusest, 
tervisekahjustusest või kui vaidlus on seotud tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamisega, 
kinnisasja ja ehitise võõrandamisega. 
 
23. Millistel puhkudel loetakse leping sõlmituks?  
Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Kui 
vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida 
teatud  vormis,  ei  loeta  lepingut  sõlmituks  enne,  kui  lepingule  on  antud  ettenähtud  vorm. 
Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud. 
 
24. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahe. Miks on see oluline teada?  
Eraõigus  - normid, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. 
Avalik õigus - normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – 
teostades oma võimu.  
Oluline on seda teada, sest sel juhul on teada kuhu tuleb probleemi tekkimisel pöörduda. 
 
25. Õiguskindluse ja õiguspärase  ootuse  põhimõte  
Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus 
ootuses , et talle  lubatu  ka kehtima jääb. Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus 
näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal  kehtinud  seaduse 
alusel  ning  tagasiulatuvate  isiku  olukorda  halvendavate  normide  rakendamine  on 
kriminaalõiguses  keelatud. 
 
26.  Õigusvõime  ja teovõime  
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi   
•  Füüsilisel  isikul  on   ühetaoline   ja  piiramatu  õigusvõime,  mis  algab  inimese  elusalt 
sündimisega ja lõpeb surmaga.  
•  Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on 
omased üksnes inimesele.  
Teovõime 
•  Füüsilise  isiku  teovõime  on  võime  iseseisvalt  teha  kehtivaid   tehinguid ,  seega  oma 
tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi, samuti neid lõpetada.  
•  Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi 
tegevuse juriidilise isiku tegevuseks. 
 
27. Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest? 
Tööandja   ei  või  lepingueelsetel  läbirääkimistel  või  töölepingu  sõlmimist  muul  viisil  ette 
valmistades,  sealhulgas  töökuulutuses  või  töövestlusel,  nõuda  töölesoovijalt  andmeid,  mille 
vastu tal puudub õigustatud huvi. 
Tööandja  ei  või  töölepingut  tühistada  eksimuse  või  pettuse  tõttu,  tuginedes  andmete 
puudumisele  või  valeandmetele   töötaja   kohta,  mille  teadasaamiseks  tal  puudub  õigustatud 
huvi. 
 
28. Millised on  töötaja õigused ja kohustused?  
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. 
Kui  seadusest,  kollektiiv-  või  töölepingust  ei  tulene  teisiti,  täidab  töötaja  eelkõige  järgmisi 
kohustusi:  teeb  kokkulepitud  tööd  ja  täidab  töö  iseloomust  tulenevaid  kohustusi;  teeb  tööd 
kokkulepitud  mahus , kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 
osaleb koolitusel; teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; hoidub tegudest, 
mis  kahjustavad  tööandja  mainet  või  põhjustavad  klientide  või  partnerite  usaldamatust 
tööandja vastu. 
 
29. Millised on tööandja õigused ja kohustused?  
Kohustused:  
•  Töötaja kindlustamine tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi  
•   Töötasu maksmine  – kokkulepitud tingimustel ja ajal 
•  Puhkuse andmine ja  puhkusetasu maksmine 
•  Koolituskohustus – tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus 
•  Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine 
•  Vabadest töökohtadest teavitamine 
•  Töötaja privaatsuse austamine 
 
30. Millised peavad olema tööandja korraldused?  
•  Peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega 
•  Peavad mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi 
 
31. Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest?  
•  Ta kasutab puhkust 
•  Ta on ajutiselt  töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;  
•  Ta osaleb streigis  
•  Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel 
 
32. Mis on oluline töötasu puhul? 
Töötasu suurus: eeldus- tasu on kokku lepitud. Kui mitte siis sarnase töö eest makstav tavaline 
tasu. Kui lisaks on kokku lepitud muid hüvesid on töötajal neid õigus nõuda. Makstakse rahas. 
Tööandja  peab  töövõimelisele  ja  töö  tegemiseks  valmis  olevale  töötajale  maksma  keskmist 
töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Maksmine üks 
kord  kuus  töötaja  pangakontole,  kui  kokku  pole  lepitud  teisiti;  Palgapäev  riigipühal  või 
puhkepäeval –  väljamakse  eelneval tööpäeval. 
 
33. Mis puhul võib töötaja/tööandja töölepingu üles öelda? 
Töötaja  võib  tähtajatu  töölepingu  igal  ajal  korraliselt  üles  öelda.  Töötaja  ei  või  tähtajalist 
töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. 
Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda. 
 
34. Mis puhul võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?  
Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel 
•  ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega  terviseseisundi  tõttu. 
•  ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse,  töökohale  
sobimatuse või kohanematuse tõttu 
•  on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 
•  on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 
•  on pannud toime varguse 
Majanduslikel  põhjustel:  Tööandja  võib  töölepingu  erakorraliselt  üles  öelda,  kui  töösuhte 
jätkamine  kokkulepitud  tingimustel  muutub  võimatuks  töömahu  vähenemise  või  töö 
ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 
 
35. Mis on  intellektuaalne  omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? 
Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist 
tulenevad  õigused  –   autoriõigus ,  naaberõigused,  tööstusomandist  tulenevad  õigused  ja 
kaitsedokumendid. 
 
36. Mis on ärisaladus?  
On  ettevõtte   käsutuses   olev  salajane  informatsioon,  mis  annab  ettevõttele  turueelise 
konkurentidega  võrreldes.  Vastavalt  Konkurentsiseadusele  loetakse  ärisaladuseks  niisugust 
teavet  ettevõtja  äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve 
kahjustada. 
 
37. Mis on  patent ja selle eelised?  
Patent  on  üks  leiutiste  õiguskaitse   vormidest   ( patendikaitse ).  Kuigi  õigusaktides  leiutist  ei 
defineerita ,  mõeldakse   leiutise   all  tehniliste  probleemide  lahendamiseks  loodud  tehnilisi 
lahendusi.  Avastusi,  korralduslikke  ja  äriideid  ei  loeta  seega  leiutisteks  ning  neid  ei  saa 
patentida. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat. 
 
38. Mis on  litsents ? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse?  
Litsents  on  luba  leiutise  või  muu  tööstusomandi  objekti  kasutamiseks.  Juriidiliselt 
vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga. Litsentsilepinguga annab üks isik teisele 
isikule  õiguse  teostada  intellektuaalsest  varast  tulenevaid  õigusi  kokkulepitud  ulatuses  ja 
kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu.  
•  Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada 
või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. 
•  Ainulitsentsileping  annab  litsentsisaajale  õiguse  kasutada  intellektuaalsest  varast 
tulenevaid  õigusi  kokkulepitud  ulatuses  ja  välistada  teiste  isikute  ja  litsentsiandja 
kasutusõiguse selles ulatuses. 
•  Täislitsentsileping 
•  Ristlitsentsileping 
•  All- ja sundlitsents 
 
39. Millised on delikaatsed  isikuandmed , nimeta vähemalt 6? 
Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille  avalikustamine  võib inimest ohustada või 
põhjustada tema diskrimineerimist. 
•  etniline /rassiline kuuluvus 
• terviseseisund/ puue  
• pärilikkus 
• biomeetrilised andmed 
• ameriühingu liikmelisus 
•  süüteo toimepanek/ohver 
 
40. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? 
•  tuntuse  aste 
• kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik 
• registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides 
• hinnanguline väärtus 
 
41. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? (selgita paari 
lausega)? 
Ei. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride 
panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada 
andmist. 
 
42.  Patendi  ja kasuliku mudeli sisu ja vahe. 
Mõlemad on leiutise õiguskaitse mudelid. Kasuliku mudeliga ei saa kaitsta biotehnoloogia 
valdkonda kuuluvaid leiutisi. Kasuliku mudeli puhul on lubatud madalam leiutustase. 
Kasuliku mudeli puhul vastutab taotleja ise leiutise kriteeriumitele vastavuse eest, patendi 
puhul kontrollib kriteeriumeid Patendiamet . Erinevad kehtivusajad ja riigilõivud. Patent max 
20 aastat, kasulik mudel max 10 aastat. Patendi puhul makstakse riigilõivu iga aasta kohta, 
kasuliku mudeli puhul iga pikenduse korral. 
 
43. Mis on isikuandmete töötlemine, nimeta isikuandmete töötlemise põhimõtted (4) ja 
selgita nende sisu. (essee küsimus)   
Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming sõltumata toimingute 
teostamise viisist või  kasutatavatest  vahenditest. 
Isikuandmete töötlemise põhimõtted:  
•  Seaduslikkuse põhimõte-  Isikuandmeid tuleb töödelda seaduslikult, õiglaselt ja 
andmesubjektile läbipaistvalt. Isikuandmeid võib koguda ausal ja seaduslikul teel.  
•  Eesmärgikohasuse põhimõte-  
Isikuandmeid võib koguda üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide 
saavutamiseks ning isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse 
eesmärkide saavutamisega kooskõlas. Andmetöötluse eesmärk peab olema kindlaks 
määratud enne andmete kogumist. 
•  Minimaalsuse põhimõte-  Isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik 
määratletud eesmärkide saavutamiseks.  
•  Kasutuse piiramise põhimõte- Isikuandmeid võib töödelda muudel eesmärkidel üksnes 
andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal. Kasutuse piiramise põhimõte 
ei piira siiski kogutud andmete täiendavat töötlemist teadusuuringu või statistika 
vajadusteks . 
 
44. 3 kriteeriumi leiutisele patendi saamiseks? Selgita igat kriteeriumit paari lausega. 
(essee küsimus) 
Uudsus  -  Leiutis  on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks 
kogu teabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul 
enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud. 
Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud 
patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt  esitatud kasuliku mudeli registreerimise 
taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõudele.  
Leiutustase - Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala  asjatundja  jaoks endastmõistetavalt 
ei tulene tehnika tasemest. 
Tööstuslikult kasutatav - Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada 
majanduses. 
 
45. Mis vahe on lihtlitsentsilepingul ning ainulitsentsilepingul? 
Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada 
või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. 
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid 
õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles 
ulatuses. 
 
46. Kuidas tekivad  autoriõigused , kas autoriõigus tuleb registreerida? 
Autoriõigus  tekib  teose   loomisega   ehk  hetkel,  mil  see  on  väljendatud  mingis  objektiivses 
vormis. Autoriõiguse tekkimiseks ega teostamiseks ei nõuta registreerimist. 
 
47. Kes on andmesubjekt, vastutav andmetöötleja , volitatud andmetöötleja ja kolmas 
isik andmekaitse õiguse tähenduses? 
Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. 
Vastutav töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, 
kes töötleb või kelle ülesandel töödeldakse isikuandmeid. 
Volitatud töötleja - füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, 
kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja ülesandel haldusakti või lepingu alusel. 
Kolmas isik – Keegi, kes ei ole andmesubjekt, vastutav töötleja, volitatud töötleja 
 
48. Kaubamärkide absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud, nimeta ja selgita? 
(essee küsimus)   
Õiguskaitset ei saa tähis: 
1) Ei ole graafiliselt kujutatud. Graafiline  ekujutamine on vaja, et oleks selge, mis kaitstud 
on. 
2) Puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või 
üksik värv. Tarbija jaoks peab kaubamärk olema erinev teistest turul. 
3) Koosneb üksnes kaupade või teenuste omadusi kirjeldavatest tähistest. Kirjeldavad tähised 
peavad olema kasutatavad kõigile. 
4) Koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või 
heauskses äripraktikas; 
5) mis koosneb üksnes  kujust , mis tuleneb kauba olemusest või mis on vajalik tehnilise 
tulemuse saavutamiseks või mis annab kaubale olemusliku  väärtuse; 
 
49. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust 
omavad  põhiõigused  ja miks? (essee) 
•  Eestis Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel.  
•  PS kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda 
omandit  vabalt  vallata , kasutada ja käsutatada. Kitsendused sätestab seadus. Omandit ei 
tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.   
•  PS kohaselt on teadus ja  kunst  ning nende õpetused vabad. Ülikoolid ja teadusasutused 
on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.   
•  PS kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi.    
•  PS kohaselt on igaühel õigus saada talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud 
moraalse ja materiaalse kahju eest hüvitist.   
 
50. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? 
Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum 
Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja 
ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi  tegija  õigused, filmi esmasalvestise tootja 
õigused jne 
Tööstusomand  - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, 
kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele. 
 
51. Võrdle ühisautorsust ja kaasutorsust. 
Ühisautorsuse puhul moodustab teose ühe jagamatu terviku. 
Kaasautorsuse puhul koosneb teos iseseiva tähendusega osadest, mida on võimalik kasutada 
sõltumatult teistest osadest ning mille  loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. 
 
52. Mis on isikuandmed? 
Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada 
otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna 
andmed, elu- ja töökoht. 
 
53. Milline peab olema andmesubjekti nõusolek, et see kehtiks? (3 tingimust) 
•  Vabatahtlik 
•  Selge/konkreetne 
•  Informeeritud/teadlik 
 
54. Mis on orbteos? Millisel tingimusel võib orbteost kasutada (Selgita hoolika otsingu 
kohustusse puutuvat)? (essee küsimus)   
Orbteos on teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik 
leida. Hoolika otsingu kohustus - Et teha kindlaks, kas teos või fonogramm, on orbteos, tagab 
nimetatud asutus, et iga õiguste objekti puhul tehakse heas usus hoolikas otsing eesmärgiga 
tuvastada või leida  teosele  või fonogrammile õigusi omav isik. Otsingu tegemiseks 
kasutatakse kohaseid allikaid ning see tehakse enne teose või fonogrammi kasutamist. Otsing 
dokumenteeritakse. 
Teos on orbteos, kui hoolimata sellest, et on tehtud ja dokumenteeritud autori või 
autoriõigusega  kaasnevate õiguste omaja hoolikas otsing, ei ole tuvastatud ühtegi teosele või 
fonogrammile õigusi omavat isikut või ei ole ühtegi õiguste omajat leitud.  
 
55. Mis on  arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? Essee küsimus 
Autoriõigus arvutiprogrammidele tekib samas ulatuses kui näiteks kirjandus- ja 
kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui  varalised õigused. 
Arvutiprogrammi autoril on õigus arvutiprogrammi muutmiseks, reprodutseerimiseks, 
internetis levitamiseks, jne. Juhul kui tegemist on arvutiprogrammiga, mille on loonud 
juriidiline isik, siis kuuluvad arvutiprogrammi varalised autoriõigused tööandjale. Isiklikud 
õigused saavad tööandjal olla vaid litsentsilepingu alusel, mis eeldab vastvasisulist 
kokkulepet programmeerija (autor) ja tööandja vahel. Täiendava  varalise  õigusena on 
arvutiprogrammi autorile ette nähtud ainuõigus  arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja 
valdamiseks ärilisel eesmärgil. 
 
56. Mis juhtudel tuleb määrata andmekaitse  ametnik ? 
Kohustus määrata andmekaitseametnik, kui isikuandmete töötluse  laad ja ulatus seda 
nõuavad, näiteks kui ettevõtte põhitegevus nõuab regulaarset ja süstemaatilist isikuandmete 
töötlemist või erikategooriasse kuuluvate isikuandmete laiapõhjalist töötlemist.  
 
57. Milliseid tegevusi peab ettevõte tegema, et vastata GDPR  nõuetele?  
Tuleb hinnata olemasolevat olukorda ning määrata kindlaks isikuandmete registrid ja 
süsteemid. Koos sellega hinnata kriitilisi protsesse, tehnoloogiat ning juhtimist. Seejärel 
tuleks analüüsida kas vastatakse GDPR-ist tulenevatele nõuetele ning kui tuvastatakse 
puudused siis teostada  riskianalüüs  ja puuduste kõrvaldamiseks tegevused järjestada. 
Paremaks toimimiseks tuleks koostada riskipõhine arengukava etappide kaupa ning 
rakendada see ellu. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ka lepingutele ning järgida, et need 
vastavad GDPR nõuetele.