h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.)
“ Eesti on demokraatlik riik ning seega julgen väita, et kohustuste asemel peaks olema valikud. Õpilased on meie tuleviku loojad, seega peaks haridustee olema toetav ja suunav, mitte kohustustega piiritletud sunniviisiline õppimine. Jah, gümnaasium on vabatahtlik, kuid meil puudub võimalus valida, kuidas me oma teadmisi kinnitame. 2014. aasta lõpetajate tulemuste kokkuvõttes on näha, et keskmised tulemused, võrreldes eelmiste aastate omadega, on langenud (Himma, 2014). Olukorra teeb veel kurvemaks teadmine, et enamik gümnasistidest ei soovi tulevikus minna ülikooli õppima matemaatika, eesti keele või võõrkeelega seostuvat, kuid kohustuslike riigieksamitega jäävad meie oma valikud tagaplaanile. Leian, et kõiges on võimalik kompromiss, seega pakun välja, et seadusesse viidaks sisse muudatus, mille kohaselt gümnaasiumi lõpetaja peab valima kaks eksamit kolme kohustusliku
kilomeetri kaugusel. Laheda vallale on iseloomulik tasane reljeef, mis vaheldub põllumassiivide ja metsatukkadega. Joonis . Laheda vald (Maaamet) 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST 1.1. Vaadeldava ala funktsionaalne struktuur Laheda valla pindala on 91,5 km2. 31. Detsember 2011 seisuga elab vallas 1195 inimest ning valla asustus tihedus on 13 in/km2 kohta. Valla keskuseks on Tilsi küla, kus elab 394 inimest ja lisaks Tilsile on Laheda vallas veel 10 küla. Himma(116 inimest), Joosu(90), Lahe(71), Mustajõe(49), Naruski(45), Pragi(67), Roosi(62), Suurküla(93), Vana- Koiola(84) ning Vardja(131). Laheda valla rahvaarv on olnud viimased aastad languses, sest 2006. aastal elas vallas 1423 inimest. Vallas on registreeritud 24 ettevõtet, nendest suurimad tööandjad on Vardja MÜ, Lahe MÜ ja AS Suwem, lisaks nendele firmadele on suureks tööandjaks ka Tilsi lastekodu. Vallas on üks kool, Tilsi põhikool, kus õpib 83
JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis
rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) Perekond (Eno Raud ja Aino Pervik, vend Rein Raud ja õde Piret Raud) Naabrid (Mihkel Mutt, teised hinnatud kirjanikud) Õpetajad (Tallinna 7. keskkool ) Arstid (Anti Liiv, Seewaldi õed ja arstid) Lahendus Peale aastaid väga hullu, sündmusterohket ja meeldejäävat nooruspõlve jõudis Mihkel Raud surma piirini Tema tervislik seisund muutus katastroofiliseks Alates 2
lauldud "Põhjanaela", "Hulle naisi" ja "Sõbra laulu". Tema fännklubi sai tugevat täiendust pärast tõsieluseriaali "Dunglistaar", kus selgus, et karmi ja veidi edeva koore all on peidus hell süda ning sõbralik ja abivalmis hing. See vastuoluline mees on Erich Krieger. Muusikuteed alustas ansamblis "Kulgur" /1977/, 1979-81 Tallinna Tuletõrjemaja tantsuansamblis koos selliste muusikutega nagu kitarrist Are Jaama, klahvpillimängija Urmas Lattikas ja trummar Sven Himma. Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt plaatidelt võib leida ka Erichi enda kirjutatud lugusid, laulja on ise loonud umbes 40 laulu. Krieger teeb enamus lauludele covereid. Tuntumad neist on "Naised on hullud", "Ma kuulun sulle", "Sõbra laul" (koos Martin Müürsepaga) ja "Tere hommikust, Eestimaa". Ilma nende lauludeta ei möödu Kriegeril peaaegu ükski kontsert.
Kaheksa saate jooksul selgub sel viisil kokku kuusteist laulu, mis konkureerivad finaalsaates eestlaste armastatuima laulu tiitlile. Võitjalaulu selgitab finaalis välja televaatajate telefonihääletus. Ühe 8-st koosneva saate salvestusel käisin ka mina ja see toimus Vanemuise kontsertmajas 06.04.2009. Seekordsel salvestusel esitasid erinevad Eesti artistid välismaiste autorite laule. Laulud esitajateks olid Ivo Linna, Anne Veski, Jana Kask, Noorkuu, Pearu Paulus ja Els Himma. Sellel salvestusel valisid akadeemia liikmed võitja lauluks Pearu Paulus ''Naerata'' ja teise finaali pääseva laulu valivad televaatajad. Mulle isiklikult meeldis see salvestus väga, sest kõik laulud, mis esitati olid väga head. Varem Jana Kase esitatud laulud mulle ei meeldinud, kuna ma polnud otse kuulnud, kuidas ta laulab, aga sellel kontserdil üllatas ta mind väga ja mu arvamus tema kohta on muutunud. Ma arvan, et
opened in 1913. It was the biggest and most imposing of the theatre buildings in Estonia. In World War II its building was bombed, but it was restored more or less in its former shape in 1947. In 1949 the Estonia was turned into an exclusively musical theatre staging operas, ballets and operettas. In 1998 it was officially given the status of National Opera. Art director since 2002 was Arne Mikk, at present the chief conductor of the theatre is Paul Mägi, the managing director is Paul Himma, the chief opera director is Neeme Kuningas and the leader of the ballet is Tiit Härm. Theatrical season lasts 10 months - from September till June. During the season it may be given at about 250 performances. The repertoire includes classical operas, ballets, operettas. In each season the repertoire of National Opera is updated on 6 new performances. There is 25 soloists, 56 opera chorus singers and 93 musicians of a symphonic
1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. aastatel jätkasid oma edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennossar ja Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme jt. Huvitav nähtus 1960. aastate lagul oli ER meeskvartett(Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas) kes panid aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. Tähtis koht 1960. aastatel Eesti estraadimuusikas oli võistluskontsentitel. 1970. aastad Biitmuusika asendus rock-muusikaga. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes mängis omaloomingut ja kasutas Eesti autorite luulet.
Rahvusooper Estonia Estonia on muusikateater Tallinnas. 1998. aastast kannab ta nime Rahvusooper Estonia. Teatri loominguline juht on 2004. aastast Arvo Volmer, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ja balleti kunstiline juht Tiit Härm. Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Selle aja jooksul mängitakse keskmiselt 250 etendust 26 erineva lavateosega. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat, sümfooniaorkester on 93-liikmeline. Repertuaar: Rahvusooper Estonia repertuaaris on klassikalised ooperid, operetid ja ballettid, harvem
kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960. aastate lõpupoole sai populaarseks Eesti Televisiooni saatesari "Horoskoop". Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie lauljate esituses.Tähtis koht 1960.aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontserditel.Idee pakkus välja Arne Oit.Kuna
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reet Linna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Els Himma Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marju Kuut Tuntumad meeslauljad Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Saksamaa, Rootsi, Taani jt. Dzässifestivalisel. Ta oli osaks ka mitmetes teistes ansamblites nagu ,,Baltika", ,,Virmalised", ,,Laine", ,,Fix", ,,New Winds" ja ,,Apelsin". Instrumentaallugue kõrval on Helmut kirjutanud ka mõned laulud, nt ,,Jäälill ja täht", ,,Suur Vanker" jne. millest viimane pälvis Haapsalu ,,Valge daami" lauluvõistlusel aastal 2002 kolmanda preemia. Helmutile meeldis koostööd teha laujatega, nii on ta kontserte andnud ja salvestanud Marju Kuudi, Els Himma ja paljude teiste lauljatega. Jazzkaarel on saatnud Aniko ansambel ka mitmeid välissoliste nagu Bianca Morales, Lils Mackintoch jt. Eesti Raadio põhifonoteegis on Anikol salvestatud 158 lugu. Aniko üritas hinge sisse puhuda ka regulaarsele jazzklubile. Viimase aastakümne tähelepanuväärne projekt oli aga juba suurejooneline ,,Ooperijazz", kuhu kaasati Estoni parimad ooperilaujlad. Eesti jazzi esindajana osales Aniko ka Ungari ja Soome workshop- kontserditel ning
1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut jne. Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1970. aastad Sel kümnendil sai biitmuusikast rockmuusika. Eesti rahvusliku rock´i lipulaevaks peetakse ansamblit "Ruja" (tuli kokku Rein Rannapi eestvedamisel), kes mängis omaloomingut ja kasutas sõnadena eesti autorite luulet. Erinevatel aegadel on seal mänginud palju eesti tippmuusikuid
Mis on Eestimaa rikkus? Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei
Kaljuste ja Tiia Ester Loitme käe all. 1984.aastal lõpetas Karl Georg Otsa nimelise muusikakooli saksofoni klassi Aleksander Rjabovi juhendamisel. Tähelepanuväärne muusikukarjäär sai alguse esimesest esinemisest Eesti Televisioonis 1979.aasta maikuus. Järgnes väike paus kui sai veedetud kaks aastat sõjaväeteenistuses. Peale sõjaväge, 1981.aastal loodi ansambel Mahavok tuntud muusikutega: Karl Madis, Heini Vaikmaa, Kalev Aas, Peeter Oronen, Raul Arras, Kristjan Kirme ja Sven Himma. Esimene singel "Mahavok" kolme looga anti välja 1984.aastal ja duubelCD, mis kandis samuti nime "Mahavok" salvestati alles hiljuti aastal 2002. Aastal 1983.a. sai loodud ansambel Karavan, mis 2008.aasta novembris sai juba 25 aastaseks. Kahekümne viie aasta jooksul on koos Karavaniga salvestatud 3 LPd ja 8 CDd. Karavani koosseis: Karl Madisvokaalsolist, kitarr, suupill, saksofon; Toomas Vanemkitarr, vokaal; Jaak Lutsojaklahvpillid, Margus Martmaabass, vokaal; Dmitri
jätnud sügava haava, mistõttu paljud Eestist lahkusid · Eduard Tubin, Käbi Laretei, Ludvig Juht, Taavo Virkhaus · Kolmas osa jäi Eestisse- olid sunnitud looma ,,nõukoguliku elu kajastavaid" teoseid · 1960 kerkis esile põlvkond, tänu kellele hakkas muusikaelus ühtteist muutuma · Loodi ERSO ja Tallinna Kammerorkester, peadirigent Neeme Järvi · Estraadilauljad ETV saade ,,Horoskoop" ülesanne tutvustada kaasaegsete heliloojate loomingut · Uno Loop, Els Himma, Marju Kuut, Heli Lääts · Filmimuusika heliloojatest alustasid 1960ndatel aastatel: Eino Tamberg, Arvo Pärt, Veljo Tormis, Uno Naissoo · V. Tormis ,,Kevade" ,,Indrek" ,,Suvi" · U. Naissoo ,,Juhuslik kohtumine" ,,Armastus ja Iha" ,,Viimne reliikvia" · E. Tamberg ,,Mis juhtus Andres Lapateusega" · A. Pärt kirjutas muusikat rohkem kui 50 filmile ja lavastusele · 1960-1970 üheks viljakamaks filmimuusika loojaks Eestis. · 1974 ,,Värvilised unenäod" ,,Gerry" ,,Hadorkovsky" (2011)
1946. aastal taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. aasta oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. aastal, tõsi kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles 1991 Estonia talveaiana. Estonia tänapäeval Estonia teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 3 Estonia teatri loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites.
Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri orkester”, “Kiigelaulu kuuik ”, “Weekend Guitar Trio” AIN AGAN – EESTI JAZZMUUSIK Ain Agan on sündinud 27. oktoobril 1959, ta on eesti kitarrimängija ja helilooja, Tartu Ülikooli Vlijandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud, Viljandi Kitarrifestivali asutaja ja kunstiline juht. Ta on välja andnud kolm sooloplaati: “Ramp” (1995), “Ain Agan ja Tallinna
10.2014 http://arvamus.postimees.ee/2929297/bronek-alpius-gladiaatorvanurid 4) Jaagant, U. (2011). Päästeamet: vanurid ja lapsed püsigu tugeva külma toas, Eesti Päevaleht, 14.veebruar. Kasutatud 12.10.2014 http://epl.delfi.ee/news/eesti/paasteamet- vanurid-ja-lapsed-pusigu-tugeva-kulmaga-toas?id=51291893 5) Jõgi, A. (2014). Video: Tartu eakad pidasid spordipäeva, Postimees, 1.oktoober. Kasutatud 11.10 http://tartu.postimees.ee/2939363/video-tartu-eakad-pidasid-spordipaeva 6 ) Himma, M. (2014). Vanemaealised jõuavad interneti- ja arvutikasutuses noortele järele, ERR, 19. september. Kasutatud 12.10.2014 http://uudised.err.ee/v/eesti/9dce53bd-14c5-4033- 8dc2-c1e86510db64 7) Traks, K. (2014). Vanus pole ettekääne vähesele liikumisele, Tervis, 9.märts. Kasutatud 12.10.2014 http://tervis.postimees.ee/2717408/vanus-pole-ettekaane-vahesele-liikumisele
Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester" "Kiigelaulu kuuik " "Weekend Guitar Trio" 6 New Orleansi jazzi kujunemine New Orleansi jazz hakkas ilmet võtma 20 sajandi vahetusel. Suuremate puhkpilliorkestrite parimatest mängijatest moodustati väiksemaid ansambleid, millel oli kerge leida esinemisvõimalusi. Need ansamblid olid tegelikult miinimumini vähendatud koosseisuga puhkpilliorkester
aasta oktoobris avati ka teatrisaal. Alles 1991. aastal valmis hoone keskosa, mida täna Talveaiana väiksemate pidude tarbeks kasutatakse. 2006. aastal avati ka Kammermuusikasaal. Hoone oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. Estonia teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina. Aastast 1994 juhib teatrit peadirektor Paul Himma. Kuigi maja kuulub tänapäeval endiselt Estonia teatrile, tegutsevad selles praegu siiski kolm iseseisvat institutsiooni -- ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. Draamateater: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks.
reisisihtkohtadesse. Massiturismi üks osa tänapäeval on kindlasti ka ostuturism. Massiturismi sihtkohad on mõjutatud mitmetest teguritest. Põhiliseks masside juhtijateks on kuulsad inimesed, kui toimuvad erinevad üritused, kontserdid jms. (Jakobson, 2003) Näiteks teame, et tänapäeval, olgu suve- või taliolümpia, tulevad turistid kokku igalt poolt maailmast ning need spordivõistlused pööravad kohaliku elu vähemalt mõneks ajaks pea peale. (Himma, 2013) Aina rohkem inimesi hakkab huvituma seniajani vähemtuntud või peagu tundmatute imeliste kohtade külastamisest ja selle tõttu saavad need kohad kannatada või isegi rikutud ning nende paikade erilisus langeb. (Singh 2004: 3) On kindel, et turistide massiline liikumine mingisse sihtkohta jätab endast maha märke, nii positiivseid kui negatiivseid. Äriturismi puhul reisib turist sinna, kuhu teda tema töökohustused viivad. Reisi eest
kapellmeistrina. Igal aastal on vähemalt ühel kontserdil oreli taha istunud festivali kunstiline juht, orelikunstnik Andres Uibo. Festivali Suure-Jaani poolse peakorraldajana alustas Tiiu Siim, aastatel 2004-2007 tegi seda tööd Maret Aaboja ja 2007. aasta sügisest Anneli Kundla. Eesti Kontserdi poolt aitab ladusale korraldusele kaasa Elle Himma. Festivali südametunnistuseks võis nimetada Suure-Jaani kandist pärit muusikateadlast, praeguseks manalateele läinud Johannes Jürissoni, kes vaatamata kõrgele eale pea kõigil kontsertidel kohal oli ja ei väsinud kordamast, et me ei tohi unustada meie endi keskelt võrsunud suurmehi. 4 Festivalist kirjutatakse ,,Vali Uudised" 18.05.2007 Suure-Jaanis hakkab kõlama väärtmuusika
(2) 3. TUTTAVAD HELGI SALLOST Paul Mägi: "Kui Eestis üldse on mõnda säravat ja musikaalset lavatähte, siis on see Helgi Sallo. Ta ütleb alati välja, mida mõtleb ja nagu kõik suured kunstnikud ei raiska ta oma energiat vales kohas, vaid hoiab lava jaoks," oskab Mägi Helgist vaid head meelt tunda. Ta kinnitab, et kui Helgi Sallo sooviks olla rohkem laval, antaks talle see võimalus. "Talle on kõik teed lahti," lubab Mägi.(4) Paul Himma: "Helgi on muidugi legend. Kui ta lavale tuleb, on lava sära täis. Nii sädelevat isiksust ja nii musikaalset inimest on raske leida. Oleks nõukogude ajal olnud teised olud, oleks Helgi nimi maailmakuulus. Paraku olime teisel pool eesriiet." (4) Tõnu Kilgas: "Käisime "Õnne 13ga" koos Marokos ja Itaalias. Itaalias kartis Helgi mägedesse sõita, sinna tooli istuda, mis mägedesse viis. Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval
In 1906 was hired the first music director Otto Hermann, 1907 saw the first operetta, Hervé's "Mam'zelle Nitouche", on stage, a steady production of operas started in the 1918/19 season. In 1911, the first Estonian operetta, Adalbert Wirkhaus' "St. John's Night" was staged. In 1926 , choreographer Rahel Olbrei founded the permanent ballet troupe in the theatre, the ballet became more regular in the 1930s. In 1994--2009 the theater was managed by Paul Himma, since 1 September 2009 the general manager is Aivar Mäe. Tallinn City Theatre This theatre was founded in 1965 named Youth Theatre, but from the beginning it was a regular drama company, with only slightly more plays for the children than in the other theatres. The objective of its first leader Voldemar Panso was to change the unnatural situation, created in Stalinist times, of Tallinn having only one Estonian-language drama theatre. In the beginning the
lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas, ülemjooksu alumine ja keskjooksu ülemine osa Võru orundis, keskjooksu alumine osa ja alamjooksu alumine osa Peipsi nõos. Lisajõgede (Rõuge, Iskna) kaudu hõlmab jõgikond ka osa Haanja kõrgustikust. Lähteosas voolab jõgi sügavas soises Himma nõos sirges kunstlikus sängis algul ja möödub Sirvaste külast ida poolt. 2 km enne Jõksi järveni jõudmist, Mügra küla ja Alaküla vahel, süvendatud jõelõik lõpeb. Jõgi suubub Jõksi külas Jõksi järve põhjakaldale, väljub Jõksi järvest lõunakaldal Kanepi kirikust 1,5 km põhjaloode pool ja suundub ligikaudu 3 km pikkuselt lõunaedelasse. Edasi allavoolu - Hino küla ja Sõmerpalu aleviku vahemikus - teeb maastiku reljeefi järgiv ja
Kristallid - selles ansamblis judsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tnu loomuprasele andele vis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jtkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nhtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile jrgnes Collage. 1960 aastate lpupoole sai lipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari Horoskoop .Selle kaudu said televaatajad hinnata ka vlismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses. Thtis koht 60- ndate aastate eesti estraadimuusikas oli vistluskontsertidel.
Puhkemajandus võib olla ka väga eripalgeline. Näiteks soojades piirkondades on puhkemajandus aktiivne aastaringselt, samas kui mõnes piirkonnas on see vaid hooajaline tegevus. Puhata on võimalik nii grupiti (erinevad ringreisid) kui ka individuaalselt, ise oma puhkuseplaan välja töötades. 1.2. Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus väljaspool Eestit Puhkemajandust (turismi) võib pidada üheks kiiremini arenevaks majandusharuks nii Eestis kui ka maailmas (Himma 2013). Turismi aktiviseerumine jääb 20. sajandi keskpaika (Lück et al. 2014). Sellega koos on uue arengu saanud näiteks erinevad transpordi liigid (raudteed, lennuliiklus, autod). Nende areng on ühtlasi hõlbustanud jällegi liikumist ning loonud juurde töökohti. Samas on kasvanud surve keskkonnale ning uued väljakutsed on esitatud ühiskonnale, poliitikale ja majandusele (Haider & Pröbstl 2013). Puhkemajandus on jõudsasti arenenud ka seoses Euroopa Liidu loomisega. Samuti on
"Estonia" became a professional theater on September 16, 1906. The current Estonia house - a representative building in the heart of Tallinn - opened the doors in the summer of 1913. The building was designed by Finnish architects Armas Lindgren and Wiwi Lonn. The "Estonia" theatre has had several names during history, but since 1998, it bears the name The Estonian National Opera. From 1994 the theater is managed by the general manager Paul Himma. The Estonian National Opera is the home of the symphony orchestra, the opera choir and the ballet. The theater repertoire includes classical operas, ballets and operettas as well as modern musical and children plays. The most popular performances are "Swan Lake" and the opera "La Traviata". The Estonian National Opera's majestic White Hall (218,8 m2) with its grand crystal chandeliers is an excellent place for festive receptions, formal occasions and dancing parties.
1998 lk. 12 11 Sõltuvushäired ekstreemsele internetimängurlusele kaldumist. Mõned uuringuandmed viitavad, et Itaalias on internetisõltuvuse häirega laste näitaja umbes sarnane Eestiga. Ida-Aasias on aga 17-18 protsenti. Hiljutise Soomes tehtud uuringu tulemused viitasid aga sellele, et internetisõltuvust esineb ligikaudu viiendikul hilisteismelistest" kirjutab Maju Himma Novaator.err 09.06.20158 Kätlin Konstabel selgitab sama Novaator.err lehel, et kindlasti tuleks selliste internetisõltuvus uuringute kohta uurida, et kes uuris, mida ja kuidas uuriti. Kuna tehnika areneb väga kiiresti siis aastatagused uuringud ei pruugi enam väga tõepärased olla. Ta soovitas mitte just vaadata sõltuvuse uurimistes minuteid ja tunde kokku, vaid käitumismustrit ühtsena hinnates.9 Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse
Tamsalu Gümnaasium 9. klass Paul Pinna elulugu Koostas: Anna-Maria Himma Juhendaja: Maie Nõmmik Tamsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus Paul Pinna sündis 3. oktoobril 1884. aastal Tallinnas ja suri 29. märtsil 1949. aastal. Ta oli tuntud Eesti teatritegelane ja näitleja. Lavategevust alustas ta 1898. aastal Estonia teatris. Enne Esimest maailmasõda siirdus ta mõneks ajaks ka Ve-
Viimsi Keskkool Trevor Himma; Andri Väljaots Gustav Vasa Lühiuurimus Viimsi 2008 SISUKORD: SISUKORD:.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................... 4 GUSTAV VASA SUGUVÕSA JA PROLOOG.......................................................................... 5 UPPLANDI ALAMAADLIST PÕHJAMAADE KÕRGAADLIKS............................................................... 5 GUSTAVI VANEMAD JA NOORUSAEG................................................................................ 5 GUSTAVI NAASEMINE ROOTSI......................................................................................................... 6 GUSTAV VALITAKSE KUNINGAKS.........................................
Arvo Pilliroog (1946-1993)-klarnetist, saksofonist Tiit Paulus-kitarrist Helmut Aniko-flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu-saksofonist Tõnu Naissoo-pianist Toivo Unt-bassist Peep Ojavere (1943-1993)-trummar Aldo Meristo-pianist Villu Veski-saksofonist Urmas Lattikas-pianist Ain Agan-kitarrist Raivo Tafenau-saksofonist Taavo Remmel-bassist Els Himma-laulja Silvi Vrait-laulja Reet Kromel-laulja "H orreZeigeriorkester" "K iigelaulu kuuik" "W eekendGuitarTrio" 19. KASUTATUD KIRJANDUS: 1 "D zässm uusika"-Valter Ojakäär-Tallinn 1966 2 "M uusikaIX"(õpik) -Eve Karp-Tallinn1998 3 "M uusikaõpik IX klass"-Anu Sepp,IgorGarsnek,Jaak Ojakäär -kirjastus Avita 1996 4 "H elisev M aailm " (m uusikaõpik V -VI klass)-Raimo Kangro-Tallinn "K oolibri" 1994
ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast
ligi 30 aastat ning tal endal läks seitse aastat aega, et ise esimest korda kohata metsas lendoravat. 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetri suurusel alal, aastaks 2015 on asustatud vaid 550 ruutkilomeetrit, millest sobivaid pesitsuspaiku on ainult 1-2 ruutkilomeetrit. Tartu Ülikooli zooloog Jaanus Remm leiab, et tuginedes pikaajalistele uuringuandmetele ja vaatlustele, siis praeguse trendi jätkudes surevad lendoravad Eestist aastaks 2020 välja (Himma; 2015). Mida rohkem on informatsiooni selle kohta, milline on lendorava bioloogiline käitumine, liigi iseärasused ja ohud looduses, seda kergem on teha looduskaitsjatel otsuseid lendorava päästmiseks. Lendorav on osa meie loodusest ning tema kaitsmine aitab säilitada looduslikku mitmekesisust. Antud uurimustöö annab esmalt ülevaate lendoravast: välimuse kirjeldus, leviala, toitumine, paljunemine, elupaiga eelistused ja muud iseärasused. Seejärel antakse ülevaade lendoravast
“K ristallid ” - selles ansamblis jõudsid osaleda Marju Kuut, Olav Ehala, Jaak Joala, Toivo Unt, Boris Lehtlaan. Estraadimuusika- laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Kuulsaim selles vallas Georg Ots (1920- 1975). Tänu loomupärasele andele võis ta laulda nii ooperit, kui estraadi. 1960 aastatel jätkasid edukat lauljateed Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts. Neile lisandusid Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Tiiu Varik, Heidy Tamme. Omaette huvitav nähtus 1960 aastatel oli ER meeskvartett koosseisus Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas. Koos tegutseti aastatel 1960- 1964. Sellele ansamblile järgnes “C ollage”. 1960 aastate lõpupoole sai ülipopulaarseks Eesti Televisiooni saatesari “H orosk oop ”. Selle kaudu said televaatajad hinnata ka välismaise estraadi uuemaid laule meie parimate stuudiomuusikute ja lauljate esituses.
annaabi.ee 
