Õppejõud: M. Nõmmela Saaremaa, Muhu kihelkond Pädaste mõis 1. Nimetus: Pädaste (saksa k. Peddast) 2. Asukoht: Muhu kihelkond Saaremaal, Pädaste 3. Rajamise aeg: 1566, peahoone 1875, ( 4. Mõisa liik: rüütlimõis 5. Viimane omanik enne 1919.aastat: maamarssal Axel Buxhoevedeni pärijad 6. Pargi rajamise aeg: 1875, kalmistu puudub 7. Mõisahoonete säilivus, praegune kasutusotstarve ning omanik: peahoone- rahuldav, Pädaste mõis hotel&spa; tall-tõllakuur- hea; meierei- hea; ait- avariiline; sepikoda- hea; puutöökoda- rahuldav; keldrid- hea; (omanik: Maanteeamet) 8. Pargi säilivus- halb (omanik- Maanteeamet) 9. Kalmistu säilivus: - 10. Muinsuskaitse ja mälestiste liik: mälestised- Pädaste mõisa hooned 11. Looduskaitse ja Natura 2000: linnuala- Suuremõisa laht; looduskaitse all on terve Pädaste mõisa ala 12. Pärandkultuur: mõisa telliseahjud...
Praktikum – Saula Siniallikad Töö teostaja: Sirly- Ann Meriküll Kuupäev: 28.09.2015 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on uurida Saula Siniallikaid. Nimelt tutvuda lähemalt nende aluspõhjakaaridga, hüdrogeoloogilise kaardiga, pinnakatte kaardiga ning geomorfoloogilise kaardiga ning ka lisada kaartidele lühikesed kirjeldused. Eesmärgiks on ka õppida kasutama maaameti geoportaali ning erinevaid kaarte sealt; tutvuma, kuidas leida õigeid kaardivorme ning kuidas lugeda kaartide legende. Töö sisu: Töö sisuks on külastada maaameti kodulehekülge ning sealt edasi suunduda maaameti gaoportaali. Seejärel leida geoloogia kaartide rakendus ning otsida Saula Siniallikate asukohta kaarilt. Sealt leida stratigraafiliste indeksite abil Saula küla kivimikehade avamused ja märkida definitsioonid. Uurida lähemalt nelja kaarditüüpi
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal alal
Viimastel aastatel on vahepeal lagunenud kõrge katus asendatud siiski ajutise lamekatusega, mis kaitseb nii müüre kui ka muid säilinud konstruktsioone. II Kontrolli mõisahoonete, pargi/kalmistu säilivust kasutades Muinsuskaitseameti kultuuriväärtuste registri: https://register.muinas.ee/public.php?menuID 1. Muinsuskaitseameti Ida-Viru maakonna vaneminspektor, Kalle Merilai 2. 3. III Mine kultuuriväärtuste registrist edasi maaameti kaardile (Ava kaardil!) ning loetle kartograafilise andmebaasi põhjal praeguse mõisa (hooned, park, kalmistu) kaitse, hoolduse ja säilimise eesmärgil riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud piirangud: 1. mainuse liik:kaitseala 2. Looduskaitse ja Natura 2000 3. Pärandkultuur 4. Rahvusparkide mälumaastikud
................................................................................................................ 22 Lisa 1. Tehingute arv.......................................................................................... 22 Lisa 2. Tehingute üldine summa........................................................................23 Lisa 3. Keskmine m2 hind..................................................................................24 Lisa 4. Kinnisvaraportraal www.kv.ee ning Maaameti kinnisvarastatistika erinevus m2 põhiselt......................................................................................... 25 Lisa 5. Jõhvi korterite ost-müük standardhälve.................................................26 Lisa 6. Rahvastiku arv Narvas, Jõhvi vallas ning linnas perioodil 01.01.2012 – 05.06.2015........................................................................................................ 27 Lisa 7. Kinnisvaraportaali www.kv
koostatakse perfokaart, mis hoiustatakse LV arhiivis. Perfol olevad andmed on järgmised: kaevu sügavus, materjal ning antud kaevu seotus teiste kaevudega. Andmete muutumisel viiaske muudatus sisse ka perfol. Muud tegevused Lisaks otseselt aineprogrammi kuuluvatele tegevustele kaasas juhendaja meid geodeedi elu köögipoolele. Meid kaasati käikudesse Pärnu LV planeerimisosakonna geodeesiateenistusse nind Maaameti Pärnu katastribüroosse. Esimeses ei peetud paljuks meile teenistuse tööd tutvustada ning arhiivi-materjale näidata. Sain teada, et Pärnus kantakse geodeesiateenistuses kõik tehtavad mõõdistused ühtesele kogu linna territooriumi hõlmavale kaardile. Geodeet peab linnas tehtavaid töid vormistades olema eriti hoolikas, et kõik andmed saaks kantud õigetele kaardikihtidele, see aitab ehitajal-projekteerijal aega/raha kokku hoida.
Pane menüüs joonele nimeks Marsruut – Vali joone värv ja jämedus. Kliki kaardile, ühendades varem märgitud punktid. Joone lõpetamiseks tee topeltklikk. Sinu marsruudi pikkus linnulennult on 21 km Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA Ava maaameti kaardiserver http://geoportaal.maaamet.ee/ Sealt Ava Eesti kaart Tutvu portaaliga, esmalt vali vasakult menüüst –Kaardikihtide valik ja legend Lülita välja valikud Katastritunnus ja Lähteülesanne. Sulge ristist menüü. Sisesta otsingukasti Südalinna kooli aadress – Liivalaia 23. Vaata erinevaid kaardivõimalusi – Hübriidkaart, Ortofoto, Kaart, Põhikaart , vali endale meeldivaim. Mõõda koolimaja ümbermõõt ja pindala. Selleks: Vajuta ülapaneelilt nuppu vahemaade mõõtmine
Hüpoteek käib kinnisasjaga, mitte isikuga kaasas. Näide: tv 1,000,000.- I jrk EV 20,000.- II jrk HP 260,000.-; kõrvalnõuded 60,000.-; 15% III jrk tahame panna Vaba tagatise ruumi: 1,000,000 - 20,000 - 260,000.- - 60,000.- (15% ei pea lahutama) = 660,000.- : 1,3 Ühishüpoteek 2 või rohkem objekti või omanikku ÜH alt vabastamine - Katastriüksuse tunnuse (näit. 1003:23345:008) järgi saab ka kontrollida, teha kinnistusraamatu vv; ka maaameti lehelt saad vaadata Klient on surnud tuleb uurida, kas pärimine; jagamine on toimunud? Peab olema pärimisõiguse tunnistus. Tehinguid saab teha kui uue omaniku kanne on kinnistusraamatusse kantud või kui on olemas pärimisõiguse tunnistus või omandiõiguse tunnistus. Kas lahus- või ühisvara? Hoonestusõigus on tähtajaline (max 99 aastat) õigus hoida hoonestust (maja kuulub ühele; maa kuulub teisele, kinnistu omanik arvab, et äkki tahab kunagi ehitada sinna midagi muud)
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest
suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade
suurus: · Ikonos 1m · GeoEye 0,42m · SPOT 15m · Landsat 30m 7. Andmebaasi loomine spiraalmudeli järgi erineb kaskaadmudelist vaid peamiste sammude kordamiseks loodud abivahendite poolest, põhilised toimingud andmebaasi loomisel on samad. · Õige 8. Autoriõigusega saab kaitsta: · Originaalset kaardi kujundust · Valikulist andmekogu 9. Maaameti geoportaal pakub (vähemalt vaatamiseks): · Mullakaarti · Looduskaitsealuseid objekte · Ortofotosid · Kultuurimälestisi · Aadressandmetega tutvumist 10. Asukohapõhised teenused on kiiresti arenev geoinformaatika rakendus, kus kasutatakse GPS, kasutatakse mobiilpositsioneerimise tehnoloogiat sotsiaalseteks vajadusteks. Asukohapõhiste teenuste hulka kuulub lähiümbruses asuvate sõprade
Riigi territooriumil reeperid nivelleeritakse käikudena. Meil on kasutusel Balti 1977 aasta kõrguste süsteem, mille aluseks on Kroonlinna veemõõdu null. Riiklikult kindlustatakse kõrgusvõrk fundamentaalreeperitega (allapool külmumispiiri ca 1,5 m; kõvale aluspõhjale, otsas nupp, tavaliselt maa all). Tavakasutuseks reeperid pannakse hoonete vundamentidesse. Kõik riigi poolt rajatud reeperid kantakse kataloogi ja vajadusel saab need kõrgused maaameti allasutustest teada, antud meetrites, kuid millimeetri täpsusega. Ehituse tarbeks rajatakse tavaliseks ehitusplatsile kaks ajutist reeperit (maasse löödud tugev vai, olemasoleva ehitise konstruktsioon, kanalisatsiooniluugid). Liiniehitiste juures luuakse alalised reeperid vahekaugusega ca 1km ja ajutised reeperid nende vahele vahekaugusega ca 200m. Joone orienteerimine - suuna määramine, milleks on kasutusel erinevad süsteemid ja nurgad
nii nooremaid kui vanemaid, vastavalt hoone demograafilisele koosseisule. Esimees on ametis alates 2009. aastast. 20 10. Allikate loetelu 1. Eesti Riiklik ehitisregister (24.03.2013) [http://www.ehr.ee/v12.aspx? loc=0197&pageNr=1] 2. Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskkond. (24.03.2013) [http://ekhhl.ee/? id=590] 3. Justiitsministeerium (24.03.2013) [http://www.just.ee/4267] 4. KÜ dokumendid 5. Maaameti kaardirakendus X-Gis (24.03.2013) [http://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html] 6. Riigi Teataja (24.03.2013) [https://www.riigiteataja.ee] 21 Lisa 2. KÜ Põllu kodukord 22 Lisa 3. Kinnistu toimik 23
1999.) .Lisaks kasutasin aruande koostamisel Kitse, E., Piho, A. jt. Mullateaduse õpikut (Kitse, E., Piho, A. jt.1962.); Arold, I. Eesti Maastikud(Arold, I.2005.). Abivahenditena kasutasime labidat, mullasondi, 10%-list soolhapet, indikaatorit, portselankaussi, PVA liimi, pipetti, mõõdulinti, pliiatsit, vihikut, , Digitaalset mullastikukaardi maa-ameti kodulehel (Maa-amet. 2011.). pappi liimmonoliidi tegemiseks. Aruandes võrreldakse saadud mullatüüpe maaameti kodulehe mullastikukaardil olevate muldadega. I Peatükk Piirkonna üldiseloomustus Esimesel päeval jõudsime teha kokku viis kaevet. Kõik kaeved jäid Tartu linna lähiümbrusesse. See piirkond jääb näivleetunud ehk kahkjad saviliivmullad liivsavidel valdkonda koos madalsoo muldadega. Valdavalt muldade lõimis selles piirkonnas on saviliivmullad. Selle piirkonna aluspõhi on Kesk-Devoni ladestik, Narva ja Aruküla lade vahepealne ala
Veteranide o-jooksu MK (VWC): kuldmedalid Mare Beilmann /Ojaste/ (1990), Leida Sevruk (1995, 1996, 1998 ja 1999), Tõnu Savi (1995); hõbe Marje Viirmann (1997). Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Viiu Rebasel - kokku 60 (võidetud aastatel 1966-1986), neist 21 kulda; kõige rohkem on Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 34 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 49). Meie orienteerumispäev Orienteerumispäeva jaoks kõige vajalikum element kaart sai muretsetud Maaameti veebipõhisest kaartide kogumist. Kaardile jääb peale Häädemeeste Keskkooli staadium ning selle ümbrune mets ning natukene ka asulat. Vahendite puudumisel on kaart tavaline ning ilma reljeefita. Kaardi peale märkisime vahepunktide asukohad, alguse ning lõpu. Kaardil oli kokku 9 vahepunkti, kus õpilased pidid oma kohaloleku punktis ära märkima. Kuna kompasse koolil ei ole, pidime ürituse kahjuks ilma nendeta läbi viima. See aga ei seganud toredat
Magistritöö, Tartu 2006 4. Sillamäe Prügila sulgemise projekt. Rain Nigul, Tallinn 2007 5. Kilingi Nõmme prügila sulgemise keskkonnamõjude hindamine. Kilingi Nõmme 2004 6. Meie elukeskkond 2006 ettekanded. Vastemõisa prügila sulgemine. Rasmus Kodres, Vastemõisa 2006 7. Tallinna prügila koduleht http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1029 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1031 http://www.landfill.ee/?koht=1&id=1173 8. Maaameti kodulehekülg http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 16
Materjal ja metoodika Muldade leviku, lõimise, kuivendusseisundi ja viljakuse hindamiseks analüüsiti läbi maakondade mullastiku kaartistamise koondandmed. Analüüs hõlmab põllumajandusettevõtete haritavast maast 1,032 miljonit hektarit. Muldade hüdrofüüsikaliste omaduste ja kuivendusseisundi põhjal arvutati välja valdade haritava maa aktiivveemahutavus ja koostati veevarude kaart (Roostalu, 1978, Roostalu jt.,1980 ). Haritava maa boniteedi kaart on koostatud EV Maaameti andmetel. Väetistarbe ja muldade huumusseisundi hindamisel on lähtutud agrokeemiateenistuse poolt 1965 – 1986 aastatel tehtud uuringutest (Järvan jt.,1996). Uurimistöö tulemused Eesti haritaval maal on väheviljakaid koreselisi põuakartlikke muldi 16,9 tuhat hektarit ehk 1,64 %. Suurem on nende muldade osatähtsus Saaremaal (6%) ja Harjumaal (3,91 %) (joonis 1, tabel 1). Paepealseid ja analoogseid soostunud muldi on haritaval maal vabariigi
kartograafiliste andmete kasutamise kord". b. Maaamet korraldab riiklike topograafiliste (põhikaart, baaskaart) kaartide tootmist. c. Vastav riigiasutus - korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid peavad baseeruma riiklikel topograafilistel kaartidel. d. Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistamist ise (linnaplaanid). 126. Nimetage Maaameti tooteid. a. Eesti põhikaart b. Eesti baaskaart c. Eesti mullakaart d. Ortofotod e. Arhiivis olevad kaardid (Mustamäe tee 51) f. Info: www.maaamet.ee <- Kaardid EKSAMIKS!!! 127. Kirjeldage Eesti põhikaarti, selle tootmist ja ajalugu. a. Digitaalkaart mõõtkavas 1:10000 (1 leht katab 5.5x5.5 km) b. Trükitud kaart mõõtkavas: 1:20000 (1 leht katab 10.10x10.5km) c. Ellipsoid: GRS 80
aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. „Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga,“ nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning on tähtis, et säiliksid nö koridorid erinevate metsaosadevahel, et nad saaksid liigelda ega jääks
aastat, see on aga umbes 20 aastat noorem kui lendoravale sobiva pesapuu vanus. Siinkohal on ohuks, et ainult mõned vähesed metsad saavad kasvada kuuekümne aastaseks või vanemaks, mis sobiksid lendoravale elupaikadeks (Timm; 2008). 20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud. ,,Viimase 30-40 aastaga on näha, et raiete intensiivsus suurenenud. Kui maaameti kaarti vaadata, on väga raske majandusmetsas tõmmata kilomeetri pikkust joont, ilma et puutuks kokku mõne raiesmiku või noorendikuga," nendib Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi vaneteadur Margus Pensa. Lendorav veedab kogu oma elu õhus, puult-puule liikudes, maapinnale laskub ta harva ning äärmuslikes tingimustes. Pesituspaigad on meeleldi just vanades metsades ning on tähtis, et säiliksid nö koridorid erinevate metsaosadevahel, et nad saaksid liigelda ega jääks
Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem, mille digitaalne uuendamine toimub iga aasta jaanuarikuus. Põhikaardil on lisaks geograafilistele koordinaatidele käsutusel ka ristkoordinaadid. Et vajaliku punkti asukohta paremini kirjeldada, selleks on kaardilehe servadele märgitud korrapärane koordinaatvõrk. Võrgu kahe joone vaheline kaugus on 1 km (trükikaardil seega 5 cm)
annaabi.ee 
