minimaalne käbi läbimõõt peab olema 2 cm. Keskkonnaameti metsaosakonna metsauuenduse peaspetsialist Märt Bratka ütles, et saarlased on viimasel ajal männikäbide varumisel tagasihoidlikud olnud, viimati korjati siit müügiks 2007. aastal. Vormsi saarelt aga korjati käbisid müügiks ka eelmisel aastal XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Metsad Iiri- ja Eestimaal erinevad palju, aga metsaomanike püüdlused on üsna sarnased. Kõigepealt lühidalt Iiri metsandusest. Metsad katavad ca 10% Iirimaa pindalast, mis on ELi madalaim näitaja. Sellest umbes 339 000 ha (46%) on erakätes ja ülejäänud 398 000 ha on riigi omandis. Metsanduse arengukava näeb ette metsasuse osakaalu tõstmist 17%ni aastaks 2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt. Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles
.............................. 4 Maakasutus......................................................................................................... 5 Norra metsakorraldus............................................................................................. 6 Üldinfo................................................................................................................. 6 Metsaseadus ja metsa eest vastutaja.................................................................6 Metsaomanike ühendusi...................................................................................... 6 Metsa eksport ja loomade karjatamine metsas...................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materjalid:............................................................................................. 8 Norra üldinfo
väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühistuga tasub ühineda kui hoolid oma metsast. Hooldatud metsas on puud sirgemad ja kõrgemad ning lisaks
10B klassi õppekäik Meie esimene õppekäik leidis aset päikeselisel neljapäeval, 09.10.2008. Väljasõit oli kell 11.45 Mesikäpa halli juurest, kus kõik rõõmsameelselt bussi istusid ja olid meeleldi valmis veidi Põlvamaa Metsaomanike Seltsi aitama. Meie tee viis meid Lõivu kinnistule, mis asub Himmastest mõned kilomeetrid Mooste poole. Bussist välja astudes vilksatas minul peast läbi mõte, et kus see noor mets siis on mida meie hooldama peame ? Mina märkasin ühelt poolt metsatukka, mis on kordades vanem kui mina ja teisalt mingit võsa. See võsa oligi nimelt lang, kus me tegutsema hakkasime. Lähemal uurimisel selguski, et vaarika ja maltsa all on peidus pisikesed, armsad, eelmisel kevadel istutatud kuuseistikud
Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002 2008 SMI andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Kuusikute raie sama perioodi lõikes on olnud optimaalsele lähemal ning iseloomulik oli lehtpuude optimaalselt tunduvalt väiksem raiemaht. Sellise olukorra jätkumisel ohustab Eesti metsi vähenev juurdekasv ja alanev süsiniku sidumise võime, langev kvaliteetsete tarbesortimentide osakaal, metsaomanike kahanev tulu ja metsasektori vähenev konkurentsivõime, samuti metsanduse vähene jätkusuutlikkus pikemas perspektiivis. Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest
isendi kohta. (Metsaseadustik 2016, § 77 lg 4) §40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini. (Metsaseadustik 2016, § 40 lg 10) Regulatsioonide piirangud erametsa omanikele Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eestis kuulub suur-konnakotkas esimese kaitsekategooria alla. Metsaomanike erinevad tegevused (metsaraie, puude väljavedu, kuivendamine jne) ohustavad suur-konnakotkaid, mistõttu on võetud vastu erinevad seadused ja regulatsioonid kaitsmaks ohus olevaid liike. Samas tuleb mõelda ka metsaomanike kahjumile, mis tekib juhul, kui kaitsealune liik on tema metsas. Kuna seal puudub võimalus tegeleda erinevate kasumit toovate töödega jääb metsaomanikel metsast tulev tulu saamata. Erametsa kaitsealuste metsade üle pole arvestust peetud, kuid umbkaudsete arvutuste
piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides
b) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Metsapoliitika kirjeldab üldjoontes riigi ning metsandusadministratsiooni rolli ja kohustused. Üheks olulisemaks metsapoliitikaga seatud eesmärgiks on erametsaomanike toetamine. Selle elluviimiseks asutati 1999. aastal sihtasutus Erametsakeskus, kelle eesmärkideks on metsaomanike teadmiste tõstmisega ja riiklike toetuste administreerimisega aidata kaasa Eesti metsade keskkonnasõbralikumale ja efektiivsemale majandamisele. Puhkemajanduse eesmärkideks oli parandada kohaliku elanikkonna ning turistide puhkuse ja vaba aja veetmise võimalusi. Praegu võib öelda, et puhkevõimalused metsas on oluliselt paranenud ja samuti on suurenenud inimeste hulk, kes metsas puhata armastavad. Loodud on erinevaid matkamaju, puhkeonne, matkaradu ja muud vajalikku.
Nädala möödudes oskab poeg juba ronida. Ta on võimeline emale puu otsa järgnema. Poja kiirele arengule vaatamata saab ta täielikult täiskasvanuks alles 4 aasta pärast. URSON JA INIMENE Esimeste Põhja-Ameerikasse ümber asunud valgete said ursonid nõutud ja kergesti kättesaadavaks toiduallikaks. Ka tänapäeval kütitakse ursonit liha saamiseks. Indiaanlased kasutasid kunagi ursoni okkaid oma ehete kaunistamiseks. Tänapäeval pole urson inimeste poolt eriti sallitud loom, seda eriti metsaomanike hulgas, kuna olulise osa tema menüüst moodustab puukoor. Mõningates piirkondades püüavad inimesed tema suurima vaenlase ilka aklimatiseerimise kaudu ursoni arvust piirata. Ootamatult ründav ilka pöörab ursoni selili ja ründab teda kaitseta jäänud kõhupoolelt. Pärast ilka asustamist Michigani järve ümbrusse langes ursonite arvukus 13 aastaga 76 % võrra. URSONI ISELOOMULIKUD OMADUSED Käpad: Kõvade ja paljaste taldade ning pikkade ja teravate, puutüvesid mööda
Looduslike väärtuste püsima jäämine eeldab eelkõige inimese ja looduse sõbralikku läbisaamist ja nende vahelist harmoonilist tasakaalu. On olemas ütlus, ,,Mets ühendab põlvkondi" ja et selle moto mõte jääks püsima peab inimene käituma nii, et kahju metsale ei tekiks või oleks siis võimalikult väike. Vääriselupaigad Eesti metsades Eestimaal hakati likvideerima erametsaomandit rohkem kui 50 aastat tagasi, samal ajal on hakatud taastama ka metsaomanike õigusi. Praeguseks ajaks sisaldavad Eesti metsad esmapilgul märkamatuid väärtusi ja on seega vägagi bioloogiliselt mitmekesised. Metsaosi, mis on erilised oma koosluse poolest on hakatud nimetama metsa vääriselupaikadeks. Tavaliselt on nendeks kohad, kus leidub aastatuhandeid meiega koos elanud taime- ja loomaliike. (V.I.E LK32) Nendele kooslustele peab pöörama üha suuremat tähelepanu, et looduses kõik endistviisi edasi sujuks
moodustab riigi maa, kuid mitmed püsielupaigad hõlmavad ka eramaid. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus ning kaitset korraldab Looduskaitsekeskus.......................................................................................14 Kuna peamiseks ohuteguriks lendorava elupaikade säilimisele on metsaraie, on seda võimalik reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi 2 kaitsekord. Püsielupaikades on lubatud inimese viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine. Peamised piirangud on seotud metsaraietega
moodustab riigi maa, kuid mitmed püsielupaigad hõlmavad ka eramaid. Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus ning kaitset korraldab Looduskaitsekeskus.......................................................................................14 Kuna peamiseks ohuteguriks lendorava elupaikade säilimisele on metsaraie, on seda võimalik reguleerida ka piiranguvööndi kaitsekorraga. Nii ongi metsaomanike ja riigimetsa majandajatega kompromisslahendina lendoravate püsielupaikades kehtestatud piiranguvööndi 2 kaitsekord. Püsielupaikades on lubatud inimese viibimine, marjade ja seente korjamine ning muude metsa kõrvalsaaduste varumine ja jahipidamine. Peamised piirangud on seotud metsaraietega
portsent on veelgi väiksem (kui võtta meie metsaseaduse järgi). Erametsaomaniku jaoks on seaduses positiivne see, et metsa inventeerimine ja ka tuleohutussüsteemide paigaldamine käib riigi rahadega, kuid samas metsa kaitse tuleb ise tagada ning seenelistel ja matakajatel on igas metsas mitte olenevalt omanikust vaba voli. Leedu metsanduspoliitika põhineb jätkusuutliku metsamajanduse printsiipidel nagu Eestiski. Erametsade toetuse ja arendamisega ning metsaomanike harimisega on hiljem alustatud kui Eestis, kuid viimasel ajal panustatakse sellesse palju rohkem ning tegeletakse palju metsa kaitse küsimustega. Sertifitseerimise osas on Leedus suured edusammud tehtud, kuna kõikmetsad omavad FSC seritifkaati ja ka paljudel firmadel on FSC seritifikaat ning ka PEFC sertifitseerimissüsteem toimib ning ka mõnedel ettevõtetel on PEFC tarneahela sertifikaat olemas. 18 Viidatud allikad Lietuvos misku institutas
Attica ja Thessaloniki prefektuuris on kaks metsauuendusega tegelevat metskonda. Samuti tegutsevad Metsaameti raames kollektiivsed üksused, näiteks metsavarude revisjoninõukogu, tehniline nõukogu, metsavara nõukogu ja ka regionaalsed nõukogud ja komisjonid. Lisaks Metsaameti on teisi organisatsioone, mis aitavad kaasa metsa kaitsele ja arengule: • Kreeka Põllumajanduse Koostööliitude Konföderatsioon (PASEGES) • Kreeka Metsaomanike Liit (F.O.A.) • Kreeka Geotehnikakoda (GEO.C.G.) • Kreeka Metsanduse Selts (H.F.S.) • Valitsusvälised keskkonnakaitseorganisatsioonid, näiteks Kreeka Looduskaitse Selts, Kreeka Ornitoloogia Selts, Maailma Looduse Fond Kreekas, Kreeka biotoobi/märgalade keskus ja Arcturose Selts. Metsandusalast uurimistööd tehakse kahes metsainstituudis ning metsandusharidust antakse kahe ülikooli metsandusteaduskondades ja neljas metsanduslikus tehnikakõrgkoolis.
tähendab, et arvesse on võetud nii riigi- kui erametsades tekitatud kahjud. Palju erametsaomanikke on kahjunõudeid esitanud, andmetest ei selgu. Kõige suuremat kahju, peaaegu 3000 hektarit on ulukid tekitanud 2004. aastal. 2005, 2006 ja 2008 on kahjustuste ulatus olnud sarnane, mille põhjal võib oletada, et ulukite arvukus ei ole oluliselt muutunud. Euroopa erametsaomanike konföderatsiooni CEPF juhatus on välja töötanud oma seisukohad jahinduse asjus (Euroopa metsaomanike ... 2009). Metsaomanik suudab oma metsi jätkusuutlikult ja säästvalt majandada ainult sel juhul, kui tal on täielik õigus oma metsamaad kasutada, kasutusõiguste hulka kuulub ka jahiõigus. Maakasutust ei saa lahutada sellel paiknevatest ressurssidest. Ulukite ohjamisel on tähtis osa metsade majandamisel, kuna ulukid võivad kahjustada noorendikke. Ulukikahjustustega kaasneb puidu väärtuse vähenemine, selle ärahoidmiseks peavad metsaomanikud tegema kulukaid investeeringuid
hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 3) RMK taimla- ja seemnemajanduse valdkond kasvatab puuistikuid ning hoolitseb selle eest, et Eestil oleks olemas piisav metsaseemnete varu. 4) Jahimajanduse korraldajana organiseerib RMK oma jahimaadel jahipidamist ja aitab kaasa elujõuliste ulukiasurkondade säilimisele. 3. As Erametskeskus 1) Korraldatatakse metsaomanike, nõustajate ja sertifitseerijate koolitamist. 2) Toetatakse erametsaomanike tulundusliku ja mittetulundusliku ühistegevust. 3) Nõustavad igat abivajajat metsas kohapeal, annavad vastuseid küsimustele seoses metsa kasvatamise, kasutamise ja ka müügiga. 4. OÜ Eesti keskkonnauuringute keskus 1) Keskus teeb füüsikalisi ja keemilisi laborianalüüse ning geotehnilisi uuringuid. 5. OÜ Eesti Geoloogiakeskus 1) Laboris tehakse keemilisi ja lõimise analüüse.
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
.. Ja mis siis, kui selline suundumus kestab aastaid? Maailm muutub arvatavasti ebameeldivamaks, kuid keegi veeretab selle protsessi pealt endale kena kopika. Nimelt kõik, kes tegelevad vee puhastamisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalprobleem) 5 1.2 Dzunglidraama Iga aasta kaob maa pealt miljoneid hektareid vihmametsi. Nende hävitamine algas juba möödunud sajandil kohalike metsaomanike eesvõttel, et kasutada vabanenud maad põllu- või karjamaana. Paapua Uus-Guineas, kus ürgmetsad katavad ikka veel suuri maa-alasid, on 1990.aastatel rohkem kui pool elanikkonnast elanud metsalangetamisest. Üksainus suur puu toob vineeriks töödeldaduna maailmaturul sisse kümneid tuhandeid dollareid. (Guido Ilves. 1999. 394 lk.) Mahagon, tiik ja palisander on ammu haruldaseks muutunud, nõudlus väärispuidu järele pole aga vähenenud
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. 1.Mida toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid. 1.Tavamajandus Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad...
Nimetatud küsimust on rõhutatud just ÜRO ECE Puidukomitee istungitel. Tänu suurele illegaalse metsanduse osakaalule on ministeerium kohustatud võtma kasutusele meetmeid selle vähendamiseks, kui 2005 aastal olid meetmeteks: 1) Järelvalve tugevdamine - sh. satelliitseire, puidukaubandusega tegelevate ettevõtete kontroll (Keskkonnainspektsioon, Tolli- ja Maksuamet), infosüsteemide arendamine haldussuutlikkuse tõstmiseks ja järelevalve efektiivsemaks muutmiseks; 2) Metsaomanike nõustamine heast metsamajanduse praktikast, väärtuslike loodusobjektide kaitsest, seadusandlusest, maksuküsimustest - SA Erametsakeskus ja erametsaomanike organisatsioonide kaudu (individuaalnõustamine, rühmanõustamine, õpperajad ja teabematerjali); 3) Finantsvahendite eraldamine omanikujärelvalve arendamiseks - SA Erametsakeskus naabrusvalve projektid; 4) Toetused metsanduse majandusliku säästlikkuse tagamiseks (uuendamise
hindamiseks. Tänaseni puudub siiski ühtne pilt 27 liikmesriigi raievõimalustest tervikuna. Mitmed riigid on koostanud riiklikud metsakavad, milles kirjeldatakse erinevaid raievõimalusi, arvestades metsade kaitsevajadusi, bioloogilise mitmekesisuse tagamist ja muid mitmeotstarbelisi vajadusi.(1) 11 4. Põhja- ja Läänemere maad majandavad metsi säästlikult Euroopa metsaomanike konföderatsiooni (CEPF) president Christer Segerstéen rõhutas tänavu augusti lõpus saadetud vastuses Põhjamaade keskkonnakaitseorganisatsioonide kriitikale, et Euroopas majandatakse metsi säästlikult. Christer Segerstéen teatas, et Põhjamaade metsanduse säästlikku arengut on kinnitanud mitu rahvusvahelist organisatsiooni ja asutust.(1) Põhjamaade metsanduse traditsioonid on end tõestanud jätkusuutlikuna mitme põlvkonna
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
