Lendoravad eesti metsades (0)

LENDORAVAD  EESTI 
METSADES
Anna- Stina  Reinas 10P
LENDORAVATEST
 Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans
  Lendorav  on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja
 Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi
 Lendoravate keha on 13-20 cm pikka,  lapik  saba 9-14 cm
 Lendorav on aastaringi halli karva
 Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks
ELUPAIK JA-VIIS
 Elab okas- ja segametsades
 Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused
 Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti 
  meelsasti ei  lasku
 Liigub  liueldes , selleks kasutab ta keha  külgedel   olevast                             
              nahavoldist moodustunud lennust
 Tüürib  koheva  sabaga
PESAKOND  JA POEGIMINE
 Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4
 Pojad on  paljad  ja  pimedad
 Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast,                                     
  imetamise  lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks                                  
        saavad kahe kuu pärast
 Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks
TOITUMINE
 Taimtoiduline
 Seemned, pungad, noored  oksad , seened,  marjad
 Talveks kogub endale pessa toiduvarusid
LEVIK MAAILMAS
 Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi,  Mongoolia , Korea ja 
Kirde-Hiina metsadeni.
 Teda leidub ka Sahhalini ja Shantari saarel ning Sihhote-Alini mägedes. 
 Euroopas  leidub   lendoravat   vaid  Soomes,  Eestis,  Põhja-Lätis,  Kirde-Valgevenemaal  ja 
Venemaal
 20.  sajandi  algusest  on  selle  loomaliigi  leiukohtade  arv  levila  lääneosas  pidevalt 
kahanenud.
 Kõikjal  Euroopas,  kus  lendorav  veel  elab,  on  ta   kantud   regionaalsetesse  punastesse 
raamatutesse ja kaitstavate liikide nimistuisse.
LEVIK EESTIS
 Eestis on säilinud väiksel arvul Kirde- ja Ida-Eestis
 Praegu on teada umbes 40 kindlat  lendorava  leiukohta
 Peamine levila jääb Virumaa keskosa rabasid ümbritsevatesse 
vanadesse metsadesse.
 Eestis on pesapuudeks haavad
MIKS LENDORAVAD MEIL 
HARULDASED  ON?
 Lendoravale ei  jätku  enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi. Õõnsaid 
haabasid, kuhu saaks oma pesa rajada, ei ole nooremates metsades, 
vaid keskealistes ja eelkõige küpsetes või üleküpsetes metsades, mis 
metsatööde käigus tavaliselt kirve alla lähevad. Peamised lendoravate 
elupaigad  lihtsalt raiutakse maha.
 Lendorava leviala ahenemise põhjuseks on Eestis põhiliselt inimtegevus, 
looduslikel vaenlastel on ilmselt  teisejärguline  tähtsus
 Viimastel  aastakümnetel  on Eestis oluliseks vaenlaseks kujunenud 
händkakk , kelle arvukus on tunduvalt suurenenud ja kes sageli asustab 
ka lendoravale sobivaid metsi.
MIDA TEHA 
LENDORAVATE KAITSEKS?
 Liigi säilitamise eesmärgil moodustati juba 1937. aastal  Tartumaal  
lendoravate  kaitseala , mis sai eksisteerida vaid mõne aasta. Uuesti 
jõuti niikaugele alles 1975. aastal, mil asutati lendorava kohaliku 
tähtsusega kaitseala Oonurmes. Kuigi lendorav on kogu aeg olnud 
looduskaitse all, pole passiivne kaitse tema hävimist peatanud
 Lendorav kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I 
kategooriasse
MIDA ETTE VÕTTA, ET 
LENDORAVAD EESTI 
METSADEST LÕPLIKULT EI 
K
 Kõ A
ige tO
õhuK
sa S
ma ?
 kaitseabinõu praegusel momendil on lendoravate 
veel alles jäänud elupaikade säilitamine ja arvele võtmine
 Enamasti ei teata raielanke kavandades, et seal võib elada 
lendoravaid. Seetõttu on vaja tähelepanelikumalt üle vaadata 
raiumisele minevad  metsad
 Soomes näiteks on lendoravate elutingimuste parandamiseks 
kasutusele võetud tehispesad. Need aitavad lendoraval leida 
varjupaika metsades, kus  sovivad looduslikud õõnsused puudevad, 
ka eestis võik seda proovida.
KASUTATUD ALLIKAD
  http://et.wikipedia.org/wiki/Lendorav
  http://www.eestiloodus.ee/artikkel1378_1376.html
 http://
miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm

Document Outline

• Slide 1
• Lendoravatest
• Elupaik ja-viis
• Pesakond ja poegimine
• Toitumine
• Levik maailmas
• Levik Eestis
• Miks lendoravad meil haruldased on?
• Mida teha lendoravate kaitseks?
• Slide 10
• Kasutatud allikad