A) Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas; B) NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida-Euroopas. · 1946.a. deklareerisid mõlemad pooled avalikult vastuolude olemasolu ( J.Stalin veebruaris; W.Churchill oma Fultoni kõnes märtsis). · Külma sõja väljakujunemise otsesteks põhjusteks: Ida-Euroopa sovietiseerimine NLi poolt (kasutades oma okupatsioonivägede kohalolekut hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist); Lääne ja NLi erimeelsused Saksamaa tuleviku küsimustes;
o 1969 – esimene tõsine relvakonflikt NSVL-Hiina piiril. NSV Liit Stalini ajal (1922-1953) Sisepoliitikas: o Kollektiviseerimine, näljahädad, rajati GULAG-e (e. vangilaagreid), kuhu saadeti kõik ,kes oleksid suutnud mingitki ohtu liitvabariigile kujutada. o Loodi KGB ja NKVD. o Võitlus kosmopilitismiga o Massireparatsioonid o Sovietiseerimine Majanduselus: o Eelisarendati rasketööstust o Tarbe- ja toidukaupade defitsiit o 1946-1947 oli suur näljahäda, sest Põllumajandust ei arendatud eriti. Võimuvõitlus pärast Stalini surma (suri 5. märtsil 1953) o Valik oli Lavrenti Beria (Siseministri- ning julgeolekuorganite juht), Georgi Malenkovi (Ministrite Nõukogu Esimehe), Vjatšeslav Molotovi (Malenkovi
Referaat Kriisid sotsialismileeris Ungari ülestõus: (1956) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide
defitsiit;välispol:paindlik suhtlemine läänega,idabloki ,,rahustamine"(ungari 1956),resarmeerimisküsimuse tõstatamine,välispoliitilised avantüürid,kahepalgelisus,Moskva kohaloleku kasv III maailmas:Egiptus,Korea,Angoola,Kuuba, Vietnam; HILISSTALINISM 1945-53,liider:Jossif Stalin;pol:võimu reorganiseerimine,võimuvõitluse ägenemine,repressioonide uus laine, poliitilised süüasjad, surmanuhtluse taastamine,äärealade sovietiseerimine,A.zdanov,N.Hrustsov;maj:rahvamaj taastamine,reparatsioonid NSVL kuuluvast okupatsioonitsoonist Saksamaal,sõjatööstusekompleksi väljakujunemine,diskussioon maj arenguteede üle, rahareform,kaardisüsteemi kaotamine,põllumaj mahajäämus,I.Kurtsatov;ideloogia:partei juhtivroll kirjanduse,muusika,teatri,kunsti suunamisel, eraldatus läänemaailmast,nõukogude patriotism,vaenlase kuju loomine,Stalini preemiatega autasustati kõige ,,ustavamaid" nõukogude.inimesi,A.Ahmatova,S.Prokofjev,D
mille all mõisteti Nõukogude bloki poolt kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes 1946.a. Berliini müür, kui osa "raudsest eesriidest", murti läbi 1989.a. seoses kommunistliku reziimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. Ungari ülestõus: (1956) 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne.1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine, massirepressioonide lõpetamine)
kvaliteediline ülekaal vastase omadest. Kuum sõda- riigid sõdivad otse, aktiivselt, vastand külmale sõjale. Pingelõdvendus- periood, mil toimus ida ja lääne suhete paranemine. Idablokk- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL (Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Saksa DV). Lääneriigid- USA + Lääne-Euroopa (Norra, Taani, Ingl.maa, Saksa LV, Holland, Belgia, Luxemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka, Türgi). Sovietiseerimine- NL-i sarnaseks muutmine. Arengumaad- 3.nda maailma riigid ehk endised kolooniad Aafrikas, Aasias, Ladina- Ameerikas ja Araabias. Esimene maailm- kõrgelt arenenud majandusega kapitalistlikud riigid, USA, Lääne- Euroopa, Canada, Austraalia, Uus-Meremaa. Teine maailm- Ida-Euroopa kommunistlikud riigid + NL. Kolmas maailm- endised kolooniad, arengumaad, vaesed riigid. Trumani doktriin- H.Trumani välispoliitiline kava anda majanduslikku ja sõjalist abi riikidele, keda ähvardab NL-i oht
oma vastasest ülekaal. × Kuum sõda Otsene sõjategevus × Pingelõdvendus Ida ja Lääne vaheliste suhete paranemine. Lääs tunnistas SDVd. Luuakse USAHiina vahelised suhted. 1972 Nixon Pekingis. SRP lepingud. Euroopa Julgeoleku ja Koostöönõupidamine (1973 1975). × Idablokk (Ida) NL ja teised kommunistlikud riigid × Lääneblokk (Lääs) USA ja tema liitlased × Sovietiseerimine nõukogustamine; Kommunismi ideede elluviimine × Arengumaad Endised kolooniad. III maailm. × Esimene maailm USA, LääneEuroopa, Kanada, Jaapan × Teine maailm NL, IdaEuroopa × Kolmas maailm arengumaad × Trumani doktriin (1947) USA peab abistama rahvaid, kes osutavad vastupanu orjastamise katsetele.
laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada ,,külma sõja" üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. 1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tsehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos. Enne II MS oli sotsialistlik riik peale NSVLiidu ka Mongoolia. Kokku 15 riiki. Neid riike hakati Moskva survel nimet. rahvademokraatlikeks, lääne riike kutsuti nsm demokraatlikeks.
võidurelvastumine lõi uusi töökohti; ·probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) Marshalli plaan; ·põllumajandus oli alafinantseeritud majanduskasv 1970ndate alguseni ·ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946/1947) LIIDRID Truman; Eisenhower J.Stalini (1945-1953) sõjameeste demobiliseerimine; Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- kaheparteiline süsteem; makartism- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne-Ukrainas ja Lääne-Valgevenes; Stalin jätkas hüsteeriline antikommunism, mille sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid)
kummalgi poolel olulist edu ja nii jagunes Korea mööda 38. laiuskraadi kahte ossa. Sõja lõppemisele aitasid kaasa Stalini surm ja Trumani asendamine Eisenhoweriga. Seda sõda võib pidada külma sõja üheks julmemaks sõjaks, hukkus u 3 milj in. Tagajärjed: Korea on lõhestatud tänaseni Põhjas kommunistlik diktatuur ja lõunas läänemeelsem. Lõuna on ka majanduses arenum ja edukam. (1940-41 suvi I nõukogude okupatsioon, 41-44 Saksa okupatsioon, 44-91 II nõukogude okupatsioon. sovietiseerimine ehk venestamine. Sotsialismileeri kujunemine: 1945.a Jalta ja Potsdami konverentside tulemusena kinnitasid Hitleri-vastase koalitsiooni riigid Nliidu mõjusfääri kuuluvaiks Poola, Tehhosl. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jug., Albaania ja osa Saksamaast. Hiljem liituvad P-Korea, Vietnam, Kuuba, Hiina, Laos.) 14, Millised valikud olid Balti rahvastel 2. MS-s? Kuidas mõjutas see iseseisvuspüüdlusi? Too näited valikute tegemisest.
inimest Vene vangilaagrites). 1940-ndate aastate lõpuks saavutati sõjaeelne tootmistase raske- ja kergetööstuses; 1950-ndate alguseks ka põllumajanduses. Põllumajandus oli NSV Liidu kõige mahajäänuim majandusharu: · probleemiks oli töökäte puudus (40% sõjaeelsest) · põllumajandus oli alafinantseeritud · ebasoodsad ilmastikuolud põhjustasid näljahäda (1946 /1947) · Sisepoliitika: Viidi läbi sovietiseerimine NSV Liiduga II maailmasõja käigus liidetud aladel- Eestis, Lätis, Leedus, Bessaraabias (Moldaavias) ning Poolalt annekteeritud Lääne- Ukrainas ja Lääne-Valgevenes. Stalin jätkas sõja eel alustatud massirepressioone; represseeriti: · sakslaste kätte vangi langenud sõdureid (keda käsitleti kui reetureid) · teatud rahvuseid, keda süüdistati sakslastega koostöötegemises (näiteks tsetseenid)
valimistel saavutab edu peamiselt valimistel saavutab edu peamiselt lõunaosariikides põhjaosariikides · Suuremad sisepoliitilised probleemid olid: · Makartism: II maailmasõja järel vallandus USA ühiskonnas hirm kommunismi leviku ees maailmas. "Punasele hirmule" aitasid kaasa külma sõja kujunemine ja mitmed välispoliitilised tagasilöögid (näiteks tuumamonopoli kadumine; Ida-Euroopa sovietiseerimine; kommunistide võimulepääs Hiinas ja Korea sõda). Vastusena sellele tekkis 1940-ndate aastate lõpul makartism (nimetus kontrollkomisjoni juhi vabariiklase McCarthy järgi)- hüsteeriline antikommunism, mille käigus riigiasutustes toimusid lojaalsuskontrollid ja lasti lahti kõik, keda kahtlustati kommunismimeelsuses või antiamerikanismis; hiljem hakati taga kiusama ka lihtsalt vasakpoolse või liberaalse maailmavaatega inimesi. Makartism vaibus 1950-ndate aastate algul.
a.) millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega (kes kartsid sotsialismiideede levikut araabia riikides). 2.13. Ungari ülestõus: (1956) (Vt. ka õpik lk.108-109) · 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurireziim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. · 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise peatamine,
12. Rahutu Euroopa: Ungari ülestõus ja Praha kevad. Millal toimus, mis oli rahva rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib? Ungari ülestõus o 23 okt-10 nov 1956. o Rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. o 1940-ndate teisel poolel viidi Ungaris läbi sovietiseerimine. Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. o Peaministriks oli Imre Nagy alustas ühiskonna liberaliseerimist, mis viis võimuvõitluseniI. Nagy taganemine (Ungari väejuht ja poliitik). o 25.10 meeleavaldajad parlamendihoone juures peaministri vastu.
vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSV Liit 19. oktoobril 1956 Gomułka nõudmistele lõpuks järele.[32] Poola Oktoobri all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe. UNGARI ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks kollektiviseerimise
a jaanuaris, siis pandi paika märtsiküüditamise põhimõtted. Mõlemal korral polnud Karotamm seal üksi, vaid koos teiste Baltimaade juhtidega. Kirjanik Leberecht on kõige rohkem võõrkeelde tõlgitud eesti autor - kirjutas ise aga vene k. Üldise piiride muutmise käigus muudetid ka Balti liiduvabariikide piire, et Kremlis tehti piiride ümbertegemist tsaariaegsete kaartide järgi, aga tegelikult Stalini huvid olid seotud sõjalis-strateegiliste kaalutlustega. Haldusejaotuse sovietiseerimine. Selle haldusjaotuse põhisisu see, et Moksva eesmärgiks oli nõukogude riigi unifitseerimine, et see haldussüsteem oleks igal pool ühesugune, kui Baltimaad okupeeriti, siis halduslikult hakkasid nad eristuma ülejäänud NSV Liidust, sellist haldusjoatust NSV Liidus ei olnud. Haldusjaotuse ümberkorraldamine tuleb päevakorrale juba aastatel 1940-41. Väga palju selle küsimusega ei tegeletud, see ei olnud esmatähtis küsimus - põhirõhk oli uue võimusüsteemi ülesehitamisele
kehtestatud salastatust, repressioone, eriti aga tõkkeid inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Terminit kasutas 1946 esmakordselt W.Churchill oma Fultoni kõnes. Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. 7. Ungari ülestõus 1940.aastate teisel poolel oli Ungaris läbi viidud sovietiseerimine ja kehtestatud kommunistlik diktatuur. Peale Stalini surma 1953 sai Urgari peaministriks Imre Nagy- kom. partei liige (1896-1958), kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist- hakkab ümber tegema poliitilist parteid, tahab kommunistlikku parteid paremaks muuta. Riigis peatati kollektiviseerimise ja lõpetati massirepressioonid. See viis võimuvõitluseni kommunistide ladviku hulgas, sest vanameelsed (Moskva-meelsed) jõud ei olnud ühiskonna liberaliseerimisega nõus.
(alates 1957.a.) millega lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik. See doktriin viis kiiresti USA-Iisaraeli erisuhete tekkeni ning teatava lähenemiseni araabia monarhiatega (kes kartsid sotsialismiideede levikut araabia riikides). 2.13. Ungari ülestõus: (1956) (Vt. ka õpik lk.108-109) 1940-ndate teisel poolel (nii nagu kogu Ida-Euroopas) oli viidud Ungaris läbi sovietiseerimine- võim oli koondatud Moskva-meelsete kommunistide kätte, kes alustasid NSV Liidu eeskujudele tuginedes reforme- natsionaliseeriti tööstus, alustati põllumajanduse kollektiviseerimist, kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim, represseeriti kommunistide poliitikaga mittenõustujaid jne. 1953.a. (seega peale Stalini surma) sai Urgari peaministriks I.Nagy, kes alustas ühiskonna teatavat liberaliseerimist (näiteks
annaabi.ee 
