LENDORAV (0)

Võsu Kool
Lendorav
Referaat
                                                                              Koostaja : Marit Nõmme
                                                                                                       6. klass
                                                                         Juhendaja : Ly Ammussaar
Võsu 2015                          
Sisukord
Sissejuhatus.........................................................................................................................................1
Välimus.................................................................................................................................................2
Leviala ..................................................................................................................................................3
Arvukus.................................................................................................................................................4
Eluvi s....................................................................................................................................................
5
Toitumine...............................................................................................................................................
6
Lendorav  talvel......................................................................................................................................7
Pojad ja pesitsemine.............................................................................................................................8
Lendorava  kaitse...................................................................................................................................9
Sissejuhatus
          Referaat on koostatud selleks ,et rohkem lendoravast endast ja tema eluviisist teada.
             Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, 
Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud  väikesel  arvul peamiselt Kirde- ja 
Edela-Eestis. Nagu nimigi ütleb, on ta orava sarnane. Kõigile tuntud oravast on ta pisut 
väiksem. Karvavärvuse järgi pole aga orav ja lendorav üldse sarnased. Orav on tavaliselt 
ikka pruun, talvekarvas veidi hallikapoolne. Aga lendorav on aastaringi halli karva, 
täiskasvanud haava koore värvi. Just haabade otsas see loomake enamasti ringi askeldab ja 
selline kasukas  peidab  teda vaenlaste eest kõige paremini. Kui ta juhuslikult peaks meile 
vastu  tulema , siis tunneb ta ära ka suurte mustade silmade järgi, millesse võib lausa ära 
armuda.
             Kui lendorav puult puudele hüppab, siis sirutab ta oma  külgedel  oleva lennunaha välja 
ja planeerib järgmise oksani. Lendhüppeid tüürib ta suhteliselt pikka ja  horisontaalselt  
lapiku  saba abil, see on hea  abimees  ka tasakaalu hoidmisel.
             Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse 
korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse 
oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta 
endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks.
                                                                                                                                                 
1
Välimus
                     Lendorav sarnaneb kuju poolest oravaga, kuid on veidi väiksem. Oravast saab teda 
eristada näiteks saba poolest, mis on küll pikk ja tiheda karvastikuga, kuid samas mitte nii pikkade 
karvadega kui oraval. Lisaks on lendorava saba horisontaalselt lamendunud. Veel esineb  oravatel  
kõrvade  otstes  pikem karvatutt, mida aga lendoraval ei ole. Liigile omaseks tunnuseks on mustad 
suured silmad ning karvkattega kaetud lennuse esinemine esi- ja tagajäsemete vahel. Kui lennus ehk 
nahakurd  ei ole kasutuses, siis on see märkamatu. Karvastik on tihe, pehme ning si dine, mis on 
suvekuudel kol akas- kuni mustjashall ning talvel hõbehall. Kõhupiirkond ja jäsemete siseküljed on 
aastaringselt  valged. Aluskarv on tumehall. Suvel on karvkate  tumedam  ja pruunikam. Lendorav 
vahetab karva kaks korda aastas.
                  Lendorava pea on ümmargune, kõrvad  lühikesed  ja ümardunud.  Kolju  näo-osa 
lühenenud, diasteemi pikkus võrdne või ületab purihammaste reapikkuse. Kolju üldpikkus  on 38,2–
41,3 mm, põsekaarte vahepikkus on 22,8–25,2 mm ja ülalõua hammaste rea pikkus on 7,1–7,7 mm. 
                     Looma tüvepikkus jääb vahemikku 13–20 cm, lamendunud saba on 9–14 cm pikkune. 
Lendorava kehamass jääb 95–175 g vahele (keskmiselt 130 g).  Emasloomad  kaaluvad umbes 150 
grammi, isasloomad on reeglina pisut väiksemad. Nisade arv on 8.
( Lisad:pilt nr.1)                                                                                                                                              
2
                                                                                                                                                     
                                                  2
Leviala
             Lendorava  areaal  asub kogu Põhja- Euraasia  sega- ja lehtmetsavööndis. Alates Lääne-Soomest 
ja Baltimaadest, läbi Siberi ja Vaikse ookeani rannikuni.
             Eestis on lendorav oma levila läänepiiril ning peamine levila jääb Virumaa 
keskosa rabasid ümbritsevatesse vanadesse metsadesse. Veel leidub teda isoleeritud asurkondadena 
Lõuna- Pärnumaal , Soomaal, Harju- jaRaplamaal.
                                                                                                                                                    
                                                                                                                                                       
                                             3
Arvukus
              Kogu levila piires on lendorava arvukus üsna väike ning hajus, kuid täpseid andmeid 
ei ole teada. Võib küll ütelda seda, et Eestis praegu on teada umbes 40 kindlat lendorava 
leiukohta. Arvukuse ja elupaikade vähenemine on olnud iseloomulikud ja süvenenud 
pidevalt terve 20. sajandi vältel. Levila idaosas on arvukus suurem kui lääneosas. Levila 
lääneosas on lendorav kõige laiemalt levinud Soomes, kuigi ka sealsetes metsades on 
asustatus üsna laigutine. Euroopas arvukus väheneb, sest liigse metsade majandamise 
tagajärjel hävivad vanad õõnsate puudega haavikud, mis on liigile olulised  elupaigad .
4
Eluviis
             Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120-
aastaste  haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt  looduslikke  ja rähnide loodud ning maha jäetud 
õõnsusi.  Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud 
sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, 
puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega.
              Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning 
haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada.
             Tavaline pesa asukoht  maapinnast  jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka 
kahest meetrist paarikümne meetrini.
              Lendoravad  on öise  eluviisiga . Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad 
aga  sooritada  30–40–meetriseid hüppeid ja seda tänu lennusele. Tal on hääletu ,,lend“, sest suudab 
saba liigutades suunda muuta nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunal. Vaikseks maandumiseks sirutab 
käpad ette ja lennus töötab langevarjuna, mis pidurdab hoogu.
              Nad on väga paigalise eluviisiga. Peamiseks probleemiks on lendoravatele lagedad alad 
– noorendikud ja lageraielangid, mil e ületamine on loomadele ebamugav ning eluohtlik. Lendorav li gub 
maapinnal harva, kuna tema liikumine seal on aeglane ning  kohmakas . Sooritavad 20–25 cm hüppeid 
edasi li kumiseks.Talveund lendoravad ei maga, kuid külma ilmaga võivad isendid magada mitu päeva 
järjest.(Lisad: pilt nr. 2 )                                                                                                                                
5                
Toitumine
         Lendoravad eelistavad taimset toitu. Peamiselt toitub pungadest ja urbadest ( lepa ,  kase , 
paju ja haava), aga ka samblikest, pähklitest ja  marjadest . Vahel sööb ka lindude pesapoegasid ja 
munasid.  Toiduvalik  sõltub  aastaajast , kuid aastaringselt kuuluvad lendorava toidu hulka 
männivõrsed.
         Suvel ning sügisel moodustavad peamise osa toidust puulehed ja männiokkad. Novembrist alates 
muutuvad olulisemaks mustika  pungad  ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja 
-koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja 
kuusepungad, aga ka  lehtpuude   urvad  ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, 
jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid.
(Lisad: pilt nr.3)
6
Lendoravad talvel
        Lendoravad ei maga talveund. Võib küll juhtuda, et päris külmade ilmade ajal ei tule nad mõni 
päev pesast välja.
          Veebruaris  ajavad nad oma tavalisi lendorava asju, tegelevad põhiliselt kõhumuredega.  Talvisel  
ajal söövad nad lehtpuude pungi ja noortemate võsade koort. Kui suur nälg kätte tuleb, siis 
võtavad ka käbi närida...Aga üldiselt see nende maiusroog ei ole, vastukaaluks oravale, kes hea 
meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle 
urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel
7
Pojad ja pesitsemine
           Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks  pesakonda  
olla, teine pesakond näeb si s ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 
nädalat.
           Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras 
võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa.
           Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud 
haava mädapuiduga ning sinna on tassitud veel samblaid, samblikke ja loomakarvu. Kui pojad 
sünnivad, si s kitkub ema ka enda küljest  karvu , et poegade olemist õdusamaks teha.
           Pojad on  paljad  ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad 
kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kuu aega. Pojad iseseisvuvad kahe kuu vanuselt. 
Sigima hakkavad järgmisel kevadel. Tavaliselt elavad 5…6 aasta vanuseks.
(Lisad: pilt nr. 4)
8
Lendorava kaitse
          Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal  Tartumaal  lendoravate  kaitseala , mis sai 
eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava 
kohaliku tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud looduskaitse all, pole 
passiivne kaitse tema hävimist peatanud.
(Lisad: pilt nr. 5)
9
Lisad
http://
miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_
mariaremmelkoor.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav
http://
bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Välimus
• Leviala
• Arvukus
• Eluviis
• Toitumine
• Lendoravad talvel
• Pojad ja pesitsemine
• Lendorava kaitse
• Lisad