keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid
keskkonnateenistusele või KeM Info-ja Tehnokeskuse loodusbüroole. Seejärel saab leiukoha lendorava elutingimusi tundva spetsialistiga üle vaadata. Metsaraie puhul saab seejärel otsustada kas, kus ja kuidas on võimalik raiet jätkata. Seire andmetele toetudes on selgunud, et lendoravate elupaigas on võimalik teha valikraiet loomade elutingimusikahjustamata.......14 Euroopa Liidu liikmesmaadest leidub lendoravat vaid veel Soomes ning Lätis, mõnes üksikus kohas ka Lätis. Seetõttu on ta kantud kui eksootilise loomana enamus Euroopa jaoks Loodusdirektiivi II ja IV lisasse kui esmatähtsust omav kaitsealune liik. Sellest tulenevalt on Eestil kohustus lendoravate asurkonna soodsa seisundi tagamiseks kindlustada lendoravatele oluliste alade säilimine ning luua nende kaitseks Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid
Lendorav Oravat ei maksa segi ajada lendoravaga. Metsas seda vaevalt juhtuda saabki, sest lendorav on meil väga haruldane loom. Ta on säilinud ainult neis paigus, kus leidub ürgmetsa - Alutagusel. Lendoravat tuntakse halvasti ka seepärast, et ta on ööloom ja teda on raske vaadelda. Suurem osa andmeid lendorava kohta Eestis pärineb metsatöölistelt, kes puude langetamise aegu neid loomakesi mahasaetud pesapuu õõnsusest välja näevad ronimas. Mõnikord tuuakse neid metsast kaasa, aga see on juba kurjast, sest lendorav on meil kaitse all, ja kui teataks, kus asuvad lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema
Lendoravad asustavad meil vanemaid segametsi, haavikuid ja parke, kus leidub pesitsemiseks ja varjumiseks sobivaid õõnsusi. Pesapuuna eelistavad nad haaba, harva kaske või okaspuud. Soomes kasutavad lendoravad ka pesakaste ja vanu oravapesi. Kuna lendorav on videviku ja ööloom ning vaid jooksuajal (märtsis) ja poegade kasvatamise ajal (juunis-juulis) liigub vahel ka päeval, kohatakse teda väga harva. Lihtsam on lendoravat leida tegevusjälgede järgi. Kindlaimaks tõendiks lendoravate esinemise kohta on ekskremendid. Ekskremente on kõige lihtsam leida kevadtalvel ja kevadel, mil pikemat aega on püsinud sademeteta ilmad. Lendoravate ekskremendid on kevadperioodil erksa (rohekas) kollase värvusega ning suuremate kogumikena nii lumel kui ka taimestikuta maapinnal ja puutüvedel hästi nähtavad. Ekskrementide kogumeid on leida peamiselt pesapuude alt ja tüvedelt. (slaid). Suvel ja sügisel
Juhendaja: Mariana Kellner J-Jaani 2009 Sissejuhatus Lendorav on natuke oravast väiksem näriline. Teda võib leida Euroopa põhjaosast, Siberi metsa- ja metsastepi vööndist. Eestis on neid vähe aga nad on peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on erilise välimusega. Tal on suured silmad. esi- ja tagajäsemete vahel on tal nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud ,sest et ta näeks öösel pimedas , sest lendoravat näeb peamiselt öösiti. Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb paarkümmend meetrit. Lendu saab ta juhtida saba abil. Maandudes ta pidurdab, saba alla painutades. Kui ta maandub puule siis ta jookseb kohe puu teisele poolele, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal väga palju: nugised, kakud jne.
* eriti ohustatud (EN); * ohualtid (VU); * ohulähedased (NT); * puuduliku andmestikuga liigid (DD). Lisaks on kasutusel tavaliste liikide puhul tähis (LC), võõrliikidel tähis (NA) ja (NE) nende liikide puhul, kelle haruldust ei ole hinnatud. Eesti punases raamatus on äärmiselt ohustatud liikidena välja toodud näiteks järvekaur, merivart, mustharksaba ja tuttlõoke. Samuti on eriti ohustatud liikideks nimetatud viigerhüljest, rabapüüd, tutkast, roherähni, ohualtiks peetakse ka lendoravat. Mitmete Eesti liikide ohustatuse aste on võrreldes eelmise punase raamatuga muutunud. Kui 1998. aastal hinnati näiteks liike rohekärnkonn, harivesilik ja kivisisalik haruldaseks, siis nüüd on rohekärnkonn äärmiselt ohustatud ja harivesilik ning kivisisalik ohualtid. Samas on ka positiivseid trende: võrreldes 1998. aasta seisuga on meie samblaliikidest ohustatute
Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks TOITUMINE Taimtoiduline Seemned, pungad, noored oksad, seened, marjad Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni. Teda leidub ka Sahhalini ja Shantari saarel ning Sihhote-Alini mägedes. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja-Lätis, Kirde-Valgevenemaal ja Venemaal 20. sajandi algusest on selle loomaliigi leiukohtade arv levila lääneosas pidevalt kahanenud. Kõikjal Euroopas, kus lendorav veel elab, on ta kantud regionaalsetesse punastesse raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse. LEVIK EESTIS Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis Praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava leiukohta Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse
Isased lendoravad liiguvad ringi arvatust laiemal alal ning vahetavad üsna sageli oma päevast varjepaika napi ajaga on raadiosaatjatega varustatud lendoravad nende uurijatele olulist teavet lisanud. Märtsikuus lubas lendoravaekspert Uudo Timm KIKist saadud toetuse toel viiele lendoravale raadiosaatja selga panna, et nende esimese kategooria kaitsealuste loomade eluviisist raadiotelemeetrilise uuringuga rohkem teada saada. Tänaseks on kaks Oonurme metsadest püütud lendoravat juba mõnda aega uurijate teadmiste pagasit täiendanud. Timmi sõnul on senisest vähesest jälgimisest juba üsna palju uut huvitavat infot saadud. "Üks nendest isasloomadest on üsna suurel territooriumil ringi liikunud. Kui oleks ainult pabulate järgi hinnanud, mitme looma territoorium see on, oleks arvanud, et seal on vähemalt neli-viis looma. Tegelikult on üks ja seesama loom. See ei tähenda, et seal ei võiks emaste territooriume rohkem olla neil loomadel ongi nii, et isased
Kuigi liigil on üsna palju looduslikke vaenlasi, siis on tõenäoliselt peamine ohutegur üha intensiivistuv inimtegevus. Lendoravale sobivate elupaikade, raieküpsete ja metsamajanduse seisukohalt üleseisnud leht- ja segametsade vähenemine. Lageraielankide ja noorendike tekkimisest isolatsiooni jäämine ohustab väikeseid asurkondi, kus võib seetõttu esineda sugulusristumisest tulenevaid haigusi ja viljakuse langust. Olukord Eestis Haruldane liik Eestis. Arvukus on vähenev. Lendoravat on viimase viie aastaga leitud vaid Virumaalt. Liik on kantud Eesti punase raamatu 2. kategooriasse (ohualdis liik). Samuti on arvatud I kaitsekategooriasse. Olukord Euroopas Kogu Euroopas arvukus väheneb. Kuulub kaitsvate liikide hulka.
Sissejuhatus Referaat on koostatud selleks, et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada saada. Referaadis on käsitletud lendorava välimust, tema leviala, eluviisi, toitumist ja sigimist. Samuti on toodud välja lendorava arvukuse muutused ja selle põhjused. Ledorav on Eesti üks ohustatuim liik, ke s on kantud ka Punasesse Raamatusse. Seetõttu on võimalus lendoravat looduses kohata väga väike. 3 1. Lendorava välimus Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb oravatel
liikide II kaitsekategooriasse ja punase raamatu tähelepanu vajavate liikide hulka. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) Joonis 1. Viigrite levik Eestis aastatel 1980 2001. (Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid, 2004) 7 Teine üks tuntumatest Eestis elavatest ohustatud liikidest on lendorav. Ta on levinud Läänemerest kuni Vaikse ookeanini. Euroopas leidub lendoravat vaid Soomes, Eestis, Põhja- Lätis ja Venemaal. Eestis on peamiseks levialaks Virumaa keskosa rabade ümbruse metsad, isoleeritud asurkondi leidub ka Lõuna-Pärnumaal, Soomaa rahvuspargis, Harjumaal ja Raplamaal (joonis 2). Lendorava levila on Eestis pidevalt ahenenud ja see loom on muutunud haruldaseks. Püsivaatluste seiretulemuste järgi püsib lendorava arvukus viimastel aastatel stabiilsena, sest elutingimused nende elupaikades on säilinud suhteliselt muutumatutena.
Peipsi rannikutel võib neist regulaarselt kohata nelja. Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik, vaskuss, rästik, nastik ja silenastik. Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad. Raske on järvega seostada metsades ja puudel elavaid liike: lendoravat, oravat, metsnugist, karu, hunti, ilvest, rebast, kährikkoera jt. Ometi ulatuvad nendegi elupaigad kohati lausa Peipsi veepiirini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) Samuti esineb veel kopraid, saarmaid, minke, naaritsaid, tuhkruid, kärpe ja nirke. KOKKUVÕTE Peipsi järv on Euroopas suuruselt neljas järv ning Eestis suurim koosnedes kolmest osast. Seepärast on ta elupaigaks väga paljudele liikidele. Näiteks taimedele, mille uusimas nimistus on 122 liiki. Samuti ka bakteridele ja
2001). Perioodiliste üleujutuste viljaka toime tõttu olid praktiliselt kõik siinsed jõelammid kunagi kasutusel luhaheinamaadena, millele andsid kauni maastikulise ilme põlistammed. Kevadisel tulvaperioodil on jõelammid linnurikkad, kuid haudelinnustik on seal üsna vaene. Soomaa soised metsa ja lammid on väike-konnakotka, musta- 11 toonekure armastatud elupaigaks, soosaartel pesitseb kaljukotkaid. Haruldastest imetajatest leidub Soomaal lendoravat ja laane-karihiirt (Kuresoo, 1998). Endla soostik Pandivere kõrgustiku servaalal asuv 8050 hektari suurune soostik on Eesti kõige paremini uuritud sookompleks (Kuresoo, 1998). Tänaseks on mõistetud, et veeküllus on sealse looduse suurim väärtus. 1981 aastal võeti soostiku keskosa kaitse alla (Leito, 2003). Ramsari alaks liideti 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Jääaja lõpul laius sel alal Endla soostiku kohal jääpaisjärv ning pärast seda mitmekümne
[],[] Joonis 14 Ida-võsalill ( http://www.h4.dion.ne.jp/~yonechan/LOVELOG_IMG/oyamafusuma.jpg ) Loomastik Loomastik on suhteliselt arvukas ja liigirikas, kuid mida kaugemale soo enda arengus jõuab, seda vaesemaks ta jääb. Teadaolevalt elab Puhatul kahte liiki kahepaikseid ja roomajatest 4 liiki kõik on kaitse all. Veel elab 49 imetajat, neist 40 on pisiimetajad, 3 puhul on tegemist poolveeliste imetajatega ja 6 suurimetajat. Ka siin võib leida kaitsealust lendoravat ja lisaks saarmast. Veel leidub soostikus Euroopas haruldaseks muutunud kobras, hunt, karu ja ilves. Veel leidub metssigasid ja lagerabadel võib kohata põtru. Metsasematel aladel tegutseb ka rebane. [], [], [] Joonis 15 Euroopa kobras ( http://miksike.ee/docs/referaadid2005/euroopa_kobras_evelin.jpg ) Joonis 16 Saarmas ( http://bp1.blogger.com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik
taandumist. Sellesse looduse ajaloo küllaltki lühikesse vahemikku on mahtunud üleminek põhjapõdra-tundrailt laialehelistele metsadele metssea ja ürgse tarvaga ning litoriina-soodele põdra, kopra ja saarmaga. Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik. Juhukülalistena on registreeritud 1985. a valgevaal, 1987. ja tõenäoliselt ka 1995. a ahm. Võimalik on punahirve siia sattumine Lääne-Virumaalt. 3
Eestis hajusalt levinud suurnokk (Coccothraustes coccothraustes) ning väike-kärbsenäpp (Ficedula parva). Samuti on pesitsejana kohatud meile haruldasi pesitsejaid - põhjavinti (Fringilla montifringilla) ning rohe-lehelindu (Phylloscopus trochiloides). Hea õnne korral võib järve ümbruses luusimas näha kährikkoera (Nyctereutes procyonoides) ning kalastamas minki (Mustela vison). Imetajatest võib kohata veel lendoravat (Pteromys volans), metssigu (Sus scofa), põtru (Alces alces), hunte (Canis lupus), karu (Ursus arctos). Taimedest: suur paelsammal (Metzgeria conjugata), pehme koeratubakas (Crepis molli), virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum), veel võib leida erinevaid sõnajalgu (Aspidiaceae), harilikku kuutõverohtu (Polygonatum odoratum), lõhnavat varjulille (Asperula odorata), hammasjuurt (Cardamine pulbifera), kaunist kuldkinga
annaabi.ee 
