Vietnami sõda Koostas: 9.a klassi opilane keila koolist. Aeg Vietnami sõda (1955-1975) Vietnami Sotsialistlik Vabariik Algas 1965. aastal Ameerika ühendriikide Kongress Lyndon Johnson Tokingi lahe intsident Põhjused Kommunismi leviku takistamine Doominoefekti vältimine Demokraatia levitamine Osapooled Lõuna-Vietnam, USA, Lõuna Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa, Filipiinid, Khmeeri Vabariik ja Laose kuningriik Toetasid: Hiina Vabariik, Kanada, Lääne-Saksamaa, Ühendkuningriik, Iraan, Hispaania ja Malaisia
See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (19461954) 1954. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid. Vietnami DV-le ei meeldinud riigi jagamine ja nad toetasid kommunistlike partisanide tegevust Lõuna- Vietnamis. Vietnami sõja põhjused Usa kohalolek Lõuna- Vietnamis suurenes peale Indohiina sõda, sest kardeti nö. doominoefekti ehk, et kommunism levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. 1964. aasta Tokingi lahe intsident, kus väideti, et oldi tulistatud USA sõjalaeva USS Maddox. USA Kongress võttis peale seda juhtumit vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi. Samuti soovis USA levitada demokraatiat ja kapitalismi kolmanda maailma riikides. Vietnami sõda (1964-1973) Sõjas osalesid: Põhja-Vietnam toetas NSV Liit (sõjaline abi+nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk vietkongid,
sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Miks astus USA sõtta? USA kartis, et Vietnami langemisele järgneb doominoefekt, ehk kommunismi levikut riigist- riiki-kommunistid võtavad võimu kogu selles piirkonnas. Samuti oli USA soov levitada demokraatiat üle maailma. Sõtta astumise ajendiks oli rünnak USA sõjalaevale USS Maddox. Seda tuntakse ka Tokingi lahe intsidendina. Algul väideti, et 2. ja 4. augustil toimus Tonkingi lahel kaks rünnakut USA laevadele, ründalateks olid Põhja-Vietnami alused. Hiljem selgus, et 4. augusti rünnakut ei toimunud, on ka väidetud, et 2. augustil käskis USA president Johnson enda aluseid rünnata, et kongressilt suuremaid volitusi saada. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indo-Hiinas USA sõjaväeüksusi. Algselt Vietnami kodusõjast hakkas kujunema USA-Vietnami sõda
Alaska ja Havai saamine Usa osariikideks John F. Kennedy valimine USA presidendiks Esimene Nõukogude mehitatud kosmoselend Sigade lahe dessant Kodanikuõiguslaste nn vabadussõidud Kariibi kriis Kodanikuõiguslaste massimeeleavaldused Birminghamis, Alabamas ja protestimarsid Washingtonis ja Selmas Tuumarelvakatsetuse keelustamine lepingu sõlmimine Kennedy tapmine Lyndon B. Johnsoni presidendiks saamine Johnsoni võitlus vaesuse vastu Kodanikuõiguste seadus Tokingi lahe resolutsioon USA pommirünnakud sihtmärkide pihta Põhja-Vietnamis Vietnami sõja Ameerika järgu algus Hääletamis seaduse vastuvõtmine Immigratsiooni seaduse vastuvõtmine (piirangute kaotamine sisserännule) Malcom X'i tapmine Black Power' liikumine Rahvusliku Naiste Organisatsiooni asutamine Uusaasta (Teti) pealetung Vietnamis Martin Luther Kingi tapmine Robert F. Kennedy tapmine Sõjavastaste protestide haripunkt Richard M. Nixoni valimine USA presidendiks
Indo-Hiina sõda 1946-1954: ● Vietnam oli Prantsusmaa koloonia ● Septembris kuulutati välja Vietnami Demokraatlik Vabariik ○ Prantsusmaa ei tunnustanud seda ● Järgnes sõda, kaotajaks Prantsusmaa ● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu ● ei tahetud, et ameeriklastest mehed läheksid sinna sõdima ● USAl polnud asja sinna, Vietnami riigi oma asi
o Osapoolteks Lõuna-Vietnam keda toetasid USA, Lõuna-Korea, Tai, Austraalia, Uus Meremaa ja Filipiinid Põhja-Vietnam keda toetasid NSVL, Hiina ja Põhja-Korea. o USA tahtis takistada kommunismi levukut, Eisenhoweri doominoteooria o Kardeti et Vietnami järel levib kommunism üle kogu aasia o USA väitel ründasid Vietnamlased USA laeva (ettekääne, tegelikult lasi USA ise oma laeva alla - Tokingi intsident). o Põhja-Vietnam tahtis kommunismi levitada ja demokraatiat takistada. o Sõja alguses korraldas USA pommirünnakuid Põhja-Vietnamile 3 aastat, kuid Põhja-Vietnami väed olid kliimaga rohkem harjunud ja seetõttu domineerisid ka lahinguid. Teti operatsioon o 1968. aasta jaanuaris o (Põhja-Vietnami organiseeritud rünnak Lõuna-Vietnami tähtsamatele keskustele, mis
annaabi.ee 
