Loodusõpetuse Ettekanne ORAV 01.04.2 008 Eesti Orav Eesti orav on pruunika tooniga, pikka ja koheva sabaga. Talvel on ta hallipruunikas ja suvel punakaspruunika karvkattega. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka selliseid oravaid, kelle suvine värv on must.Orava keha pikkus on 20-25cm ja saba pikkus 20-30 cm.Ta kaalub 170-400g.Ta sööb seemneid , viljasid , selgrootuid ,linnupoegi ning linnumunasid. Talveks varub orav puuõõnsustesse ja oksaharude vahele sarapuupähkleid, tammetõrusid ja seeni. Talviti on oraval sageli nälg ja käbivaesetel aastatel surevad paljud neist. Orava poeg Aastatel , mil kuuskedel on hea käbisaak,sigineb orav aga jõudsalt.Siis võib ühel oravaperel olla korraga pesas ühe poja asemel 3-4 järglast.Orav pesitseb kaks korda aastas.Esimest korda märtsis- aprillis,teist korda suvel.Vastsündinud oravapoeg on tikutopsisuurune.Kaks esimest kuud toitub ta
Harilik orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda sellepärast, et nad elavad meelsasti inimeste läheduses ja ei karda inimest eriti. Orav on pika koheva sabaga, suhteliselt ümara peaga, püstiste kõrvadega ja eesjalgadest pikemate tagajalgadega nõtke loomake.Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Saba on oraval tüürikas puult puule hüppamisel. Kõrva otstes on karvatutid, mis talikarvastikus on pikemad ja mõrgatavamad. Varbaid on kõigil jalgadel viis, kuid eesjalgadel on viies varvas vähe arenenud. Oraval on 12 lõikehammast, mitte ühtegi silmahammast, 18
Orava tutvustus Seisund Väljanägemine Elupaik Pereelu Toidulaud Vaenlased Levik ja arvukus Eestis Huvitavaid tähelepanekuid Sissejuhatus Orav (Sciurus vulgaris) on väike halli või punakaspruuni värvi karvastiku ja pika koheva sabaga näriline, kes peaaegu kogu aeg tegutseb. Ta on pidevalt valvel, ronides väledalt mööda puutüvesid või hüpates oksalt oksale. Orava nägemine ja kuulmine on väga hea ja ta põgeneb väiksemagi müra puhul. Orav kuulub oravlaste sugukonda, näriliste seltsi ja imetajate klassi. Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele. Tavaliselt ronib orav puu otsast alla, pea ees.
Orava käpajäljed näevad välja sellised: ORAV Oravat hüütakse ka käbikuningaks. Orav on imetaja. Ta on 20-25 cm pikk ja kaalub 170-400 grammi. Orava saba on kohev ja kaetud pikkade karvadega. Orav on suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Talvel on oraval ka ,,kõrvapintslid". Orava kõht on valge. Orava vaenlased on metsnugis, kanakull, kassikakk ja varesed. Oravad elavad kuni 10- aastaseks. Oravad on väga head ronijad. Ühelt puult teisele minemiseks teevad nad pikki hüppeid, mitte ei tule puu otsast alla ja ei roni järgmist puud pidi uuesti üles tagasi. Oravad on segatoidulised. Nad söövad seemneid ja pähkleid, marju ja seeni. Aga neile
mandril punakam. Elab 7 aastaseks. Orava ladina keelne nimetus on Sciurus vulgaris L.Rahvas kutsub Oravat “Käbikuningaks” TOITUMINE Oravad söövad männi- ja kuuseseemneid, tammetõrusid, marju, seeni, puukoort ning puumahla.. Suurem osa oravate aktiivsusajast möödubki toitudes, halb ilm võib oravate tegevust tugevasti pärssida, sest nad suudavad ilma toiduta vastu pidada kõigest paar päeva. Sügisel hakkab orav talveks toiduvarusid koguma. Ta matab need salajastesse peidikutesse 20-30 cm sügavusele mulla alla, varud leiab ta tänu suurepärasele haistmisele.Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks kogub toiduvarusid. PALJUNEMINE Oravate jooksuaeg on jaanuarist märtsini ning pojad sünnivad pärast 36-42 päevalist kandeperioodi. Juhul kui on käes kehv käbiaasta, võivad pojad sündida alles suvel. Poegi
Meri ja Orav Kokkuvõte Meri ja Orav üritavad pööningult vana kirjutuslaua elutuppa viia, kuna koer sõi elutoas teise kirjutuslaua ära ja nüüd Meri tahab selle asemele viia, aga nad ei jõua seda lauda koha pealt liigutadagi.Ja selle ümber see asi keerlebki, kuni ikkagist laud jääb ülesse ja nad ei saagi seda alla viidud vaid Orav andis mõtte, et tule sa parem ise laua juurde ülesse võtad raamatu kaasa ja loed pööningul.Meri oli sellega nõus ja sinna see asi jäigi. Pööningu taustaks oli aknad, millest paistis nagu oleks väljas olnud sügisene ilm. Põrandal oli heina maas, seina ääres oli gloobus, akna all maas raamatud, akende keskel redel ja pöönigu keskel vana kirjutuslaud.
Orav (Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale
Ivan Orav tähistab iseseisvuspäeva Sel aastal otsustas Ivan Orav tähistada iseseisvuspäeva teistmoodi. Tavaliselt algas tema iseseisvuspäeva hommik lipu heiskamisega Pika Hermanni torni, hümni laulmisega ja paraadil käimisega. Täna otsustas ta aga kauem magada ja paraadi telekast vaadata nagu enamus eestlasi ikka. Seejärel pakkis ta piknikukorvi kokku ja helistas sõpradele. Nad leppisid kokku, et kohtuvad Albu vallas, Anton Hansen Tammsaare juures. Kell kolm hakkaski rahvas saabuma. Esimesena jõudis Obama, kes oli kaasa võtnud korvitäis
pööningul. Etendus tõi välja mitmeid probleeme, millele oli viidatud. Esimene probleem, mida märgata võis, oli vanadus. Meri tahtis oma pööningult alumisele korrusele kirjutuslauda viia ja selleks kutsus ta appi oma sõbra Ivan Orava ning tooaegse presidendi Arnold Rüütli. Neist kahest jõudis kohale vaid Orav. Rüütel ei tulnud sellepärast, et tema abikaasa arvates korraldab Meri ainult viina joomist ning ta püüdis oma meest sellest eemale hoida. Seega pidid Meri ja Orav kahekesi raske laua tõstmisega hakkama saama. Vanaduse probleem tuligi välja sel hetkel, kui mehed kahekesi selle liigutamisega hakkama ei saanud. Orav küll ütles, et jõus pole asi, kuid ilmselgelt jäi raskus siiski vanaduse kaela. Teine probleem tuli välja Eesti sportlaste näol. Erki Nool ja Andrus Veerpalu olid enne olümpiavõistlusi teinud kolimisfirma, mille pärast toodigi see kirjutuslaud just Lennart Meri pööningule
................................................... lk. 3 2. Eluviis ja käpajäljed............................................................................ lk. 4 3. Toitumine............................................................................................ lk. 5 4. Paljunemine......................................................................................... lk.6 Orava tutvustus Rahvapäraselt hüütakse oravat käbikuningaks. Harilik orav on üks tuntumaid ning armastatumaid närilisi. Alguses elas ta okaspuumetsades. Tänapäeval võib teda kohata ka linnaparkides ja aedades.Kunagi oli harilik orav püügiloom - tema talvekasukas oli kõrges hinnas. Kui harilik orav puult puule hüppab, aitab kahar saba tasakaalu hoida. Orav saab saba kasutada ka signaalide edastamiseks teistele oravatele, lehvitades sabaga, et neid ohu eest hoiatada. Oraval on pikad tugevad tagajalad ja teravad küünised, mis aitavad kinnituda puukoorele.
Nimi _________________________ Klass___________ Kuupäev________________ TÖÖLEHT 2. KLASSILE ORAV Oled kindlasti kohanud puult puule hüppavat väikest koheva sabaga loomakest, kuid missuguse loom see orav meil ikkagi on? Õpime teda lähemalt tundma! Trüki sisse järgnev Internetiaadress. Lehe avanedes keri teksti allapoole ,,O" täheni ja leia vasakult sõna ,,orav". Vajuta antud sõna peale ja tutvu leheküljel oleva orava tekstiga. Seejärel alusta töölehe täitmist! Edu! http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 1.) Täida lüngad! Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti ....................... lähikonnas
*meeldib tegutseda peamiselt videvikus ja öösiti. *ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. *pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. *suvel pole siil seotud kindla elupaigaga, ta magab kerratõmbununa otse maapinnal, talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Orav Click to edit Master text styles Second level *Nende kehapikkus on 20-25 cm, ja Third level Fourth level kaal umbes 170400 g Fifth level *nad on segatoidulised, söövad pähkleid, seemneid, linnupoegi ja tigusid *aastas tavaliselt 2 peasakonda poegi (4-5 poega)
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne).
. ; , ; , ; , . - . . . , - . . - , . . , . . , . , , , , , - . , , . : - 60, - 50 . , 10-15 2. , , , , . - , , , , . - . . , , , - , , , , . . , . 11 . . , , , , , . , , , . , , , , , , , , , . , , . , , . . 2 - . 40-45 . , . . , 2 12 . , , - . 35 . . . 4- , 40- , 2- . 5 . -- , . : 140 190 , 210 . 50 --150 . . . , -: - (2-- 3 2) . , . . . . , . . , ...
Lendorav Koostaja: XXXX XXXX Pärnu XXXX Põhikool 6B Juhendaja: XXXX XXXX Välimus Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd (lennus). Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks, sest lendorav on aktiivne peamiselt öösiti. Elavad nad tavaliselt 5...6 aasta vanuseks. Lendamisest Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Enne maandumist puule ta pidurdab, painutades saba alla. Pärast puule maandumist jookseb ta kohe teisele poole puud, et võimalike jälitajate eest ära pääseda. Vaenlasi on tal aga palju: nugised, kakud, kanakullid jne. Elupaik, toitumine Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, ...
Sisukord 1. Keskonnatingimused laanemetsas 2. Taimed laanemetsas ja nende kohastumine 2.1 Kuusk 2.2 Jänesekapsas 2.3 Kuuseriisikas 3. Loomad laanemetsas 3.1 Orav 3.2 Karu 3.3 Valgejänes 4. Kasutatud kirjandus 1. Keskonnatingimused laanemetsas Laanemetsa pinnas on viljakas ja niiske. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda metsa või metsata aladega. Laanemetsa puurindes on tüüpiline liik kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisi puuliike
Käis ja hädaldas ja vingus. Mõtleme näiteks Vilde või siis Liivi «Varju» peale. Eestlased olid teenijarahvas, aga võim oli nende käes, sest aidavõtmed olid nende käes. Teistpidi on see kurb raamat, sest midagi toredat ei ole, kui maailm on nii madal ning vaevab mure, kuidas õhtusöök lauale saada ja päevast päeva selle halli taeva all elada. Usun, et enamik loeb «Rehepappi» siiski lusti ja lõbuga ning on uhke oma kavalate esivanemate üle. · Ivan Orav mälestused : I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Mööblirestaureerimine MR11 Janika Orav ANTIIKKULTUUR Uurimus Juhendaja: Kaia Kullamaa Uuemõisa 2011 Haapsalu Kutsehariduskeskus Janika Orav Mööblirestaureerimine MR11 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 1.Antiikkultuuri ajastute ülevaade......................................................................
HOOLIVUS Laura Mehine 5.A 2014 SISUKORD Väike hiir Micki……………………3 Jääkarud Kadri ja Kati…………5 Kasutatud allikad……………….7 VÄIKE HIIR MICKI 2 Väike hiir Micki elas üksinda oma majas. Ta oli väga kurb ja tahtis endale sõpra. Ühel päeval läks Micki jalutama ja kohtas väikese orava, kes oli väga haige ja tal oli murdud jalg. Micki teretas teda ja küsis, mis tal oli juhtunud. Orav rääkis kuidas rebane tahtis ta ära süüa, kuid ta suutis ronida puule ja päästa end. Micki sai aru, et oraval on valus ja ta tahtis teda aidata. Ta kutsus orava enda koju. Kodus pani Micki orava voodisse ja tõi talle kuuma teed ning orav tänas teda. Varsti said nad suurteks sõpradeks. Nad käisid koos õues, mängisid, päästsid teineteise elu ja kui teised metsloomad tulid kallale. Micki õppis nüüd hoolitsemist ja alati aitas oravat.
TALVEUND TALVEUND VARBLANE LEHM PART KAJAKAS SIGA KARU HUNT ÖÖKULL LAMMAS SIIL REBANE MÄGER JÄNES METSSIGA ILVES ORAV PÕDER METSKITS KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ KES ELAB METSAS? VALI JA NIMETA КТО ЖИВЕТ В ЛЕСУ? ВЫБЕРИ И НАЗОВИ HUNT ORAV KOTKAS MÄGER KES MIDA SÖÖB? LEIA JA ÜHENDA PAARI КТО, ЧТО ЕСТ? НАЙДИ И СОЕДИНИ ПАРЫ KES MIDA SÖÖB
Samblikud on lihtsad, ilma juurteta igihaljad taimed. Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas. Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad
subjektiivse kogemusena vahetult ja tegelikult on ainult selle põhjal võimalik otsustada, mida me parajasti täpselt tunneme. Öelda, milline on inimese iseloom saab ainult siis, kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. Eesti keeles osutus leiduvat neli emotsioonide põhinimetust: viha, armastus, rõõm ja kurbus, mis moodustavad eestlaste leksikaalsete emotsiooniteadmiste tõenäoliselt olukorrast olenematu kõigile kättesaadava põhitasandi. (Vainik, Orav 2005 : 10) H. Orav viis aastatel 2003-2004 läbi iseloomuomaduste sõnavara uuringu intervjueerides suuliselt 100 inimest. Küsitlus koosnes neljast osast, kus inimestel paluti öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava iseloomu kohta, 3) eestlase iseloomu kohta ning 4) iseenda iseloomu kohta. Väljendeid saadi kokku 5461. Ühekordseid väljendeid oli 2215
Mis ,puud,seened. onarvata,et Võib pildil.?Kes on pildil? 2. Sinu on sügis,sest arvamus puulehed on mis see võiks kirjud.Ilm on olla, veelmis aastaaeg. soe,vihma taevas on 3. Tegevus selge kes, mida ja vihma ei teeb. Sinu saja. arvamus. Esiplaanil on metsloomad siil ja orav. Nad teevad talvevarusid orav kuivatab puu otsas seeni, siil korjab puulehti,et tal oleks talvel soojem magada. Mõlemad on nad heas tujus. KES MIDA TEEB? VÕIB OLLA OSKAD KOOSTADA KA JUTUKE!
Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik
Sissejuhatus Kes on närilised? Närilised on imetajad. Näriliste hulka kuuluvad rotid, hiired, oravad, koprad, suslikud, merisead, okassead ja hamstrid. Suurim näriline maailmas on kapibaara ehk veesiga. Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm)
kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtlema igapäevaelule Ivan Orava mälestused ehk minevik kui helesinised mäed Orav on väljamõeldud tegelane esmalt ainult Päevalehe huumorirubriigis 1995. aastal raamat eestimeelne sepp, sõber tähtsate riigitegelastega eriline huumor ja absurdsed naljad kasutatud reaalseid inimesi tihti kõrvutatakse Andrus Vaarikuga Meri ja Orav (ETV 2009) Tänan kuulamast! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
esemetelt ja nahkiire terav kuulmine tabab selle kaja näol. * nahkhiired on väikes kasv käsitiivalised ntks suurvidevlane, suurkõrv jt kokku umbes 40 liiki. Päeval magavad pööningutel keldrites, puuõõnsustes puhkeajal aeglustub hingamine vereringe ja väheneb kehatemp. Emaslooms sünnitab enamasti ühe palja ja pimeda poja on ka mitte putukatest toituvaid nahkhiiri ntks kala söövaid kui ka vereimejiaid, puuviljadest. Selts närilised * orav- suurema osa ajast veedab orav pyuude otsa, kus ta teravate küüniste abuil ülihästi ronib. Oravte esinemiskohtades vedeleb kuuskede ja mändide all maapinnal hulgaliselt rootsuni paljaks näritud käbisi. Neilt on orav kattesoomused ära hauganud et seemneteni jõuda. Okasseemnete, pähklite ja tõrude kõrval sööb ta lehepungi, marj, seeni ja putukaid. Sügisel kogub orav talvevarudi. Orav puhkab puuõõnes või endaehitatud pesas. Emasloom sünnitab sealsamas 4-5 poega, keda toidab umbes 1,5 kuud piimaga
Harilik pöök Männid Pärnad Hobukastanid Lehised Pärn Vahtrad Sarapuu Kask Kadakas Kuldnokk Linnud Kägu Suur-kirjurähn Hallvares Käblik Kuldnokk Hallrästas Porr Ööbik Punarind Kodutuvi jpt. Ööbik Kanakull Läbirändajad linnud Kanakull Ronk Harakas Peoleo Siidisaba Leevike Pöialpoiss Suitsupääsuke Siisike Siisike jpt. Orav Loomad Halljänes Siil Mink Orav Nirk Nirk Mutt Nahkhiired Mets-karihiir Tuhkur Mink jpt. Putukad Click to edit Master text styles Palukuklane Second level Arukuklane Third level Fourth level Karukuklane Fifth level Liivakuklane Karula Rahvuspargid Karula Lahemaa
seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane, ilves, põder, nugis ja orav (põhja pool leidub ka kaljukass ahmi) Lindudest elutsevad tihased, vindid, laanepüüd, rähnid, kassikakud ja käbilinnud PõhjaAmeerikas elutsevad ka grislid Pilte loomadest Hunt Karu Jänes Rebane Ilves Orav Pilte lindudest Tutttihane Metsvint Laanepüü Käbilind Rähn Kassikakk Inimtegevus Inimtegevus üha suureneb, tegeletakse metsandusega, jahindusega, maavarade
Võivad kasvada harilik kadakas, harilik vaarikas ja harilik pihlakas Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, kanarbik Rohurinne: kidur ja liigivaene. Harilik jänesekapsas, palu härghein, leseleht, kilpjalg, mitmed kõrrelised Samblarinne: pidev ja tihe. Harilik palusammal, harilik laanik, lainjas kaksikhammas, harilik lehviksammal. LOOMA D Ilves Kodukakk Pruunkaru Valgejänes Kaelushiir Rebane Siil Käbilind Musträhn Orav Rästik PUTUKA D Männikärsakas Männivaablane Tigu Nälkjas Ämblikud Seeneuss MULLAELUST IK Seened Bakterid Väheharjasussid KOOSLUSE TEKKIMISE TINGIMUSED Veereziim: parasniiske kuni ajutiselt liigniiske Mullastik: liivane lubjavaene muld Happesus: pH tase on alla 4 pigem happeline muld Muld on küllaltki toitainete vaene (leostunud) Küllaldaselt päikesevalgust KOOSLUSE PÜSIMISEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Valgusküllasuse säilimine
I OSA Raamat "Ivan Orava mälestused" on kirjutatud jutustamise vormis peategelase Ivan Orava silme läbi, kes räägib enda mälestustest alates ajast kui Eesti 1939 aasta augustis okupeeriti kuni Eesti vabaks saamiseni. Orav oli pigem terves raamatus Eestile truuks jääv, ja oli korra isegi metsavend. Raamat oli enamjaolt läbi põhilise ajaloos toimunud sündmustega kirjutatud, aga sellele oli juurde lisatud palju välja mõeldud asju. Näiteks see, kuidas molotov- ribbentropi patk sõlmiti. (I osa, 3 ptk, pakti sõlmimine-mausoleum). I Osa räägibki põhiliselt Nõukogude aja esimestest aastatest. II OSA Raamatu teine osa rääkis külmasõja aegsest perioodist, kus NSVLi valitses Hrutsov, Räägiti
METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER
METSSIGA METSSIGA ON KAETUD MUSTJASPRUUNI KARVKATTEGA, TURJAL TUGEVAD HARJASED. TAL ON KIHVAD, MIS ISASTEL KASVAVAD KOGU ELU. KAALUVAD 70...250 KG. AKTIIVSED VIDEVIKUS JA ÖÖSEL, TALVEL LIIGUVAD KA PÄEVAL. METSSIGA NAD ON KÕIKESÖÖJAD. MÄRTSIS VÕI MAIS SÜNNIB 4...12 POEGA. PÕRSASTEL ON KOLLAKASPRUUNID PIKITRIIBUD. METSSIGADE VAENLASTEKS ON METSSEA PÕRSAS HUNDID JA KARUD. ORAV ORAV ON SUVEL PUNAKASPRUUN, TALVEL HALLIKASPRUUN, KÕHT VALGE. KAALUB 170 ... 400 GRAMMI. ELAB EELKÕIGE KUUSE- SEGAMETSADES JA PARKIDES. SÖÖVAD PÄHLKEID, MITMESUGUSETE TAIMEDE SEEMNEID, AGA KA LINNUPOEGI,-MUNE JA TIGUSID. ORAV SUVE TEISEL POOLEL KORJAVAD ORAVAD ENDALE TALVEKS TOIDUVARUSID, MIS PEIDAVAD PUUÕÕNDE VÕI SAMBLA ALLA. KAKS KORDA AASTAS SÜNNIB TAL 4-5 POEGA, KES ON SÜNDIDES PIMEDAD JA PALJAD. VAENLASTEKS ON METSNUGIS JA KANAKULL. PÕDER
Lastegrupid (4 last + 1 täiskasvanu) liikusid vihjete ja orienteerumiskaartide abil ühest kontrollpunktist teise. Igas punktis said grupi kõik liikmed kleepsu oma kaardile ja vihje, kuidas uus kontrollpunkt üles leida. Selleks oli kas mõistatus või küsimus, mille lapsed pidid iseseisvalt lahendama. Kontrollpunktides olid järgmised ülesanded: ÖÖKULL: Esitab küsimusi oma elustiili ja elukoha kohta ning pakub lastele mett. Karu esitab küsimuse, mille vastus on orav. (Selleks, et laps teaks, kelle juurde järgmisena minna). ORAV: Korjata loodusest kümme kuuse käbi. Orav esitab lastele mõistatuse, mille vastus on siil SIIL: Tõrude loopimine ämbrisse (täpsusvisked). Siga esitab mõistatuse, mille vastus on vesi. VESI: Veeteemalise ristsõna lahendamine ( vastus VESI). Vesi esitab küsimuse, mille vastus on konn. KONN: Leida vähemalt viis loodusesse mitte kuuluvat eset (ära peidetud on: kilekott, mänguauto, kamm, joogipudel, patsikumm jne)
Aigar Orav 10c * * 23 100 ² - 25 1735 6,24 , -- 6,6 , 200 - 1586 -- 5,34 -- 120
Selles subjektiivsete kogemuste mitmekesisuses aitavad meil orienteeruda keeles leiduvad emotsiooninimetused, näiteks rõõm, viha, mure, kurbus jne. Isiksuseomaduste kohta saame oma teadmised hoopis teistviisi. See, mis on näiteks abivalmidus, ülbus, lahkus, siirus või kes on norija, jõhkard jne, ei ole vahetute aistingute ega tajudena kogetav. Öelda, milline on inimese iseloom, saab ainult siis, kui võrrelda teda kas teiste inimeste või vaikimisi aktsepteeritud normiga. (Vainik, Orav 2005: 259) 2.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara 2003 - 2004 aastal viis Heili Orav eestlastest katseisikutega läbi suulise intervjuude seeria, et välja selgitada isiksuseomaduste sõnavara. Küsitluses osales võrdselt mehi ja naisi, kokku 100 inimest vanuses 14 - 90. Küsitlus koosnes neljast osast, kus paluti inimesel öelda hetkel meeldetulevaid omadusi tähistavaid sõnu: 1) inimese iseloomu kohta üldiselt, 2) sümpaatse/ebasümpaatse tuttava
Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. Orav Orav on kõigile hästi tuntud. Seda seepärast, et nad elavad meelsasti inimese lähikonnas ja ei pelga teda eriti. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde
Oli mul hea karjasõber, meie vahva koer Sammi, tugev, must-valget kirja, tark ja arusaaja. Olime mõlemad koos kasvanud, mõistsime teineteist ülihästi. Oli tarvis talle vaid öelda, et teed seda või seda, ja kohe oli ta valmis. Hulkusime temaga mööda metsi ja sookääre, ajasime jäneseid ja oravaid ning materdasime rästikuid, milliseid jõledaid loomi oli seal söökäärudes, jah, isegi väljas põllul, kohutavalt palju. ]...[ Tarvitses Sammile ainult öelda" Sammi, - orav, orav!" kui juba ta lidus metsa poole, otsis kustki orava üles ja haukus seni puu all, kui tulin järele. Ja kui ma oravat ühe puu otsast teisele hirmutasin, valvas Sammi teraselt, kuhu orav hüppab, ning polnudki juhtu, et ta silmast oleks kaotanud orava. Mõnikord istus ta pool päeva puu all ja haukus, ning tuli ainult kutsumise peale ära. Minu lapsepõlve kodud, ,,Külatänaval" Väikese Kiisajärve kõrgel kaldal asu reas 7-8 talu. See oli Kiisaküla, kus elasin neli aastat Oro
ainult 5...6,5 g. Üle lagipea käib tal kitsa äärisega kuldkollane triip, tiibadel on kaks valget vööti ja selg on rohekas. Seda väikest linnukest näeme alalises nobedas liikumises okaspuude võrades. Vahel ripub ta oksa küljes nagu tihane, teinekord rapleb paigallennul oksa kohal nagu lehelind, et napsata putukaid. Sügisel ja talvel liitub ta sageli tihaste segasalkadega. LAANEMETSA IMETAJAD-Laanemets on koduks ka paljudele imetajaliikidele, nagu valgejänes, hunt, karu, orav ja paljud teised. Valgejänes-Valgejänes vahetab oma pruuni kasuka talveks valge vastu. Hästi tunneme tema ära ka alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on meie teisest jänesest - halljänesest, pisut väiksem ja kergem. Me võime teda näha üle kogu Eesti. Ta elab metsades ja rabades. Rohkem meeldib talle okaspuude lähedus. Karu-Karu on kõigile hästi tuntud loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse peitunud.Poegadel on
Projektorid Martin Arusalu Mihkel Kivimäe Sten Adul Tagnar Orav Liigid Slaidiprojektor Grafoprojektor Kinoprojektor Koduprojektor Parameetrid Resolutsioon ja kuvasuhe Kaasaskantavus Valgustugevus Kontrastsus Punktitihedus Müratase Ühendamisvõimalused Mõõtmed Mida arvestada projektori ostmisel? Hind Otstarve Parameetrid Tootja Küsimusi? Täname tähelepanu eest
Ivan Orava mälestused Andrus Kivirähk Mart Linnas 12 a Raamatust · Andrus Kivirähki märkmed · Eesti Päevalehe huumorirubriik · Raamat 2008. a · Ajalooliste sündmuste kujutamine moondatult. Ivan Orav · Sündis 1. septembril 1908 · Marurahvuslik vabadusvõitleja · Sepp · Suri 19. juunil 2009 Kõrvaltegelased · Eesti vabariigi aegsed avaliku ilma tegelased: poliitikud, kirjanikud, kunstnikud · NSV Liidu juhid "Ivan Orava mälestused" kui postmodernistlik teos · Narratiiv · Mäng- mäng ajalooliste isikutega · Anarhia- 1944. aasta segadus · Juhus- Siberi rongi avarii · Kombinatsioon- Päts koos oma rahvaga Põrgus ·
1.VÄEOSAD JA NENDE ÜLEMATE NIMED: Kaitseliidu Tartu maleva väeosa juht: Janno Rosenberg Kaitseliidu ülem: Raivo Lumiste Kuperjanovi jalaväepataljoni juht: Maidu Allikas Mereväe ülem: Igor Schvede Politsei- ja Piirivalvekolledzi juht: Ken Vaher Sidepataljoni väeosa juht: Andres Herk Sisekaitseakadeemia kadettide juht: Tarmo Orav Tartu Maleva Akadeemilise malevkonna juht: Tanel Pedal Vahipataljoni ülem: Kalle Teras Viru pataljoni jalaväekompanii juht: Janno Märk Õhuväe ülem: Valeri Saar 2.RELVASTUS: 90mm suurtükid 120mm miinipildujad 122 ja 155mm haubitsad Tankitõrjesüsteem MILAN-2 ja MAPATS Õhutõrjekahur
Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu
· Poeg Aleksander 1833 · Poeg Grigori 1835 · Tütar Natalja 1836 Puskin loeb kirja ette Perekonnaelu · Puskini isa pidi iga päev kohalikule võimule ette kandma Puskini tegemistest ja käitumistest · Lõpuks hakkas tema isa Sergei avama Puskini kirju · Tekkis suur tüli, mille tulemusel Sergei kolis koos oma perega Peterburgi Allikmaterjalid · Tartu Descartes'i Lütseumi 10. Klassi kirjandustunni konspekt, Katrin Orav · http://www.pushkin- town.net/.pushkin/eng/asbiogr.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin · http://www.bl.uk/onlinegallery/features/blackeuro/p ushkinback.html
lugudega Pühapäevalehes. Avaldanud on ta lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ning kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi ja teletsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Kaastsenarist on ta joonisfilmides ,,Tom ja Fluffi", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Lepatriinude jõulud" ja ,,Leiutajateküla Lotte". [2] 2.1. Proosateosed ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" Ivan Orav on eesti kirjaniku Andrus Kivirähu poolt loodud kirjanduslik tegelane, kes kerkis esile Eesti Päevalehe huumorirubriigis. Orav sündis Kivirähki järgi 1908. aasta 1. septembril ja suri 2009. aasta 19. juunil õlle ja viina koospruukimise tõttu tekkinud haiguse tõttu. Oma mälestustes meenutas ta nii sõjaeelse Eesti Vabariigi kui ka Nõukogude okupatsiooni aega, tehes kõike läbi pseudoajaloolise absurdihuumori. Orav kui alati tõsimeelseks Eesti patrioodiks jäänu
PARK Koostajad:Riina Lumpre Karolin Pedius Üldiselt: Park puiestik Looduskeskkonna osa. Park võib olla puhkekoht või asula kujunduselement. Park püsib pargina vaid inimese abiga. Metsistumine. Park võib olla täies ulatuses tehiskooslus või vähesel määral kohendatud looduslik kooslus (pärandkooslus). Kadrioru park Loodustingimused pargis Liigirikkad. Tehnogeensed mullad. Rohurinne on väga mitmekesine. Põõsarinne sõltub enamasti siiski sellest, mida inimene sinna istutanud on . Pargis leiavad endale kodu:nahkhiir,orav, tuvi jne. Erinevaid parke Kaks suurt gruppi- inimese kujundatud pargid ja poollooduslikud pargid. Looduslikud pargid on näiteks rahvuspark ja looduspark. Inimese kujundatud on mõisapark ja linnapark. Mõisapark Rahvuspark Linnapark Looduspark AITÄH! AITÄH!
Luuletus liigutustega VIHMAHOOG TUUL PUHUS SUUREKS TUMEHALLI käed suu juures nagu puhuks HIIGLASUURE PILVEPALLI. korraga mõlema käega suur ring SIIS PÄIKE PILVE TAHA KADUS käed näo ette JA ALGAS TIHE VIHMASADU. mõlema käe sõrmedega NÜÜD RUTTU - RUTTU JOOKSID KOJU parema käe sõrmedega vasaku käe kohal "jooks" MUTT, ORAV , HIRV JA JÄNKUPOJU! vasaku käel 4 sõrme püsti ja parema käega ükshaaval läbi katsuda METS KORRAPEALT NII VAIKSEKS JÄI, kolmnurk pea kohal, parema käe nimetissõrm suu peal VAID SIIL VEEL ÜKSI RINGI KÄIB. mõlema käe pöidlad koos, sõrmed vaheliti TA KANNAB SEENEST VIHMAVARJU käed peakohal kokku JA KORJAB MÄTTALT KUREMARJU. parema käega korjata vasakusse pihku
kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lugusid
harilik haab, harilik tamm Põõsarinne: harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju Puhmarinne: pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik, kattekold Rohurinne: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, harilik jänesekapsas, sinilill, metsülane, kurereha Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
