Lendorav ja tema elutsemine Eestis (0)

Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Kaisa Kamenik
Lendorav
Tartu 2015

Sisukord

Sissejuhatus 2
Lendorav ja tema väärtus 3
Lendorava pesitsus -ja elupaikade hävinemine 7
Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks 10
Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine 13
Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigusaktidega. Domineerivad on piirangu meetmed: on keelatud ja lubatuid tegevusi, kehtestatud nõuded ning piirangualad. 13
2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse. 13
Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28 ihtkaitsevööndi kaitsekord. Püsivalt asustatud elupaiga suuremas mahus kaitseks kinnitab keskkonnaminister püsielupaiga piirid ja kaitsekorra oma määrusega. 13
Eesti Looduse Infosüsteemi koduleht leiab : Lendorava nägemise või tegevusjälgede leidmise korral tuleks raie koheselt peatada ja leiust  teatada Keskkonnaministeeriumi maakondlikule keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata. 14
Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Lisaks sellele, et lendorav on haruldane Eestis ja üleüldse Euroopas, tuleb liiki kaitsta ka mõttega, et ta on loodusliku mitmekesisuse hoidja ja ka rahvusvaheliselt huvipakkuv loodusväärtus. 14
Keskkonnaministri 14. juuli 2006. aasta määrusega nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri “) võeti Ida- ja Lääne-Virumaal kaitse alla 29 lendorava leiukohta (23 kaitstavat ala kogupindalaga 951 ha). Lendorava püsielupaikadest suurema osa moodustab riigi maa, kuid mitmed püsielupaigad hõlmavad ka eramaid. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus ning kaitset korraldab Looduskaitsekeskus. 14
Kuna peamiseks ohuteguriks lendorava elupaikade säilimisele on metsaraie, on seda võimalik reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi kaitsekord. Püsielupaikades on lubatud inimese viibimine , marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine. Peamised piirangud on seotud metsaraietega. Kompromissilahendused, et mõlemad osapooled saavad kasu ega kaota midagi on kõige paremad. Siinkohal ei seata piiranguid neile, kellele teatud maa-ala kuuludb, et lisaks potentsiaalsele rahalisele tulule ilmajäämist, saavad nad siiski nautida metsa pakutavad ande ning seal viibimist, eelduselt muidugi, et lendoravat ei häirita oma tegevusega . Kompromisside leidmine ei pane kumbagi osapoolt vihavaneu pidama . Võib tekkida olukord, kus lendorava kaitsmine seab plaju piirnaguid, et inimesed juha selle vihsatuvad. Näiteks on selline olukord Tudulinnaga: Alla 500 elanikuga Tudulinna vallas Ida-Virumaa metsade vahel on pinnale kerkinud uskumatu probleem. Keskkonnaamet väidab, et siinkandis elavad lendoravad , mistõttu ei ole lageraie mingil juhul lubatud. Kohalikud metsaomanikud on aga ärevil ja hämmingus, sest mitte keegi ei ole neid lendoravaid oma metsas liuglemas märganud. Seal elavad inimesed ja metsaomanikud saavad aru põhimõttest, et lendoravat tuleb kaitsta, aga keeruline on seda inimesel mõista kui ta ise ei ole sellega kokku puutunud ja pigem ilma selle liigita, saaks teostada seal lageraiet ja ka vastavat tulu. Teisisõnu - kui inimesed on investeeringu sellesse maa-alasse teinud - nüüd on see looduskaitseala -, siis riik võiks selle vähemasti osaliselt hüvitada. Kõlab loogiliselt, minu meelest küll jah. Remmi poolt väljapakutud mõte on hea, sest nii, et teki pahameelt ka metsaomanike vahel, kelle on pandud peale keeld lendorava pesitsupaiga pärast metsas teostada lageraiet. 14
Metsaraie on lubatud kaitseala, hoiuala või püsielupaiga valitseja nõusoleku., kuid sellele peab eelnema asustatud lendorava pesapuude väljaselgitamine ning soovituste andmine, kuidas antud kohas oleks võimalik teha raiet ilma lendoravate elutingimusi kahjustamata. Soovitav on koostada iga lendorava leiukoha kohta lendorava elupaiganõudlusi tundva spetsialisti poolt konkreetsed soovitused vähemalt eraldise tasemel. Suurematel eraldistel võimalusel ka detailsemalt. Neid soovitusi saab kohalik metsaspetsialist raieteatise kooskõlastamisel aluseks võtta. Soovituse väljatöötamine lihtsustaks metsaomanike tööd ning aitaks kaasa lendorava pesitsupaikade märkamisele metsas. 15
Peamised reeglid lendorava elupaikades metsa kasutamisel: Kõige olulisem on säilitada lendoravate pesapuud ja nende lähiümbrus. Selle tagamiseks on asustatud pesapuude ümber 25 meetri ulatuses seisvate puude raie keelatud. Kasvama tuleb jätta ka teised vanad ja õõnsustega haavad ning neid vahetult ümbritsevad puud 10 meetri ulatuses. Nii tagatakse ka tulevikus sobivate pesapuude olemasolu antud piirkonnas. Olenevalt kaitseala, hoiuala või püsielupaiga metsade koosseisust ja lendoravate pesapuude paiknemisest on võimalik teha valik- ja häilraiet. Pealegi võib häilude loomine teatud juhtudel osutuda isegi vajalikuks haava järelkasvu soodustamiseks , et tagada pesapuude kujunemine ka 50-60 aasta pärast. See, et kasvama tuleb jätta ka teised vanad puud soodustab ka pesitus, - elu ja varjepaike ka teistele liikidele ning on kaitseks tuule ja vee erosiooni eest mulla ärakandele. 15
Vastavalt looduskaitseseadusele vähendatakse kaitsealadele ja lendorava püsielupaikadesse jääva maa maksu. Kui maa jääb sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord näeb ette metsa arengu vaid loodusliku protsessina, vabastatakse maa maamaksust. Hooldatava sihtkaitsevööndi puhul vähendatakse maamaksu reeglina 75%. Eraomanikel, kes ei nõustu kehtestatavate piirangutega on võimalus lendorava elupaikadesse jäävad maad vahetada riigile kuuluva maa vastu või nõuda nende võõrandamist riigi poolt. 16
Lendoravatele sobivad metsad on reeglina säilinud vaid üksikute väikesepinnaliste metsaeraldistena. Liigi kestvaks säilimiseks antud piirkonnas on vajalik tagada lendoravatele sobivate vanade haabadega metsaosade ja nende vahel loomade liikumiseks vajalike metsade säilitamine. Samuti on oluline praeguste pesapuude väljalangemisel uute potentsiaalsete pesapuudega elupaikade kujundamine ning praeguseks lageraiete tõttu isolatsiooni jäänud lendoravate elupaiku ühendavate liikumisteede loomine. Ühendamaks lähestikku asuvaid lendoravatele sobivaid metsaosi ning tagamaks püsielupaikade piiride jälgitavust looduses, on püsielupaikade koosseisu jäänud ka lendoravatele kodupiirkonnaks ebasobivaid metsaosi. 16
Peamiseks lahenduseks on välja pakutud sobivate pesapuudena kasutatud vanade haabade allesjätmine, samuti lageraiete keelustamine ning isolatsiooni leevendamine sellega, et jäetakse kasvama mõned üksikud puud, mis aitaksid lendoraval endiselt ringi liigelda. Samuti kui jäetaksegi vanad haavadk asvama, siis tuleks ka neid puid aeg-ajalt kontrollida, ega nad ei ole nakatunud mingisse haigusesse või mädanema läinud. Lisaks sellele, et me hoiame vanu haabu alles, tuleks ka neid korras hoida, sest kui me neid alles hoiame, aga laseme hukkuda, ei ole hoidmisel mõtet lendorava jaoks. 16
Kontroll 17
Kokkuvõte ja arutelu 20
Kasutatud kirjandus 22