Põhimõisted reisikorralduses City break lühike linnapuhkus FIT -individuaalturist Komisjonitasu teenuse vahendamise eest saadav tasu Pakettreis reiskorraldaja poolt ühtse hinna eest pakutav vähemalt kaht reisiteenust sisaldav ning vähemalt 24 h jooksul osutatav reisiteenuste kogum Rahvuslik turism (national tourism), hõlmab sise- ja väljaminevat turismi Rahvusvaheline turism - (international tourism), hõlmab sissetulevat - ja väljaminevat turismi Reisibüroo - on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb resikorraldaja koostatud pakette, samuti vahendab mitmeid reisiteenuseid Reisikorraldaja on seaduse järgi äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab, müüb ise või pakub reisbüroole müügiks pakettreise Reisiteenuste pakett (reisipakett) - reisibüroos kliendi individuaalsetest soovidest kokku pandud reisilahendus. Vt taylor made reisipakett Siseturism - (domestic tourism), riigi residentide reisimine o...
vastvaid kohalikke ressursse ja teenuseid, et taaskord majanduslikku tagatist kindlustada. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 14. Milles seisneb sise-, sissetuleva ning sisemise turismi erinevus ja / või 2 p. sarnasus? Sisemine turism (internal tourism) hõlmab siseturismi ja sissetulevat turismi. Rahvus ei ole oluline, turism peab toimuma ühe riigi territooriumil. Siseturism riigikodaniku reisimine oma riigi territooriumil. Sissetulev turism teise riigi kodanik tuleb Eestisse ning seda vaadatakse riigi vaatenurgast (nt kui eestlane läheb Venemaale Venemaa poolt vaadatuna on see sissetulev turism). Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 15. Mis on VFR? 1 p.
2013.aastal on aga veidi vähenenud Läti turistide arv, suurimat langust on näha Saare maakonnas ja Tallinnas. Läti turistide kasvutrend jätkus Tartu linnas ja maakonnas ning Ida-Viru maakonnas. 2013.aasta algusel on turism Rootsist siiski veel pikema perioodi vältel püsinud langustrendis, mille põhjuseks võib olla lendude vähenemine Stockholmist Tallinnasse. Suurim ööbimiste arvu vähenemine rootslaste seas on olnud Tallinnas, Tartus ja Saare maakonnas. Eesti siseturism 2013.aasta algusel on ületanud esmakordselt kriisieelset rekordtaset. Enim külastatud kohad aasta esimesel poolel on olnud Lääne, Lääne-Viru, Tartu, Viljandi ja Järva maakond. Puhkusreiside kasv on olnud 2013.aasta algusel olnud kõige suurem, samuti on kasvanud tööreiside ööbimiste arv.
1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2.Eesti sise- ja välisturism.................................................................................................7 2.1.Välisturismi populaarsus.........................................................................................7 2.2.Väliskülastajate viibimine Eestis: majutus ja liikumine..........................................8 2.3.Eesti siseturism......................................................................................................10 2.4.Eesti looduspargid.................................................................................................12 Kokkuvõte.......................................................................................................................14 Lisad................................................................................................................................15
TURISM -1960-1970 algas, sealt edasi kasvab jõudsalt -Turism e. puhkemajandus -sõltub rahalistest võimalustest, vabast ajast, transpordi võimalused, interneti reklaamist EESTI TURISMIMAJANDUSE ARENGU PLUSSID JA MIINUSED plussid: -loodus rikkalik -kultuur -arhitektuur -teenuste kvaliteet on hea -odav -väikesed vahemaad -poliitiliselt stabiilne -pole looduskatastroofe -osatakse keeli -ilusaid kohti taastatakse -shengeni leping miinused: -kliima, muutlik -hooaeg lühike -teenusta kvaliteet pole igalpool väga hea alatskivil pole eriti raha ja siis ei saa tehaaaaaaaaaa:( KRUIISITURISM-ei ööbita. n tullakse laevaga hommikul siia, õhtul minnakse tagasi tullakse laevade, autode ja lennukitega SISETURISM IMPORT-kaupade sisseostmine, selleks kulub raha,kulu EKSPORT-kauba väljamüümine, saame tulu,tulu
Tunnikontroll Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti. Turismimajandus püüab toetada majanduskasvu, kohalikku ja piirkonna arengut, kasutab võimalikult palju kohalikku tööjõudu ja teisi kohalikke ressursse, aitab säili...
pdf). Aastal 2004 oli turism tõusuteel. Eestis ööbinud välisturistide arv kasvas märgatavalt. Põhilisteks mõjutajateks olid paljud uued turismiteenuste pakkumised ja Eesti liitumine Euroopa Liiduga. 2005. aastal jätkus turismi kasv Eestis, suuresti ka tänu Euroopa Liidu toele. Aastal 2006 suurenes siseturistide arv. See kompenseeris Soomest ja Saksast sissetulevate turistide arvu vähenemise. Ka aastal 2007 vähenes Eestis vastuvõtu turismi arv. Jällegi korvas languse siseturism. Võrreldes 2007. Aastaga tõusis 2008.a sisetulevate välisturistide arv minimaalselt(0.6%). Samas siseturism vähenes. Põhjuseks miks eesti kui atraktiive sihtkoht euroopas vähenes, või pidada teenuste hinna- kvaliteedi suhte langust (http://public.visitestonia.com/files/statistika/Eesti-stat2008-2.pdf). 2 1. VÄLISKÜLASTAJAD EESTIS AASTATEL 2003-2008 1.1 Reisi eesmärk Enamike väliskülastajate reisieesmärgiks oli puhkusereisid
vanalinnas Boppardist pärit vanimad arheoloogilised leiud onVana-Rooma aegsed. Laske mitmekesisusel end võluda. Gute Reise! Head reisi! 10 Eestist väljuv turism 2008 - 2010 5 4,5 4 3,5 3 Lõunamaad 2,5 EL 2 Siseturism 1,5 1 0,5 0 2007 2008 2009 2010 11 Kasutatud kirjandus ja allikmaterjalid Impressum - © 2010 boppard online http://www.boppard.de ©1995-2011 Postimees online 28. 10.2010 http://www.postimees.ee/242596/reini-jogi-osutus-saksamaal-arvatust-luhemaks/ Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhised õpikeskkonnad http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHACAR2.htm
turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jms, kõigil tuleb kohandada oma tegevust keskkonnasäästvamaks. Ökoturism on säästva turismi ambitsioonikam vorm. Vastandudes tava- ehk massiturismile on ökoturismile omased väiksem maht ja tundlikkus, taotluseks on reisijate teadmiste ja kultuurilise mõistmise suurendamine. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide (välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda.
korraldamisega Puhkemajanduse ja turismi arngut soodustab pikk rannajoon ning omapäraste saarte ja siseveekogude rohkus.Unikaalsed on ka meie rabad. Takistuseks turismi arendamisel on aga Eesti muutlik ilm ja lühike,külmavõitu suvi. Tähtsamateks suvituspiirkondadeks Eestis on Pärnu,Narva- Jõesuu,Võsu,Haapsalu ja paljud muud kohad Rõõmustav uudis on see,et üha rohkem välisturiste külastab Eestit,ning on ka rõõmustav,et ka meie siseturism on kasvujoonel Turism on väga oluline majandusharu kogu maailmas,mis hõlmab reisibüroode,reisiveondusfirmade,majutus- ja toitlustamisettevõtete,valuutavahetuskontorite,suveniiride kaupluste,muuseumide ja muude teeningusasutuste tegevust Eesti sisemajanduse kogutoodangust annab puhkemajandus ja turism u 10%
Kruiisireisijad veedavad Eestis keskmiselt 5 tundi ja kulutavad enamiku ajast sisseostudele. 1996. aastal sai Eesti 25 miljonit sellest tulu. Üle 70 % turiste saabub meritsi, ligikaudu, 20 % maanteetranspordiga, vähem lennuki 5 % ja rongiga 3 %. Kõige enam külastavad turistid Tallinna ja selle lähiümbrust, samuti Pärnut, Tartut, Lääne-Eesti saari, populaarsust kogub Lõuna-Eesti. Viimastel aastatel on hoogustunud siseturism, mille käigus õpitakse tundma Eesti kauneid paiku. Keemiatööstuse kohapealne tooraine on eelkõige põlevkivi, kõik muu tuleb sisse vedada.(Kirde-Estis). Keemiatööstus moodustas 1996. aastal riigi tööstuse kogutoodangust 10 %. Keemiatööstuse ettevõtetes töötas samal aastal umbes 8000 töötajat, nad andsid umbes 10 % Eesti ekspordi mahust ja kasutasid ligukaudu 12 % impordi mahust. Kristiina Tarkus 9. klass
inimese sihtpunktis viimisega ning reisiprogrammi sisustamisega pakkumaks reisijale mugavat, huvitavat ja meeldejäävat kogemust. 3. Mis on turismitoode? Tooge näiteid. Turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest toodetest ja teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib, nt. SPA-puhkus, kus külastaja saab erinevaid teenuseid. 4. Kuidas turismi liigitatakse (mille alusel)? Mida erinevad liigid (nt sisemine turism) tähendab? Siseturism, sissetulev turism, väljaminev turism, sisemine turism, rahvuslik turism, rahvusvaheline turism. 5. Kes on reisija? Iga inimene, kes reisib kahe või enama riigi vahel või kahe ja enama koha vahel oma riigis kõikvõimalikel põhjustel. 6. Kes on turist? Inimene, kes reisib väljapoole oma alalist elukohta vähemalt 24 tunniks, kuid mitte kauemaks, kui üks aasta 7. Kes on välisturist? Inimene, kes reisib välisriiki, mis ei ole tema tavaline elukoht rohkem kui 24 tunni jooksul.
Lisaks on paljudel Eestis sugulased ning pered, kelle juurde tullakse. Siiski on need arvud nende inimeste kohta, kes on peatunud majutusettevõtetes. On avatud spaasid sellistes kohtades, mis on nendele atraktiivsemad ning huvitavad. Samuti on nende siia tulek väga suuresti kinni turunduses, mida on tehtud Eesti firmade poolt seal. Aastal 2011 kasvas venelaste siia tulek igas regioonis märgatavalt. Lisaks Eestile kasvas Venemaa turistide arv kogu Euroopas. Igal aastal kasvab Eestis ka siseturism. Tänu suuresti heale turundusele. Tehakse mitmeid häid perepakette ning tavalisi pakette paadesse ning hotellidesse. Inimesed on hakanud huvituma rohkem meie enda kultuurist kui varem. Kui aastal 1995 ööbis siseturiste meie majutusettevõtetes umbes 230000, siis aastaks 2011 on see arv kasvanud 920000-de peale. Aastatega on kõik siin huvitavamaks ja paremaks tehtud meie enda kaasmaalastele. Inimesi tõmbab rohkem puhkama teiste linnade spaades kui välismaal. Samuti on see parem valik,
nimetatakse turismiks inimeste reisimist ja viibimist väljaspool oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, kui külastuse kestus ei ületa ühte kalendriaastat. · Turism jaguneb: · väljaminevaks (outgoing), · sissetulevaks (incoming) ja · siseturismiks ( domestic). · Eesti näitel on esimesel puhul tegemist eestlaste reisimisega välisriikidesse, teisel puhul välismaalaste külastustega Eestisse ning siseturism tähendab eestlaste reisimist oma riigi piires. Mis on turism? Kes on turist? · Kuni Teise maailmasõjani mõisteti termini turism all eelkõige inimese aktiivset sportlikku tegevust: jalgsi, jalgratta, alpi, automatkad jne. S.t. turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema. Pärast Teist maailmasõda, seoses transpordivahendite arenguga, on turist ekskursioonidel, grupireisidel jne. muutunud suhteliselt passiivseks: talle püütakse
elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. 3 Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. 4 Majutatute arv- Näitab palju inimesi majutus asutus suudab majutada 5 Ööbimiste arv- Näitab mitu ööd on inimne ööbinud ühe majutusasutuses 6 Majutusettevõtte täituvus- 5. Mõisted: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, turismitoodete import ja eksport. 1 Sissetulev turism- on riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 2 Väljaminev turism- on riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. 3 Siseturism- on riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 4 Välisturism- On see, kui eestit külastavad välismaa turistid.
● Massiturism – kui teatud populaarsetesse paikadesse reisib korraga väga palju inimesi. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid (hotellid ja ostukeskused). 3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded) ● Peamised turud: Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa, Suurbritannia ● Kaugturud: Hiina, Jaapan, USA ● Siseturism 4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) ● DINK - „lasteta, topelt sissetulekuga”, noored spetsialistid. Kaks spetsialisti tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha, kuid vähe aega ning eelistavad seega lühema kestvusega reise (peamiselt Euroopas). Aasta jooksul käivad tavaliselt kolmel lühemal ning ühel pikemal puhkusereisil.
Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada ressursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja järgida neid 7. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism, reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. Sissetulev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi mitteresidentide (välisriigikodanikud) reisimist selle riigi territooriumil. Väljaminev turism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist väljapoole oma elukohariigi territooriumi. Siseturism- turismi liik, mis hõlmab riigi kodanike reisimist oma riigi territooriumil, kuid väljaspool nende igapäevast elukeskkonda.
sisemajanduse koguproduktist ning sama suur osa kõigist hõivatutest saab tööd tänu turismile. Enam kui 40 tuhandest turismiga hõivatust töötab veerand hotellides ja restoranides, ülejäänud saavad tööd transpordisektoris, reisibüroodes, kaubanduses, meelelahutusteenuste pakkumises, tööstuses ning teistel turismiga kaudsemalt seotud tegevusaladel. Turismimajandus on tähtis ka regionaalsest aspektist ning eksporditulude seisukohast. Siseturism on majanduslikust seisukohast oluline, luues töökohti ja suurendades sissetulekuid piirkondades, kus muudes sektorites töökohtade loomine on märgatavalt keerulisem ja kallim. Eesti edukus 21. sajandi konkurentsitihedal ning keskkonnateadlikul turismiturul sõltub eelkõige Eesti kui riigi mainest, elu ja keskkonna kvaliteedist ning kõikide turismiga seotud ja mitteseotud valdkondade säästva arengu kvaliteedist. Need on eelduseks, kas Eestisse üldse soovitakse reisida
turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt: · väljaminev turism (outbound tourism, outgoing tourism); · sissetulev turism (inbound tourism, incoming tourism); · siseturism (domestic tourism). Väljaminev turism tähendab riigi residentide reisimine väljaspool oma riigi territooriumi. Sissetulev turism on väliskülastajate reisimine vaadeldava riigi territooriumil ja seal reisimine. Siseturism on riigi residentide reisimine oma riigi territooriumil. (Mõisted ....2013) Nende eelneva kolme liigi kombineerimisel tekivad aga uued kategooriad (Jakobson, 2003): · sisemaine turism (internal toursim); · rahvuslik turism (national tourism);
· toimub sisemise motivatsiooni tõttu ning soovist saavutada isiklikku rahulolu, mitte väliste eesmärkide või "preemiate" lootuses Recreation A pleasant activity wich one enjoys in one's spare time (a sport, hobby, tourism etc.) Meeldiv aktiviteet, millest keegi tunneb rõõmu oma vabal ajal (näit. sport, hobi, turism jne. ) Rekreatsiooni liigitus Ajaliselt: · igapäevane lähivirgestus · nädalalõpu siseturism · puhkuse sise ja välisturism · elukaare sise ja välisturism Tegevuskoha järgi: · välis (ingl.outdoor, soome k. ulkoilu) · sise (indoor) Rekreatsiooni korraldus · Kellele indiviidi taust · Kus tingimused ja võimalused · Milline tegevus intensiivne või ekstensiivne Indiviidi taust: · Sugu (MN) · vanus (laps vanur) · elukoht (linnas maal) · rahvus, kultuur, religioon · kehaline vorm (kehaliste võimete hindamine)
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
Majutus/koos toitlustusega oma erinevates vormides. 2. Atraktsioonid nii looduslikud kui tehislikud ning nende haldajad. 3. Transport lennu-, mere-, maantee-, ja raudtee transport. 4. Korraldus mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks:
Turismi arengueeldused Mere lähedus Geograafiline asukoht (laiuskraadid, kliima) Kultuurilised ja geograafilised objektid Riigi arengutase (sissetulek, vaba aeg) Transpordivõrgustik Ja kõik muud võimalikud andmed (meedia, reklaam, reisipaketid) Turismi liigitus Massilisus individuaasus, grupid Kestus lühiajaline, pikaajaline Eesmärk öko, soki-, seiklusturism Hooaeg suvi, talv Transport buss, lennuk, laev Kaugus siseturism, rahvusvaheline Turismi kujunemine, areng Massiturismi algus 1950 aastal Suurbritanniast. Vanimad harud terviseveed, kuurordid Nn. Päevitusreisid Alpinism, talisport Jahindus, safarid Palverännakud kõikidel kultuuridel (Kuremäe nunnaklooster Eestis) Tänapäeval vaateturism, meelelahutusturism Rekreatsioon töövõime taastamine looduses aktiivse puhkusega Turismi geograafia Esimene massiturismi piirkond Vahemere maad (lähedus, kliima, vaatamisväärsused, hotellid,
seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid[1] alternatiivturism- turismi viis, mis paneb looduslikud ja kultuurilised ressursid esikohale. Alternatiivturistid elavad võõraste rahvaste tavade ja kommete tundmaõpimiseks nende keskel. massiturism- 3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja ettekanded) 1. esmase tähtsusega Soome, Saksamaa, Läti , Rootsi 2. teisese tähtsusega Norra, Suurbritannia, venemaa 3. siseturism 4. kolmanda tähtsusega - Poola, Itaalia, Prantsusmaa,Leedu , Hispaania 5. areneva tähtsusega Jaapan, USA 4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) DINK4 - ,,lasteta, topelt sissetulekuga", noored spetsialistid Kaks spetsialisti tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha, kuid vähe aega ning eelistavad seega lühema kestvusega reise (peamiselt 1
on inimestele tööks, osadele puhkuseks, paljudele elustiiliks. Turismi tuntakse ka majandusharuna ning on tihedalt seotud ka teiste majandusharudega. Turismimajanduse moodustavad turismialaseid teenuseid pakkuvad ettevõtted. Sellised ettevõtted tegelevad tavaliselt majutuse-, toitlustuse-, transpordiettevõtetena (Alasi; 2013). Turismi liigid ja vormid Turism jaguneb Maailma Turismiroganisatsiooni (United Nations World Tourism Organisation, lühendatult UNWTO) alusel järgmiselt: siseturism (eestlaste reisimine eesti riigi piires), sissetulev turism (väliskülastajate reisimine Eestisse) ja väljaminev turism (eestlaste reisimine Eestist välja). Lisaks on turismil on väga palju erinevaid vorme. On olemas linnaturism, ökoturism, sporditurism, säästev turism, kultuuriturism, maaturism, geoturism jne. Käesolev artikkel keskendubki maaturismi olemusele. Maaturismi defi nitsioon Maaturismi defineeritakse erinevalt. Forise (2014:43) sõnul hõlmab maaturism
Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja jä...
kohal. Riigis on kohapeal väljatöötatud ka jäätmete käitlemise ning kütuse tootmise tehnoloogiad. 5. Turism ja teenindus. Enamus välisturistid tulevad Lõuna-Koreasse Jaapanist, Hiinast, Taiwanist või Hongkongist. Nende peamiseks turismiobjektiks on pealinn Soul, kus on sajanditevanused paleed ning puhkealad. Lõuna-Korea on turistidele taskukohane ning turismisõbralik riik. 9 Kõrgelt arenenud on ka siseturism, mida soodustab hea transpordiühendus riigis. Populaarsemaid turismikohti väljaspool pealinna Souli on Seorak-san rahvuspark, ajalooline linn Ivalo ja pool-troopiline Jeju saar. Tähelepanu väärivad ka mitmed looduslikud vaatamisväärsused. Suurim neist on mäestik Baekdudaegan, lisaks koopad Danyang´is ja Hwanseongul ning kaunid rannad Haeundae ´s ja Mallipo´s. Lõuna-Korea Incheoni Rahvusvaheline Lennujaam on IATA hinnangul maailma parim
Turismi mõiste. Turismi ajalugu ja areng, roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega. Teema eesmärk: Õppija tunneb turismi mõisteid, arengulugu, hetkeolukorda ning tulevikusuundumusi maailmas ja Eestis. Alateemad: 1. Turismi mõisted 2. Turismi ajalugu ja areng 3. Turismi roll tänapäevaühiskonnas ja seosed teiste majandusharudega Turismi mõisted Turismi mõiste võeti kasutusele 18. sajandi lõpul, kui Euroopas hakati reisima lõbutsemise ja puhkamise eesmärgil "tour". Turism on majandussektor, mille peamisteks komponentideks on: · majutus koos toitlustamisega · reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport · looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad · reisiettevõtjad reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse t...
Üheks suureks sammuks oleks olnud korraliku teede võrgustiku rajamine, mis oleks stimuleerinud autotööstust ning üldiseltki elavdanud majandust. Enne Hitleri saamist võimule oli auto rikaste privileeg- tema aga tahtis seda muuta. Igal autot soovival sakslasel võis olla oma sõiduk. Sellest pidi saama saksa rahva abimees töö ajaks ja sõber vabaks ajaks. Sellest pidi saama vahend, mille abil iga sakslane võis avastada oma riigi ilu ja tutvuda selle mitmekesisusega. Selline siseturism oli samuti abiks, et arenev majandus jõuaks igasse linna iga sakslaseni. Algusest peale oli Hitleril idee, et auto pidi saama miljonitele kättesaadavaks. Selle tootmise keskus aga Saksamaa tähtsaimaks tootmiskeskuseks.(Leon Degrelle) Et parandada põllumeeste, farmerite olukorda, kelle sissetulekud olid juba aastaid olnud riigis kõige madalamad, siis võeti kasutusele meetmeid, mille jaoks ehitati ümmarguselt 17 600 majapidamise peahoonet
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus – ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Lendorav Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Lendorav ja tema väärtus............................................................................................................3 Lendorava pesitsus-ja elupaikade hävinemine............................................................................7 Väljapakutud eesmärgid lendorava ja tema peistus-ja elupaikade säilitamiseks......................10 Lendorava pesitsus ja elupaikade hävimise probleemile pakutud lahenduste elluviimine....13 Lendorava ja tema elupaikade kaitse eesmärgid ning nendega seotud piirangud ja käsud on sätestatud erinevate õigus...
Neid seotakse kahe olulise seadusega. Töönädala seadus, mis vähendas nädala töötunde 48-lt 40-le, aga palk pidi samaks jääma. Töönädal sai viiepäevaseks. Teine oluline seadus tähendas seda, et iga töötja pidi saama kaks nädalat palgalist puhkust. Enne ei olnud väga võimalik puhata, sest palgast ei saanud palgata puhkuse jaoks säästa. Puhati pühapäevadel ja riigipühadel. Nende seaduste tõttu kasvas rahvarinde populaarsus lihtrahva hulgas. Kasvas ka Prantsusmaa siseturism: mindi mere äärde, mägedesse. Sinna minekuks oli vaja transporti, nii kasvas rongiliiklus ja tekkisid taskukohased öömajad. Rahvarinde valitsus pidas vastu kuni 1938. Kommunistide meelest oli liiga vähe reforme, teised ei olnud nõus. Kommunistid lõpetasid toetamise, nii kaotas Rahvarinne enamuse, neid umbusaldati ja nad olid sunnitud erru minema. Õp: Kuhu reisiti? Mikk: Veini jooma Õp: Ei mindud, aga mere äärde küll. Kuhu veel? Mikk: Pariisi... veini jooma. Õp: Ei
Alles 1930. aastatel jõudis Pärnu turistide koguarv taas sõjaeelsele tasemele. Uued turud, külasta- jatega Põhjamaadest, alles arenesid. Linnavõimu esindajad hakkasid jälle investeerima kuurordi infrastruktuuri ja keskkonda ning kaasama linnakodanikke turismiarendamisse. Samas lansseeriti veel turunduskampaaniaid, mis muutsid kuurordid tuntuks kogu Eestis. (Kask et al 2010: 169170) Nõukogude Liidu tekkimine I Maailmasõja käigus elimineeris suure Vene turu ja siseturism ei suutnud jätkata 1914. aastal loodud infra- struktuuri baasil (Worthington 2003: 373). Suurem osa peale I maailmasõja järgse kuurordi tegevusest toimus supelsildadel. Neid oli kaks: eraldi meestele ja naistele. Supelsildadelt ujuma minemine oli tasuline ja seda said endale lubada vaid kõrgema klassi ravituristid. Enamasti peatuti Pärnus korraga mitu kuud, alla ühe kuu kestvat ravipaketti ei tuntud. Seltsielu sel ajal mere ääres veel ei toimunud
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
